ära tõmmanud. Ta ei teadnud, et sisalikule uus saba kasvab ja sellepärast otsustas ta metsa seda sisalikule tagasi minna viima. Metsas juhtus temaga õnnetus, ta jäi puu okste alla kinni ja muutus seal nii kurjaks, et isegi tema sülg muutus mürgiseks. Igale poole kuhu ta sülitas surid taimed ära. Samuti kadus tal ära mälu. Välja pääses ta puude alt siis kui põdraema teda jalaga kogemata lõi. Lõpuks jõudis sookoll sisaliku juurde ja püüdis ta kinni. Ta ei mäletanud enam miks tal sisalikku vaja oli ja toppis ta märssi ning viis koju. Ta tahtis hakata koos sisalikuga rabas elama. Ta ehitas sisalikule maja, aga ta ei teadnud, et sisalik ei saa rabas elada. Kivisisalik vajab elamiseks süüa, päikest ja kuiva maapinda. Sõprade ja roopilli mängu abiga sai sookoll siiski oma mälu tagasi ja muutus uuesti heaks kolliks. Sõbrad
docstxt/13839344264666.txt
TEGELASED: Räppar Pimp (värviliste, sädelevate riietega) Pahur vanamees Mängur 1 Mängur 2 Stjuardess Sookoll Koletised Koletiste pealik Tegelased on lennujaamas. Kõik peale kahe mänguri istuvad ja ootavad lennukit. Vanamees loeb ajalehte. Mängurid on leidnud mängude toa ning mängivad seal video mängu. Räppar räpib koos Pimpiga. Pahural vanamehel hakkab sellest kõrini. Pahur vanamees: Kas te saaksite juba vait jääda? Ma ei suuda seda lärmi enam kuulata! Räppar: Mis sul sellest, vanur? Pimp: Loe enda lastekirjandust edasi! PV: Mis lastekirjandus?! See on parem kui teie nõmedad laulud!
Lumeleopard Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS: ,,Tom ja Jerry" Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS: ,,Muumioru lood" Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS: ,,Shrek" Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS: ,,Jääaeg"
Tunnustus Kolmel korral autasustatud eesti lastekirjanduse aastapreemiaga Kanti raamatuga ,,Paula õpib emakeelt" 2004. a. IBBY aunimekirja On 20062010 olnud Astrid Lindgreni mälestusauhinna nominent Autasustati 2001. a. Valgetähe V klassi ordeniga A. Perviku lasteraamatuid "Kaarist on kasu" "Väikesed vigurijutud" "Umbluu. Uusi ja vanu vigurjutte" "Kunksmoor" "Kunksmoor ja kapten Trumm" "Arabella, mereröövli tütar" "Sookoll ja sisalik" "Kallis härra Q" A. Perviku lasteraamatuid "Kollane autopõrnikas sõidab ringi" "Maailm Karvase ja Sulelisega" Paulasarja raamatud "Üks hele valge tuvi" "Draakonid võõrsil" "Mammutilaps ajab tuult taga" "Dixi ja Xixi" "Aiapidu roosiaias" "Tirilinnas algab kool" Teostes esinevad teemad Kunksmoor käsitleb lapsele arusaadaval ja humoorikal moel armastuse ja isekuse, looduse ja loodushoiu küsimusi
Põneva seikluslikkuse ning romantilise salapärasuse kaasabil kõneleb kirjanik siin hea ja kurja võitlusest. Arabella kujunemisloo kaudu saab selgeks inimlikkuse ja headuse üleolek kurjast, omalt poolt toetab seda mõtet ka Arabella isa, röövlipealik Taaniel Tina moraalne pankrott ja häving. Kirjanik on suutnud selgitada mitmeid elu põhiprobleeme ning on teinud seda lastele mõistetava kujundlikkusega (R. Krusten 1995: 212). Ka muinasjutus „Sookoll ja sisalik“ (1986) püüab A. Pervik lastele arusaadavaks teha mitmeid elulisis põhitõdesid (R. Krusten ... 1995: 212). Raamat tutvustab poeeetilises muinasjutuvormis looduseseadusi ja keskkonna ühtsust (O. Kruus ... 1995 ja 2000 405). Tegevus toimub soos ja tundub, et kirjanik on ainet saanud oma lapsepõlvemailt. Sookoll on justkui soohaldjas, kaitsevaim, st et teised tegelased peavad teda selleks (M. Müürsepp... 1995: 50)
vale? 7. Milline Austria linn on pikalt olnud tuntud klassikalise muusika keskusena? 8. Kes oli algne trummas ansamblis The Beatles? 9. Mitu klahvi on kaasaegsel klaveril? Eksimisvõimus + - 10 10. Kumb laulab kõrgemaid noote kas bariton või tenor? VASTUSED 1-6.klass 1. Mis liiki kala oli Nemo? KLOUNKALA 2. Mis loomad on Tom ja Fluffy? KOERAD 3. Kes on Tim ja Mia jõulumultikas? LEPATRIINUD 4. Mis liiki olend on Shrek? SOOKOLL 5. Mis on Shreki pruudi nimi? FIONA 6. Kas klarnet on puhkpill või keelpill? PUHKPILL 7. Helilooja Beethoven kirjutas palju muusikat isegi pärast kurdiks jäämist. Õige või vale? ÕIGE 8. Kumb on suurem kontrabass või tsello? KONTRABASS 9. Kuidas nimetatakse inimest, kes seisab orkestri ees ja hoiab muusikuid rütmis? DIRIGENDIKS 10. Keda nimetatakse rockikuningaks? ELVIS PRESLEY 7-12.klass 1. Mis tõugu on must ja valge koer tundut Tsehhi multifilmis? TERJERID 2
pigistatakse. Niisugune rõhumine paneb pigistatava kangesti higistama, teeb keha märjaks. Ärkamisel värisevad painatava liikmed, süda peksab valjult ja ta nägu on sinine. Eesti mütoloogias on palju tegelasi, keda on raske unustada. Meeldejäävaimad on lood vetevaimudest ja näkkidest, vanapaganatest ja metsahaldjatest. Meie mütoloogiast on teada veel selliseid tegelasi nagu ahjualune, pisuhänd, kolumats, sookoll, kodukäija, Ülemiste vanake ja vetevana. Üks tegelane, mis Eesti mütoloogias üsna tuntud on, on ka libahunt. Enamus eelpoolnimetatud tegelastest põhjustasid hirmu ja nende eest hoiatati ka lapsi. Lapsed pidid kartma neid ja need tegelased pidid lapsi eemal hoidma ohtlikest kohtadest. Näiteks ei tohi laps vee äärde minna, sest vetevaim või näkk võib ta enesega kaasa võtta. Kui laps uskus ja kartis seda näkki, siis ta veekogu lähedusse üksi ei läinud ja just seda ju vaja oligi
83% liikidest Karbon 359 299 mln a.t. Kliima soe ja niiske, soode teke Kivisöeajastu Karbon Käsijalgsed Merisiilikud Palju 2paikseid Esimesed roomajad Lootekestad ja munemine Kõhrkalade kõrgperiood, haid Tiibputukad (tiibade siruulatus üle 50 cm) prussakalised Karbon Osjad, kollad, sõnajalad Esimesed paljasseemnetaimed Karbon Sookoll: Tullimonstrum gregarium Perm 299 251 mln a.t. Kliima muutumine kuivaks kontinentaalseks Perm Kuiv kliima soosis paljasseemnetaimi Palmlehikud Hõlmikpuud Ilmusid okaspuud Perm Karbid Käsijalgsed Peajalgsed Sammalloomad Luukalade areng Kuivad tingimused- 2paiksed, roomajad Perm Maa ajaloo ulatuslikum väljasuremine
seedimine. Kui saak on seeditud, siis sirutuvad karvakesed jälle laiali, tuul viib jäägid minema ja leht ootab uut toitu. 8. KOKKUVÕTE ,, Mööda õõtsuvat sood ja lagetat raba uitas üks muretu olend. Ümariku keha küljes lühikesed käed ja tillukesed jalad. Peas laiad lamedad kõrvad ja suured tumedad silmad. Selg tihedalt karvane. Ise kõndis jalgade peal püsti kui pisike inimene. Aga inimene see mehike ei olnud. See oli sookoll. Tal oli kollisüda sees ja kollimõtted peas. Soo, kus ta elas , oli õige lai ja suur. Kui mõni kõrgemalt vaatas, siis soo paistis talle otsekui vaip, mis täis suuri ning väikesi auke. Rohekas ja roostepruun vaip, üleni auklik. Aukudest vaatasid välja veesilmad. Vahel olid need tumepruunid või mustjas nagu rabavesi, vahel aga sinised või hallid nagu nendes peegelduv taevas. Veesilmad olid soojärved ja laukad. Järvede ja laugaste vahel oli märg, pehme ning õõtsuv maapind
ja väga pikk. Nad üritasid sellest kaarega mööda minna ning kui nad hakkasid minema siis tuli august välja suur kummitus. Kapten käskis oma meestel põgeneda sealt, kuna kummitusest on võimatu jagu saada. Nad jooksid ja jooksid kuidas jalad võtsid. Kui lõpuks olid nad kummituse eest põgenenud siis nad sattusid soosse, mis oli ilmatult suur. Nad arvasid, et äkki on kuskil teine tee kuidas üle soo saada. Kui nad hakkasid otsima teist teed siis hüppas soost välja inetu sookoll Shrek, kelle ninast tuli välja leeke. Meremehed üritasid temast jagu saada, aga see oli väga raske, kuna ta leegid kõrvetasid ja sulatas kuule ja mõõku. Ning lõpuks polnud neil muud valikut kui põgeneda ja nii nad ka tegid. Nad olid jõudnud koopani, kust tuli vaikselt mingit häält, mis kõlas väga imelikult. Mõne aja pärast tuli sealt välja pinisev konn, kelle pinnin oli kõrvu lukustav.
Eno Raud, Sipsik 1962, Boris Kabur, Rops 1964, Robert Vaidlo, Lood Kukeleegua linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva
Selleks, et teada saada, milliseid, multifilme kõige rohkem vaadatakse, esitasime ka selle küsimuse. Esitasime omalt poolt valiku multifilmidest, mille kohta me arvasime, et neid vaadati palju, samas jäi vastajatel ka endal võimalus lisada enda lemmikmultifilm. Vastustest saime teada, et populaarsemad multifilmid on Tom ja Jerry, mis on seriaalina televiisoris jooksnud pikki aastaid. Teise koha lemmikutest sai mõned aastad tagasi tehtud multifilm sookoll Schrekist. Samas, selle filmi vaatamise võimalusi on palju vähem, kuna seda näidatakse oluliselt harvem ja sel on vaid neli osa. Seetõttu on huvitav märkida, et vastanutele meeldivad nii need multifilmid, mis on nii – öelda igapäevased, kui ka need, mida näitatakse televiisorist vaid mõnel korral aastal, kui just endal vastava filmi plaati kodus pole. Diagramm 3: Multifilmi meeldimine 9
samasse kohta oma jutuga kui Juhanigagi, mõraga kella juurde. Toomas tahaks teada,mis tegelikult on aga keegi ei räägi talle.Mõne hetke pärast tuleb Jannu sinna. Räägib,et Hilda hakkab abielluma Madjakuga ning Hilda ja ta ema käivad nüüd meestega tööl,et neil silm peal hoida. Jannu ei tea mida teha. Ta näitab Toomasele paar oma luulet ning siis arvab Toomas,et Jannu peaks ta eest võitlma ning,et ta läheb vaatab järgmine päev,mis soomajas toimub. Sookoll Toomas vaatab aknast,kuidas äike lööb.Toomas tahab minna soomajja aga kui Liis saab teada sellest palub ta Toomaselt,et too ei läheks. Toomas lubas,et see jääb viimaseks korraks ning läks,Tuks kaasas.Sinna jõudes läheb ta tuppa ning räägib Hildaga. Järsku kuuleb Toomas,kuidas Tuks hakkab haledalt kiunuma ning avastab,et keegi on Tuksil jalaluu katki löönud.Toomas otsustab koju minna ning Hilda läks teda saatma. Hilda andis endast mälestuseks Toomasele salli. Edasi jalutades
Elari Kuusi 1938 ,,Jänesepoeg, kes luuletas" 1936 ,,Lugu pöialpoisist, kotkast, sitikast" MJ 1978 ,,Memme musi" 1937 ,,Kodukäijad seiklevad" 1975 ,,Seiklusi noorusmaalt" 1978 ,,Välek Vibulane" 1980 ,,Nupumees Ati" Aino Pervik 1961 ,,Kersti sõber Miina" tüdrukute jutt 1962 ,,Rein karuradadel" 1969"Õhupall" noorsooromaan 1971 ,, kaarist on kasu" 1972 ,,Väikesed vigurjutud" 1973 ,,Kunksmoor" 1975 ,, Kunksmoor ja kapten Trumm" 1982 ,,Arabella, mereröövli tütar" 1986 ,,Sookoll ja sisalik" MJ Leelo Tungal Vanemale ja keskmisele koolieale kirjutanud proosaraamatuid 1986 ,,kartul, lehm ja kosmonaut" nooreamatele 1980 ,,Neitsi Maarja neli päev" noorsoojutt 1983 ,,Pool kera" sikluslik jutustus, eetilised probleemid inimese elus 1986 ,,Kirju liblika suvi" alkoholism lapse seisukohast 1989 ,,Pille, madis ja teised" lapse elu mõjutvad tõsised probleemid 1989 ,,Kristiina, see keskmine"
Kõigepealt ei jõua vanaonu Kalju õigeks ajaks Paula poole. Seega ei ole Paula emal kedagi, kelle hoolde võiks jätta Paula pisikese venna Patriku. Patrik tuleb kooli kaasa võtta. Ja seepärast peavad Paula ja Paula ema minema hästi aeglaselt, sest Patrik ei jaksa kiiresti käia. Paula jääb kooli hiljaks.Ta läheb 1. B klassi. Ainuke tuttav on Joosep, kes elab temaga samas trepikojas. Päeva lõppedes toob onu Kalju maitsva tordi. Sookoll ja sisalik Illustreerinud Piret Selberg Sookoll, see muretu sell, teeb kõik endast oleneva, et soos elavate loomakeste ja linnukeste elu oleks õnnelik. Siis aga haarab sookolli 22 määratu suur igatsus, talle meenub kaunis kivisisalik, ja ta seab end teekonnaks valmis. Soost metsa sattudes muutub südamlik olend tigedaks
hankimiseks eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid ja internetti. Klassiväline lugemine 1. klass E. Raud ,, Sipsik" S. Väljal ,, Jussikese seitse sõpra" Vennad Grimmid ,, Lumeeit" Ch. Perrault ,, Saabastega kass" 2. klass I. Maran ,, Londiste, õige nimega Vant" E. Raud ,, Peep ja sõnad" Vennad Grimmid ,, Lumeeit" J. Rannap ,, Nublu" A. Pervik ,, Sookoll ja sisalik" 3. klass Aino Pervik , ,Kunksmoor" Annie M. G. Schmidt ,, Viplala" Astrid Lindgren ,, Bullerby lapsed" Otfried Preussler ,, Väike nõid" Tiia Toomet ,, Kodused asjad" 4. klass Aapeli ,, Üle linna Vinski" A. Lindgren ,, Kalle Blomkvist ja Rasmus" A. Milne ,, Karupoeg Puhh" P. L .Travers ,, Mary Poppins" A. Lindgren ,, Rasmus, Pontus ja Lontu" 5. klass Astrid Lindgren ,, Meisterdetektiiv Blomkvist" Richard Roht ,, Jutte loomadest" Eduard Bornhöhe ,, Tasuja"
annaabi.ee 
