100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Julia Nikolina
Õppematerjali autor
......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering....................................................................................................39 9) Kasutatud materjalide loetelu.................................................................................................41 Sissejuhatus Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimap sisaldab palju kasulikut infot mis ma võin kasutada praktikas ja tööl. Õpimapis on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, tööalane CV, kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga, kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta 4 töölehe, lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal, ühe mängu juhendi ja läbiviimise kirjeldus, ühe artikli vaba refereering ja muu kasulik info õppeaine kohta. Õpimappi koostamisel kasutan palju raamatuid,
eesmärk Õpetada II maailmasõda... nimetab II maailmasõja.. Selgitada pytagorase teoreemi.. selgitab.. ja rakendab.. Võrrelda... võrdleb... Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1. Sooritus /tegevus(nt nimetab ja iseloomustab 2. Aine sisu (nt eesti suurmiad linnad) Väljundipõhiste eesmärkide puhul on oluline meeles pidada, et hinnata saab mähtavat, kuuldavat, katsutavat Väljundipõhise õppe-eesmärgi sõnastamine Tegevus/sooritus Aine sisu Määrsõna/täpsustav lauseosa Bloomi taksonoomiast (kolm viimast kõige enam koolis kasutusel) Loomine-arendab, töötab välja, planeerib.. Hinnangu andmine- paneb tähtsuse järjekorda, teeb valiku
Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed. Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: ,,Avita ,,õpik ,, Eesti keele õpik III kl. " ; arvutid, Smart tahvel. Tunni käik: Tegevuste kestus Tunni osad, struktuuri Õpetaja poolt kavandatud ja organiseeritud Õpilaste tegevus Põhjendused, mida
igapäevaelus toimub ju suur osa teabe hankimisest ja edastamisest kirjalikult, st lugedes ja kirjutades). Keelespetsiifikaga arvestamine. Lugema ja kirjutama õppimisel ja õpetamisel tuleb teada ja arvestada ka keelespetsiifikat. Keelespetsiifika tundmine aitab mõista lugemise ja kirjutamise omandamise seaduspärasusi ning seeläbi paremini õpetamise protsessi kavandada. Samuti aitab keelespetsiifika tundmine paremini teadvustada nüansse, mis on keele omandamisel keerulised, sh seda, mis raskendavad kirjaliku kõne omandamist (lugema ja kirjutama õppimist). Eesti keele on foneetiline ehk reeglipärase kirjasüsteemiga keel - jälgib valdavalt printsiipi üks häälik = üks täht (st valdavalt hääldatakse nii nagu kirjutatakse ja vastupidi). Kirjanduses kasutatakse veel: transparentne ortograafia, läbipaistev ortograafia. Vastupidine on nt inglise keel, kus hääldus ja kirjapilt valdavalt kokku ei lange, seega on inglise
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused
Jätkusuutlikkus - vajaduste rahuldamine ja ressursside kasutamine nii, et on võimalik elu ja tegevuse jätkumine ka tulevikus ingl sustainability , jätkusuutlik venek: , , ; , ; , . Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas. Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks; kümblusklassides ja rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust; Canadas on 40 a kogemust. Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas. Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid