Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hariduse eesmärk?
  • Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel?
  • Millised hariduse tasemed on?
  • Millised kooliastmed on?
  • Mis on põhikooli ülesanne?
  • Kuidas võib olla korraldatud õpe koolis?
  • Mis on keeleõppe põhiülesanded?
  • Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud?
  • Kuidas jaotatakse?
  • Milliseid metoodilisi võtteid on PRÕK-is soovitatud I ja II astmes kasutada?
  • Mis on eesti keele õppe põhieesmärk?
  • Mis on vastava tunni põhiosa?
  • Mida need osad tähendavad?
  • Mis nõuded esitatakse õppetunnile?
  • Millised on kolm tunni eesmärgi tüüpi?
  • Missugused hindamisvõimalused on?
  • Mida tähendab suhtluspädevus?
  • Kuidas liigitatakse?
Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015
  • Mis on hariduse eesmärk?
    Hariduse eesmärk on:
    • luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis;
    • kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi;
    • luua igaühele eeldused pidevõppeks.

  • Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel)
    Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey):
    Stadiaalne areng; Õppija aktiivne. Õpetaja on partner , suunaja ja toetaja; Õppija vajaduste ja kogemuse, õpistiili arvestamine ; Uut infot tõlgendatakse ja struktureeritakse oma maailmapildi ja varasemate teadmiste terviku valguses. Sisemine motivatsioon – õpilased motiveerivad end ise õppima.
    Sotsiaalne konstruktivism (Lev Võgotski , Peter Ludwig Berger, Thomas Luckmann) *kasutatakse praegu:
    +1-3 Sotsiaalse konteksti ja teiste inimeste kaasmõju. Inimese kognitiivsed struktuurid on peamiselt konstrueeritud sotsiaalselt. 2 arengutaset Võgotski järgi: - tegelik areng, - potentsiaalne areng. Õppimine toimub potentsiaalse arengu tasemel. Sotsiaalsed konstruktivistid näevad motivatsiooni nii sisemise kui välise protsessina. Õpetaja ülesandeks on juhtida gruppide moodustamist, diskussioonide läbiviimist, vahendada ja struktureerida inimestevahelisi vastasmõjusid; abistada õppijaid spontaansete mõistete äratamisel, ideede väljendamisel ja arutamisel grupis ning ühisel avastamisel.
    Biheiviorism (Ivan Pavlov , Burrhus Frederic Skinner, Robert Ladd Thorndike, John Broadus Watson):
    Õppimine toimub ainult assotsiatsioonide või sidemete loomisega oma kogemuste või käitumise vahel. Õpilane on passiive. Motivatsioon on väline - tasul ja karistusel põhinev. Õppimine on seda parem, mida enam “õigeid” reaktsioone õppija mäletab või vajadusel reprodutseerib.
    Personalism (R. Steiner ):
    Sisemine tasakaal. Iga inimene on arenguvõimeline, ta areneb sünnist surmani. Inimese tegevuse keskne pürgimus on realiseerida igale inimesele omast kasvu- ja arengupotentsiaali. Isiksuse komponendid: Füüsiline maailm (kehaline tasakaal) Vaimne (hingeline tasakaal) Tahe (vaimne tasakaal)
    Nativism (Lennebery Chomsky ):
    Inimene kui bioloogiline olend on määratletud pärilikkuse poolt. Areng on võimalik ainult nooruse faasis. Erinevad vormid – darwinism , geneetika , biokeemia ( kloonimine ). Haridusmudel – pidev selekteerimine
  • Millised hariduse tasemed on?
    Haridusel on järgmised tasemed:

  • Millised kooliastmed on? Klassid .
    Põhikooli kooliastmed on:
    I kooliaste – 1.–3. klass;
    II kooliaste – 4.–6. klass;
    III kooliaste – 7.–9. klass.
  • Mis on põhikooli ülesanne?
    Põhikooli ülesanne
  • Põhikoolil on nii hariv kui ka kasvatav ülesanne.
  • Põhikooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond.
  • Kuidas võib olla korraldatud õpe koolis?
    Õppe ja kasvatuse korraldus määratakse kooli õppekavas, lähtudes riiklikus õppekavas esitatud nõuetest ja ülesannetest.
    • kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel või erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas;
    • kasutatakse üldõpetuslikku õpet, mille puhul keskendutakse teatud teemadele, eristamata tavapäraseid ainetunde.

  • Mis on keeleõppe põhiülesanded?
    Olulisemaid ülesandeid äratada huvi eesti keele ja kultuuri vastu ning tekitada motivatsiooni järgnevate võõrkeelte õppeks.
    • lõimitud aine- ja keeleõpe;
    • lähtumine kommunikatiivse õpetuse põhimõtetest;
    • interaktiivne õppimine;
    • õpitava keele kasutamine.

  • Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud? Kuidas jaotatakse?
    Eesti keel teise keelena:
    1. kooliaste - 6
    2. kooliaste - 12
    3. kooliaste - 12 nädalatundi
    Aine
    I kooliastmes
    tunnete arv
    II kooliastmes
    tunnete arv
    Eesti keel teise keelena:
  • Klass
  • Klass
  • Klass
    Kokku 6:
    Klasside järgi:
    1 / 2
    2 / 2
    3 / 2
    Eesti keel teise keelena:
  • Klass
  • Klass
  • Klass
    Kokku 12:
    Klasside järgi:
    4 /3
    4 / 4
    4 /5
    Nii, I kooliastmes on kokku 6 tundi nädalas, aga II kooliastmes – 12. Kool otsustab ise, kui palju tundi sellest hulgast on igas klassis. See võib teha erinevalt: erinevates klassides on sarnane tundide arv või suureneb sõltuvalt klassist .
  • Milliseid metoodilisi võtteid on PRÕK-is soovitatud I ja II astmes kasutada? Seletage vähemalt kolm lahti.
    Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad I kooliastmes:
    1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine);
    2) loetellu sobimatu sõna äratundmine;
    3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine;
    4) häälega lugemine;
    5) rääkimine pildi alusel;
    6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine;
    7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine;
    8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine .
    Osaoskuste arendamiseks sobivad II kooliastmes:
    1) eri liiki eakohaste tekstide kuulamine ja lugemine;
    2) adapteeritud eakohaste tekstide iseseisev lugemine;
    3) ülesande täitmine kuuldu ja loetu põhjal (nt küsimustele vastamine, tabeli täitmine, joonise täiendamine jm);
    4) järjestusülesanded (nt sõnad lauseks, laused / lõigud tekstiks);
    5) eri liiki etteütlused;
    6) ümberjutustused;
    7) mudelkirjutamine (nt sõnumid, postkaardid , lühikesed kirjad);
    8) projektitööd;
    9) lühiettekanded (nt projektitööde kokkuvõtted, huvialade tutvustamine);
    10) rollimängud.
    (PRÕK. Lisa 2)
  • Mis on eesti keele õppe põhieesmärk?
  • Ainekava , kes selle koostab ja mida sisaldab.
    Ainekavad on õppekava lahutamatu osa, millega täpsustatakse õppeaine tasandil kirjeldatud õpiväljundite saavutamise võimalusi. Ainekava koostamiseks puuduvad riiklikud nõuded, need on enamasti reguleeritud kooli tasandil õppekorralduslikes dokumentides , kus on üldjuhul kirjeldatud osasid, millest ainekava koosneb, ning koostamise, kinnitamise ja avaldamise protseduuri. Iga õppeaine kohta koostab õppeainet õpetav(ad) õppejõud /õpetajad aineprogrammi. Klassi ainekava kirjeldab kokkuvõtvalt antud klassis saavutatavaid õpitulemusi, õppesisu, õppetegevusi, hindamise põhimõtted jmt.
    AINE NIMETUS / ÕPETAJA
    ÕPPEAASTA
    KLASS
    TUNDIDE ARV
    Kasutatav õppekirjandus
    Aine õpetamise eesmärgid
    Ainealased pädevused
    Õpitulemused / Osaoskuste kaupa.
    Suuline ja kirjalik suhtlus. Teksti vastuvõtt. Tekstiloome . Õigekeelsus ja keelehoole .
  • Töökava, kes selle koostab ja mida sisaldab.
    Õpetaja töökava on õpetaja isiklik töödokument, mis kajastab antud klassis sel õppeaastal toimuvat. Õpetaja töökava peaks vastavalt konkreetse õppegrupi vajadustele, päevakajalistele teemadele jmt pidevalt täienema ja muutuma . Õpetaja töökava võib muutuda/täieneda ka õppematerjali vahetamise tõttu, osalemisel projektides või kooli- ja koolivälistes üritustes jne. Sõltuvalt õpetajast (tema isiksus, töökogemus, kokkulepped jmt) võib töökava olla detailsem või üldisem.
    Töökava on töö üldise planeerimise aluseks, mida õpetaja korrigeerib vastavalt vajadusele.
    Õpetaja otsustab vormi üle iseseisvalt, arvestades, et see ei raskendaks kolleegidel üksteise mõistmist.

    Töökava


    Aineõpetaja nimi:
    Õppeaine:
    Klass:
    Kasutatud õppematerjal:
    Õpitulemused: omandab ...
    tunneb ...
    arendab
    ..............
    Õppesisu:
    Jrk
    nr
    Kuu-päev
    Ulatuslikum teema / Olulisemad alateemad
    Põhimõisted
    Kasutatavad meetodid ja võtted
    Õppekirjan-dus ja muu õppemater-jal
    Eeldatavad õpitulemused
    Kontrol -limise ja/või hindamise moodus
    Läbivad teemad, ai-netevahe-line inte -gratsioon
    Märkused
  • Nimetage põhilised I astme õpilase omadused, mida peab arvestama tunni kavandamisel ja õppemeetodite valikul.
    3–10aastased lapsed on jaotatud kahte arenguetappi (Psühholingvist Jean Piaget):
    1. preoperatsionaalne vanus (3–7), mil lapsed tajuvad end universumi keskpunktina ning vajavad intellektuaalseks arenguks konkreetseid kogemusi;
    2. konkreetne operatsionaalne vanus (7–10), mil lapsed vajavad ikka veel konkreetseid kogemusi, kuid on võimelised juba probleeme ka loogiliselt lahendama , oskavad vaadelda maailma lahus oma isikust.
    7–8-aastase lapse arengut iseloomustavad jooned
    FÜÜSILINE
    Viimistleb motoorikat
    Tähelepanuvõime on arenenum kui 5–6 aastastel
    Keskendub ühele ülesandele kauem kui 5–6 aastased
    KOGNITIIVNE
    Toetub endiselt konkreetsele kogemusele
    Saab aru põhjuse ja tagajärje suhtest
    Tunneb huvi kuidas-miks-suhte vastu
    Oskab liigitada ja eristada
    Loeb ja kirjutab
    SOTSIAALNE
    On iseseisvam
    Reageerib paremini
    Järgib reegleid
    Sõprussuhted on olulisemad ja tugevamad
    • laps ei omanda õiget grammatikat paremini mitte pideva vigade parandamise, vaid õpetaja õige keelekasutuse kaudu,
    • kuni 10. eluaastani saavutab laps teise keele oskuses paremaid tulemusi kui hilisemas eas;
    • varane teise keele õppimine arendab analüütilist mõtlemist (mitmekeelses keskkonnas kasvanud lapsed hakkavad varem sõnu võrdlema ja analüüsima).

  • Eesti keele tunni tüübid. Mis on vastava tunni põhiosa?
    Tunnitüübid vastavalt materjali käsitlemisele:
    Uue materjali läbimise tund
    Harjutamistund
    Kinnistamise tund
    Kordamistund
    Kontrollimise tund
    Kombineeritud tund
    Kokkuvõttev tund
    Tunnitüübid
    Kombineeritud või segatunnid.
    Uue materjali esitamise tunnid .
    Kinnistamise ja kordamise tunnid.
    Õpitu üldistamise ja süstematiseerimise tunnid.
    Oskuste ja vilumuste kujundamise ja kinnistamise tunnid.
    Teadmiste kontrollimise tunnid.
  • Tunni ülesehitus, tunniosad. Mida need osad tähendavad?
    Tund jaotatakse kolmeks osaks:
    1. Häälestamine; - toimub tavaliselt tunni eesmärkide püstitamine, tingimuste kindlustamine nende eesmärkide täitmiseks, töise õhkkonna loomine, õppetegevuse motiivide selgitamine
    2. Õppimine; Õppimine sisaldab vastavalt tunnitüübile erinevaid osi.
    Koduse töö kontroll – kombineeritud, uue materjali ja kinnistamis-kordamistunnis.
    Eelnevalt õpitu kordamine – kombineeritud ja uue materjali tunnis.
    Uue materjali esitamine – kombineeritud ja uue materjali tunnis.
    Materjalist arusaamise kohta tagasiside ehk peegeldumine – kombineeritud ja uue materjali tunnis.
    Esmane uue materjali kinnistamine – uue materjali tunnis.
    Harjutamine ja kinnistamine – kombineeritud ja kinnistamistunnis.
    Õpilaste teadmiste kontroll ja hindamine – kombineeritud ja kontrolltunnis.
    Harjutuste ja iseseisvate tööde kontroll – kinnistamis- ja oskuste ning vilumuste kujundamise tunnis.
    Õpilaste iseseisev kordamine ja üldistamine erinevate võtete abil – materjali üldistamise ja süstematiseerimise ning kordamistunnis.
    Koduse töö andmine – kombineeritud, uue materjali, kinnistamis-kordamistunnis ning oskuste ja vilumuste kujundamise tunnis.
    3. Peegeldamine . e tagasiside õpilaste poolt (mida tunnis tehti, õpiti ...)
    Koduse töö andmine
    Tunni lõpetamine
    1. Evokatsioon (väljakutsumine) – tekitatakse huvi õpitava vastu.
    2. Tähenduse mõistmise faas – mõtestatakse materjal.
    3. Refleksioon – saadakse ülevaade, kuidas õpilased omandasid materjali (tagasiside).
    Tunni etapid:
    • õpilaste tähelepanu haaramine;
    • õppetunni eesmärkidest informeerimine ja õpilaste motiveerimine ;
    • varem õpitu meeldetuletamine ;
    • uue materjali esitamine/õppimine;
    • õppimise suunamine;
    • õpitu kontrollimine;
    • õpitust tagasiside kindlustamine;
    • õppimisele hinnangu andmine;
    • õpitu kinnistamine ja üldistamine.

  • Mis nõuded esitatakse õppetunnile?
  • Tunnikava . Kes koostab? Tunnikava koostisosad.

    Õpetaja nimi

    Klass/rühm


    Kuupäev
  • Tunni teema

  • Tunni eesmärgid
    • Eneseväljenduslik eesmärk
      • Valikute ja eelistuste põhjendamine
      • Info töötlemine, edastamine ja vastuvõtt
      • Oma seisukoha väljendamine
      • Teksti tõlgendamine
      • … kirjeldamine, isikupärastamine, iseloomustamine jne
      • … oskuste arendamine
    • Keeleline eesmärk
    • Sõnavara laiendamine, kinnistamine, rikastamine
    • Grammatiliste vormide õppimine, kinnistamine, kordamine
    • Keeleliste väljendite õppimine, kinnistamine, kordamine
    • Seoste leidmine erinevate keelte vahel
    • Teksti muutmine
    • … kasutamine mitmesugustes keelesituatsioonides
    • Isiksust arendav eesmärk

  • Töövahendid
  • Tunni käik
    • Häälestamine

    • Sissejuhatus tunni teemasse
    • Tunni teema ja eesmärkide teatamine/ väljaselgitamine

    • Õppimine
      • Koduse töö kontroll
      • Uue materjali käsitlemine
      • Eelneva materjali kordamine või kinnistamine
      • Uue ja vana materjali lõimimine
      • Hinnangu andmine
    • Peegeldumine e tagasiside õpilaste poolt
    • Koduse töö andmine
    • Tunni lõpetamine
  • Märkused
    Tunnikava koostamine on vajalik kõigile õpetajatele kõigis ainetundides
    Tunnikava:
    ·        peaks koostatama kindla vormi järgi, et oleks lihtne muudatusi teha;
    ·        vormistus olgu selge, ülevaatlik ja kergesti haaratav, et õpetajal oleks tunni andmisel sellest abi;
    ·        on otstarbekas vormistada üksikutele lehtedele (failidena), et neid edaspidi vastavalt soovile kergesti kokku köita (kausta salvestada).
    Tunnikavas:
    ·        peaksid olema täpsed viited õppematerjali sisule õpikus, töövihikus ja tarkvarale;
    ·        peaksid olema kõik õpilastele esitatavad näidislaused, -ülesanded, küsimused, joonised, skeemid , iseseisvad tööd, testid, kontrolltööd hindamisjuhendiga, etteütluste tekstid jne. või vormistatud selle lisana .
    Tunnikava koostamise tulemusena on ( Asser , 2004):
    ·         teadvustatud tunni eesmärk;
    ·         valitud ja loogilisse järjekorda pandud tunniks vajaminev materjal;
    ·         valitud õpetamise meetodid ja vahendid;
    ·         määratletud õpilaste tegevused;
    ·         planeeritud õpetamise aeg;
    ·         lähtuvalt tunni eesmärkidest läbi mõeldud hindamine. ( http://tooleht.pbworks.com/w/page/22358075/tunnikava )
  • Millised on kolm tunni eesmärgi tüüpi? Osata kindla teema puhul sõnastada tunni eesmärk.
    Keeleline eesmärk
    Sõnavara laiendamine, kinnistamine, rikastamine
    Grammatiliste vormide õppimine, kinnistamine, kordamine
    Keeleliste väljendite õppimine, kinnistamine, kordamine
    Seoste leidmine erinevate keelte vahel
    Teksti muutmine
    … kasutamine mitmesugustes keelesituatsioonides
    Eneseväljenduslik eesmärk
    Valikute ja eelistuste põhjendamine
    Info töötlemine, edastamine ja vastuvõtt
    Oma seisukoha väljendamine
    Teksti tõlgendamine
    … kirjeldamine, isikupärastamine, iseloomustamine jne
    … oskuste arendamine
    Isiksust arendav eesmärk
    Õpioskuste kujundamine
    Sotsiaal-konstruktivistliku mõtteviisi arendamine
    Sotsiaalsete oskuste arendamine
    Kultuuriliste teadmiste andmine
  • Hindamine. Missugused hindamisvõimalused on?; mis protsentuaalne jaotus on numbrilistel hinnetel?
  • Osaoskused. Milliseid osaoskusi arendatakse I ja II kooliastmes eesti keeles.
    Järjekord eesti keele õppes põhikooli I ja II astmes on selline: kuulamine, rääkimine, lugemine ja kirjutamine.
    I kooliastmes pealine rõhk on kuulamisel ning rääkimisel. Selle kaudu omandatakse esmane sõnavara. Õpetaja toetab, julgustab õpilasi kasutama õpitud väljendeid ja lühilauseid kontekstis. Õpilased õpivad võõrkeele häälikuid eristama ning omandavad õige hääldusaluse. Suulisele kursuse kaudu kujundatakse õpilase oskust kuulata eestikeelset kõnet, ise kõneleda, lugeda ja kirjutada. Loetakse ja kirjutatakse sel kooliastmel peamiselt seda, mis on suuliselt juba õpitud.
    II kooliastmes julgustab õpetaja õpilast võõrkeeles suhtlema , suurendades suulise suhtluse kõrval järk-järgult kirjalike tööde mahtu. Kuulamis - ja rääkimisoskuse kõrval muutuvad tähtsaks ka lugemis- ja kirjutamisoskus. Kui osaoskuste järjekord on samasugune kui I kooliastmes.
  • Tuua näide iga osaoskuse arendamise kohta (ül tüüp, nimetus ja seletus, mida see tähendab, mis eesmärgi ja mis vanuses lastega teha) vt P. Kärtneri metoodikavihikute refereeringut. Praktiline ülesanne.
  • Otsene ja kaudne vigade parandamine.
    Vigade parandamine: otsene ja kaudne;
    - tuleb õige sõnastus ette näidata,
    - keskenduda korraga ainult ühele veale, keskenduda sagedamini esinevatele vigudele, keskenduda tähendust muutvatele vigadele ning
    - julgustada õpilast ise oma vigu parandama ja jälgima kõnet;
    - nõuda tervikfraasidega või pikemate lausetega kõnelemist;
    - koondada eri struktuurid tabelisse, et silme eest oleks;
    - jagada seletusi laste arengukiiruse kohaselt;
    - tunnustada ja kiita õige sõnastuse puhul.
  • Mitteverbaalsed tõlkevahendid.
    jagunevad
    • otsesteks (seotud õpetaja ja õpilase suhtlemisega) ja
    • kaudseteks (seotud klassiruumi ja vormiga ) ning hõlmavad järgmisi elemente
    kehakeel ja hoiak;
    • näoilme;
    žestid ja signaalid ;
    intonatsioon ja hääletoon;
    • silmside, suunatud tähelepanu;
    • visuaalsed abivahendid : selgelt märgistatud ja nähtavad esemed;
    teemaga seotud illustratsioonid ja esemed;
    • tähestik ja tähestikutabelid, võimaluse korral illustreeritud ;
    • käelise tegevuse esemed.
    Kui õpetaja võtab appi žestid, osutab objektidele või näitab ise ette (nt viibates last käega enda poole, võttes käest kinni ja viies kohale, avades ise õpiku, osutades õpikule jmt), saab laps isegi siis aru, kui ta ühegi sõna tähendust eraldi ei mõista. Žestide ja näoilmega saab rõhutada visuaalselt ja emotsionaalselt seda, mida õpetaja räägid.
    Seejärel puudutatakse järjest kehaosi ning nimetatakse neid. Õpetaja ütleb näiteks: "Näita oma nina!" Samal viisil võetakse läbi kõik kehaosad .
    Alljärgnevalt on esitatud võimalikud käsklused, mille abil saab arendada laste arusaamisoskust ja uue sõnavara omandamist kasutades mitteverbaalsed vahendid : 1) näita tahvlit , seina, tooli, lauda; mine laua/tooli/seina/tahvli juurde; tule siia; tule laua/tooli/seina/tahvli juurde; 2) võta tool ja istu, võta kott ; pane kott laua peale; võta raamat/vihik/pliiats; pane raamat/vihik/pliiats laua peale; tee raamat lahti, pane raamat kinni; võta pliiats; joonista…, pane (oma/tema) pilt seina peale, näita oma/tema pilti jmt.
  • Mida tähendab suhtluspädevus?
    Keeleoskus tähendab oskust kasutada keeleteadmisi (hääldus, grammatika, sõnavara) eesmärgipäraselt nii suuliste ja kirjalike tekstide mõistmiseks (kuulamis- ja lugemisoskus) kui ka koostamiseks (rääkimis- ja kirjutamisoskus), võttes arvesse konteksti ja suhtluspartnereid. Kommunikatiivne keeleoskus koosneb suhtluspädevusest, mis on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse (eesti keel kui teine keel on selles aine valdkonnas) eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Need on: hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.
    Suhtluspädevus – suutlikkus ennast selgelt, asjakohaselt ja viisakalt väljendada nii emakeeles kui ka võõrkeeltes, arvestades olukordi ja mõistes suhtluspartnereid ning suhtlemise turvalisust; ennast esitleda, oma seisukohti esitada ja põhjendada; lugeda ning eristada ja mõista teabe- ja tarbetekste ning ilukirjandust ; kirjutada eri liiki tekste , kasutades korrektset viitamist, kohaseid keelevahendeid ja sobivat stiili; väärtustada õigekeelsust ja väljendusrikast keelt ning kokkuleppel põhinevat suhtlemisviisi.
    Suhtluspädevust kujundatakse keele nelja osaoskuse arendamise kaudu: kuulamine, lugemine, rääkimine ja kirjutamine.
    Kommunikatiivne keeleoskus (suhtluspädevus) hõlmab kolme komponenti: keelelist , sotsiolingvistilist ja pragmaatilist.
  • Faktorid . Kuidas liigitatakse? Seos osaoskustega.
  • Vasakule Paremale
    Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #1 Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #2 Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #3 Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #4 Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #5 Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #6 Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #7 Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015 #8
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Julia Nikolina Õppematerjali autor
    Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015

    1. Mis on hariduse eesmärk?
    2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel)
    3. Millised hariduse tasemed on?
    4. Millised kooliastmed on? Klassid.
    5. Mis on põhikooli ülesanne?
    6. Kuidas võib olla korraldatud õpe koolis?
    7. Mis on keeleõppe põhiülesanded?
    8. Mitu eesti keele tundi on I ja II kooliastmes ette nähtud? Kuidas jaotatakse?
    9. Milliseid metoodilisi võtteid on PRÕK-is soovitatud I ja II astmes kasutada? Seletage vähemalt kolm lahti.
    10. Mis on eesti keele õppe põhieesmärk?
    11. Ainekava, kes selle koostab ja mida sisaldab.
    12. Töökava, kes selle koostab ja mida sisaldab.
    13. Nimetage põhilised I astme õpilase omadused, mida peab arvestama tunni kavandamisel ja õppemeetodite valikul.
    14. Eesti keele tunni tüübid. Mis on vastava tunni põhiosa?
    15. Tunni ülesehitus, tunniosad. Mida need osad tähendavad?
    16. Mis nõuded esitatakse õppetunnile?
    17. Tunnikava. Kes koostab? Tunnikava koostisosad.
    18. Millised on kolm tunni eesmärgi tüüpi? Osata kindla teema puhul sõnastada tunni eesmärk.
    19. Hindamine. Missugused hindamisvõimalused on?; mis protsentuaalne jaotus on numbrilistel hinnetel?
    20. Osaoskused. Milliseid osaoskusi arendatakse I ja II kooliastmes eesti keeles.
    21. Tuua näide iga osaoskuse arendamise kohta (ül tüüp, nimetus ja seletus, mida see tähendab, mis eesmärgi ja mis vanuses lastega teha) vt P. Kärtneri metoodikavihikute refereeringut. Praktiline ülesanne.
    22. Otsene ja kaudne vigade parandamine.
    23. Mitteverbaalsed tõlkevahendid.
    24. Mida tähendab suhtluspädevus?

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp
    38
    docx

    Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimapp

    ......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering....................................................................................................39 9) Kasutatud materjalide loetelu.................................................................................................41 Sissejuhatus Võõrkeeles õpetamise metoodika õpimap sisaldab palju kasulikut infot mis ma võin kasutada praktikas ja tööl. Õpimapis on tiitelleht, sisukord, sissejuhatus, tööalane CV, kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga, kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta 4 töölehe, lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal, ühe mängu juhendi ja läbiviimise kirjeldus, ühe artikli vaba refereering ja muu kasulik info õppeaine kohta. Õpimappi koostamisel kasutan palju raamatuid,

    Alushariduse pedagoog
    Ülddidaktika loengu konspekt
    20
    docx

    Ülddidaktika loengu konspekt

    eesmärk Õpetada II maailmasõda... nimetab II maailmasõja.. Selgitada pytagorase teoreemi.. selgitab.. ja rakendab.. Võrrelda... võrdleb... Õppeesmärgid sõnastatakse väljundipõhiselt Mida tähendab väljundipõhiselt Soorituslikud õppe-eesmärgid püsititatakse kahemõõtmeliselt 1. Sooritus /tegevus(nt nimetab ja iseloomustab 2. Aine sisu (nt eesti suurmiad linnad) Väljundipõhiste eesmärkide puhul on oluline meeles pidada, et hinnata saab mähtavat, kuuldavat, katsutavat Väljundipõhise õppe-eesmärgi sõnastamine Tegevus/sooritus Aine sisu Määrsõna/täpsustav lauseosa Bloomi taksonoomiast (kolm viimast kõige enam koolis kasutusel) Loomine-arendab, töötab välja, planeerib.. Hinnangu andmine- paneb tähtsuse järjekorda, teeb valiku

    Pedagoogika
    Emadepäeva minikontsert
    5
    doc

    Emadepäeva minikontsert

    Tunni eesmärgid: väljendusoskus suuline, kirjalik; keeleõpetus- kirjutamine, Kava koostamine arvuti abil, emadepäeva tähtsuse mõistmine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Õppeaasta jooksul omandatu, et koostada emadepäeva minikontserdi kava, arvutiga töötamise oskus. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Arvutiklassi reserveerimine, muusikaõpetajaga kooskõlastatud laulud, mida emadepäeval võiks esitada. Eelnevalt vajalikud tegevused õpilasele: Õpilastel on kaasas eesti keele tunniks ette nähtud vahendid: õpik, tv, vihik, kirjatarbed. Tunniks vajalikud materjalid, näitvahendid, tarkvara ja veebiaadressid: ,,Avita ,,õpik ,, Eesti keele õpik III kl. " ; arvutid, Smart tahvel. Tunni käik: Tegevuste kestus Tunni osad, struktuuri Õpetaja poolt kavandatud ja organiseeritud Õpilaste tegevus Põhjendused, mida

    Eesti keel
    Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine
    16
    docx

    Kirjaliku kõne uurimine ja hindamine

    igapäevaelus toimub ju suur osa teabe hankimisest ja edastamisest kirjalikult, st lugedes ja kirjutades). Keelespetsiifikaga arvestamine. Lugema ja kirjutama õppimisel ja õpetamisel tuleb teada ja arvestada ka keelespetsiifikat. Keelespetsiifika tundmine aitab mõista lugemise ja kirjutamise omandamise seaduspärasusi ning seeläbi paremini õpetamise protsessi kavandada. Samuti aitab keelespetsiifika tundmine paremini teadvustada nüansse, mis on keele omandamisel keerulised, sh seda, mis raskendavad kirjaliku kõne omandamist (lugema ja kirjutama õppimist). Eesti keele on foneetiline ehk reeglipärase kirjasüsteemiga keel - jälgib valdavalt printsiipi üks häälik = üks täht (st valdavalt hääldatakse nii nagu kirjutatakse ja vastupidi). Kirjanduses kasutatakse veel: transparentne ortograafia, läbipaistev ortograafia. Vastupidine on nt inglise keel, kus hääldus ja kirjapilt valdavalt kokku ei lange, seega on inglise

    Alternatiivpedagoogika
    Eesti keel ja kirjandus
    60
    pdf

    Eesti keel ja kirjandus

    Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit;

    Kirjandus
    Põhikooli riiklik õppekava-võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks
    6
    docx

    Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

    Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused

    Eripedagoogika
    Asjaajamine eesti keeles-Terminid
    9
    docx

    Asjaajamine eesti keeles. Terminid

    Jätkusuutlikkus - vajaduste rahuldamine ja ressursside kasutamine nii, et on võimalik elu ja tegevuse jätkumine ka tulevikus ingl sustainability , jätkusuutlik venek: , , ; , ; , . Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas. Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks; kümblusklassides ja rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust; Canadas on 40 a kogemust. Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas. Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise

    Arhiivihaldus
    Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
    53
    docx

    Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt

    Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist:  Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse).  Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat

    Eripedagoogika




    Kommentaarid (1)

    Juli4ka1979 profiilipilt
    Julia Nikolina: Töös on esitatud nii küsimused kui ka vastused eksamile ettevalmistamiseks
    21:09 12-01-2016



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun