Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö ...
Põlva Keskkool PÕLVA KESKKOOLI III KOOLIASTME TEADLIKKUS TUBAKATOODETE KAHJULIKKUSEST TERVISELE Uurimistöö Autor: Hanna-Maria Hurt, 8.b klass Juhendaja: õp. Aigi Sikkal Põlva 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Tubakatoodete kahjulik mõju tervisele ……………………………………………..4 2. Erinevad tubaka liigid ……………………...……………………………………….7 2
Ettekande kava Uurimustöö eesmärgid Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimustöö praktiline osa Hüpoteesi kinnitus Uurimustöö eesmärgid UURIDA: · kui palju teavad õpilased looduslikest vahenditest; · milliseid sampoone ja palsameid kasutavad kaasõpilased; · kas õpilased teavad, milliseid kemikaale sampoonid sisaldavad; · kui teadlikult õpilased ostavad sampooni ja palsamit. Hüpotees:Laeva Põhikooli III kooliastme õpilased ei ole eriti teadlikud looduslikest vahenditest ja nad ei ole huvitatud nende kasutamisest. Mis on looduslikud juuksehooldusvahendid? Ökosampoonid Rahvameditsiin juuksehoolduses Uurimistöö praktiline osa Küsitluse tulemused Õpilased ei ole teadlikkud looduslikest juuksehooldusvahenditest ja nad ei vaata sampooni/palsami ostes, mida see sisaldab. Kui palju tead looduslikest Kas sa vaatad sampooni/palsami juuksehooldusvahenditest ? ostes
soovib meediaalast uurimistööd teostada. Valitud meediumiks osutus televisioon. Autor usub, et teema on väga aktuaalne ning omanäoline. Antud uurimistöö kaudu saab teada informatsiooni, mis on kasulik Lähte Ühisgümnaasiumi õpetajatele ning õpilastele ning ehk ka mõnele organisatsioonile. Käesolevat uurimistööd saab edaspidi kasutada bakalaureuse- või magistritöö alusmaterjalina. Antud uurimistöö eesmärk oli teada saada, millised on Lähte kooli kolmanda kooliastme ja gümnaasiumiõpilaste eelistused telesaadete ja seriaalide osas. Samuti soovis autor saada informatsiooni selle kohta, kui palju aega veedab Lähte kooli õpilane televiisorit vaadates ning milliseid telekanaleid ja telesaadete zanre ta eelistab. Lisaks sellele analüüsis autor TNS Emori teleauditooriumi ülevaate andmete põhjal eestlaste tüüpilisi televaatamise harjumusi ning võrdles saadud tulemusi Lähte kooli õpilaste vastustega. Uurimistöö koosneb viiest suuremast peatükist
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..................................................12 Sissejuhatus Minu uurimistöö teemaks on "Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli III kooliastme
3. KLASSI MATEMAATIKA TASEMETÖÖ Alus: haridus- ja teadusministri määrus nr 59 § 7, vastu võetud 17. septembril 2010. TASEMETÖÖ EESMÄRK Tasemetööga kogutakse informatsiooni põhikooli riikliku õppekava üld- ja valdkonnapädevuste kujunemise, läbivate teemade ning õppe- ja kasvatuseesmärkide saavutatuse ning kooliastme õpitulemuste omandatuse kohta. TASEMETÖÖ VORM JA AEG · Tasemetöö on kirjalik. · Tasemetöö koostatakse ühes variandis. · Tasemetöö korraldatakse neljandal õppeveerandil. TASEMETÖÖ KORRALDAMINE · Õpetaja tutvub tasemetöö ning selle korraldamise juhendiga üks tund enne tasemetöö algust. · Tasemetöö kestab ühe õppetunni ehk 45 minutit. Selle aja hulka ei arvestata õpilaste juhendamist,
aga praktikas kahjuks alati rakendamist ei leia. Ka kiusamise vältimist mainitakse seaduses. Esile tõstetud üksteise toetamist soodustava õhkkonna loomine. Mainitud on internetiühendustega arvutite, esitlustehnika, kooliraamatukogu kasutamise võimalus, individuaalsete vajadustega arvestav õppevara ning turvaline ruumide sisustus. § 7. I kooliastmes taotletavad pädevused Esimese kooliastme lõpus õpilane: 1) peab lugu oma perekonnast, klassist ja koolist; on viisakas, täidab lubadusi; teab, et kedagi ei tohi naeruvääristada, kiusata ega narrida; oskab kaaslast kuulata, teda tunnustada; 2) tahab õppida, tunneb rõõmu teadasaamisest ja oskamisest, oskab õppida üksi ning koos teistega, paaris ja rühmas, oskab jaotada aega õppimise, harrastustegevuse, koduste kohustuste ning puhkamise vahel;
kuna need koguvad endasse liigselt niiskust ja suurendavad külmetusohtu. 4. Suuskade hooldus ja määrimine Võistlusspordi tasemel on suuskade määrimine keeruline ja nõuab suuri kogemusi, teadmisi ja spetsiaalseid vahendeid. Tippspordis toimub sportlaste suuskade ettevalmistamine suletud uste taga. Igapäevase suusatamise jaoks on määrimine lihtne, sest määrded on poes kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad. Täpse määrimisalase õpetuse leiab kirjandusest. III kooliastme lõpuks peaksid õpilased ise oskama oma suusad suusatundideks ja vabal ajal suusatamiseks ette valmistada. Vajalik inventar suuskade ettevalmistamiseks on: suusapukid; triikraud, soojaõhupuhur määrde soojendamiseks; teras- ja kapronharjad, kaabitsad, kork; parafiinid ja määrded; määrde eemaldamise vedelik; liivapaber klassikasuusa pidamisala karestamiseks. 5. Soovitusi Väga määrdunud suusa libisemispindu tuleb puhastada spetsiaalse
koolis sätestatakse valikained üldjuhul kooliõppekavaga; - usuõpetus on Euroopa koolis määratletud kui kohustuslik õppeaine, Eesti koolis on see valikaine. - Kuni vanema astme 3. klassini (Eesti kooli mõistes 8. klassini) on nädala tunnikoormus Euroopa koolis suurem. Edasistes klassides sõltub koormus ja vastavus Eesti kooli nädalakoormusele õpilase valikutest. Euroopa koolide õppekavas väärtustatakse Euroopa mõõdet. Alates noorema kooliastme 3. klassist toimuvad kolm korda nädalas nn Euroopa tunnid, mille sisuks on Euroopa kultuuride ja rahvaste tutvustamine mängude kaudu. 6 Erivajadustega õpilasi toetavad nooremas astmes spetsiaalse ettevalmistusega õpetajad. Vanema astme esimestel aastatel on spetsiaalne toetus tagatud emakeele, esimese võõrkeele ja matemaatika tundides. Igas kooliastmes läbib õpilane, kes tuleb Euroopa koolidesse ebapiisava keeleoskusega,
plastiliseks ja painduvaks. Kuid samas suureneb sellega ka traumade oht. Aju kaal hakkab jõudsalt kasvama alates 7. eluaastast, luues eeldused laialdaseks vaimseks tegevuseks. Lapse aju mahu suurenemine aga aeglustub ning aju väline suurus peaks lõplikult välja kujunema umbes 12 eluaastaks. Algklassides vahetuvad lastel tavaliselt piimhambad jäävhammaste vastu. Silmades on välja kujunenud binokulaarne nägemine ja nägemine teravustub.[5] Esimese kooliastme lõpus võivad hakata lastel juba kujunema ka sekundaarsed sugutunnused. Tüdrukutel rindade ja häbemekarvade kasv, poistel võib tekkida häälemurre. Füüsiline areng ei tähenda mitte ainult organismi ellujäämist ja kasvamist, vaid ka meie psühhomotoorika arenemist, mitmesuguste konkreetsete oskuste ja vilumuste kujunemist, mis tagavad toimetuleku elus (Tuulik 1995: 57).[3] Areneb ka motoorika. Lapsed muutuvad täpsemateks ja tugevamateks, oskavad juba õigesti hoida ja kasutada nt
Küsitluses osales 3. klassidest kokku 28 õpilast, 6. klassist 13 õpilast ja 9. klassidest 14 õpilast. Kiviõli 1. Keskkoolis on 3. klasse kaks, üks 6. klass ning kaks 9. klassi. Kõik valimisse kuulunud õpilased ei vastanud küsimustikule. See võib tuleneda sellest, et küsimustikule vastamine oli vabatahtlik. Sellepärast on ka põhikooli lõpuklassi osalus vähene. (Vt joonist 1). Joonis 1. Vastajate jaotuvus klassiti ja sooti Esimese kooliastme õpilastest vastas esimesele väitele: kontrolltööks valmistudes kogun kokku kõik materjalid antud teema kohta ja püüan neist terviku luua sageli vaid kaks tüdrukut (7,1%) (Vt joonist 2). Suur osa 28,6% õpilastest ei tee seda mitte kunagi ja suur hulk on neid õpilasi (64,3%), kes talitavad mõnikord vaid nii nagu eespool kirjeldatud. Teise kooliastme õpilastest vastasid 23,1% mitte kunagi, 69,2% mõnikord ja 7,7% sageli.
§ 3 lg 2 § 8 lg 5 ehk kes finantseerib koolitust koolituse läbimise tõend mida võimaldab õpetada kutsealane koolitus kellele antakse õppepuhkust kes tasub vabaharidusliku koolituse eest tööandja osaluse sätestab töö- või kollektiivleping ! §8 lg 3 ehk mitmeks päevaks säilitatakse keskmine töötasu õppepuhkuse ajal ! § 9 ehk millisel juhul võib õppepuhkuse andmise edasi lükata Õpilase tunnustamise tingimused ja kord medaliga lõpetamine Mis on kooliastme hinne? Nt gümnaasiumi kursuse hinne; ei ole nt 4. või 11. kl vm suvaline hinne. Kuidas tunnustatakse põhikooli lõpetajat? Diplom või lõputunnistus või kiitusega lõputunnistus. Kiituskirja andmise tingimused otsustab kooli õppenõukogu. Õpilase hindamine ja üleviimine vt RÕK Mille alusel hinnatakse, millega võrreldakse? Kujundava hindamise korral vaadatakse õpilase arengut; muidu vastavust õppekavaga.
Hiljem kui olin juba selle kohta täpsemalt uurinud, olin kohe huvitatud. Loovtöö otsustasin teha klassiõdede …….ja……., kes olid kohe nõus koostööga. Teemasid loovtöö jaoks otsides jäi …….silma liikumismängude teemaline kehalise kasvatuse tund, mida ta meile tutvustas ja üheskoos otsustasime valida selle teema. Tunni tegevusi oli klassiõdedega lihtne välja mõelda, kuna teadsime, millised mängud ja muud liikumisharjutused sobivad ja meeldivad esimese kooliastme õpilastele. Isiklikult olin loovtöö teemaga väga rahul, kuna olen ise tegelenud mitme erineva spordialaga (tantsimine, ujumine, sulgpall, korvpall, tennis, saalihoki, iluuisutamine) alates neljandast eluaastast. Loovtöös olid minu eesmärkideks end panna õpetaja rolli, valmistada ette ja läbi viia huvitav ja jõukohane tund, tunda vastutust ja juhendada kogu klassi tööd arusaadavalt. Olen tänulik………., et ta oli nõus olema meile juhendajaks. Tänan väga hea koostöö eest
eesti õppekeelega koolis 1997/98. õ.-a. I, IV, VII ja X klassis, 1998/99. ka lisaks II, V VIII ja XI klassis ning 1999/00. kõigis klassides. vene õppekeelega koolis1998/99. õ.-a. . I, IV, VII ja X klassis, 1999/00. ka lisaks II, V VIII ja XI klassis ning 2000/01. kõigis klassides. Seega töötasid 2001. aastal kõik klassid uue õppekava alusel. Uues õppekavas on esitatud kõigepealt üldosa. Seal on määratletud õpetuse üldisemad suunad ning tundide arvud aineti iga kooliastme jaoks. Sellele järgnevad üksikute ainete ainekavad. Programmigrupil oli matemaatika uut ainekava tehes kogu aeg teadmine, et õppekava sisaldab matemaatikas kahte erineva mahu ja sisuga kursust: kitsast ja laia. Tegelikult esitati õppekavas matemaatikas vaid nn kitsa kursuse programm. Seal leidub ka märge, et gümnaasiumis võib õpilane valida kahe erineva matemaatikakursuse vahel ja et kõigile kohustuslik on kitsas kursus. Laia kursuse programm lülitati nn valikainete raamatusse
Kontrolltöö I kooliastme matemaatika õpetamise metoodika I Teooria 1. Lasteaiamatemaatika kordamine ja süvendamine. 1) Mis on esemete loendamine ja millised on loendamise nõuded ? Loendamine on käeline ja sõnaline tegevus, mis seab loendatavad esemed ja järjestikused arvsõnad üksühesesse vastavusse. Samaaegselt esemetele osutamisega öeldakse arvsõnu alates ühest, viimasena öeldud arvsõna tähistab loendatavate esemete arvu (Mitu on?). Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid....
Tallinn 2016 Lisa 2 Kanepitaim (https://www.google.ee/searchq=kanepitaim&espv=210&es) [29.12.2016] Lisa 2 Antidepressantide tarbimine Eestis (https://www.google.ee/searchq=narkootikumide+tarvitamise+graafik&espv=210&es) [29.12.2016] KASUTATUD ALLIKAD 1. Vilja, M., Sõrmus, K., Artma, I. 2008. Uurimistöö kirjutajale. Tartu: Atlex. 2. http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/referaat/kasutatud_materjalid.html [29.12.2016] 3. III Kooliastme loovtöö koostamise juhend. http://www.koplikool.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=61&Itemid=68 [29.12.2016]
omaette istuva lapse sõidutamisel sõiduautos, millel on turvavööd, kasutada tema pikkusele ja kaalule vastavat turvatooli, -hälli või muud nõuetekohast turvavarustust. Sõiduauto esiistmel tohib last sõidutada ainult siis, kui ta on turvavarustuse abil nõuetekohaselt kinnitatud. Imiku (kuni 1 a., kuni 10 kg) Koolieeliku (3...6 a. 15...25 kg) turvavööiste ja väikelapse (1...3 a., 9...18 kg) Noorema kooliastme (6...10 a., 22...36 kg) turvahäll turvavööpadi JUHI ÜLDKOHUSTUSED §64. Juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisvate või liikuvate vähekaitstud liiklejate suhtes, vältima nende ohustamist ja neile kahju tekitamist. §65. Juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist. §66
Õppematerjal II kooliastme loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Janne Änilane Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi klassiõpetaja. Kobras Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele. Välimus Koprad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuuna...
suulisi ja kirjalikke hinnanguid. Samuti saavad õpilased analüüsida enda ja kaasõpilaste töid ja tegemisi. Tähtsal kohal on ka käitumise analüüsimine. Põhjalikumate kirjalike hinnangute sagedus sõltub sellest, kui palju laste ja nende vanamatega jooksvalt suheldakse. Kui suhtlus on tihe ja mõlemapoolselt toimiv, siis pole põhjalikumaid kokkuvõtteid vaja teha kuigi tihti. Alates üheksandast klassist minnakse üle numbrilisele hindamisele. Hinnanguid antakse edasi kuni viimase kooliastme lõpuni. Numbriline hindamine on sarnane tavakooli hindamissüsteemile: hinded 1-5ni. Igale hindele annab õpetaja põhjaliku hinnangu, miks õpilane on oma hinde vääriline. Iga õppeaasta lõpus saadakse kirjakeelne tunnistus, kuhu iga aine õpetaja on midagi konkreetse õpilase kohta kirjutanud ning tema arengut iseloomustanud. kokkuvõte. Meie koolist ellu astuv noor inimene on loova mõtlemisega, utugeva enesetunnetsega,
Vead näitavad oskuste puudumist, läbikukkumist. Oluline on, et õpetajad omistaksid laste edu põhjused lapse oskustele ja võimekusele, aga ka tublile tööle. Lapse ebaedu tuleks omistada vähesele pingutusele või valedele strateegiatele. Emotsionaalne ja enesekohaste oskuste areng. Tunnetest arusaamine. Just keerukamate emotsioonide tõlgendamine vaid olukorrast tuleneva info põhjal on oskus, mis algklasside jooksul oluliselt areneb ja täiustub. Teise kooliastme lõpu poole, kui lapsed on jõudnud juba varasesse teismeikka, muutub iseloomulikuks laste mõtlemisele endast ja oma tunnetest nähtus, mida on nimetatud „enesekohaseks müüdiks“. Varateismelised usuvad sageli, et nad on ainulaadsed ega sarnane kellegi teisega. Tunnete roll normide ja piirangute omaksvõtmisel. Eelkooliealiste laste mõtlemisele on iseloomulik nn „rõõmsa süüdlase“ fenomen. Lapsed arvavad, et süüdlane tunneb end hästi pärast moraalsete reeglite rikkumist.
3. Kasvatuseesmärgid: Iseseisvatöö oskuse arenemine, huvi ja armastus vene keele vastu, motivatsiooni tõstmine, soovi hästi õppida arenemine HINDAMINE/TAGASISIDE: § 5. Õpitulemuste hindamise alused (1) Õpitulemusi hindab klassi- või aineõpetaja. (2) Õpitulemusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel. (3) Hinnatakse teadmiste ja oskuste omandatust. Lähtuvalt kooliastme ja õppeaine eripärast arvestatakse hindamisel: 1) omandatud teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust; 2) iseseisvust ja loovust teadmiste ning oskuste rakendamisel; 3) oskust oma teadmisi ning oskusi suuliselt ja kirjalikult väljendada; 4) vastuste õigsust, vigade arvu ja liiki; 5) praktilise töö teostust. (4) Õpitulemusi hinnatakse numbriliselt (hinne) või sõnaliselt (hinnang). § 6. Numbrilise hindamise skaala
vanaema ajal . Tol ajal oli , aga NSV liidu konstitutsioon ning praegusel ajal on arvutiõpetus ning see , mis ei olnud tol ajal võimalik . Narrimisi , mõnitamisi ja muud sorti vaimset ning füüsilist kiusamist ei olnud . Tol ajal oli karistuseks nurgas seismine . Praegusel ajal on koolis käimine raskem , nii arvas minu vanaema . Tema arust on õppeaineid rohkem ning käitumine on praegu midagi muud , õpilased terroriseerivad üksteist ja mitte naljaga . Kooliastme ning klassiastme sai lõpetada , kui hinded olid positiivsed . Tema ajal pandi juba tunnistusele numbrid , enne teda hinnati veel sõnadega mitterahuldav , rahuldav , hea ning eeskujulik . Õpilastele korraldati pallivõistlusi ja üldse palju spordivõistlusi . Samuti toimusid käsitööringid . 13.01.2007 Õppeained on praegu samad , mis mu isa ajal , ainult ained on põhjalikumaks läinud , samuti on lahenduskäik teistsugune . Tema ajal tuli
käitumise repertuaaris, kuid neid ei osata konkreetses olukorras rakendada. Nimetatud puudujäägid võivad kaasa tuua probleemse käitumise. Probleemne käitumine võib varieeruda, olenedes käitumise puudujäägi suunatusest, sisaldades kas introvert sust (ängistus, depressioon) või ekstravertsust (agressiivsus, im- pulsiivsus), mis takistavad laste adekvaatset sotsiaalset käitumist. Laste sotsiaalsete oskuste arengu toetamine. Esimese ja teise kooliastme õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamisel on sobiv kasutada alltoodud strateegiaid. 1. Modelleerimine, kus demonstreeritakse omandatavaid oskusi audio- või videofilmis või elavas esituses. Kui modell on lapsega sarnane või tema jaoks oluline ja uut käitu- mist kinnitatakse, võib see olla väga oluline õppimise allikas. 2. Kognitiiv-käitumuslike strateegiate kasutamisel keskendutakse lapse seesmistele kognitsioonidele ja probleemilahendamise võimetele. 4
kirjandusteostest, teatri- ja filmiloomingust, raadio- ja telesaadetest ning trükimeediast; oskab kasutada eakohaseid eestikeelseid teatmeallikaid (nt teatmeteoseid, sõnaraamatuid, Internetti), et leida vajalikku infot ka teistes õppeainetes ja väljaspool õppetööd. Muidugi selle eesmärki saavutamine sõltub õpetajast, õpetajad peavad teha soobivat keskkonda. 11. Mis taseme peavad saavutama I ja mis taseme II astme õpilased eesti keele kui teise keele oskuses? 2p I kooliastme õpitulemused kajastavad õpilase head saavutust. 3. klassi lõpetaja: 1) saab aru lihtsatest igapäevastest väljenditest ja lühikestest lausetest; 2) kasutab õpitud väljendeid ja lühilauseid oma vajaduste väljendamiseks ning oma lähiümbruse (pere, kodu, kooli) kirjeldamiseks; 3) reageerib adekvaatselt lihtsatele küsimustele ja korraldustele; 4) on omandanud õppekava raames esmased teadmised Eestist ja eesti kultuurist; 5) suhtub positiivselt eesti keele õppimisesse;
Võru linnas ja töötab AMY treipuit OÜ. Kirja pandud Ardi Lepa poolt 10. detsembril 2003. aastal. Enda mälestused kirja pandud 12. detsembril 2003. aastal. Elan Võru linnas, olen õpilane ja sündinud 31. juulil 1989. aastal. 13 Lisa 1 1. Millises koolis õppisite (kooli nimi, asukoht, kaua õpiti, kas kool kannab ka praegu esialgset nime)? 2. Kuidas nimetati erinevaid kooliastmeid? 3. Millistel tingimustel sai lõpetada kooli või kooliastme. Millised nägid välja tunnistused, kiituskirjad jne? 4. Milline oli koolivorm, kotid, raamatud jne? 5. Millised olid lemmikõppeained, milliseid ei sallinud kohe mitte? 6. Millised olid õpetajad ja kas nad meeldisid? 7. Jutusta mõni lõbus seik koolielust. 8. Jutusta mõni ebameeldiv lugu koolielust. 9. Mida tehti vahetundides? 10. Milliseid üritusi koolis tehti? Kirjeldage. Kas osalesite neis? 11. Millised õpilasorganisatsioone koolis esines? Nimetage. 12
Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. .................................................................................... LISAÜLESANNE Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 1) Märgi ristikesega liikumistee algus, 2) liigu 2 cm lõunasse, 3) nüüd edasi 1 cm itta, 4) nüüd edasi 3 cm loodesse. N S 6. klassi loodusõpetuse üleriigilise tasemetöö läbiviimise ja hindamise juhend Tasemetöö eesmärk on hinnata II kooliastme õpilaste loodusõpetuse õpitulemuste saavutatust. Käesoleva tasemetööga kontrollitakse järgmisi õpitulemusi: · omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist ja oskab selgitada Päikese tähtsust loodusele; · teab ja oskab näidata Eesti kaardilt tähtsamaid suurpinnavorme, veekogusid, linnu; · teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja nende kasutamisvõimalusi; · oskab nimetada eluks vajalikke tingimusi; · omab ülevaadet organismide eluavaldustest ja mitmekesisusest;
Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetajat kasvatajaks (aasta oli 1990 umbes olen sündinud 1985). Ülesanne 1. Võrdle alushariduse ja I kooliastme loodusõpetuse teemasid. Mida märkad? Sarnasused Erinevused Esimeses kooliastmes käsitletakse loodusõpetuse Käsitletakse ilmastiku teemat. teemasid põhjalikumalt. Märkan, et jätkatakse varasemalt käsitletud teemadega ning tegeletakse
Kirjuta järgnevale punktiirjoonele sobiv elukooslus. .................................................................................... LISAÜLESANNE Selle ülesande tegemisel on vaja joonlauda. 1) Märgi ristikesega liikumistee algus, 2) liigu 2 cm lõunasse, 3) nüüd edasi 1 cm itta, 4) nüüd edasi 3 cm loodesse. N S 6. klassi loodusõpetuse üleriigilise tasemetöö läbiviimise ja hindamise juhend Tasemetöö eesmärk on hinnata II kooliastme õpilaste loodusõpetuse õpitulemuste saavutatust. Käesoleva tasemetööga kontrollitakse järgmisi õpitulemusi: · omab lihtsustatud tõest ettekujutust Päikesesüsteemist ja oskab selgitada Päikese tähtsust loodusele; · teab ja oskab näidata Eesti kaardilt tähtsamaid suurpinnavorme, veekogusid, linnu; · teab tähtsamaid Eesti loodusvarasid ja nende kasutamisvõimalusi; · oskab nimetada eluks vajalikke tingimusi; · omab ülevaadet organismide eluavaldustest ja mitmekesisusest;
· põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava (normintellektiga õpilased); · põhihariduse lihtsustatud riiklik õppekava (kerge vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 1,4% põhikooli õpilastest); · toimetuleku õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 0,4% põhikooli õpilastest). Kooli ainekava: Dokument, mis määratleb riiklikust õppekavast lähtuvalt aineõpetuse sisu kooliastme (nt matemaatika põhikoolis) või kursuse (nt matemaatika I-XII klassis) ulatuses. See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele. Õpetaja töökava: Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga. · aine · klass · ajalis-temaatiline plaan
Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. (2) Õppetunni või muu õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt, kaaslastelt või enesehinnangu abil enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade), ent ka käitumise, hoiakute ning väärtushinnangute kohta. (3) Õpilane kaasatakse hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel hinnata ning tõsta õpimotivatsiooni. § 22. Kokkuvõtvad hinded ja järgmisse klassi üleviimine (1) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine poolaastahinneteks ning poolaastahinnete koondamine aastahinneteks
otsustavus, julgus, visadus, püsivus jt) kujunemist. Kolmandas kooliastmes (7.-9. klass) on vaja õpilasi innustada oma kehalisi võimeid arendama ja liigutusoskusi täiustama. Motoorsete testide tulemused ja nende dünaamika aitavad õpilastel oma kasvamist-arenemist jälgida, oskusi-võimeid kaaslaste omadega võrrelda. Iseseisvale harjutamisele loovad aluse kehalise kasvatuse tundides omandatud oskused ja teadmised. Neljanda kooliastme ehk gümnaasiumi ainekavasse kuuluvad põhispordialad (võimlemine, kergejõustik, sportmängud, orienteerumine, suusatamine). Gümnaasiumi kehalise kasvatuse pearõhk on kehaliste võimete arendamisel ja iseseisva harjutamise oskuste kujundamisel. Erilist tähelepanu tuleb pöörata noormeeste kehaliste võimete treenimisele, valmistades neid ette riigikaitseks. (Vabariigi Valitsuse 25. jaanuari 2002. a määruse nr 56 «Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava» lisa 20)
on ka väga palju individuaalsust. On palju asju, mida võib välja mõelda, et muuta lugemaõppimine lapse jaoks meeldivaks ajaviiteks. Reeglite raames võib teha omapoolseid muudatusi. (samas: 187) Vastake kõigile lapse küsimustele tõsiselt ja nii täpselt, kui oskate.(samas:187) 17 KAS TÄISSÕNAMEETODIL LUGEMA ÕPPIMINE ON KAHJULIK? Eesti päevalehe artiklis põhjal ei oska 20 protsenti Prantsuse lastest I kooliastme lõpuks korralikult lugeda. See on päris suur arv. Kirjutamisega on lugu veel kehvem. Internetikeele mõjude, väheste emakeeletundide ja liigse telerivaatamise kõrval on risti löödud veel üks suursüüdlane: 1970. aastatel alguse saanud täissõnameetodil lugema õpetamine. (Podekrat 2007) Laps õpib tervet sõna korraga ära tundma. Vaatab kaarti EMA või COCA-COLA ja jätab sõnakuju meelde. Hiljem ette juhtuvaid tundmatuid sõnu tuletatakse sarnasuse printsiibil
2) II kooliaste 4.6. klass; 3) III kooliaste 7.9. klass. (3) Põhikooli ja gümnaasiumi tegutsemise vormid on: 1) põhikool; 2) koolieelne lasteasutus (edaspidi lasteasutus) ja põhikool, mis tegutsevad ühe asutusena ning millega hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli puhul võib olla liidetud ka gümnaasium (edaspidi üldhariduskool ja lasteasutus); 3) põhikool, kus õpe toimub I või I ja II kooliastmel, kusjuures II kooliastmel ei pea õpe toimuma kõikide II kooliastme klasside ulatuses; 4) gümnaasium; 5) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis; 6) põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena ning kus toimub üksnes mittestatsionaarne õpe; 7) üldhariduskool ja huvikool, mis tegutsevad ühe asutusena; 8) gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena.
ei kujutaks ette, et tema laps läheks peale kooli kuskile noortekeskusesse selle asemel, et perega või temaga kodus koos aega veeta. Tegelikult arvan mina, et nii ei saa öelda. Noori on erinevaid ning väga paljudel noortel, kes meil noortekeskuses käivad, on perega suhted korras. Nad kõik ei ole katkistest peredest ning nad käivad seal lihtsalt oma vaba aega veetmas ja toredatest tegevustest osa saamas. Meie majas on ka treeningud spordisaalis ning paljud esimese kooliastme õpilased tulevad enne enda treeningut noortekeskusesse. Kahjuks terve ülikoolis käidud aja oli meil reaalselt ainult üks aine, kus puutusime kokku erivajadusega noortega. Praktikat selles osas ei saanud ning noortekeskusesse tööle minnes tundsin sellest väga puudust, et ei ole kokku puutunud erivajadusega noortega. Aga ilmselt see tulebki kogemuse ning ajaga. Puudest tingitud erivajadusega noortega kokku ei ole väga puutunud. Kui siis ainult paari liikumispuudega noorega
(6) Kui õpilase käitumine ei ole paranenud või käitumisprobleemid on süvenenud, soovitab kool vanemal pöörduda lapsega psühhiaatri või eriarsti poole uuringute läbiviimiseks, et selgitada välja käitumisprobleemide põhjused, ja nõustamiskomisjoni poole õppekorralduslike soovituste saamiseks. § 15. Kasvatusraskustega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kasvatusraskustega laste klassi võetakse vastu või viiakse üle III kooliastme õpilane, kes süstemaatiliselt ei täida koolikohustust või on toime pannud õigusrikkumise. (2) Kool koostab õpilasele individuaalse käitumise tugikava ning korraldab individuaalset ja grupitööd käitumisharjumuste korrigeerimiseks ja väärtushinnangute kujundamiseks. (3) Vajadusel osutab kool õpilasele eripedagoogilist, psühholoogist ja sotsiaalpedagoogilist nõustamist. § 16. Tundeelu- ja käitumishäiretega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja
Vanem versioon on ActivStudio ja uuem on ActivInspire. Mõlemad versioonid on kasutatavad sülearvutites paralleelselt. Digitahvlite kasutamine on saanud Paide Gümnaasiumi õpetajate ja õpilaste jaoks igapäevaseks tegevuseks. Soovisin teada saada, mida õpetajad ja õpilased arvavad tahvli ja tema tarkvara kasutamise kohta ning kas digitahvli kasutamisel on häirivaid tegureid. 3.1 Õpilaste arvamused Õpilaste arvamuste väljaselgitamiseks küsitlesin 124. III ja IV kooliastme õpilast. Põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilaste arvamused olid sarnased. Õpilastele digitahvlid meeldivad. Nende arvates on digitahvlite abil õpitavast lihtsam aru saada ning tahvli rohked funktsioonid võimaldavad tundi huvitavamaks muuta. Nõnda arvab üle 80% vastanutest. Digitahvli kasutamisel on üheks eeliseks kriidi puudumine, tänu millele ei pea tahvlit puhastama. Samuti säästetakse nii ka tunni aega. Samuti meeldib õpilastele võimalus järgmises tunnis avada
y hindab olulisemate bioevolutsiooniliste muutuste tähtsust organismide mitmekesistumisele ja levikule; y analüüsib, millised olulisemad muutused on kaasnenud inimese evolutsiooniga ja toob väl- ja nende võimalikud tekkepõhjused; y uurib arvutimudelite abil valikuliselt pärilikkuse seaduspärasuste avaldumist, muutlikkuse tekkemehhanismi või evolutsiooni tegureid. 3. IV KOOLIASTE (10.-12. klass) 3.1. IV kooliastme põhikursus 3.1.1. 1. kursus Õppesisu Elu tunnused, elusa ja eluta looduse võrdlus. Eluslooduse organiseerituse tasemete eristamise võimalused, nende uurimisega seonduvad loodusteadused. Eluslooduse molekulaarset, raku- list, organismilist, populatsioonilist ja ökosüsteemilist organiseerituse taset iseloomustavad eluavaldused. Loodusteadusliku uurimistöö kavandamine, läbiviimine ning tulemuste analüü- simine ja esitamine
hinnangu andmiseks töödele. 2 I. Uurimistöö kirjutamine Uurimistöö mõiste ja etapid Uurimistöö on teaduslik töö, mille eesmärgiks on anda õpilasele kogemus tööks teaduskirjandusega, andmete kogumise erinevate meetoditega, teaduskeele kasutamiseks ning teadusliku töö vormistamiseks. Uurimistöö tulemus on uurimus ja see on 7.-8. klassi ja 10.- 11. klassi üleminekueksami või kooliastme lõpueksami üks võimalikke vorme, mis on välja pakutud kooliõppekavas. Uurimistöö on uurimusliku suunitlusega. Uurimistöös tuleb selgelt välja tuua käsitletava teema teaduslik põhjendus, üldteoreetiline taust koos viidetega senitehtule meil ja mujal, uurimuse probleem, põhieesmärgid ja tööhüpoteesid, uurimismetoodika ja tulemused, tule- muste üldteoreetiline analüüs ja järeldused. Uurimistöö põhieesmärkideks on
mail 2015) Puksand, H. 2012. Eesti kooliõpilaste lugemisharjumused Keel ja Kirjandus, 2012, 11, lk.824 Pungas, T. 2008. Lugemisharjumused Tallinna Reaalkooli eri vanuses õpilaste seas. Tallinn: Tallinna Reaalkool. [Uurimistöö]. Ratasep, A. 2006. Projekti ,,Lugeda on mõnus'' võimalused aktiivse lugeja kujunemisel info kommunikatsioonitehnoloogia vahendite toel. Tallinn: Tallinna Ülikool. [Magistritöö]. Rebane, L. 2012. Teise ja kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused ja neid mõjutavad tegurid. Tartu: Tartu Ülikool. [Magistritöö]. 30 Tire, G., Puksand H., Henno, I., Lepmann, T. 2010. PISA 2009Eesti tulemused. Tallinn. URL: http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/PISA_2009_Eesti.pdf (viimati vaadatud 16. mail 2015) Vare, L.-M., ja Köbas, 2013. Ülenurme Gümnaasiumi 6. ja 9. klasside õpilaste lugemisharjumused
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ — JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. … 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ………………..………………..............................…. .3 I Eritelu …………….…………………………….……………….....…5 1.1.Õppeviisist .……………….……………………………………………………….…..5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ……….……………………5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ……….……..…..….6 1.1.3. Õppesisu deduktiivsus ja põhiharitus ......………………….…….....…7 1.2. Joh. Käis õpilaste isetegevusest ja töö individuaalsusest ……….…..…..9 II S ü n t e...
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL TÄISKASVANUTE HARIDUSE KESKUS Tiit Marrandi V Õ I M A L U S T E S T M U UTA TÖÖ -- JA TEHNOLOOGIAÕPET ÕPILASEKESKSEMAKS NING DEDUKTIIVSEMAKS Täienduskursuse lõputöö (Koolipedagoogika 21.03. ... 29.08.2002.a.) Juhendas: Mag Kalle Vana Haimres, 2002 -2- Sisukord Sissejuhatus ........................................................................ .3 I Eritelu ............................................................................5 1.1.Õppeviisist .........................................................................................5 1.1.1..Tööõpetuse traditsioonilisest õppeviisist ..................................5 1.1.2. Õpilasekesksus uues riiklikus õppekavas ......
Kuni 1890. aastate venestuseni jäi ülikool saksakeelseks ja meelseks, ehkki aja jooksul hakkas sellesse jõudma ka üha rohkem eestlasi. Samuti moodustasid teatava osa vene üliõpilased ja õppejõud. 1803. aastal sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli, mille idee oli välja pakkunud kaasaegse pedagoogika rajaja Jan Amos Komensk. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga kooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema astme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk kreiskoole ja elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni (Vahtre, 2000). 15 Kindlamale alusele seati talurahvakoolide korraldus alles pärast pärisorjuse kaotamist 1816. (resp. 1819.) aastal. Koolide asutamise ja ülalpidamise kohustused jäid siitpeale valdade kanda
kaemuslik analüüs. Seetõttu muutuvad täpsemaks kujutlused, õpilased suudavad luua elementaarseid fantaasiakujutlusi. Kujunemas on tahtlik meeldejätmine. Kõne areng võimaldab areneda verbaalsel mälul ja mõtlemisel, kuid keerulisema õppematerjali puhul ilmneb ikka situatiivsete seoste eelistatus. Äärmiselt oluline õppeprotsessi korraldamisel on lapse kõne funktsioonide areng. Teise kooliastme õpilane suudab juba verbaliseerida oma tegevust ja planeerida tuttavat tegevust. Uued õpitoimingud omandatakse siiski kergemini eeskuju alusel, mitte verbaalsete instruktsioonide järgi (eakohase arengu korral kujunevad verbaalsed seosed enne toimingu praktilist omandamist). Seega saab reeglitele tugineda omandatud oskuste ulatuses. Verbaalsete seoste kujunemine on suuremal osal
1790. aastail tänu majandusliku olukorra järsu halvenemise ja mitme ikaldusaasta tõttu lagunes Eesti koolivõrk. Lugemisoskus levis jätkuvalt tänu koduõpetusele, millega talupojad olid harjunud. 1802. aasta säravaimaks sündmuseks sai Tartu ülikooli taasavamine. 1803. aastast sai Tartust õpperingkonna keskus ja ülevenemaalise koolireformi raames hakati Eestiski juurutama nn. ühtluskooli. Ühtluskoolis välditakse seisuslikke õppeasutusi, iga kooliastme edukal lõpetamisel saab lõpetaja jätkata õpinguid kõrgema astme koolis. Linnadesse asutati gümnaasiume, maakonna- ehk kreisikoole ja elementaarkoole. Sellega ühtlustati haridussüsteem algharidusest kõrghariduseni. Kirikuelus jäi üldjoontes püsima Rootsi aja lõpul sisseviidud kord. 18. sajandi tähtsam religioosne suundumus oli hernhuutlus ehk vennastekogudused. Selle liikumise lätted pärinevad Tsehhiast. Ümberkujunenud koguduse sünniajaks peetakse 1727. aastat.
Jutustamine. Jutustuse kirjeldav tekst ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine. Teemamapp tänapäeva kultuurinähtuste või kultuurilooliste isikute kohta. Teemamapi vorm (mapp, karp, CD vms), sisu ja vormistamine. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt imemuinasjutu, tõsielu- II kooliastme või fantaasiajutu, hiiu- või koondõpitulemused vägilasmuistendi, mälestusloo, 6. klassi lõpetaja: kirjandusliku tegelase või on lugenud eakohast erianrilist looduskirjelduse, vanasõna(de) väärtkirjandust, kujundab selle või kõnekäändude põhjal kaudu oma kõlbelisi jutukese, ette antud riimide tõekspidamisi ja arendab põhjal või iseseisvalt luuletuse, lugejaoskusi;
käitumisharjumusi. 2.Õpetaja roll sotsialiseeijana ja kasvatajana. Õpetaja sobivus tööks erinevas vanuses õpilastega. Õpilaste ootused õpetajate käitumisele. Edukaks õpetajatööks vajalikud isikuomadused. Õpetaja isiksuseomadused mängivad olulist rolli kogu õpetajatöö õnnestumises. Kõige tõsisemalt kerkib see esile tunniks vajaliku töökorra ja meeleolu loomisel. Algaja õpetaja tööedukusele võib kooliastme sobivusel olla küllaltki suur mõju. Ta peaks välja selgitama, milline roll talle kõige enam sobib: kas elementaaroskuste õpetamine, kasvatusprobleemidega tegelemine, aineõpetamine. Kõigega hakkama saada püüda pole mõtet, vaid tuleks otsustada, kas pühenduda rohkem aineõpetamisele või üleminekueas noorukite sotsialiseerimisele. Õpetaja, kes pühendub peamiselt kasvatusprobleemidele, peab olema valmis lisaks aineõpetusele aktiivselt
suunatud tähelepanu (kui palutakse midagi meelde jätta, siis vaatavad, kordavad nimetust, näitavad näpuga). Kasvades hakkavad lapsed järjest enam omama tahtlikku kontrolli oma tegevuse üle ka keerukamate probleemide lahendamisel. 5- 10-aastaselt hakkavad nad kasutama keerukamaid strateegiaid nagu organiseerimine ja süstematiseerimine. Ajapikku muutub õppimine veel elukaugemaks ja materjal abstraktsemaks, suur hüpe on teise kooliastme lõpus, kus erinevad aineõpetajad hakkavad õpetama uusi õppeained. Iga uue aine puhul tuleks arvestada, et lapsed alustavad tavamõtlemise tasemelt neil on olemas kogemuslikud teadmised ning alguses on abstraktset infot raske mõista. Ka psüühilised protsessid arenevad osaliselt valdkonnaspetsiifiliselt (nt suudetakse rohkem infot vastu võtta teemal, mis on tuttav, sest teadmised on siin pakitud ja osa protsesse automatiseerunud). Samas võiks õpetaja, kes hakkab õpetama
olemas: Tahtmatu tähelepanu, mille mehhanism orienteerumisrefleks sunnib tähelepanu koondama ja Tahtlik tähelepanu, mille abil otsitakse huvitavat informatsiooni Taju ja tegevus on omavahel tihedalt seotud – taju suunab tegevust ning tegevus omakorda loob uusi võimalusi tajumiseks Tähelepanu tõttu valitakse kogu infost ainult osa, mida töödelda ning muu lükatakse kõrvale. Teise kooliastme alguseks on laste tahtlik tähelepanu hästi arenenud, ent raske on veel ebaolulise info mahasurumine ning tähelepanu koondamine, sest tahtlik ja tahtmatu tähelepanu toimivad sageli korraga – tahtlikult saab töötlema hakata seda, mida eelnevalt on tahtmatult märgatud ning pigem märkame me asju, mis meie ootuste ja huvidega sobivad. o Näide: Mitu korda vahetavad valged palli? Igas vanuses inimesed ei märka ega säilita informatsiooni, mis on vastuolus
http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimust%C3%B6%C3%B6_v %C3%B5imalused_p%C3%B5hikoolis Artikkel pakub ülevaate järgmistel teemadel: uurimistöö ja olümpiaad; üksinda või kollektiivselt; teema valik; religioosse uurimuse näide Eestist; millest õpik ei kirjuta. VALDKOND KUNSTID Loovast eneseväljendusest ja omaloomingust muusikatunnis Kadi Härma http://www.oppekava.ee/index.php/Loovast_enesev %C3%A4ljendusest_ja_omaloomingust_muusikatunnis Artikkel pakub ülevaate I, II ja III kooliastme omaloomingu õpitulemustest. VALDKOND TEHNOLOOGIA Projektiõpe ja loovus- tehnoloogiaõpetuses - V.Baumann ( WORD; PDF) http://www.oppekava.ee/images/8/8a/Projekti%C3%B5pe_ja_loovus_ %E2%80%93_tehnoloogia%C3%B5petuses.doc Artikkel pakub ülevaate loomingulises õhkkonnas kasutatavatest projektipõhistest töödest tööõpetuses. 49 UURIMISTÖÖDE TEMAATIKAST Terje Tuisk teaduse populariseerimise üksus
uurimistöö on, sest õpilastel puudub sageli aja planeerimise oskus. Uurimistöö juhendamise kohta on artikkel käesolevas valdkonnaraamatus (vt link 37). Uurimistöö valinud õpilane võib teha uurimuse kirjandusest kas mõne läbiva teema kontekstis või seostatuna keele, kunsti või muusikaga. Uurimistöö teema võib valida õpilane ise või soovitada õpetaja. Kirjanduse valdkonnas on III kooliastme õpilastele jõukohased näiteks uurimused, mille sisuks on kahe autori/teose võrdlus või sõnavara/kujundite analüüs. Kaheaastaste vahedega korraldatakse vabariiklikke kirjandusolümpiaade, milles saavad osaleda õpilased alates 7. klassist ja mille esimene etapp on uurimistöö koostamine. Eelmise kirjandusolümpiaadi teemad on teaduskooli kodulehel nähtavad järgmisel aadressil: http://www.teaduskool.ut.ee/eki. Soovituslik kirjandus Hiisjärv, P
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
