ajutine aja kriisiplaan (0)

1        KUIDAS TÕHUSALT JA MÕTTEGA LUGEDA?  Allikas: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat.   K. McMillan & J. Weyers    Olenemata  erialast  peavad  üliõpilased  palju  lugema.  Kuigi  lugemisoskus  omandatakse  juba 
lapsepõlves, kujuneb tekstist arusaamine vastavalt sellele, kuidas uute, järjest keerulisema sisu 
ja ülesehitusega tekstidega kokku puututakse. Suure osa materjalist, mida Sa õpingute jooksul 
loed,  moodustavad  akadeemilises  stiilis  k irjutatud  raamatud  ja  artiklid.  Seepärast  on  esimesel  aastal on oluline tegeleda teadusteksti lugemisoskuse arendamisega, mis võimaldab iseseisvalt 
teadmisi hankida ja akadeemilise kirjutamise oskust kujundada.   Sellest abimaterjalist saad  ülevaate järgmistest teemadest (klõpsa vastaval lingil, et  liikuda otse Sind huvitava teemani)  Mis on teadustekst ja kuidas seda  ära tunda.  Kuidas teadusteksti lugeda, sh kuidas kasutada teaduste kstiga töötamisel:    Küsimuste esitamist    Jooniseid ja skeeme 
  Märkidega lugemist    Süsteemset lugemist   Kuidas suurendada oma lugemiskiirust.    Mis on teadustekst?  Kõrgkoolis  tegeletakse  eelkõige  teadustekstidega.  Teadmised  akadeemiliste  allikate 
ülesehitusest  ja  teksti  struktuurist  aitavad  sul  loetu  sisust  lihtsamini  ülevaadet  saada  ja  aega 
kokku  hoida. Teadusteksti  eristab  teistest  teksti  vormidest  aut ori(te)  arusaamu  väljendavate  väidete loogiline esitamine ja põhjendamine ning nende eristamine teiste autorite arusaamadest. 
Teadusteksti erinevateks liikideks on näiteks väitekiri, monograafia, teadusartikkel, (teadus)õpik, 
konverentsiettekanne, teadusaruanne.  Teadusliku teksti struktuur on universaalne ja  sisust sõltumatu ning selle tundmine aitab kaasa  sisu mõistmisele.  
 
Teadustekst on üles ehitatud järgmiselt:  1.  Milles seisneb probleem? (Sissejuhatus) 
2.  Kuidas probleemi uuriti? (teoreetilised seisukohad ja uurimismetoodika) 
3.  Mida probleemi uurimise käigus avastati? (tulemused)  4.  Millist tähendust teadustöö tulemused omavad? (arutelu ja järeldused)  5.  Millistele allikatele on tuginetud (kasutatud kirjanduse loetelu) 


2    Teadusteksti lugemine võib esmapilgul tunduda üsna raske. Siis on mõistlik üles leida kohad, 
mis probleeme tekitavad ning nendega tegeleda.  
 
Mõtle oma senisele kogemusele, mis Sulle teadusteksti lugemisel raskusi on tekitanud: 
... sõnakasutus (liiga palju võõrsõnu) 
... liiga palju uusi mõisteid, mida ei ole selgitatud tekstis 
... lauseehitus (liiga pikad põimlaused)     
... liiga palju informatsiooni, mistõttu on raske eristada olulist 
... teemakohaste seoste puudumine eelnevate teadmistega 
... vähene illustreeritus (piltide, skeemide jms) 
... liiga pikk,  mistõttu ei jõua ühe korraga läbi lugeda  ... tekst ei jää meelde 
... teksti osaline mõistmine 
... tähelepanu hoidmine tekstil, kuna lugemise ajal tegelen paralleelselt ka muude asjadega 
... teema ei huvita. 
 
Kõigi tekstide puhul pole võimalik vahet teha, kas tegu on teadustekstiga või mitte. Samuti on 
teadustekstid oma kvaliteedilt väga erinevad ja kaugeltki kõik ei vasta  eelpool nimetatud 
standarditele. Eriti keeruline on tekstide e ristamine internetis. Seetõttu on eriti oluline kriitiline  lähenemine allikatele.  
 
Kvaliteetse allika kindlaksmääramiseks analüüsi järgmisi küsimusi:    1.  K ust tekst pärineb ehk kes on väljaandja?  Nii elektroonilise kui paberkandjal materjali  puhul on oluline määratleda, kas tegemist on ühekordse väljaandega, perioodilise või 
seeria väljaandega; kas väljaandja on tunnustatud; kas väljaannet leiab mõnest  teadustekstide andmebaasist; internetilehekülgede puhul on oluline kindlaks teha, kas 
tegemist on kommertslehega või haldab seda mõni teadusorganisatsioon    2.  Kes on teksti autor? (Kus ta  töötab – on see teadusasutus? Kas tekstile on enne viidatud?  Millised on autori teised tööd?)   
Tuleta meelde teadusteksti sisulised põhimõtted. Nüüd kontrolli nende põhimõtete 
olemasolu ja kvaliteeti vastates järgmistele küsimustele:   
 
  Mis on autori p õhiargumendid?      Ka s autor annab piisava ülevaate antud teadusvaldkonnas eelnevalt uuritust (Kas viiteid on  piisavalt; K as viited pärinevad usaldusväärsetest allikatest)?      Analüüsi autori põhiargumente: 
  Kas argumendid on esitatud loogiliselt ehk kas selline argumentide  kõrvutamine/järjestamine võimaldab jõuda selliste järeldusteni?    Kas argumendid on esitatud emotsioonivabalt? 
  Kas oskad leida tugevamaid argumente (kui autori poolt esitatud)?      Hinda argumentide tõestatavust: 
  Millised uurimismeetodid on valitud ning kas need on sobivad? 
  Milline on  uuringu läbiviimise protseduur,Kkas seda on kirjeldatud piisavalt ning kas  kirjelduse põhjal võib hinnata seda sobilikuks?    Kui suur on valim, mille alusel tehakse üldistusi? Kas see on sobilik antud kontekstis?    Millal on uuring läbi viidud?      Millised on järeldused, kas need on loogilised ja tõendatud?      Kas autor on olnud kriitiline?   
  Kas tekstis on üleliigset informatsiooni?      Kas autor on olnud objektiivne või on tema vaated mõjutatud (nt sõltuvad ametikohast,  poliitilistest vaadetest vms)?   


3    Tekstist ülevaate saamine 
 
Enne lugema  hakkamist mõtle oma eesmärgile:    Kas otsid mingit konkreetset infot? 
  Soovid  leida materjali, mis täiendaks konspekti ja aitaks ainest aru saada?    O tsid vajalikku materjali oma uurimistöö jaoks?    
Olenevalt sellest saad keskenduda teksti eri aspektidele.  
 
Akadeemilisest tekstist  ülevaate saamiseks aitab Sind selle ülesehitus.   Teksti struktuurielementide abil saad vastata põhiküsimustele teksti sisu kohta ja otsustada kas 
seda tasub põhjalikumalt edasi uurida: 
  Pealkiri  ja  autorid.  Kas  tekst  on  sinu  tööga  seoses  vajalik  ja  kas  autorid  on  oma  ala  autoriteedid?    Kirjastuse reklaamtutvustus.  Kas selle põhjal sobib tekst sinu töös kasutamiseks?    Avaldamisviited. Kas tekst on piisavalt ajakohane? 
  Sisukord.  Kas  sisukorrast  on  näha,  et  raamat  käsitleb  sulle  vajalikke  teemasid  ja  seda  piisavalt üksikasjalikult?    Indeks.  Kas indeks on põhjalik ja aitab sul soovitut kiiresti leida?    Üldmulje. Kas tekst tundub kergesti loetav ja visuaalne materjal on selge? 
  Tekstiga töötamisel võib olla kasu erinevate võtete kasutamisest:  1)  Küsimuste esitamine   
Küsimuste esitamist võib kasutada nii eelnevate teadmiste aktiveerimiseks kui loetust 
arusaamise analüüsimiseks. Selleks on kaks võimalust: 
 
Võimalus 1:  Leia tekst, soovitavalt teadustekst, mille peal soovid antud strateegiat katsetada. 
Enne lugema asumist  tutvu põgusalt teemaga ning esita kolm küsimust, millest kahele  esimesele vasta enne lugemist.  1.  Mida juba tean antud teema kohta? 
2.  Mida tahan teada antud teema kohta? 
3.  Mida  õppisin?   
Paremaks visualiseerimiseks võib küsimused ja vastused paigutada kolme kõrvuti asetsevasse 
tulpa:  T-T- Õ tabel  Mida tean?  Mida tahan teada?  Mida  õppisin?         
Loe teksti ja püüa leida vastused teise tulpa kirjutatud küsimustele. 
Kui oled teksti läbi lugenud, meenuta millised olulisemad mõtted tekstist meenuvad ning kirjuta 
need kolmandasse tulpa.   
Kui kõigile kolmele küsimusele on vastatud, siis analüüsi vastuseid: Milliseid minu eelteadmisi 
tekst toetas, milliseid mitte? Millistele minu küsimustele tekst andis vastuseid, millistele 
ei andnud? Kas see, mis ma õppisin, kattus sellega, mida tahtsin teada? 
 
Võimalus 2: Loe teksti ja pärast teksti lugemist vasta järgmistele küsimustele: 
1.  Millised on tekstis esitatud olulisemad ideed/mõtted? Leia tekstist tõendusmaterjali – laused, 
joonised.  2.  Millised tekstis esitatud ideed/mõtted jäid segaseks?  3.  Millest sa täpselt aru ei saanud (mõistete sisu, lause või lõigu tähendus, tekstis kirjeldatud 
sündmuste järgnevus vms)?  4.  Pöördu tagasi vastavate kohtade juurde tekstis ning vasta endale arusaamatuks jäänud 
küsimustele. 


4     
  2) Jooniste ja skeemide kasutamine 
 
Loetu mõtestamisele aitab kaasa, kui loetut skeemide või jooniste abil süstematiseerida. Nii 
ilmnevad lugeja jaoks selgemini teksti olulisemad ideed ning nende vahelised seosed. 
 
Kõigepealt loe teksti ning määratle, millise teksti struktuuriga on tegemist.  
 
Teksti struktuurid on järgmised: 
  üldistav struktuur – teksti peamist ideed toetavad mitmed allideed, mida ilmestatakse 
näidete vms (vt allpool skeem 1-5)    järjestav struktuur – tekstis esitatakse üksteisele järgnevad ideed/sündmused/etapid (vt 
allpool skeem 6-10)    klassifitseeriv struktuur  – tekstis esitatakse peamist ideed lahterdavad tunnused. (vt  allpool skeem 11)    võrdlev struktuur – tekstis esitatakse ideid neid omavahel võrreldes (vt allpool skeem 12).   
Seejärel vali lähtuvalt teksti struktuurist v sobivaim skeem ning too teksti olulisemad 
ideed skeemile.  Vastavalt vajadusele võid skeeme ka ümber kujundada.  Üldistava struktuuriga tekst võimaldab kasutada näiteks järgmisi skeeme:  Skeem 1.          Skeem 2. Kalasaba  Teksti lugemise järel tuleb põhiidee 
kirjutada selgroole, detailid või 
kõrvalideed luudele.       Skeem 3. Tekstikaart, mille i gasse kasti tuuakse välja olulisemad ideed vastavast teksti osast.    Teksti autor:________   Pealkiri: __________     


5    Skeem 4. Ideekaart, mida  võib kasutada nii tekstist põhiidee ning sellega seotud allideede  esiletoomiseks kui põhiideega seotud mõtteseoste esitamiseks.    Skeem 5.   Võimaldab tekstist 
välja tuua 
põhimõisteid ning 
nendega seotud 
alamõisteid ja 
informatsiooni.        Järjestava struktuuriga tekst võimaldab kasutada näiteks järgmisi skeeme:  Skeem 6.          Skeem 7.    


6    Skeem 8.       Skeem 9.        Skeem 10.                    Klassifitseeriva struktuuriga  tekst võimaldab kasutada näiteks järgmist skeemi:  Skeem 11.             


7    Võrdleva struktuuriga tekst võimaldab kasutada näiteks järgmist skeemi:  Skeem 12.          3)  Märkidega lugemine   
See  tehnika  sobib,  kui  lugemisel  saad  kasutada  isiklikku  eksemplari  allikast  või  koopiat.  Kui 
tegemist on laenutatud eksemplariga, siis  võid kasutada nt kleebitavaid märkmepabereid.    
  Loo  oma  märkide  süsteem,  mida  lugemise  ajal  kasutad  teksti  servale  valgele  äärele 
märkimisel. Oluline on arvestada, et märgid oleksid võimalikult lühikesed ning sulle omased 
ning neid ei tohiks olla liiga palju (so ovitav kuni 5). Märgid ei ole laused, mille ülestähendamise  ajal  mõte  kaduma  võib  minna.  Kasutada  võib  järgmist  süsteemi:  !  –  oluline  mõte;  ?  – 
küsimus;     - ei saa aru; x –ei nõustu.   
  Loe  teksti  ning  märgi  lugemise  ajal  teksti  servale  valgele  äärele  või 
märkmepaberile  sümbolid.   
  Pärast  teksti  lugemist  vaata  üle  märgid,  millega  tähistasid  arusaamatuid  kohti.  Ehk 
tervikut  tundes,  omandavad  ka  väiksemad  osad  selgema  tähenduse.  Kui  loetud  teksti 
kasutada  allikana  kirjaliku töö  koostamisel,  siis  aitavad  kirjutatud  märgid üles  leida  tekstist 
olulisemaid kohtasid.     4)  Süsteemne lugemine   
Süsteemse lugemise tehnika kasutamisel töötatakse loetav tekst läbi viiel tasemel, mis ei 
tähenda mitte teksti viiekordset läbilugemist, vaid lugemist viiel eri viisil:  
  Orienteerumine .  Lugemine  algab  ülevaate  saamisega  sellest,  mida  raamat  sisaldab  (tutvumine   eessõna,  sisukorra,  annotatsiooni  jms),  millele  järgneb  raamatu  põgus  lehitsemine ja   “diagonaalis” lugemine. Iga teksti või peatüki lõpus selgitatakse välja, mida see  käsitleb  (nt  ajalooline  ülevaade,  hetkeolukorra  kirjeldus,  tuleviku  prognoosid  vms). 
Planeeritakse, kui kaua aega materjali lugemiseks kokku kulub.   
  Küsimuste  esitamine.  Vaata  läbi  peatüki  lõpus  olevad  küsimused.  Kui  neid  pole,  sea 
pealkirjad küsivasse vormi või mõtle ise küsimusi. Püüdes neile vastata, selgita välja, mida 
tead selle teema kohta ilma sellest lugemata. Kui peatüki või raamatu lõpus on kokkuvõte, 
siis loe ka see läbi. Küsimuste esitamine, neile vastamine ja kokkuvõtete lugemine valmistab 
e tte sisu paremaks mõistmiseks.   
  Lugemine . Järgneb põhjalik ja arusaamisega kogu teksti lugemine, eesmärgiga seda mõista  ja/või meeles pidada. Selle juures on kasulik teha allakriipsutusi, lisada ääremärkusi.      Vastamine.  Selle  etapi  ülesanne  on  materjali  uus  mõtestatud  läbitöötamine.  Saadud  uusi  teadmisi seostatakse olemasolevatega. Lisaks sellele üritatakse kokku võtta ja korrata loetu 
sisu.  Tekst  tuleb  mõttes  või  valjusti  ümber  jutustada  või  kirjutada.  Vastamisele  kuluva  aja 
osakaal peab ületama põhjalikule lugemisele (punkt 3) kulutatava aja, eriti fakte sisaldavate 
materjalide puhul.      Ülevaate  tegemine.  Kogu  materjal  tuleb  veel  kahel  korral  tervikuna  läbi  vaadata.  Esimest 
korda kohe pärast vastamist  ning teine kord vahetult enne kontrolltööd või eksamit. Selline 
terviklik kordamine on kinnistava toimega. 


8      Lugemiskiiruse suurendamine    Allikas: Kid ron, A. Kuidas ärksalt õppida?     Kuivõrd kõrgkoolis tuleb läbi töötada palju materjale, on Sul kasulik õppida kiiremini ja 
tõhusamalt lugema. Selleks on välja töötatud kiirlugemistehnikaid. Kiirlugejad kasutavad nn 
perifeerset nägemist, mis tähendab, et nad ei loe iga sõna eraldi, vaid haaravad sõnarühmi „ühe 
pilguga“.  Kui kiiresti Sa praegu loed?   Oma lugemiskiiruse arvutamiseks on kaks meetodit: 
1. A-meetod (kindel lugemisaeg)    Vali mõni õpiku peatükk ja arvuta keskmine sõnade arv reas, nt kui viiel real on 50 sõna,  teeb see keskmiseks kümme sõna reas.    Loenda ridade arv leheküljel ja korruta keskmise sõnade arvuga ühes reas. 
  Loe teksti nt 4 minuti jooksul ilma vahet tegemata. 
  Korruta loetud lehekülgede arv sõnade arvuga ühel lehel ja jaga saadud tulemus loetud  minutite arvuga.  2. B-meetod (kindla pikkusega tekst)    Leia tekst, mille sõnade arv on teada ja märgi üles aeg, mis sul kulub selle teksti  lugemiseks.    Teisenda sekundid minutiteks ja jaga teksti sõnade arv minutitega.   
Millise tulemuse said? 
 
Keskmiseks lugemiskiiruseks peetakse 265 sõna minutis. Kõrgkooliõpingutes võib lugemiskiirus 
olla veidi aeglasem, sest teksti raskus,  võõrad terminid ja käsitletavate mõistete keerukus  aeglustavad lugemist.  Lugemiskiirust võivad vähendada ka häiriv müra, liiga kitsas silmade  haardeulatus, pidev teksti tagasivõtt, sõnade kaasahääldamine, üleväsimus, halb nägemine või 
valgustus.  Kuidas suurendada lugemiskiirust?  Lugemiskiiruse  suurendamiseks proovi kolme harjutust.  Harjutus 1. Silmade haardeulatuse suurendamine   Schulte tabelitega (vt näidistabel).  1  9  2  16  6  17  13  20  11  19  7  24  3  22  25  12  21  23  14  8  5  15  10  4  18  Selleks  koostatakse  mitu  erinevat  20x20  suurusega  tabelit,  kus  igas  ruudus  paikneb  2,5  cm 
kõrgusega  arv  1-25ni.  Arvud  paiknevad  tabelis  läbisegi  ning  tabelid  on  erinevad.   Harjutust 
sooritatakse nii, et tabelit hoitakse harilikul lugemise kaugusel, pilk suunatakse tabeli keskele ja 
püütakse järjest leida arvud 1-25ni. Harjutusel võib pilk liikuda ainult üles-alla mööda keskmist 
veergu.  Harjutada  tuleks  seni,  kuni  kõigi  tabelis  paiknevate  arvude  leidmise  aeg  jääb  alla  25 
sekundi.  Arvude  asemel  võib  tabelisse  paigutada  ka  tähti,  mida  tuleb  leida  vastavalt  nende 


9    järjekorrale tähestikus. Tähtede kasutamise teeb keeruliseks, et eesti keelses tähestikus on 32 
tähte, mida on ruudustikule halb paigutada, mistõttu tuleb osa tähti välja jätta.  Harjutus 2. Loetud teksti kinni katmine.   Teksti tagasivõtul haarab silm juba loetud teksti ning see vähendab teksti mõistmist. 
T agasivõttude vältimist saab harjutada juba loetud teksti kinni katmisega.   Harjutus 3.  Kaasahääldamisest vabanemine.  Lugemiskiirust  vähendab  sõnade  kaasahääldamine,  sest  see  takistab  teksti  tajumist 
koondmõtetena. Kaasahääldamist tuleks maha suruda ka sisekõnes, sest alles siis on võimalik 
mõista teksti koondmõtteid. Kaasahääldamisest vabanemiseks koputa lugemise ajal rütmi, mis ei 
langeks kokku kõne rütmiga. Selleks tuleb pliiatsiga vastu lauda rütmi koputades kasutada tervet 
kätt  mitte  ainult  rannet,  kuna  sellisel  juhul  blokeerib  aju  kõnekeskuse.  Alustada  tuleks  rütmi 
selgeks õppimisest ja seejärel püüda alles paralleelselt rütmi koputamisega lugeda. Samal ajal 
tuleb kuulata rütmi õigsust, mis välistab võimaluse kuulata teksti.  Teiseks võimaluseks on lugemise ajal korrutada mõnd mõttetut lauset nagu näiteks „kuu ei ole 
päike”,  lugeda  paralleelselt  numbreid  või  kokku  tekstis  sisalduvate  sõnade  arvu. 
Ka asahääldamisest aitab vabaneda ka laulmine või mõne tuntud luuletuse esitamine.    Kiirlugemisele ülemineku 10 sammu  1.  Omanda enne lugema asumist teose või artikli sisust kiire ülevaade.  2.  Kontrolli mõnes valitud kohas silmava lugemisega teose sobivust: keele ladusust, autori 
asjatundlikkust, õpiku didaktilist selgust...  3.  Mõtle läbi, millised alateemad, küsimused, probleemid tunduvad sulle õppimise seisukohalt 
tarvilikud.  4.  Loe lugedes võimaluse korral alati pliiats käes ja märgi veerule need kohad, mis    väärivad tähelepanu ja meelespidamist 
  eeldavad hiljem üle lugemist ja konspekteerimist 
  tunduvad kahtlased, segased  5.   Tee laenatud raamatu sisukamatest kohtadest või kokkuvõttest koopia.  6.   Loe mõtteid, mitte lauseid või sõnu.  7.  Tee vahet faktide ja arvamuste,  tõestuste ja hinnangute vahel.  8.   Lugemiskiiruse tõstmiseks avarda pilguvälja ehk silmade haardeulatust.  9. Õpi lugema ülalt alla, mitte vasakult paremale. 
10. Arenda võimet mõista teksti juhtideed ainuüksi selle silmava lugemise varal.