Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat Tüves: ä -> kaob ä -> kaob ä -> kaob ää -> kaob ää -> kaob ää -> kaob rr -> rs nn -> ns d -> s rt - > rs ...
Past Simple Lihtminevik + 2.põhivorm. did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Did on abitegusõna, mida kasutatakse eitavas ja küsilauses Past Simple Lihtminevik väljendab: 1) Minevikus toimunud tegevust. Tegvuse või sündmuse aeg on antud. Nt: The man entered the comprament and hid under a seat. 2) Tegevus on lõppenud. Nt: I bought a book yesterday. Spikkersõnad: 1. Ago ammu! 2. Last viimane, eelmine! 3. Yesterday eile! Nt laused! + I went to school. I did not go to school. ? Who went to school? ? What did you do? ? Where did you go? 1.põhivorm ma tegevusnimi
Lihtminevik Past Simple I, you, he, she, it, we, they + II pv (-ed) N: Yesterday he worked very hard. Küsivas ja eitavas vormis kasutatakse abutegusõna vormi DID, millele järgneb põhitehusõna algvorm. N: küsiv- Did he work much yesterday? Eitav- He did not (didn't) work much. Õigekirjareeglid: · kui sõna lõpus on üks rõhuline stop stopped täishäälik + kaashäälik, siis kaashäälik plan planned kahekordistub lõpu -ed ees; prefer - preferred kui aga on kaks täishäälikut + kaashäälik, siis viimane ei kahekordistu ( seemed, looked ) · kui sõna lõpus on kaashäälik + y, carry carried siis -ed ees y i; try tried kui täishäälik + y, siis y jääb püsima ( played...
LIHTOLEVIK Tegusõna 1. põhivorm. Eitavas ja küsivas lauses abitegusõna DO + tegusõna 1. põhivorm. Näited: They read a book every day. They don't read a book every day. Do they read a book every day? Erandid!!! Kui me räägime temast (he, she, it), siis lisatakse tegusõna lõppu S või ES. Eitavas ja küsivas lauses võetakse appi abitegusõna DOES ning tegusõna 1. põhivorm. Näited: She reads a book every day. She doesn't read a book every day. Does she read a book every day? LIHTMINEVIK Jaatavas lauses kasutatakse tegusõna 2. põhivormi. Eitavas ning küsivas lauses kasuta abitegusõna DID ning tegusõna 1. põhivormi. Näited: We played football yesterday. We didn't playfootball yesterday. Did we play football yesterday? TULEVIK BE GOING TO + tegusõna 1. põhivorm Näited: We are going to play football tomorrow. We arenot going to play football tomorrow. Are we going to playfootball tomorrow? NB! BE vormid on AM, IS, ARE LIHTTULEVIK WILL + tegusõna 1. põhivorm
PRÄSENS PRÄTERITUM PERFEKT PLUSQUAMPERFE FUTUR olevik lihtminevik täisminevik KT tulevik enneminevik Mina kirjutan Mina kirjutasin Ma olen kirjutanud Ma olin kirjutanud Ma hakkan kirjutama ICH SCHREIBE ICH SCHRIEB 1) ICH HABE 1)ICH HATTE ICH WERDE GESCHRIEBEN GESCHSRIEBEN SCHREIBEN
I Am I am Young. (ma olen noor) He, she, it Is He is clever. (Ta on tark) It is cheap(see on odav) She is pretty (ta [naissoost] on ilust) We, you, they Are We are happy(Me oleme õnnelikud) They are rich.( Nad on rikkad) Tegusõnal BE (olema) on olevikus kolm vormi. Lihtminevikus kasutatakse ainsuse vormi was, mitmuses aga vormi were I, he, she, it Was We, you, they were Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I was there. Ma olin seal Was I there? I was not there. You were there Te olite seal Were you there? You were not there. He was the...
English Grammar - The most common tenses in English Tense Signal words Use Estonian Form Examples · something happens repeatedly *korduv tegevus every day · how often something happens *püsiv olukord sometimes, *tulevikus · one action follows another I work Present twice a week toimuv, seotud · things in general infinitive he works Simple always, often sõiduplaanidega · after the following verbs (to love, ...
docstxt/1319115192148303.txt
NIHE KAUDSES KÕNES AJAVORM Present Simple Tegusõna I põhivorm Always, often, usually, Lihtolevik (algvorm) do sometimes, seldom, does every .... , once a year, he / she / it +s twice a month ...... Past Simple Tegusõna II põhivorm did Yesterday, ..... ago, Lihtminevik (+ ed) last night / week / ..... Present am am Now, at the moment, Continuous is + - ing is Listen! Look! Kestev olevik are are It´s 3 o´clock. Past Continuous was at 5 o´clock yesterday,
Kirjakeel ühtne ja korrastatud keel, mida kasutatakse ametlikul suhtlemisel. Kuulutus Avalikult välja pandud või ajakirjanduses avaldatud teadaanne. Käändeline vorm tegusõnast saadud tegevusnimed ja kesksõnad. Käändelõpp sõnatüvele lisatav käänet väljendav lõpp. Käändsõna sõna mida saab käänata: nimi, omadus,arv, ja asesõnad. Laadivaheldus sulghääliku või si kadumine sõnatüvest või asendumine teise häälikuga sõna käänamisel või pööramisel. Lihtminevik tegusõna ajavorm, väljendab minevikus toimunud tegevust. Liidetüvele lisatav sõnaosa, mis annab sõnale uue tähenduse või muudab sõnaliiki. Liittegusõna tegusõnaühend, mille osi ei saa teineteise suhtes ümber paigutada. Modaalsõna kõneleja suhtumist väljendav sõna. Murre piirkondlik eripärane keelekuju Muutumatu sõna sõna mida ei saa käänata ega pöörata: määr, kaas, side ja hüüdsõnad.
määratakse sõltuvalt hääliku hääldamise pikkusest). Nt: Hagu (I välde) hakati (II välde) hakkima (III välde) 3. Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): · Aeg jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks (üldolevik nt: teen, kestev olevik nt: olen tegemas), minevikuks, mis omakorda lihtminevikuks (üldlihtminevik nt: tegin, kestev lihtminevik nt: olin tegemas), täisminevikuks (nt: olen teinud), enneminevikuks (nt: olin teinud). · Kõneviis jaguneb kindlaks (reaalne, otsene tegevus, nt: jooksen), tingivaks (sündmuste mittereaalsus vaatehetkel, nt: jookseksin), kaudseks (kelleltki kolmandalt kuuldud tegevus, nt: olevat jooksnud), möönvaks (tavaliselt väljendab käsku, mis on suunatud kolmandale isikule, nt: jooksku), käskivaks kõneviisiks (käsk, nt: jookse).
sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik: lihtminevik-tunnus si, s, i täisminevik-tunnus nud, tud enneminevik-olema liht.m, tunnus nud, tud Tegumood: 1.isikuline-isik on antud, tunnus ta.da.t.d.a 2.Umbisikuline-isikut pole. Kindel kõneviis: Olevik: Ma- õpin Sa- õpid Ta- õpib Me-õpime Te- õpite Nad- õpivad Umb- õpitakse Pöördeid on kolm: 1.me, 2.d, 3.b, vad Lihtminevik: Ma-õppisin Sa-õppisid Ta õppis Me-õppisime Te-õppisite Nad-õppisid Umb- õpiti Täisminevik: Ma-olen õppinud
Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM vastavas ajavormis Passiivi enimkasutatud ajavormideks on olevik ja lihtminevik. Passiivi lauses pööratakse vaid tegusõna ,,werden", põhitegusõna jääb lause lõppu muutumatuna 3. põhivormis. Alus, millele/kellele on tegevus suunatud, on alati nimetavas käändes. Passiivi olevik: AINSUS Ich werde gefragt Mind küsitakse. Du wirst gefragt Sind küsitakse. Er, sie, es wird gefragt. Teda küsitakse.
ajakategooriaga seotud. Vaatlushetk on aeg, millest lähtudes tegevust vaadeldakse. Näiteks: Eile käisin ma linnas - linnaskäigust räägitakse kui möödunud sündmusest, millel pole kõnehetkega otsest seost. Olen siin linnas ennegi käinud - käimist vaadeldakse kõnehetke seisukohalt, möödunust kokkuvõtet tehes. Pöördsõna ajakategoorial on kõneviisist olenevalt erinev arv liikmeid: 1. Kindlas kõneviisis on neli aega: olevik ehk preesens, lihtminevik ehk imperfekt, täisminevik ehk perfekt ja enneminevik ehk pluskvamperfekt. 2. Tingivas, kaudses ja möönvas kõneviisis on kaks aega: olevik ja üldminevik ehk preteeritum. 3. Käskivas kõneviisis on ainult üks aeg olevik. 39. Olevik e preesens, iseloomustus ja näited. Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse:
· sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline
selgusega ainult tüvevaheldu- ses. Nt vormides kosk : kose : koske Arv Ainsus, mitmus Ainsus, mitmus Pöördkonnad Puuduvad 1. pöördkond, 2. pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne, eitav kõne Jaatav kõne, eitav kõne Ajavormid Olevik, lihtminevik, Lihttulevik, olevik, lihtminevik. täisminevik, enneminevik (Olevikus ja tulevikus muutuvad sõnad vastavalt sellele, kas sõna on ainsuses või mitmuses. Minevikus
Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus. Ajad on olevik, lihtminevik, Ajad on lihtolevik, kestev täisminevik ja enneminevik. olevik, lihtminevik, kestev Tegumood: isikuline ja minevik,täisminevik, umbisikuline. Kõneliik: enneminevik, lihttulevik. jaatav ja eitav. Tegumood: isikuline ja umbisikuline. Kõneliik:
-mast olevik -v(isikuline) käskiv -maks -tav(umbisikuline) kaudne -mata Kõneliik jaatav eitav Aeg olevik lihtminevik täisminevik enneminevik Arv mina/meie sina/teie tema/nemad
Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis
INGLISE KEELE 4 ESIMEST PÕHIVORMI Present simple üldolevik I pv do does + I pv she/ he/ it Väljendab korduvat tegevust s lõpuga i go home every day often usually sometimes Past simple lihtminevik II pv (ed) did + I pv i helped Väljendab tegevust my parents minevikus yesterday last week 2 days ago Future simple lihttulevik Will + I pv i will go home Väljendab tegevust tulevikus in today tommorow next
I pv + do/does Have/ get + sth+ III pv Lihtolevik III pv usually, always Past Simple Yesterday, last year, II pv(-ed)+ did Was/ were + III pv Had/got + sth + III pv Lihtminevik last week Present Am/is/are + Am/ is/ are + being + Am/ is/are + have/get At the moment, this Continuous I pv + -ing III pv + -ing + sth + III pv week, now Kestev olevik Past Continuous Was/were + Was/were + being + III Was/were + have/get +
PAST TENSES Ats A.Tamm Tsirguliina Secondary School 10.Class Past Simple - Lihtminevik Did + II pv ed We liked went to shop I didn't like to go shop Did we like to go shop? Kasutamine: yesterday, then, when, in 1999 etc, last night, last week, last year Past Continuous Kestev minevik Was/were (=olema minevikus + põhitegusõna + ing I was reading a book I wasn't reading a book Was I reading a book? Kasutamine: While, when, as, all morning, all day, all week Past Perfect - Enneminevik
Präsens olevik I põhivorm ich -e du -st er, sie, es -t wir -en ihr -t sie -en nt. fragen ich frage du fragst er fragt Präteritum lihtminevik II põhivorm nt. fragte(II pv.) - ich fragte du fragtest Perfekt täisminevik III põhivorm haben sein ich habe ich bin du hast du bist er hat +III pv er ist +III pv wir haben wir sind ihr habt ihr seid sie haben sie sind nt. ich habe gefragt, du hast gefragt er hat gefragt
TEGUSÕNADE PÖÖRAMISE TABELID REEGLIPÄRASED VERBID INDICATIVO kinde kõneviis l INFINITIVO PRESENTE PRETÉRITO PRETÉRITO FUTURO algvorm olevik INDEFINID IMPERFECT tulevik O O kestev lihtminevik minevik BAILAR bailo bailé bailaba bailaré tantsima bailas bailaste bailabas bailarás baila bailó bailaba bailará bailamos bailamos bailábamos bailaremos bailáis bailasteis bailabais bailaréis bailan bailaron bailaban bailarán
– määruse kääne – kellega? millega? kuidas? kus? • Vocativus – voc. – ütte kääne – kes? Mis? KOLM GRAMMATILIST SUGU • MEESSUGU – genus masculinum – M • NAISSUGU – genus femininum - F • KESKSUGU – genus neutrum - N KAKS ARVU AINSUS - singularis MITMUS – pluralis • Nimisõnadel on viis KÄÄNDKONDA e DECLINATIO • Tegusõnadel on neli PÖÖRDKONDA e CONIUCATIO * Kuus AJAVORMI: olevik, lihtminevik, lihttulevik, täisminevik, enneminevik, teine tulevik Sõnaraamatus.... /näide, millised andmed on sõnaraamatust leitavad.../ • Puella, ae f – tüdruk - Genitiivi lõpp –ae näitab sõna kuulumist I käändkonda - Tähis f (femininum) näitab, et sõna on naissoost • Discipulus, i m – õpilane - Gen lõpp – i = II käändkond - M (maskulinum) meessoost sõna • carmen, minis n – laul, luuletus
suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse nii siis, kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski mõningad morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3. pöörde tunnus b, mitmuse 3. pöörde tunnuses vad sisalduv va ning samuti umbisikulise tegumoe tunnusevariantides takse, dakse ja akse sisalduv kse. Lihtminevik Lihtminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab tavaliselt seda, et tegevus eelneb kõnehetkele ja tegevust vaadeldakse tegevusega kaasa liikudes, st vaatlushetk langeb ühte sündmushetkega. Niisugusena on lihtminevik kõige tavalisem jutustamise ajavorm. Jaatavas ja eitavas kõneliigis väljendub lihtminevik erinevalt. 4 Täisminevik Täisminevik on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab seda, et sündmushetk eelneb
At the are present. Present Simple Üldolevik He, she, it + S Always, usually (Indefinite) They, we, you, I (s) Sometimes, every ?does (he, she, it) (s) often Do (they, we, you, I) (s) Past Simple Lihtminevik II pv/ -ed Last, yesterday, ago ?Did + I pv (ed) In 1950 -Didn´t +I pv (ed) Past Progressive Kestev olevik Was (I, he, she, it) At that time, at 2 o´clock (Continuous) Were( we, they, you) yesterday, when I came + ING
AJAVORMI NIMETUS MOODUSTAMINE KASUTAMINE ; SAGEDAMINI ESINEVAD AJAMÄÄRUSED THE PRESENT I pv ( +s ); do/does Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. ev SMPLE live, goes every day, usually, often, somtimes, always,never Lihtolevik THE PAST SIMPLE II pv; did ,lived, Tegevus toimus minevikus. Lihtminevik went yesterday, last week, two years ago, in 1998 THE FUTURE SMPLE ( shall ) / will +I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go tomorrow, next week, soon, later, In 2050 THE FUTURE IN THE ( should ) / would +I Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on PAST pv minevikus.
PRESENT PAST TENSES FUTURE TENSES TENSES minevik tulevik olevik Present Simple Past Simple Future Simple lihtolevik Lihtminevik Lihttulevik I You + I põhivorm + II pv We ? , - Do + I pv. ?, - Did + I pv Will + I põhivorm They He + I põhivorm + S Tegevus tulevikus, mis ei She ?,- Does + I pv Lõpetatud tegevus ole ettekavatsetud It (yesterday, last week) (tomorrow, next week, next year)
Milleta? Põõsata 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga 8) Pöördsõnad Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus. Ainsus Mitmus 1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame 2. pööre Sina Laulad 2. pööre Teie Laulate 3. pööre Tema Laulab 3. pööre Nemad Laulavad 9) Lihtminevik, täisminevik, enneminevik Eesti keeles on kolm minevikku. Seda, mis lähiajal toimus väljendatakse lihtminevikuga. Seda, mida on tehtud väljendatakse täisminevikuga ja, mida oli tehtud enneminevikuga. Lihtminevik Täisminevik Enneminevik Ma magasin Ma olen maganud Ma olin maganud Sa magasid Sa oled maganud Sa olid maganud Ta magas Ta on maganud Ta oli maganud
THE PRESENT SIMPLE I pv. (+ s); do/does + I pv. Tegevus toimub korduvalt, on harjumuspärane. püsiv olukord, ajagraafikutega seotud tulevik Lihtolevik live, goes every day, usually, often, sometimes, always THE PAST SIMPLE II pv.; did + I pv. Tegevus toimub minevikus. Lihtminevik lived, went yesterday, last week two years ago, in 1998 THE FUTURE SIMPLE be going to/ will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Lihttulevik will go/ won´t tomorrow, next week, soon, later, in 2012 THE FUTURE IN PAST (should)/ would + I pv. Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui pealause on minevikus.
DÜRFEN (tohtima) Ich darf Du darfst Er,sie,es darf heute nicht schwimmen gehen. Wir dürfen Ihr dürft Sie dürfen MÖGEN (armastana) Ich mag Du magst Er,sie,es mag Tiere Wir mögen Sport Ihr mögt Sie mögen -tingiv kõneviis (tahaksin). SOLLEN (kohustatud olema) Ich soll Du sollst Er,sie,es soll das Buch durch lesen Wir sollen Ihr sollt Sie sollen WOLLEN (tahtma) Ich will DU willst Er,sie,es will schlafen. Wir wollen Ihr wollt Sie wollen Präteritum (lihtminevik) MÜSSEN+ TE Ich musste Du musstest er,sie,es musste Wir mussten Ihr musstet Sie mussten KÖNNEN+ TE Ich konnte Du konntest er,sie,es konnte Wir konnten Ihr konntet Sie konnten DÜRFEN+ TE Ich durfte Du durftest Er,sie,es durfte Wir durften Ihr durftet Sie durften WOLLEN+ TE Ich wollte Du wolltest Er,sie,es wollte Wir wollten Ihr wolltet Sie wollten (+sollen) MÖCHTEN Ich mochte Du mochtest Er,sie mochte Wir mochten Ihr mochtet Sie mochten
Ajavorm Mille puhul Tegusõna vorm: Näide kasutatakse? Peresent Simple - Tihti korduva Tegusõna algvorm You speak English. Lihtminevik tavalise teo puhul. (+es/s ainult HE, (Sa räägid inglise Selleks võib olla SHE, IT puhul) keelt.) hobi; igapäevane She speaks English. plaanitud tegevus; (Ta räägib inglise tegevus, mis juhtub keelt.) tihti. Võib ka olla
EESTI KEEL VENE KEEL Pöörded Ainsus 1.pöördkond Mitmus 2.pöördkond Kõneliigid Jaatav kõne Eitav kõne Aeg Olevik Olevik Lihtminevik Minevik Täisminevik Enneminevik Tegumoed Isikuline Isikuline Umbisikuline Umbisikuline Kõneviis Kindel kõneviis
Viljandi- ja Tartumaa põhjaosa). S tähe asemele KS (vareksed katuksel), si-lõpuline või a-tunnuseline mitmuse osastav (eitesi, padasi, konta), nd-tunnusega kesksõna, nt sand, istund, viind. 4) Idamurre (Virumaa, Peipsi ääres) sageli o asemel õ, d esinemine nõrgaastmelistes vormides (madud,kadub), st asemel ss (issub, muss). Lõuna-Eesti murderühm ks asemel ss (massa, katessa, suuress), tk asemel kk (sõkku(sõtkuda)). Vokaalharmoonia, üldine i-mitmus ja i-lihtminevik. 22 Epiteet kunstiline täiendsõna Personifikatsioon isikustamine Metafoor peidetud võrdlus?
Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i Täisminevik olema vorm olevikus+ nud kesksõna tunnus. Enneminevik olema vorm minevikus + nud kesksõna tunnus III kõneviisi kategooria 4 erinevat kõneviisi Kindlal kv ei ole tunnust eraldamiseks ! Tingivadl kv kesksöna ks tunnus Käskival kv ge, gu Kaudsel kv vat IV tegumood; 2 tegumoodi Isikuline näitab pööre, tunnust ei märgi
Ich sprach D. Ich spräche D. Du sprachst D. Du sprächst D. Präteritum Er sprach D. D. wurde Er spräche D. ― ― lihtminevik Wir sprachen D. gesprochen Wir sprächen D. Ihr spracht D. Ihr sprächet D. Sie sprachen D. Sie sprächen D. Ich habe D gesprochen. Ich habe D gesprochen. Du hast D gesprochen. Du habest D gesprochen.
I'm going. He's going. - I'm not working. He isn't working. I'm not going. He isn't going. ? Am I working? Is he working? Am I going? Is he going? Present Perfect (täisolevik) Have/has+ infinitive + -ed / 3rd IRW Signal words: yet, never, ever, already, so far, since, for, recently + I have worked. He has worked. I have gone. He has gone. - I haven't worked. He hasn't worked. I haven't gone. He hasn't gone. ? Have I worked? Has he worked? Have I gone? Has he gone? Past Simple (lihtminevik) Infinitive+ -ed (/ 2nd IRW) Signal words: last.. , .. ago, in 1990, yesterday + I worked. He worked. I went. He went. - I didn't work. He didn't work. I didn't go. He didn't go. ? Did I work? Did he work? Did I go? Did he go? Past Continuous ( kestev minevik) Was/ were + infinitive + -ing Signal words: while + I was working. He was working. I was going. He was going. - I wasn't working. He wasn't working. I wasn't going. He wasn't going. ? Was I working? Was he working? Was I going
commentaries, other events morning. Facts. happening with a dramatic speed 2. Past Simple Lihtminevik II ajavorm Did, didn't For an activity, which has Yesterday, (how long) ago, in finished entirely in the past. 1965, last week/month, then,
Present perfect (täisminevik) Have, has kasutatakse kõikides + have, has + 3.põhivorm lausetes - have, has + not + 3.põhivorm ? have, has + 3.põhivorm Väljendab: Äsja lõppenud tegevust, täna/sel nädalal/sel kuul/sel aastal toimunud tegevust, tegevust, mida on/ei ole kunagi tehtud Spikkrisõnad: today, this week, this year, already, yet, just, never, ever, for, lately Past simple (lihtminevik) Did kasutatakse eitavas ja küsilausetes + 2.põhivorm - did + not + 1.põhivorm ? did + 1.põhivorm Väljendab: Minevikus toimnud tegevust, tegevuse v sündmuse aeg on antud. Tgevust, mis toimus minevikus korduvalt, kuid enam ei toimu Spikkrisõnad: ago, last, yesterday Past continuous (kestev minevik) Was, were kasutatakse kõikides lausetes + be (was, were) + 1.põhivorm ing - be (was, were) + not + 1
Am/is/are + (always) -ing Present Perfect Täis minevik: Tegevus või olek/olukord minevikus, millel on seos olevikuga. Kui mingi tegevuse olukorra tagajärjed on praegu näha. Korduv tegevus minevikus, kui lauses on nt: often, rarely, seldom, already, before, ever, never, recently, still, yet. ... + Have/has + III Present Perfect Continuous Tegevus mis mingil ajahetkel alles kestab. Minevikus algas ja nüüd käib edasi. ... + Have/has been + -ing Minevik: Past Simple Lihtminevik: Ma töötasin eile. Tegevus on lõppenud ja on teada millal. (Yesterday, last week) ... -ed/II /Küsimus: Did Past Continuous Kestev minevik: parajasti oli see käimas. Parajasti keegi midagi tegi. Aastaarv võib olla sees. Was/were + -ing Past Perfect Enneminevik: Olin teinud. Ma olin töötanud. Oli juhtunud enne mingit tegevust. Keegi oli midagi teinud. I/she/it/you/they + Had + -ed/III Past Perfect Continuous Perfecti kestev minevik: Olin töötanud. Olin teinud pikka aega
INFINITIV-olevik PRÄSENS- 2. ja 3.(er, PRÄTERITUM- PERFEKT-täisminevik sie, es) ebareeglipärane lihtminevik pööre olevikus Befehlen er befiehlt befahl hat befohlen bekommen er bekommt bekam hat bekommen beschreiben er beschreibt beschrieb hat beschrieben bitten er bittet bat hat gebeten bleiben er bleibt blieb ist geblieben braten er brät briet hat gebraten
arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud 1 kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus
He doesn’t live opposite the bank. Ta ei ela panga vastas. She doesn’t live in this flat Ta ei ela enam selles korteris. anymore. We don’t live together. Me ei ela koos. They don’t live next door Nad ei ela enam meie kõrval. anymore. PAST SIMPLE – lihtminevik – LÕPETATUD SEISUND VÕI TEGEVUS I finished the project yesterday. Ma lõpetasin selle projekti eile. You finished Cambridge University. Sa lõpetasid Cambridge ülikooli. He finished art school last year. Ta lõpetas kunstikooli eelmisel aastal.
arv nuumerus ainsus singular Sg konn laulab mitmus pluural Pl konnad laulavad tegumood geenus isikuline personaal Ps jookseb, jooksis umbisikuline impersonaal Ips joostakse, joosti aeg tempus olevik preesens Pr teen, teeksid lihtminevik imperfekt Ipf tegi, tegime täisminevik perfekt Pf on teinud, on tehtud enneminevik pluskvamperfekt Ppf oli teinud, oli tehtud (üld)minevik preteeritum Pt oleksin teinud kõneviis moodus kindel kõneviis indikatiiv Ind kiirustan käskiv kõneviis imperatiiv Imp kiirusta, kiirustage
He has worked here since 1987. He always works hard. He is working in his room now. Has he worked here long? Did he work much yesterday? Is he working now? He has not worked here long. He does not work hard. He is not working now. Lihtminevik Kestev minevik Perfekti minevik Perfekti kestev m [ ma töötasin (eile) ] [ ma töötasin (eile kell 10) ] [ ma olin (pool tundi) töötanud (kui [ ma töötan (igal su juhtus avarii) ] M I I, he, she, it had
pööre: -b, 0 *Mitmuse 1. pööre: -me, -m *Mitmuse 2. pööre: -te, 0 *Mitmuse 3. pööre: -vad, -d *kindel kõneviis: tunnust pole * tingiv kv: -ksi, -ks *käskiv kv: -ge, -ke, -gu, 0 * kaudne kv: -vat * möönev kv: -gu, -ku *olevik: -b, -kse, -va(d), -v *lihtminevik: -si, -is, -i, -s *täisminevik: olen elanud *enneminevik: oli olnud *üldminevik: tunnus puudub *Isikuline: ei ole tunnust *Umbisikuline: -akse, -takse, -a (käi/a/kse), -d (tegel/d/i), -t, -vat, -ta (teh/ta/gu), -da *jaatav kõneliik: tunnust ei ole *eitav kõneliik: (ei, ära, pole) Lõpud: . . . . . . .
-mas -mata -des (-tes, -es) -tav (-dav) (jooksmine) -mast -tud (-dud) b) Tegusõna pöördelised vormid. Tegusõnadel on kaks arvu: ainsus ja mitmus Kolm pööret ainsuses ja kolm pööret mitmuses. Neli aega: olevik, lihtminevik, täisminevik ja enneminevik. Neli kõneviisi: kindel, tingiv, kaudne, käskiv. Kaks kõneliiki: jaatav ja eitav. Kaks tegumoodi: isikuline ja umbisikuline. Tegusõnad pöörduvad kolmes pöördes ainsuses ja kolmes pöördes mitmuses. ainsuses mitmuses 1
) AJAVORMI MOODUSTAMINE KASUTAMINE; SAGEDAMINI NIMETUS ESINEVAD AJAMÄÄRUSED. THE PRESENT SIMPLE I pv. ( + s ) ; Do/Does Tegevus toimub korduvalt ja on Lihtolevik live,goes. harjumuspärane. Every day, usually, often, sometimes, always. THE PAST SIMPLE II pv. ; did Tegevus toimus minevikus. Yesterday, last Lihtminevik lived,went week, two years ago, in 1998. THE FUTURE SIMPLE (shall)/will + I pv. Tegevus toimub tulevikus. Tomorrow, Lihttulevik will go next week, soon, later, in 2009 THE FUTURE IN THE PAST (should)/would+I pv Kaudses kõnes tuleviku asemel, kui Kaudne tulevik Would go pealause on minevikus. (He said that he would be there)
annaabi.ee 
