Eesti murded Eesti keele kahe suurema murderühma, põhjaeesti ja lõunaeesti murrete erinevused on väga vanad, ulatudes aega enne Kristust, mil läänemeresoome algkeelest hakkasid üksikud keeled eralduma. 14. saj lõpust 19. sajandini oli inimeste liikumisvabadus piiratud kirikukihelkonnaga, mis soodustas paikkondlike keelekujude eristumise enam kui sajaks kihelkonnamurdeks ehk murrakuks. Murderühmade vahelised erinevused puudutavad keeleehituse tuumosi, nagu nt käändsõna mitmus: põhjaeesti murdeis (eP) kasutatakse de-mitmust kõigis käänetes alates sisseütlevast (kala/de/st, kala/de/l), lõunaeesti murdeis (eL) vokaalmitmust (kall/u/st, kall/u/l). Kolmanda rühma, rannikumurde (R) eripärana võib mainida sise- ja lõpukao puudumist (nt kandama pro kandma, metsä pro mets) ja vältevahelduse puudumist. Kirjakeelest kaugeim on Võru murre. Mõni näide: R naula eP ...
EESTI KEELE ALLKEELED Diana Tammets 10.R MIS ON ALLKEEL? · Allkeeled on keele variandid, mis eristuvad kokkuleppeliste keeleliste erijoonte alusel 1)Funktsionaalsed 2)Piirkondlikud 3)Sotsiaalsed TÄHTSAMAD EESTI KEELE ALLKEELED · kirjakeel · ajakirjanduske · släng el · suuline keel · oskuskeel · kirjaliku · murdekeel vestluse keel · ilukirjanduske el EESTI KEELE KIRJAKEEL · Üldkasutatav normitud keelevariant · Teadlikult välja kujundatud, ühtlustatud · Esineb nii suulises kui ka kirjalikus vormis · Kirjakeele norm OSKUSKEEL · Seotud erialade ja nende mõistestikega · Kujundatakse teadlikult · Lähtub kirjakeele normist · Tekstid ülesehituselt keskmisest keerukamad SUULINE KEEL · Vaba ja loomulik keelekuju · Keelemuutuste suhtes väga tundlik
Võru keel on regionaal keel, mis kuultub läänemeresoome keelte hulka. Võru keelt räägib umbes 70 000 inimest, mis on ka ühtlasi kõige suurem kõnelejate arvuga Lõuna-Eesti murdekeel. Võru keelt rääkitakse Võrus, Põlvas, ja Valga maakonnas. Üpris palju võru keele kõnelejaid võib leida ka Tartust ja Tallinast ja mujalt Eestist, sest Eesti on niiväike riik. Tihti öeldakse ka võru keele kohta võru- setu keel, sest võru ja setu keel on oma vahel väga sarnased kuid setudel on alles väga omapärased iidsed komber ja tugev identiteet. Vanasti räägiti võru keelt ka Lätis ja Venemaal. Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome
17 Kirjakeel riigis üldkasutatav korrastatud keelevorm Murdekeel teatud piirkonna eripärane keelekuju Aduma aru saama; almus armuand; asine hinnatav, tähtis; hajuma laiali valguma; heituma kartma hakkama; hubane koduselt mugav; hubisema võbisema; hulpima vees õõtsuma; hõikama (hõikega) kutsuma; irduma eralduma; kulles konnapoeg; kümblema suplema; lõngus ekstavagantselt riietatud; läitma süütama; mainima esile tooma; nugiline - teiste organismide kulul elav olend; orb vanemateta laps; pälvima
1945 liitus kirjandusrühmitusega "Tuulisui", ajakirja "Radikaaldemokraat" asutaja ja "Sõna" toimetaja. Tegevus Aastast 1950 väljaannete "Tulimuld" ja "Teataja" kaastööline 195692 toimetas poliitikaajakirja "Side". Võru murre R. Kolga esimene luulekogu "Ütsik täht" kirjutatud võru murdes domineerib ka kogus "Kõiv akna all" R. Kolk arendab edasi eesti murdeluule traditsioone Murdekeel on taandunud hilisemates kogudes "Müüdud sõrmus" ja "Kiri". Debüütromaan "Küla põleb kahest otsast" näitab eesti üliõpilase kohanemist Rootsi oludega kõrgelt hinnatud humoristliku jutustamise pärast R. Kolga parim proosateos on romaan "Sulajää" Triloogiad Stockholmi triloogia: "Et mitte kunagi võita", "Mõned päevad septembris", "Truudus elu vastu" kujutavad pagulassaatusi. Triloogia
Mats Traat Ülevaade Traadi loomingust Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes. Romaanid "Karukell, kurvameelsuse rohi" "Septembrifuuga" (1980) (1982; kordustrükk 1990) "Sügislootus" (1986) "Tants aurukatla ümber" "Üksi rändan" (1985) "Ajalaulud" (1990) (1971; kordustrükid 1975 ja "Minge üles mägedele (I 1987, "Vastuseta" (1991)
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17
mida kirjutanud: romaanid, luulekogud, näidend, novellikogud. Looming Mats Traadi loomingut iseloomustab ideelis-kunstiline terviklikkus luules, proosas ja (filmi)dramaturgias. Traat kujutab eestlaste saatust eelkõige külaühiskonna ajaloo kaudu, jäädvustades inimese teisenemist muutuvas ajas. Mats Traadi loomingu missiooniks on protest argimadaluse vastu, inimese äratamine vaimsele elule. Rahvuslikku süvadimensiooni võimendab etnograafiline aines ja sageli ka murdekeel tegelaskõnes.Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet.
järgimist kui uudseid, modernistlikke katsetusi. Mitmekesisus puudutab samavõrd luule vormi kui temaatikat. Kirjutati läbi aegade tuntud teemadel, nagu loodus ja armastus, ning rõhutades kaasaegset ainet- linnaelu ja tehnikat. Traditsioonide poolt hakkab omanäolisena silma kirjakeelest erinev, eeskätt lõunaeestiline murdeluule. Artur Adson, viljakamaid eesti murdeluuletajaid, pärines Võrumaalt ning kirjutas Võru murdes. Adsoni murdekeel on eriti ilmekas lapsepõlvemälestuste edasiandmisel ("Poisikene") Hendrik Adamsoni, Viljandimaalt pärit ja Mulgi murdes kirjutanud kirjanikku on nimetatud Mulgimaa laulikuks. Tema omapära tuleb sageli esile rahvapärase huumori kaudu, luuletustes leidub ka ühiskondlikku satiiri. Neis pilatakse ühiskonnaelu ebakohti, inimeste raha- ja karjäärihimu. ("Mulgimaa"-luulekogu) 1920.aastate murdeluule vastaspoolel leidub eesti luules näiteid futurismist. Sellele lisandusid
Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid talle selged käitumisreeglid. Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati. Välimus oli keskmine, sest ta polnud väga rikas mees. Siiski püüdis ta teose lõpu poole oma välimust muuta kõrgklassile vastuvõetavaks, sest tahtis pettust läbi viia. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. NB! murdekeel Laura - Käitus nagu rikka pere daamid käituvad. Talle polnud võõrad suursugused käitumismaneerid ja daamile kohane väärikus. Kõnelaadilt tundus natuke naiivne. Ei mõelnud eriti oma sõnade üle järgi. Näiteks siis kui ütles, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Suhtus teistesse hästi. Ei osanud inimestest midagi halba karta. Teiste suhtumine oli positiivne. Arvati, et ta on soe ja usaldusväärne inimene. Peeti teda optimistlikuks ja
kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om `sügisesel ööl olevat üheksa poega ja päeva (~ päikest) ei võivat enne kiita, kui ta loojas on'. Tartumurdelisele kõnekäänule läits sutt pakku, leis karu kate käpäga iist `põgenes hundi eest, leidis karu kahe käpaga eest' vastab Põhja-Eestis sattus vihma käest räästa alla. 4.2 Võru murre Väga omanäoline on vanal Võru- ja Setumaal kõneldav murdekeel, kus on säilinud rohkesti omapäraseid vanu jooni ning toimunud isesuguseid edasiarenguid. Sõnaalguline h on siin selgesti hääldatav, kuid paiguti (nt Harglas) on see võinud koduneda ka mõnedes täishäälikualgulistes sõnades, mida naeruvääristatakse lauses hüü om pikk, heläjil ei ole midägi handa `öö on pikk, loomadele ei ole midagi anda', sest samas murrakus tähendab hüü ka `vöö' ja hand `saba'. Kui võrukene küsib: Kuiss tii puul timahhalt runguli kasussõ
Katharsis ehk puhastumine: kaastunne ja hirm, läbielamine Melodraama – kannatuslugu, hea ja kurja vaheline võitlus, hea saavutab alati moraalse võidu(Titanic) KOMÖÖDIA Tegelasteks lihtsad inimesed, igapäevased sündmused, argine keel, õnnelik lõpp, distants naeru kaudu Koomika liigid: Karakterikoomika – koomika luuakse tegelase iseloomujoonte kaudu, nt midagi võimendades Situatsoonikoomika – luuakse naljakad situatsioonid Sõnakoomika – naljakad väljendid, murdekeel jne Komöödia alažanrid: Farss – jämekoomiline žanr, keerukad žüseekäigud, absurdini võimendatud situatsioonikoomika Jant – lihtne süžee Vodevill – kergema sisuga komöödia kõrgklassi elust Sketš – lühike näidend või dialoog(kasutatakse nt püstijalakomöödias) Tragikomöödia – ühendatud on traagiline ja koomiline žanr; tragikoomika – samad tegelased võivad olla nii traagilised kui koomilised DRAAMA Poeetika – isikupärasem väljendus
• „Eesti kirjakeele edasiarendamise teedest“ – artikkel 1913 – milles: keel kui elusorganism, mis areneb ise ja Veski • selle radikaalne ja järsk muutmine pole õige • hindas kirjakeele selgust ja reeglipärasust • oluliseks pidas tarbe- ja teaduskeelt • sõnavara rikastamise allikaks sobib murdekeel ja vanem kirjakeel (ka oskussõnu murdekeelest võtta ja uusi tuletisi teha; muudest keeltest laenamine on viimane) Hinnatud oskussõnavara loojana 1919 sai TÜ-s õpetuskeeleks eesti keel – õppejõud hakkasid Veski näpunäidete järgi välja töötama oma ala oskussõnavara (tekkisid zooloogia, matemaatika, geograafia, õigusteaduse, kehakultuuri, filosoofia jne komisjonid – terminoloogiasõnastikud, milles olevaid
Efektne trepp kaunistab iga sisekujundust efektiivne-mõjus, tõhus. Efektiivne vahend. Efektiivne asjaajamine on iga asutuse püsimise alus Sümfoonia efektne esitus. Tuleb saavutada efektiivne tootmine. ehe- ühest ainest koosnev; rikkumatu. Uuralites leitakse kulda ka ehedal kujul. Ehe rahvalaul ehtne- võltsimata; päris, tõeline; siiras. Ehtsad pärlid. Ehtne üllatus. Need roosid pole ehtsad, vaid paberist. Ehtne meremees Uuralites leidub kulda ka ehedal kujul. Tal on säilinud ehe murdekeel. Tüdruku pisarad olid ehtsad. Allkiri tunnistati ehtsaks. enamik-suurem osa. Enamik meist ei oska itaalia keelt. Rong peatub enamikus jaamades. Enamikul juhtudel. Enamikus omavalitsustest on olemas vanapaberi jaoks eraldi konteinerid. Enamik inimesi. Enamik töödest enamus- arvuline ülekaal. Vastand: vähemus. Valdav enamus arvas teisiti. Tüdrukud olid koolis enamuses või koolis oli tüdrukute enamus. Enamus toetab alkoholireklaami piiramist. Enamusvalitsus
konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn. üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiizsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , "kodanlik hüperkorrektsus", intellektuaalide lohakas keel. Arusaam klassist: klass on tõeline (kvalitatiivselt teistest erinev) kui on inimesi, kes väljendavad seda: "classe en acte" , tegutsev klass. Tavaliselt ainult kriisiolukorras. Erinevaid tegevusväljasid on normaalses olukorras võimalik jaotada mitmeti. # Mitmemõõtmelisus vrd Weber! # Marx: klass on olemas ka objektiivselt. Bourdieu: klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras.
(Sedrik 1994a, 1994b, 1995, 1999, Niit 1997, 2002, Uind 2000), lõunaeesti foneetika ja fonoloogia (Pajusalu 1998, 2000b, 2001, Pajusalu jt 2000, Parve 1998, 1999, 2000, Teras 1998a, 1998b, 1999, 2001, S. Iva 2000a, 2000b), lõunaeesti morfosüntaks ja sõnavara (Pajusalu, Muiniece 1997, Metslang, Pajusalu 2002a, 2002b, S. Iva 2002), ajaloolise Võrumaa kohani201 med (Saar 1998, 1999, 2001, Faster, Saar 2002), murdesüntaks (Lindström 1997a, 1997b, Hennoste 2002), rahvalaulude murdekeel (Niit 1997), eesti murdeliigenduse ja allkeelte üldküsimused (Pajusalu 1992a, 1999a, Pajusalu jt 2002, Hennoste 2000). Murrete uurimisel on hakatud rakendama sotsiolingvistika kvantitatiivse paradigma ja optimaalsusteooria meetodeid (vt Pajusalu 2002). Suurimaks projektiks on koostöös EKIga loodav eesti murrete elektrooniline korpus (selles osalevad TÜ poolt Karl Pajusalu, Ellen Niit, Liina Lindström, Mari-Liis Kalvik, Mari Mets, Pire Teras, Ann
üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiižsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , ”kodanlik hüperkorrektsus”, intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger)
üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiizsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , "kodanlik hüperkorrektsus", intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. "võõraid kultuure")* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= "kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee" (H. M. Enzensberger) 2) = inimühiskonna sümbolitega vahendatav, õpitud külg. Kitsam.
üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestiižsetel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. # vrd. keel: rahva murdekeel , ”kodanlik hüperkorrektsus”, intellektuaalide lohakas keel. 24. Millised on kolm viisi, kuidas tõlgendada kultuuri? 1) = inimeste poolt loodud vaimsete ja materjaalsete väärtuste koguhulk (antropoloogiline def. . uuritakse nt. “võõraid kultuure”)* nt. ehitised, tööriistad, relvad; koduloomad, rongid, telefonid; laulud, raamatud jne.= “kõik mida inimesed teevad ja mida nad ei tee” (H. M. Enzensberger)
Ta oli haritud ja töötas Venemaal guvernjoorina. Tänu sellele olid talle selged käitumisreeglid. Suhtus kõikidesse hästi. Tänu sellele suhtuti ka temasse hästi. Teda austati ja armastati. Välimus oli keskmine, sest ta polnud väga rikas mees. Siiski püüdis ta teose lõpu poole oma välimust muuta kõrgklassile vastuvõetavaks, sest tahtis pettust läbi viia. Ta oli vaimselt väga hästi arenenud. Töötas kooliõpetajana ja oli hea luuletaja. NB! murdekeel Laura - Käitus nagu rikka pere daamid käituvad. Talle polnud võõrad suursugused käitumismaneerid ja daamile kohane väärikus. Kõnelaadilt tundus natuke naiivne. Ei mõelnud eriti oma sõnade üle järgi. Näiteks siis kui ütles, et võivad Piibelehega ka ilma isa abita elada. Suhtus teistesse hästi. Ei osanud inimestest midagi halba karta. Teiste suhtumine oli positiivne. Arvati, et ta on soe ja usaldusväärne inimene. Peeti teda optimistlikuks ja
1. Terminoloogia Eesti keele allkeelte teaduslik süstemaatiline määratlemine on olnud väga juhuslik (vt mõned varased katsed Rätsep 1976; Pajusalu 1992). Praktiliselt on kasutatud mõnda mõistet (kirjakeel, ühiskeel, argikeel, kõnekeel, murre), kusjuures need on üsna uduselt defineeritud ja praktilises kasutuses pigem intuitiivsed. Enim kasutatud mõisted on ilmselt murre ehk dialekt, kirjakeel ja släng. Kõige tavalisem on, et eesti keel jagatakse esmalt kaheks: murdekeel/kohamurre kui territoriaalselt kitsalt levinud allkeelte kogum, mille vastandiks on mingi laialt levinud all- keelte kogum, mida nimetatakse kirjakeeleks või ühiskeeleks. Sellel poolel on mitmeid eri liigendusi (vt ülevaadet Hennoste 2000), millest tavalisemad on kaks. Erelt jt ning ENE nimetavad kogu seda keelt kirjakeeleks, mis on norminguline keel, mis jaguneb erinevateks stiilideks, mida on eristatud eeskätt kasutussituatsiooni ja normingute järgimise järjekindluse alusel
tunneb ära õpitud tekstiliigi; rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates. Õigekeelsus ja keelehoole Üldteemad Kirjakeel, argikeel ja murdekeel Häälikuõpetus ja õigekiri g, b, d s-i kõrval. h õigekiri. i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). gi- ja ki-liite õigekiri. Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. f-i ja s õigekiri. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatust kui veebivariandist). Sõnavaraõpetus
poliitilise. või .sotsiaalse kapitali. konverteerimine majanduslikuks kapitaliks nn. üleminekuperioodi alguses; selle pärastised konverteerimise katsed sotsiaalseks või kultuuriliseks kapitaliks prestii_setel üritustel osalemise, portreede tellimise, tarbimise abil - Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse * vrd. keel: rahva murdekeel . kodanlik hüperkorrektsus . intellektuaalide lohakas keel. - Arusaam klassist: klass on tõeline (kvalitatiivselt teistest erinev) kui on inimesi, kes väljendavad seda: " classe en acte" , tegutsev klass. * Tavaliselt ainult kriisiolukorras. Erinevaid tegevusväljasid on normaalses olukorras võimalik jaotada mitmeti. * Marx: klass on olemas ka objektiivselt. Bourdieu: klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. * Mitmemõõtmelisus . vrd Weber!
elas koltasid ka Norra poolele jäänud Neideni (Näätämö) külas. Neideni koltasaamid jäid piiride sulgemise tõttu ilma suuremast osast talvekarjamaadest. Koltasaamide vaesumine tõi kaasa põdrakasvatuse ülemineku norralaste ja kveenide ehk kohalike soomlaste kätte. Saamid töötasid nende põdrakarjuste ja sulastena ning kaotasid kiiresti oma murdekeele. Kuigi praegugi elab Neideni alal koltade järeltulijaid, hääbus murdekeel 1970. aastatel. Venemaa rahvuspoliitika rakendamine Kuigi 1920. aastate Venemaa rahvuspoliitika oli tsaaririigi ajaga võrreldes tunduvalt liberaalsem ning asetas tunduvalt suuremat rõhku haridusele, asudes likvideerima kirjaoskamatust ning looma kirjakeeli, käsitas riiklik ideoloogia põlisrahvaid, nende keelt ja kultuuri primitiivsena. 1925. aasta erimäärusega arvati Koola poolsaare saamid ,,Põhja väikerahvaste" rühma, mida iseloomustati kui
annaabi.ee 
