Inieseõpetuse perega seotud teemade lõimimine teiste ainetega. Lõiming inimeseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõppes gümnaasiumis. Perekonnaõpetuse kursus gümnaasiumiastmes kätkeb endas õpetust selle kohta, mis on perekond, püsisuhe, abielu, lapsevanemaks olemine, laps, kodu ja argielu, perekonna majanduselu ja õigusaktid ning perekond inimese elus. Lõimingutundide läbiviimiseks valisin teema ,,Perekonna majanduselu ja õigusaktid". Gümnaasiumiõpilase õpitulemused vastava teema läbinuna on järgmised: a) mõistab perekonna eelarve planeerimise ja kulutuse analüüsimise vajalikkust; b) mõistab iga pereliikme õigust oma ajale, ruumile ja materiaalsetele kulutustele, arvestades teisi; c) teab põhilisi pereelu ja laste elu reguleerivad seadusi. Õppesisuks on pere eelarve ja materiaalsed ressursid peres. Abielu ning laste elu reguleerivad seadused. Majandus- ja ettevõtlusõpetusel on tihe integratsioon teiste õppeainetega ...
Kuigi olen igati nõus sellega, et noored peaksid saama valida juba gümnaasiumis, milliseid aineid nad õppida soovivad, siis tihti lisanduvaid valikuvõimalusi ära ei kasutata. Isegi kui kool võimaldab õpilasel valida programmeerimis- või ettevõtluskursuseid, siis motivatsioon neid aineid tegelikult ka õppida on küllaltki vähestel. Gümnaasiumi saab ju lõpetada ka ilma valikaineid valimata, õppides vaid „vanu häid“ matemaatikat, keeli, sotsiaalained ja loodusaineid. Kindlasti ei saa väita, et õpilaste leige huvi innovatiivsemate õppeainete vastu näitab, et õppekavaga on praeguses vormis kõik korras. Majandusanalüütik Heido Vitsur rääkis 2010. aastal Vikerraadios, et Eestis on puudus infotehnoloogia spetsialistidest ning et nende vähesus pidurdab majanduse arengut. Selle aasta jaanuaris peetud debatil „Eesti infoühiskond 2020“ nõustusid Eesti viie suurima erakonna esindajad, et IT oskustega inimeste puudus on endiselt
keelena, ning õpilaste puhul, kes on põhihariduse omandanud eesti keelest erineva õppekeelega – 9 kursust; 2) B2 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust; 3) B1 keeleoskustasemel võõrkeel – 5 kursust. (3) Matemaatika: 1) kitsas matemaatika – 8 kursust või 2) lai matemaatika – 14 kursust. (4) Loodusained: 1) bioloogia – 4 kursust; 2) geograafia (loodusgeograafia) – 2 kursust; 3) keemia – 3 kursust; 4) füüsika – 5 kursust. (5) Sotsiaalained: 1) ajalugu – 6 kursust; 2) ühiskonnaõpetus – 2 kursust; 31 Riigiteatja kodulehekülg. 3) inimeseõpetus – 1 kursus; 4) geograafia (inimgeograafia) – 1 kursus. (6) Kunstiained: 1) muusika – 3 kursust; 2) kunst – 2 kursust. (7) Kehaline kasvatus: kehaline kasvatus – 5 kursust. 1.4.Hindamine Hindamisel viie palli süsteemis: Hindega „5” ehk „väga hea” hinnatakse vaadeldava perioodi või vaadeldava temaatika
§ 13. Kohustuslikud ja valikõppeained (1) Riiklikus õppekavas on esitatud järgmised kohustuslike õppeainete ainekavad: 1) keel ja kirjandus: eesti keel, kirjandus (eesti õppekeelega koolis), vene keel, kirjandus (vene õppekeelega koolis) (lisa 1); 2) võõrkeeled: A-võõrkeel, B-võõrkeel ja eesti keel teise keelena (lisa 2); 3) matemaatika: matemaatika (lisa 3); 4) loodusained: loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia (lisa 4); 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus (lisa 5); 6) kunstiained: muusika, kunst (lisa 6); 7) tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus (lisa 7); 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus (lisa 8). (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena
valdkonnapädevused. (2) Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist: looduspädevus, sotsiaalne pädevus, refleksiooni- ja interaktsioonipädevus, kommunikatiivne pädevus, kultuuripädevus ja matemaatikapädevus 5. Millised on ainevaldkonnad ja mitu neid on? Ainevaldkondi on 8. Need on: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained 6) kunstiained 7) tehnoloogia 8) kehaline kasvatus 6. Kas tom ikka läheb turvalisse õppekeskkonda, mida kes tagab? §13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused (5) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus: 1) õpilaste, õpetajate, kooli juhtkonna ja lastevanemate (eestkostjate, hooldajate) omavahelised suhted põhinevad lugupidamisel ning demokraatial;
(Picnic- Unit 11 ja Camping- Unit 17). Õpikus ja töövihikus leiavad kajastamist kultuuridevahelised seosed, samuti seostatakse inglise keeles õpitavat teiste õppeainetega. Näited inglise keeles õpitava lõimumise kohta teiste ainevaldkondadega on järgmised: keel ja kirjandus (Visit- Unit 14); võõrkeeled (School- Unit 1); matemaatika (Numbers- Unit 2 ja Visit- Unit 14); loodusained (Zoo- Unit 4, Weather - Unit 15, Camping- Unit 17 ja Summer- Unit 20); sotsiaalained (Thank you- Unit 3 ja Rules- Unit 5); kunstiained (kõik õppetükid sisaldavad rütmisalme ja mitmetes töövihiku ülesannetes tuleb joonistada); tehnoloogia (Help- Unit 12), kehaline kasvatus ( Ball games- Unit 9). Lisaks integratsioonile teiste õppeainetega ja erinevate üldpädevuste arendamisele pööravad õppekomplekti autorid tähelepanu ka kõikidele õppekava läbivatele teemadele: elukestevõpe
kuues klassis õpivad ühe õpetaja käe all, kuid kasutatakse ka aineõpetajaid, näiteks muusika- ja kunstiõpetuses ning kehalises kasvatuses. Õpilastel klassides 7 9 on erinevad õpetajad peaaegu igas õppeaines. Õpetajatel on õigus valida oma õpetamismeetodid ja nad saavad kasutada enda õppematerjale. Kohustuslikud õppeained on emakeel (soome ja rootsi keel) ja kirjandus, teine riigikeel, võõrkeeled, keskkonnaõpe, terviseõpetus, usuõpetus või eetika, ajalugu, sotsiaalained, matemaatika, füüsika, keemia, bioloogia, geograafia, kehaline kasvatus, muusika, kujutav kunst, käsitöö, koduökonoomia ja õpilasnõustamine. Põhikooli kahes viimases klassis nähakse ette 4 valikainetundi nädalas, varasemates klassides valikaineid ei ole. Koolidel on võimalik neid oma äranägemise järgi tekitada. Hindamine on igapäevane osa koolielust ning iga õpilane saab aruande vähemalt kord igal kooliaastal
kirjandus; 2) võõrkeeled: eesti keel teise keelena, A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus; 5) sotsiaalained: inimeseõpetus, ajalugu, ühiskonnaõpetus; 6) kunstiained: muusika, kunst; 7) põhikooli riiklikus õppekavas tehnoloogia: tööõpetus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus; 8) kehaline kasvatus: kehaline kasvatus. (4) Lisaks sisaldavad põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava usundiõpetuse ja karjääriõpetuse ning gümnaasiumi riiklik õppekava ka riigikaitseõpetuse ja majandus- ja ettevõtlusõpetuse ainekavasid
UURIMUSLIK ÕPE KEEMIATUNDIDES KLAARA KASK (WORD ; PDF ) http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimuslik%C3%B5pe_keemiatundides Autoril on uurimusliku õppe teemal hiljuti kaitstud doktorikraad ja see põhjalik artikkel pakub ülevaate teemadel - mis on uurimus ja uurimuslik ÕPE. DETAILSEMALT KÄSITLETAKSE KONTEKSTI ROLLI JA HINDAMIST NING PÖÖRATAKSE TÄHELEPANU JUST SELLELE, MIDA HINNATA. VALDKOND SOTSIAALAINED Uurimistöö põhikoolis - Anu Toots http://www.oppekava.ee/index.php/Uurimist%C3%B6%C3%B6_p%C3%B5hikoolis Väga sisukas ja kõikide ainevaldkondade õpetajatele sobiv artikkel pakub ülevaate järgmistel teemadel: teaduse ja uurimistöö olemusest; kuidas uurimistööd alustada; kust saab uurimistööks materjali; sobiva uurimismeetodi valimine. Eraldi tuuakse valik ideid õpilaste uurimistöödeks 9. klassi RÕK 2010 ühiskonnaõpetuse ainekavast lähtudes.
Eesti keel ja kirjandus 1. Üldalused 1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Keele ja kirjanduse valdkonna õppeainete õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane keele- ja kirjanduspädevus, see tähendab suutlikkus mõista eakohaseid ilukirjandustekste ja nende osatähtsust Eesti ja maailma kultuuriloos ning tajuda keelt ja kirjandust kui rahvusliku ja iseenda identiteedi alust; keeleteadlikkus ja oskus end vastavalt suhtlussituatsioonile ja keelekasutuseesmärkidele nii suuliselt kui ka kirjalikult väljendada; arusaamine, et lugemine teeb vaimselt rikkamaks. Keele ja kirjanduse õpetamisega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane: 1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliseltkui ka kirjalikult, arvesta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
