Enricke Havasaar Fraseologismid 1. Nüüd Mari leiutas Ameerikat. 2. Naaber tegi sääsest elevanti. 3. Kuulus ärimees käib siidis ja sametis. 4. Vargal raha sügeleb taskus. 5. Kõige inimlikum inimene andis raha rahvale laiali. 6. Klient ei öelnud ei ega jah. 7. Tema jalad on külmad nagu põhjal. 8. Seal polnud ega tegijat ega olijat. 9. Ole nendega kärmas kui koer linnu taga. 10. Tal oli nii valus, et hing läks välja. 11. Hooaeg on täiega alanud. 12. Ta on nii tugev, nagu kreeka pähkel. 13
soolasammas. Kõnekäänud – Kõnekäändudeks on püsivad sõnapaarid, metafoorsed ütlused, retoorilised hüüatused ja küsimused. Nt ei liha ega kala, (ei hakka) nahka turule viima, ole tuhandeks terve!, kivi kotti!, kadus nagu tina tuhka, (elu) ripub juuksekarva otsas. 5. Fraseologismide päritolu ( ja kujunemine ) Põlisfraseologismidele leiame tihtipeale vasteid sugulaskeeltest, mis osutab pikale eale: need fraseologismid olid olemas juba siis, kui praegused läänemeresoome keeled polnud veel välja kujunenud. Nt ee suud puhtaks rääkida – sm puhua suunsa puhtaaksi. Laenfraseologisme on eesti keel palju saanud saksa ja vene keelest, millega ta on ajalooliselt olnud kõige tihedamini seotud. Nii arvatakse saksa laenudeks fraseologismid pöialt pidama, vrd (jemandem) den Daumen halten (või drücken); silma torkama, vrd in die Augen stechen. Eesti keel 6
Fraseologismid ja metafoorid Heliseb kell, kui õpetaja klassi ette esimest viiulit mängima asub, on ka muidu õrrel olijatel vesi ahjus. Mis siis veel rääkida lauajalgadest, kel süda saapasäärde vajus. Silmates pedagoogi kämblate vahel tihket paberpakki, tekkis tahtmine plehku panna. Damoklese mõõk ei lasnud ennast enam kaua oodata. Saanud oma paberilipaka lauale ei suutnud ma oma silmi uskuda. Olin pahviks löödud. Õpetaja oli tabanud meie Achilleuse kanna. Asetan kirjapulga lauale ja jään pikkisilmi taevamannat ootama. Valget laeva aga ei ole ega ei tule. Pabinasse sattumine tegi ära suurema osa, valge leht tundus veelgi tuhmim ja hirmuäratavam. Kui tekkiski mõni hea mõte, siis tärkas kohe ka teine ning olingi jälle kahe heinakuhja vahel. Kaardikepiga ja suurte ümmarguste luupidega inimolend teeb veel suured silmad ja viibutab põhjatuule poole, kuid keegi ei liiguta lillegi. Veerandkond minutit enne lõppu hakkas kõik s...
Piibli vanasõnad ja fraseologismid (10) Keda issand armastab,seda ta karistab- See tähendab seda, et kannatused kasvatavad inimest ennast ja jumal kohtleb kõiki inimesi nagu poegi, aga mis poeg see on, keda isa ei kasvata. Uhkus tuleb enne langemist- Nagu piiblis kirjutatud ,,Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust" ,,Parem olla vaestega alandlik kui kõrkidega saaki jagada" peidab endas sellist tähendust, et parem olla rahul sellise eluga nagu sul on kui olla ahne ja halval,ebaõiglasel teel. Hall pea on vanaduse kroon- Põhiline väline omadus vanadusega kaasneb hall pea ja piiblis on ka tarkus, mis ütleb, et hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au! Vanainimest tuleb austada kuna tema on kogenud elu ja teab sellest palju õpetuslikku. Kuidas ema, nõnda tütar- See tähendus on igati otsene, kuidas oma enda ema, kes on kõige suurem eeskuju ja kallim, nõnda ka tütar.Kuidas käitus o...
..................................9 3 1. Fraseologismidest üldiselt Fraseologism on kujundlik sõnaühend, liitsõna, lause või lausekatke, mille tähendus erineb teda moodustavate sõnade algtähenduste summast. Näiteks kujundit vesi on ahjus ei tõlgendata tavaliselt sõna-sõnalt, vaid mõistetakse, ütlus märgib enamasti halvustavalt hirmutunnet. Fraseologismid on suulises või kirjalikus kõnes esinevad, peamiselt retoorilise funktsiooniga struktuurielemendid. Nende koostisosad moodustavad omaette mõtteterviku, mis mõjutab kõne vastuvõtja hinnangut kirjeldatava objekti suhtes.( Õim 2001A: 19; Õim 2001B: 554) Fraseoloogia esineb kõigis keeltes ja selle kujundid võivad olla päritolult kas algupärased või laenulised. Eesti keelde on tulnud palju fraseologisme saksa ja vene
...................5 2.3. Isikunimetuste põhisõna stereotüüpsed kujundid......................................8 3. KOKKUVÕTE.......................................................................................12 KIRJANDUS............................................................................................13 1. SISSEJUHATUS Fraseologism on enamasti lausest väiksem üksus, sõnaühend või üksiksõna. Tegemist on kõne kujundliku struktuurielemendi, retoorilise vahendiga. Fraseologismid on metafoorsed, piltlikud, kindla püsivusastmega sõnaühendid, liitsõnad, laused või lausekatked, näiteks vesi on ahjus, vanajumala seljataga, hinge vaakuma, a ja o olema, Achilleuse kand, rikas nagu Riia kikas, Taavet ja Koljat. Fraseoloogilistel sõnaühenditel on oluline koht keele ilmekate väljendusvahendite hulgas, taotledes keelelise väljenduse vaheldust, mitmekesisust ilmekust. Fraseoloogia on universaalne keelenähtus ehk seda esineb kõigis keeltes.
ÜTLUSFOLKLOOR Rahva hulgas käibivad traditsioonilised ütlused -- vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid -- kuuluvad folkloori ja keele piirialale ja moodustavad nn. retoorilise või ütlusfolkloori. Kui laule lauldakse, jutte jutustatakse, mänge mängitakse, tantse tantsitakse, siis ütlusi just nimelt öeldakse. Nad sulavad igapäevasesse kõnekeelde, moodustavad selle loomuliku osa ja täidavad suurelt osalt muu kõnelise suhtlemisega samu funktsioone, lisaks aga ka mõnesid erifunktsioone, millest olulisemad on ekspressiivne ja didaktiline funktsioon (viimane puudutab esmajoones just
Murdesõnastik Sünonüümisõnastik 2) Eesti WWW Wärk>Kataloog>Teatmematerjalid>Sõnastikud http://www.ee/index.php?Teatmematerjalid/Sonastikud Esimene Eesti Slängi Sõnaraamat Tuxaatori Baas 3) Eesti Keele Instituut>Sõnastikud http://www.eki.ee/dict/ Sünonüümisõnastik Antonüümisõnastik 4) Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Kõnekäänud ja fraseologismid (KM) Eesti keele seletav sõnaraamat (EKI) Faktiinfoallikad Leidke vastused järgnevatest allikatest (NB! Kasuta kõiki allikaid vähemalt ühe korra) : Keeleveeb http://keeleveeb.edu.ee/ Riigi Teataja http://www.riigiteataja.ee/ Statistikaamet http://www.stat.ee Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Free Online Encyclopedia http://www.encyclopedia.com 1. Mis oli De la Gardie suguvõsa algne nimi ning millisest riigist on nad pärit? Millisest
- söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest -kuu pealt kukkunud -vihma käest räästa alla Homonüümid: sama kirjapilt, tähendus erinev - tee (jook, kõnnitee, käsk) Homograafid: Sõnad, mille kirjapilt on samad, hääldus erinev - palk - sulg - metsa Homofoonid: Hääldus sama, kirjapilt erinev - müüa - müüja - maia, majja Sõnaraamatute liigid ja liigistamine: Sõnaraamatuid liigitatakse a) märksõnastiku järgi (millist sõnavara kirjeldatakse ja
Kuna eesti keel on paronüümide rikas. Seda põhjustab eesti kirjakeele hästi väljaarendatud tuletussüsteem. Käsitlema – probleemi läbi võtma, käsitsema - millegigi ümber käima, käsitama - aru saama, käitama- käsitsi tooma, kätlema – teretama 7. Polüseemia Polüseemia on mitmetähenduslikkus. nt. kuu (mai, juuni... ja kuu taevas), klaas (materjal ja joogiklaas), kiri (muster, kiri, millega kirjutame, kiri, mille paneme posti) 8. Idioomid ja fraseologismid Idioomid – piltlik ümberütlus mis on omane ainult eesti keelele nt: Rehepappi tegema Idioom - on liik fraseologisme: tähenduslikult kokkusulanud liikmetega püsiühend, mille kogutähendus ei tulene ühendit moodustavate sõnade tähenduste summast. Nt peab silmas, puistab südant, viskab villast, tõmbas (minevikule) kriipsu peale, ajas pilli lõhki, tabas naelapea pihta, on (pruudi) üle löönud, võta näpust, tõusev täht, (poisil oli) vesi ahjus, vorst vorsti vastu, tuli
panda patta (ega kaunist katla); Põllumees põline rikas (ametmees ajuti rikas, kaupmees korrati rikas). (A. Krikmann ,,Ütlusfolkloor", ,,Regivärsist netinaljadeni" lk 92)5 4 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat 5 M. Metsvahi, Ü. Valk 2005 ,,Regivärsist netinaljadeni" Tallinn: Kirjastus Koolibri Vanasõnazanri suhted teiste folkloorizanritega Ütlusfolkloori vanasõnad, kõnekäänud, fraseologismid ja muu folkloori (eriti jutufolkloori) vaheline piir ei ole selge ega terav. Eriti tihedad ajaloolised sidemed on ütlusfolklooril valmiga, mis mõnede uurijate arvates ongi loomamuinasjutuga sama algupära valmi lõpus on tihti kokkuvõtlik vanasõnavormiline nn moraal. Vanasõna- ja kõnekäänuvormide vahekorrad ütlustes on väga tihedad ja mitmekesised. ,,Ühe ja sama ütluse" üldistavaid/mitteüldistavaid vorme on tihti raske
imetamise ürgset kutset kuulda, siis äkki suudame meiegi veidi tähelepanelikumalt kuulatada? tehissõnad tuvastama võõrsõnad reziim, dzentelmen, refleks, IQ, beebi, labürint, deviis, paradoks, emotsioon, diagnoos, projekt, organisatsioon, mentaliteet, president laensõnad populariseerija, reis, nädal, klass, autor, põlissõnad ema hirm öö üks vana aeg maailm kaks laps meeldima naine mina släng fraseologismid Piim sai otsa tabusõnad - tsitaatsõnad The Politics of Breastfeeding Hi-tech Facebook arhaismid nõukogu murdesõnad neologismid/uudissõ blogipidaja trend arvutimäng nad oskussõnad biheivioristid valkud rasvad bakter hormoon antikeha diabeet hinnangusõnad superema superinnovaatiline rumal interjektsioon/üneem Oh Proosit! id Seltsiks orangutanid ja simpansid
tuleb tugevamast keelest; laenunihe – kahe sõna tähendused keelte kaupa ei ühti ja inimesed kasutavad sõna ebatäpselt, ehk vales tähenduses. Suhtlemises see ei sega aga hakkab segama mõtlemise tasandil. Tüüpilised raskused on samad mis ükskeelsetel kõnepuudega lastel. Eesti keeles on rasked etnograafilised sõnad või tuletised ja liitsõnad. Nende moodustamisraskustele tuleb tähelepanu suunata. Samuti rasked erinevad fraseologismid ehk piltlikud väljendid. Rasked on muidugi ka kõlalt ja tähenduselt sarnased sõnad. Gramaatiline interferentson samuti see, mis vajab just mõtlemiskeele tasandil tööd. Kasutame gramaatilisi morfeeme, tüvevaheldust ja erinevaid lauseehitusi ( mis on kohustuslikud lauseliikmed ja mis järjekorras need on). Tüvevead on sõnajärje vead. Kõige keerulisemad on sihitiskäänded, tüvede vale kasutus, -ma ja -da tegevusnimed, abisõnad, umbisikuline tegumood , täisminevik ja ühildumisvead
03.2007 lillede tärkamisest) VÄLINE SARNASUS. Sõnaliigiliselt võib metafoor olla nimisõna: perekonnapea, rahvuslik ärkamisaeg; tegusõna: mõtet seedida, kellegi ees roomata; omadussõna: selged õlad, nutune ilm, madal meeleolu; määrsõna: lained rulluvad laisalt randa. Ülekantud tähendusele viidatakse vahel ka jutumärkidega: Minu esimesed ,,triibulised" E. Vilde. NB! Ei tohi liialdada! Metafoori alaliigiks on metafoorsed fraseologismid: nt hambasse puhuma. Metafoorid on keelde tulnud, et kirjeldada uusi mõisteid vanade abil. Harima, maa harimine; lõng, mõttelõng Metonüümia ehk ümbernimetus on mingi asja või nähtuse nimetuse asendamine ajalise, ruumilise, põhjusliku vms suhte alusel ebatavalise piltliku nimetusega. Ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, esemest, mõistest või isikust. Nt keskaeg uskus
kirjeldamiseks. Ajalist samaaegsust ega põhjalikku seost emotsiooni ja seda tähistava väljendi vahel ei eeldata. See tähendab, et näiteks sõna viha ei kasutata ainult vihasena ning selle sõna mainimine ei peaks veel ka kelleski viha esile kutsuma. Deskriptiivsete emotsiooniväljendite hulgas eristatakse otseseid ja piltlikke emotsiooniväljendeid. Viimaste hulka kuuluvad eesti keeleski leiduvad arvukad emotsioonide kohta käivad fraseologismid, nt püksid sõeluvad püüli tähistab hirmu. Piltlike väljendite hulgas eristatakse metafoorseid (tähenduse ülekanne ühest inimkogemuse valdkonnast teise nt ta keeb vihast) ja metonüümilisi väljendeid ( emotsionaalset kogemust kirjeldatakse selle ühe osa iseloomuliku muutuse kaudu nt silmad nagu tõllarattad). Otsesteks emotsiooniväljenditeks on emotsiooninimetused, mille esmane funktsioon on tähistada
epitaafist, mis kujutavad endast kadunute tagasivaateid oma elule. Samasugust kujutamisvõtet on kasutanud Edgar Lee Masters (18691950) epitaafide kogus "Spoon Riveri antoloogia". epiteet lisandsõna, mis tõstab põhisõna tunnuseist esile mõnd autori seisukohalt olulist joont. Enamasti on epiteetideks omadussõnad. Näiteks: sinkjas taevas, rõhuv vaikus. fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja katkiste riietega inimene). haiku jaapani väikene loodusluuletus, mis koosneb kolmest värsist (silpide arv värssides vastavalt 5+7+5) ja sisaldab aastaajale osutavat sõna (näiteks kirsiõied kevad, kägu suvi, krüsanteemid sügis, härmatis talv). Haiku sünniajaks peetakse 16. sajandit
väljendusvõrgustikes (skriptid e. stsenaariumid). Mõisted võttis kasutusele Marvin Minsky (1975). • Lingvistikas nt. Charles Fillmore’i freimisemantika (1985). Stereotüübisemantika • Meetodi arendas välja Ameerika filosoof Hilary Putnam (s. 1926) Sõnatähenduse kirjeldus: • sõna süntaktilised ja morfoloogilised tunnused (nt. verb) • semantilised baaskategooriad (PROTSESS, ASI, AINE jne) • stereotüüpsed tunnused ekstensiooni (mõiste mahu) kirjeldus Fraseologismid • püsiühendid, mis on semantiliselt idiomatiseerunud ja semantilis-süntaktiliselt stabiilsed • koosnevad mitmest sõnast (kahest kuni terviklauseni) • moodustusüksuste otsesed tähendused on nõrgenenud • sageli laenulised, nt. närvidele käima (auf die Nerven gehen), esimest viiulit mängima (die erste Geige streichen), nagu kass ümber palava pudru käima (wie die Katze um den heissen Brei (herum)gehen)
sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õpetus sõnade grammatilistest koostisosadest. Mõttekas
Tihti on saksakeelsel märksõnal mitu eesti vastet. Arhaisme esineb sõnastikus palju. Eesti kultuuris uute mõistete tõlkimisega oli sageli hädas. Grammatika on sisult sarnane Stahli omaga samad käänded, kõneviisid, ajad. Göseken peab Stahli oma auväärseks eelkäijaks. Gösekeni üldsuunitluselt põhja grammatikas leidub läänemurde mõjusid. Gösekeni sõnastik on 17.saj mahukaim sõnavaraallikas: fraseologismid, vanasõnad, mõistatused. Tema grammatika on Stahli järel 2. trükitud põhjaeesti k grammatika, üldarvestuses 3. Tegeles UT tõlkega: käsikiri Tartu ajalooarhiivis, mis koosneb lõunaeesti- (Gutslaff) ja tallinnakeelsest tõlkest, pärineb Gösekenilt endalt. Mõjukaim tallinnakeelne tõlge 17.saj II poolel. Lähtus Lutheri tõlkest ja eesti k osas Stahli kirikukäsiraamatust, mõned oma keelelised otsustused. 7. 17.saj lõunaeesti kirjakeel 16.saj lõpus/17
lühendite käänamine. Poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede poolitamine. Arvuti keelekorrektori kasutamine. Sõnavaraõpetus Keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid. Fraseologismid, nende stiilivärving. Sõnavara täiendamise võimalused: sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad. Sagedamini esinevad tuletusliited ja nende tähendus. Eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud,
mõtestav romaan. Näiteks Karl Ristikivi (19121977) "Rooma päevik". Vt ka romaan. folkloor vt rahvaluule. formalism kirjandusteaduse suund, mille järgi kirjandusteost uuritakse vormist ja struktuurist lähtudes, seejuures analüüsitakse ka teose sisulist külge. Näiteks: Vladimir Proppi imemuinasjuttude funktsiooni- ja struktuurianalüüs: Morphology of the Folktale" 1958; vene keeles 1928). fraseologism mitmesõnaline, kindla ülesehituse ja tähendusega tervikväljend. Fraseologismid jagunevad lihtfraseologismideks (suure surmaga vaevaliselt) ja lauselisteks fraseologismideks (Lihunik vahib rätsepa aknast välja katkiste riietega inimene). futurism kunstimeetod, mis tekkis 20. sajandi alguse Itaalias ning pidi kujunema tulevikukunstiks. Futuristid eitasid kogu varasemat elukorraldust ja kunstiloomingut. Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused. Futuristide
annaabi.ee 
