Proosateksti analüüs Jana Stets A.Tšehhov „Rothschildi viiul“ Tegemist on novelliga. Ehk siis proosa lühivormiga. Tekst on üsna lühike, kümmekond lehekülge. Tegelasi on vähe ja jutustuse arenedes neid väga palju juurde ei tule. Detailide ka ei pöörata suurt tähelepanu. Antud novelli puhul on minu arvates tegemist suletud novelliga, kus pinge järkjärgult tõuseb ja viib üllatava lõplahendusedeni ehk püandini. Lugu areneb proosateose üldise skeemi järgi. Algab lühikese tutvustusega linnast, peategelasest ja tema tegevustest. Sellele järgneb teema arendus . Peategelase Jakovi elu ja tegemiste täpsem kirjeldus. Tema arutelu elu üle. Mis viib lõpuks haripunkti, ehk siis Jakovi naise Marfa surmani, mis paneb peategelase oma väärtused ülevaatama. Ja lõpuks saabub lahendus-tema enda surm. Tihti peale koosneb teos mitmest osas. Isegi no...
Proosateksti analüüs 11.02.15 Proosatekst kui fiktsioon Ilukirjandus on valdavalt fiktsionaalne. Fiktsioon (lad. fictio või fingere ’väljamõeldis, teesklus’ või ’moodustamine, kujundamine’) Väljamõeldis, võltsing, igasuguse kujutlusvõime saadus. Diskursus, milles mittetegelikke asjaolusid esitatakse erilisel viisil, et see sugereerib neid pidama tegelikeks. Imaginaarsed juhtumite, asjade ja asjaolude väljamõtlemine, luulendamine (nt petmise eesmärgil) Oletus, mille kohta on teada, et ta on faktist erinev, aga mida siiski aktsepteeritakse Fiktsionaalne narratiiv, jutustav proosa sisaldab väljamõeldud lugusid Proosa ja luule Luulest kõneldakse kui millestki erilisest, mis vastandub proosale. Luule on proosa suhtes midagi pidulikku, ta on justkui ehitud kõne ja ehi...
Proosaanalüüs Andrus Kivirähk - Ajaloo Keerises Esmapilgul avanev narratiiv alustab küll tavapärase ,,hommikuse kohvikruusiga akna alla" astudes, kuid siiski koheselt ära märkides et ,,kurjakuulutavaid märke õhus oli juba hommikul", nimetades seda tõdemust tagantjärele tarkuseks. Ilmselgelt on see märge lisatud põnevuse tekitamiseks, looga kaasa kutsumiseks, et kõik ei ole tegelikult nii igav ja tavaline nagu alguses paistab. Narratiivi aineks on siin ilmselt elu ise, selline nagu ta kaasajal on. Päev algab tavapärase hommikuga misjärel esmapilgul tavapärased sündmused ja toimingud võtavad ootamatult tavapäratu, isegi lausa hirmuäratava pöörde ning omandavad esmapilgul lausa mõttetu katastroofiga kroonitud absurdse finaali. Sündmustik kisub viltu ja on pinges juba loo alguses, tavapärased toimingud ei taha kuidagi õnnestuda abielupaarist peategelaste Jaani ja Margiti hommikus. Kahtlemata on lugu täis pide...
Proosaanalüüs Friedebert Tuglas ,,Popi ja Huhuu'' Friedebert Tuglase hästi tuntud novell ,,Popi ja Huhuu'' pajatab meile loo ühest sõbralikust ja truust taksikoerast ning tigedast ahvist-elajast, kes on vastu tahtmist sunnitud jagama ühist elupinda. Lühijuttu saab pidada surematuks, kuna tegevust, mis loos toimub, saab kohandada igale ajastule ning vaatamata sellele, mis vanuses isik seda loeb ning mis iganes ajaperioodil säilib novelli mõte ikka sama aktuaalsena. ,,Popi ja Huhuu'' on eesti novelliklassika üks tõlgituim ja taastrükituim teos, mille valmimist kahe päevaga inspireeris Tuglase Pariisis Seine'i kaldal asuva Louvri külastus ning üldised reisimuljed. Sündmused hakkavad arenema üsna aeglaselt sissejuhatuses kirjeldab autor lihtsalt tegelaste tegevusi, tutvustab lugejatele ruumi, kus sündmustik arenem...
(tegevuspaik) SISU JÄRGI PROOSAZANRID: Seiklusromaan Ulmeromaan Noorsooromaan Armastusromaan Ajalooline romaan LUULE Luulet ehk lüürikat iseloomustavad tunnused on poeetiline (lüüriline) sisu, rütm ja riim (vabavärsi puhul puudub küll riim) DRAAMA Draama ehk dramaatika iseloomustavad tunnused on dialoogivorm, remargid (autori märkused) ja see, et näidend (draamateos) on mõeldud eelkõige lavastamiseks. Proosateksti põhjal lavastatud näidendit nimetatakse dramatiseeringuks.
KESKAEG 5.-13.sajand Algust määratletakse kas Rooma impeeriumi jagune- mise (395.a) või Lääne-Rooma riigi langemise(476.a) järgi. Keskaeg hõlmab mitmeid ajajärke- *Suur rahvasterändamine(5.-7.saj.)viis lõpliku languseni Vanarooma kultuuri,kui endise Lääne-Rooma riigi aladele hakkasid tungima peamiselt germaani hõimud ja aegamisi kujunesid välja uued riiklikud struktuurid *Kujunes läänekristlik kloostrikultuur,mille keskel elasid sajandeid nii kirjasõna kui ka teaduslik mõtlemine. Uue Euroopa hälliks peetakse Frangi riigi kõrgaega Karl Suure ajal(8. ja 9. saj. vahetusel),sellega kaasnes nii poliitilise süsteemi kujunamine kui ka hariduse ja vaimuelu tõus. *10.-11. saj.tugevnes keskvõim Saksamaal,kus keisritena valitsenud Ottode ajal(Otto 1,2,3 valitsesid 936-1002)algas romaani stiilis kirikuarhidektuuri, vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg. *12.-13.saj. linnade kiire kasvu ajastu ja gooti arhidektuuri esimene hiilgeaeg. KESKAJA MUUSIKA ...
Keskaeg(gootika) 5.13.sajand Renessanss 14.16.sajand Barokk 17.18.sajand Klassitsism 18.19.sajand Romantism 19.sajand Stiilide paljusus 20.sajand Vana Kreeka ja Rooma kultuuriühiskond: Euroopa muusika kultuuri rajad on kreeklased. Sõna "muusika" tuleneb kreekakeelsest sõnast musike, tähendab muusade kunsti. Helisüsteemi matemaatilised suhted fikseeris esimest korda Pythagoras. Keskaja muusika. Gregooriuse laul on ühehäälne,taktimõõduta,vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti.(acappella) keskajal olid noodimärkideks neumad. Organumsaatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile. keskajal märgiti rütmi Mensuraalsüsteemis. kõige pikem Maksima kõige lühem Seminga Rüütlilaulikuid nimetati: trubaduurideksprantsusmaa(lõuna) truväärideksprantsusmaa(põhja) minnesingeritekssaksamaa. meistersinger Renessansiajastu muusika: mõiste renessanss võeti esimesena kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis(taassünd). Tekkisid esimesed puhtinstumentaalsed zanrid.
aastal. 2. Kes oli Gregorius I Suur (540-604), millega ta tegeles ja kuidas seostub tema nimi muusikaajalooga? Gregorius I Suur oli Rooma paavst, kes viis läbi kirikureformi. Ta ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. 3. Iseloomusta Gregoriuse koraali. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. 4. Loetle missa (katoliku kiriku igapäevane peamine jumalateenistus) ladinakeelsed osad koos eesti keelse tõlkega. Kyrie eleison – Issand halasta Gloria in excelsis Deo – Au olgu Jumalale kõrges Credo in unum Deum – Mina usun ühte jumalat Sanctus – Püha Benedictus – Kiidetud olgu Agnus Dei – Jumala tall 5. Kuidas nimetati noodimärke 8.-9.sajandil ning kes võttis kasutusele noodijoonestiku ja nootide silpnimetused? Noodimärke nimetati neumad-eks
peval korduvaid osi nim. ORDINAARIUMIKS (kohustuslikud igal missal), muutuvaid osi PROPRIUMIKS (lisatakse vastavalt kirikukalendri pevale). RETSITEERIMINE - kige lihtsam teksti esitamise viis, palvete ja phalikude esitamine hel noodil lauldes, tavaliselt vaimulik ANTIFOON - ks sagedaseim laulutp, refrniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele, ajajooksul psalmidest eraldunud. HMN - stroofilise vrsstekstiga laul GREGORIUSE LAUL - hehlne, taktimduta, vabalt hljuv rtm jlgib ladinakeelset proosateksti (harva teistes keeltes vi vabavrsiline) Gregorius Suur viis lbi kirikurefomi, millega veti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lne-Euroopas. Tema htlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lne kirikulaulu - gregooriuse laulu - aluseks. NEUMA - noodimrk, mis ei thista mitte ksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevad meloodiaelementi TROOP - omaprane loomingumeetod, traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine LITURGILINE DRAAMA - teatraalne stseen jumalateenistusest, kus kanti lauldes
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
ELU TEKKEST NT: ,,KOIT JA HÄMARIK" ALGRIIM,SARNASTE KONSONANTIDE KORDUS SÕNADE ALLITERATSIOON ALGUL VÄRSIS NT: VENDA KUULIS,VASTA KOSTIS JUTUSTAV LUULETEOS , MÕISTET ON KASUTATUD EEPOSE,BALLAADI LUGULAUL JA POEEMI TÄHENDUSES TEKSTIOSA TAANDREAST TAANDREANI. LÕIK PROOSATEKSTI PÕHIÜHIK KIRJANDUSE SEGALIIK , MILLES PÕIMUVAD LÜÜRIKA JA EEPIKA. LÜROEEPIKA JUTUSTAVA SISUGA LÜÜRILINE LUULE. NT: BALLAAD,POEEM, KANGELASLAUL... KIRJANDUSE PÕHILIIK ISELOOM. ELAMUSLIKKUS, LÜÜRIKA TUNNETE JA MEELEOLUDE ESITAMISEL.VORM: RIIM, VÄRSS JA STROOF. ZANR:OOD,HÜMN....
Emakeelepäevaks. Meenutame Kristjan Jaak Petersoni. Soovitav lugejate arv oleks 8 poissi ja 2 tüdrukut. Nendest moodustuks laval 3 gruppi: 6 poissi, 2 poissi ja 2 tüdrukut. Tüdrukud loevad proosateksti. 1. (1.tüdruk) Vaevaliselt ja aeglaselt alustas eesti ilmalik luule oma teed 18. ja 19.sajandi piiril. 2. (2.tüdruk) On aasta 1818. Eesti keel, maakeeleks kutsutu, ei tunneta veel oma ilu, kuigi ta nagu rahulik ojake voolab omaette, vaikselt. Selles keeles tohib kõnelda vaid madalates hurtsikutes. Lossides arvatakse, et luulekeeleks suitsutarede keel sobilik ei ole. 3. (1.tüdruk) Aga ometi on keegi, kel on usku eesti keeles varjul olevasse ilusse. See
KESKAJA MUUSIKA Õhtumaine kultuur sündis antiikmaailma varemeil. Lääne-Rooma riigi lõplikku hävitamist barbarite poolt 476. a peetaksegi keskaja alguseks. Sellele järgnes Suur rahvasterändamine, otsiti varju sõdade eest. Formeerusid rahvused frangid, saksid, goodid, keldid jt. Euroopas kinnitas kanda kristlus. Läänekiriku keskuseks sai Rooma. Kerkisid suured sakraalehitised algul lihtsamad basiilikad, hiljem võimsad gooti katedraalid. Liturgia (jumalateenistus) kujunes ühistest palvustest ja laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vab...
zizzle Keskaja muusika (5.-13.saj) Kirikumuusika Sündinud antiikmaailma varemetel. Keskaja alguseks loetakse Lääne-Rooma riigi hävitamist barbarite poolt 476 pKr.Sellele järgnes suur rahvasterändamine,formeerusid rahvused.Euroopas sai üldiseks normiks kristlus keskusega Roomas. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse püha Ambrosiusega. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Tema järgi nimetatakse kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Kuulasin youtube-st ka 2 laulu : Aivar Täpsi-Päästja on nüüd kingitud. ( Sõnad: Ambrosiuse hümn, meloodia XII sajand.) http://www.youtube.com/watch?v=8DMUFJ55n78 Eesti Maaülikooli kammerkoor Camerata Universitatis- Päästja on nüüd kingitud http://www.youtube.com/watch?v=0ghHvOrQxkE Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid. 590.a. valiti Rooma paavstik Gregorius Suur. Tem...
Keskaeg 5. 13. sajandini, aastat 501-1496. Seda ajastut on nimetatud ka pimedaks ajastuks, sest teadlased arvasid, et tsivilisatsiooni lõpp tuli Rooma hävinguga. Sellel perioodil peeti ususõdu. Euroopas sõlmiti igasugu sõjalisi liite ja hakkas tekkima rahvuslus. Euroopa kaupmeestel avanes võimalus rännata kuni Hiinasse. Keskaja lõpuks kujunes kõigile, kes vähegi lugeda oskasid, hariduse saamise võimalus. Tekkisid kloostrikoolid, ülikoolid ja konservatooriumid. Kloostrikantorid olid muusikahariduse juhid, kloostrites kirjutati ja säilitati liturgilisi tekste ja laule ning suurematest kloostritest said laulukoolid. Rooma impeeriumi lagunemine tähistas keskaja algust. Muusika Keskajal tekib noodikiri. Enne seda tehti esimesi nootide kirja panemise katseid Hiinas. Noodikirja eelkäija- Neuma. Neuma on noodikirja märk, mis ei tähista ühte nooti või heli vaid kolmest kuni neljast koosnevat nootide gru...
4 17-aastaste Romeo ja Julia mõtteis tõesti üksnes abielu, pealegi veel salaja sõlmitud? "Romeo ja Julia" muusika oli Terminaatori nägu, veidi rokilik, ehe, südamlik ja karm. Kui ikka inimene laulab teatrilaval oma tekstidele loodud laule, mõjub see ehmatavalt ehedalt ja hingeminevalt. Jaagup Kreemi tekstid üritavad oma kodukootud lüürikaga Shakespeare'iga ühte jalga astuda, haakuvad üle räigema proosateksti aeg-ajalt loetud originaalvärssidega. Ja tavatu väärtus on see, et meie oma lavaloost on tekkinud laulud (näiteks viisiga Jumala poole pöördumine "Tee seda veel"), mis on saanud tõeliseks hitiks. Muusikali laulud on vallutanud raadiote edetabeleid ja nimilugu võitis Eurovisioni eelvoorus teise koha. Lavakujundus oli lihtne ja tegevus tänu sellele hästi jälgitav. Lava koosnes kahest korrusest, see oli lahendatud nii, et mõlemal pool äärtes oli kaks treppi ja nende peal alused
Kirjandus on subjektiivse reaalsuse väljendus. Sellest lähtuvad mitmed filosoofilis- teoreetilised suunad: näiteks fenomenoloogia (kirjandus on teadvuse fenomen, millest väljaspool pole midagi); uuskriitika, new criticism (close reading, lähilugemine, teost tuleb lugeda sõltumata välisest, rõhutati keele olulisust, kirjanduslikke võtteid (metafoor, iroonia vms); strukturalism (kirjandust vaadeldakse struktuurina, mis eraldatud ajahetkest) 6. Luuleteksti ja proosateksti erijooned Luule, lüürika, poeesia tähendab värsskõnes ehk seotud kõnes loodud teoseid Värsivorm on seotud emotsiooniga. Emotsionaalse pinge väljendamiseks kasutati rütmilist väljendust. Algselt kuulus kokku muusika ja tantsuga (lüürika vrd kreeka k. lyra) Lüüriline mina vaatepunkt, millest lähtuvalt luuletus on kirjutatud Luule kolm olemuslikku joont: 1) luulel on eriline sisu, 2) luulel on vähem või rohkem eripärane vorm ja
sajandil ( 4 noodijoont). Kasutusele võttis Guido Arezzost. Võttis kasutusele ka nootide täht- ja silpnimetused. Silpide aluseks kaitsepühaku Johannese auks loodud esimese salmi silbid. - 12. Sajandil neumad kandiliste noodipeadega. Gregooriuse koraal- oli ühehäälne, saateta kirikulaul. Laul põhimõtteliselt taktimõõduta, kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB! Kogudus ei laula. Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid retsiteerimine- vaimulik laulab pikki proosatekste ühel noodil. Lihtsaim esitamise viis Psalmoodia - sarnaneb eelmisega -> psalmitekstide laulmine. Erinevus tekstitüübis: psalmitekstid vaba ehitusega värssides. antifoon-refrääniliselt korduv vastulaul psalmi retsiteerimisele
kursuse hindest ning võimaldab seda parandada ka neil, kellel kontrolltöös sulg nii libedalt ei jookse. See motiveerib ning tunnis lainetab tõesti kogu aeg kätemeri. Ka meie kooli eesti pedagoogid ütlesid saksa õpetajate käe all seesuguse käitumisega harjunud eesti õpilaste kohta, et me tahame alati liiga palju uurida ja rääkida. Muidugi, sest pärast aastatepikkust sakslaste pealekäimist olime ka meie vestlusaltid ja sooritasime koguni kaks suulist eksamit. Proosateksti või bioloogilise diagrammi pooletunnine lahtiseletamine kõlab ilmselt keskmisele eesti õpilasele üsna hirmuäratavalt, sest peale võõrkeeleeksami, pole paljud suulise esinemisega kokku puutunud. Ometi tuleks verbaalset võimekust lõpueksamitel kindlasti hinnata ja kui meie koolijuhid kardavad läbikukkujaid, siis karta tuleks hoopis suu peale kukkujaid.
Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt. Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses. Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal. Lugulaul- jutsutav luuleteos. Lõik- tekstiosa taandreast taandereani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. Lüroeepika- kirjanduse põhiliik, milles põimuvad lüürika ja eepika; jutustava sisuga lüüriline luule. Lüürika- kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja emeeleolude esitamisel. Kolm peamist vormitunnust on riim värss ja stroof. Metafoor- tähenduse ülekanne sarnasuse alusel. Miljöö- teose aeg-ruum. Miljööd kirjeldatakse peamiselt selleks et iseloomustada tegelasi, põhejndada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid.
Algriim on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule: Nägin karu kaera seessa, /põtrsa põlluvilja seessa. Rütm-samasuguste või sarnaste nähtuste või elementide korrapärane vaheldumine (aastaaegade,ööpäeva, muusika, liigutuste, lause jne rütm). Rütm on seotud kõne e luule aluseks. Luuleteose rütm saavutatakse sarnaste silpide või sõnade süsteemse kordamise ja vastandamisega. Rütmi aitab esile tõsta riim ja luuletuse jagunemine värssideks. Proosateksti rütmi saab kujundada nt.sarnaste lauseliikmete või lausete kunstikavatsusliku kordamisega, loo tasandil avaldub rütm nt. stseenide ja kokkuvõtlike lõikude vaheldumises. Tegelane-kirjanudsteaduslik mõiste teoses tegutseja märkimiseks. Kirjanduslikuks tegelaseks võib olla inimene, inimtaoline olen, isikustatud loom, asi või nähtus. Varem oli kombeks kõnelda kirjanduslikust kangelasest(hero). Seoses kirjanduse eemaldumisega mütoloogiast ja
ligikaudu poolsada pilti on valitud üsna huupi, ent pole ka imestada, eeldades, et valida tuli ilmselt paljude seast ning liisk tuli langetada. Sellegi poolest on nad mõnusaks täienduseks ning antud raamatu puhul jäävad niikuinii tahaplaanile, pidades silmas teaberohket teksti. Mis aga seda viimast puudutab, siis saaks osa kohtadest veidi parema ülevaate, kasutades tabeleid või diagramme, sest küllaltki palju leiab numbriliselt analüüsivat materjali, mida oleks proosateksti kõrvalt hõlpsam mõnes kompaktsemas versioonis jälgida. Sellisena meenub tagantjärgi vaid riigiti (Poolas, NSVL- is, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Leedus, Jugoslaavias, Kreekas ja Austrias) juutide mõrvamisi protsentuaalselt võrdlev tabel, kust selgub, et Leedus hukati koguni 90% juutidest, millega on ta nende riikide seas Poola järel teisel kohal 11. Tänuväärne on ka raamatu alguses asuvad lühendite seletused.
.. Ei ühtki meie mõistes roppu sõna, mäletate? Ja ometi, markii de Sade, Bataille, Francis Bacon (too maalikunstnik) ja muud perverdid pole ikka millelegi nii kompromissitult ilgele, misogüünsele ja misantroopsele ligilähedalegi saanud. Ja oleks see Oksal kõik siis lihtsalt üks hämarkujundlik joig tema põrunud vaimustus reduplikatsioonide poetamisest ("nähes-nähes", "väetaks, väetaks", "kaupleb, kaupleb", "lahti-lahti" jne. jne.) keset oma proosateksti kõige ebasobivamalt dramaatilisi hetki ei lase loetavat isegi mingiks arhailiseks sammaldunud hädisemiseks arvata, vaid niidab nagu mingi eluaeg täielikus isolatsioonis veetnud idioodi poolt pottide-pannidega tehtud ultratasemel hiphop. Peale neid tulevad jutud ei suuda seetõttu enam millegi uudsega rabada, vaid mõjuvad kohati lausa kohmetutegi lisapaladena ehkki "Küla", nagu varasem "Tume inimeselaps", on Oksa "hitt", puhtaim düstoopilise ärapürgimise gootika
kordus stilistiline võte, mis seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamises. Kordusega saab olulist mõtet, tunnet esile tõsta. Korduse liigid on anafoor, epifoor, refrään jt. kvintett viievärsiline stroof. Vt ka stroof. kõnekujund vt troop. libisev riim vt riim. liitriim vt riim. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lüürika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Lüürilisel luuletusel on kolm peamist vormitunnust: riim, värss ja stroof
laulmistest, mida 8. 9. sajandist toetas kirikuorel. Erinevad rahvuslikud arengusuunad liturgias ohustasid kiriku ühtsust ja mõjuvõimu. Rooma paavsti Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu Gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa katoliku kiriku igapäevane tähtsaim liturgia, mille toiminguid hakati 4. - 5. sajandil lauludega saatma. Lõplikult kujunes see välja 11. sajandiks. Missa osad jagunevad ordinaariumiks ja propriumiks. Ordinaariumi osad, millest koosnevad ka tänapäeval kontserdilavadel esitatavad missad: Kyrie eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges)
Läänekiriku sümboolne keskus oli Rooma. Eriti alates paavst Gregorius I-st (Gregorius Suur) Võttis kasutusele uue liturgia, mis juurdus kogu Lääne-Euroopas Ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu aluseks 7.-8.saj kirikulaulu nimetatakse gregooriuse lauluks Gregooriuse laul Ühehäälne Saateta Laulda võib üksik vaimulik, koorisolist, lauljate grupp või terve koor Tekstid ladinakeelsed Vahetult tekstist lähtuv rütm, vabalt kulgev Retsiteerimine proosateksti laulmine peamiselt ühel noodil, kõrvalekalded vaid mõnetoonilised: laused algavad tõusva algusvormaliga ja lõpevad laskuva lõpuvormeliga. Psalmoodia psalmitekstide laulmine, teksti lõigud lühemad neumad 8.saj tekkis vajadus noodikirja järele taheti ühtlustada liturgilist laulu tohutul territooriumil (Frangi suurriigi tekkimine). Noodimärkidena kasutati neumasid. Guido Arezzost arendas välja õpetuse kergemaks noodilugemiseks ning helide
kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga. 26. Missugune on ''klassikaliste rahvajuttude'' põhijaotus? Mille poolest need folkloorizanrid erinevad? 27. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Muistendid on tavaliselt millegi tekkimise seletused, näiteks Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. 29. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on ebareaalsed, alati hea ja halva võitlus ja hea võidab. Laialt levinud tüübid on näiteks vaese tüdruku rikkaks saamine, kellegagi (nt lohega) võitlemine. 30. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi
koostamine. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vormistab vastamine. Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Teksti vihiku/õpilaspäeviku teema ja peamõtte sõnastamine, tegelaste nõuetekohaselt; iseloomustamine. valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite Jutustavate luuletuste ja proosateksti mõtestatud õigekirja: eristab häälikut esitamine. Riimuvate sõnade leidmine. Kahekõne ja tähte, täis- ja lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel kaashäälikut, ning partnereid arvestades. häälikuühendit, silpi, sõna, Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse lauset; märgib kirjas
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
· Mis on: Avamäng- Avamäng jaotub tempolt kui ka põhiplaanilt kolmeks.Tähendas algselt aind sissejuhatavat muusikapala ,mis eelnes suuremale teosele (nt:ooperile,balletile,oratooriumile) Reekviem-leinamissa Programmiline muusika- on instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse (pealkirja, kommentaari, viite kirjandusteosele vms) heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd- on muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele.Alates 19. sajandist võib prelüüd olla ka iseseisev muusikateos. Nokturn- Muusika ööst ja armastusest. Aaria- On tegelase pikem saatega soolo laul. Milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Libreto- on ooperi, opereti või muu vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees- On Poola päritolu tants. Taktimõõdus ¾. Tempo mõõdukas. Karakter uhke ja pidulik. Tekinud 15saj. Esialgu tantsisid aind mehed täisvarustuses. Hiljem muutus paaris tantsuks. Tuntum helilooja Chop...
seda Juhan ei tea.). Luuletsitaat: · Kui luuletsitaat on värssidena kirjutatud, pole jutumärgid vajalikud (aga neid võib kasutada). · NÄIDE: Betti Alveri luuletused on sügavalt elutunnetuslikud ja panevad elu üle mõtlema (:) (.) Sul puudub sirav siht? Eks mine ja taipa, mis on aina tarbimine. · Luuletsitaati on võimalik paigutada ka proosateksti sarnaselt, kuid siis tuleb värsirea lõpu märkimiseks kasutada kaldkriipsu. · NÄIDE: Lihtsate detailide valik H. Runneli luules "ümber põllu lepistikud / herneaias kepistikud / koduküla, kodumaa" muudab autori mõtte mõistetavaks igale lugejale. Tsitaatväljendid: · ...on teisest keelest üle toodud tuntud sõnaühendid, mida kasutatakse mingi olukorra ilmestamiseks.
Läheb rahvajuttude folkloorižanri alla. Seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja –koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo-lood, vampiirid 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm “Pühad kivid Eestimaal”, 2011 (koost. Mall Hiiemäe) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine Miljoo ja nimede kohandamine
Läheb rahvajuttude folkloorizanri alla. Seotud usundiga, teabefunktsioon (uskumiseks!), esitab eetilisi põhimõtteid (nt karistuse saamine millegi tegemise pärast), määratletud tegevusaeg ja koht, üleloomulikud asjad on reaalses elus tajutavad olnud, tänapäevastes muistendites nt ufo-lood, vampiirid 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm "Pühad kivid Eestimaal", 2011 (koost. Mall Hiiemäe) 30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjuttudele omased jooned Sarnase skeemiga lood Mees- ja naiskangelasega muinasjutud Tollid: kangelane, vastane, valekangelane, abistaja Põhisisu: probleem probleemi lahendamine Miljoo ja nimede kohandamine
Abistaja nimi (Ruuben Tirts) (500) Uinuv kaunitar (425A) „Muinasjutumõtlemine“ (Hermann Bausinger) „Valge härg/Valgõ härg“ Muinasjutuekspeditsioonid Setumaale 2004-2006 Traditsiooni püsimine/muutmine Muinasjutt ja turismireis Liminaalsus ja imaginaarsus Ruum ja aeg Suveniir ja autentsus Narratiivi süžeestruktuur Sotsiaalne funktsioon Kohapärimus Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjaldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (Koost Mari-Ann Remmel) Muistendite jaotus eesti folkloristikas Tekke- ja seletusmuistendid (ajendiks loodus- vm objekt) Kohamuistendid Hiiu- ja vägilasmuistendid Ajaloolised muinstendid (objektiivne toimunud sündmus)
Lohetapja muinasjutt arhiiviskirjeldused on üsna üksluised, enamasti tegelaseks mitmepealine madu, kuri vaim, mis tihti seotud veega. Siis veel kahejalgne saatan ja suur konn. Lohetapja legend kristluse võit paganausu üle. Tegelasteks üle 60 erineva katoliku pühaku, eriti olulised nt Püha Jüri, Püha Miikael ja Püha Margareeta. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) ja Vaido Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010). 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud?
Loksa I Keskkool MUUSIKAAJALUGU Õpimapp Koostas: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu 2008 Muinasaeg ja vanaaeg (40 000- 500 eKr) Muinasaeg on inimeste kõrgem varasem ajajärk, millal koopaelanikest sai tsiviliseeritud inimesed- nad hakkasid maad harima. Lõpuks said neist linnaelanikud. ~40 000 aastat tagasi hakati maju ehitama, muusikat looma ja koopaseintele pilte lmaalima. 8500 aastat eKr tekkisid esimesed kaupmeeste ühingud. Kulus veel 5000 aastat, enne kui hakkasid Egiptuses ja Mesopotaamias väikesed tsivilisatsioonid tekkima. Paljud legendid jutustavad, et muusika loodi jumalate poolt ja anti rahvale. Muusika tekkis praktilisest vajadusest allutada loodus. · Hindud- neil olid konkreetsed laulud( näiteks vihmalaul) + primitiivsed tantsud. Neil lauludel oli suur mõju inim...
Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2. Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal (Vanem Edda, MKL, KA). Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis var...
28. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast",
28. Kirjelda muistendit kui folkloorizanri. Kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimese või sündmustega. Erinevalt muinasjutust on see vähem viimistletud, vabama vormiga ja tavaliselt üheepisoodiline. 29. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor- sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: - ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus", 2005 (koost Mari-Ann Remmel) - ,,Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus", 2001 (koost Mari-Ann Remmel, Terje Potter, Heiki Vaik) - ,,Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast",
Tragöödia kurbmäng, lahendamatul konfliktil põhinev draamateos, lõppeb peategelase surmaga. Nt W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet"; A. Kitzberg ,,Libahunt" Komöödia naljaka sisuga näidend. Naljamäng. Nt O. Luts ,,Kapsapea" Draama üldmõistena näidend, kitsamas tähenduses tõsise sisu, keerulise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. Dramatiseering eepilise teose draamavormi seade. Proosateksti lisatakse remargid, jaotatakse vaatusteks tekst ja ette kantakse dialoogivormis. Stsenaarium filmi, lavastuse, saate vms üksikasjalik kavand. MEEDIA ajakirjandus. Teabevahendite üldnimetus (ajaleht, raadio, televisioon, reklaam, veeb). Uudis ajakirjanduse põhizanr, mis vastab küsimustele, mis, kellega, millal, kus, kuidas, miks juhtus. Intervjuu usutlus. Jutuajamine küsimuste ja vastuste vormis.
mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat). Kahejalgne saatan. Eestipäraselt konn (loheomadused üle kantud) Kreutzwald. 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU on rahvusvaheline muinasjutu indeks, mis moodustub indeksi koostajate nimedest (Aarne-Thompson-Uther). 32. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta vähemalt kahte kohapärimuse väljaannet. kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus“ , “Mööda maad ja piki randa. Kohajutte Kuusalu kihelkonnast“, „Mõisalegemdid. Harjumaa“, „Päritud paigad. Kohajutte ja legende rae vallast“ 33. Kõrvuta [R. Järve artikli põhjal] muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust.
üte kukru pääl, kui hiigla kikkal, ilmatu suur punane-hari veretas. • kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarvet peas ja suled seljas • konn (Narva) – Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmismuinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda 40. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. • Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor o – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm „Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 (koost Mari-Ann Remmel) „ Pühad kivid Eestimaal“, 2011 (koost Mall Hiiemäe) 41. Kõrvuta (nt R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile kolm nende nähtuste sarnasust. liminaalsus ja imaginaarsus
pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta. Kõigis (ilmselgelt) tapetakse halba tõotav lohe ja hea saab võidu. Usunditeadetes - Püha Jüri mälestuspäev andnud tavatul hulgal tegevusjuhendeid, mis seostuvad maoga; Püha Jüri (Georg) hobuse seljas hobuste patroon. 35. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010) Mari-Ann Remmel ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast" (2011) 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud,
Millised antiikautorid on oma loomingu kirjapanekul kasutanud heksameetrit? Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro, Vergilius, Quintus Ennius Heksameeter on antiikaja vanim värss, tekkis 2 aastatuhat eKr. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on nim heroiliseks värsimõõduks ( 1. säilinud teosed on eeposed ). Heksameetril on 32 erinevat rütmivarianti. Sellele lisandus ka kõnemeloodia. ( tõusev, langev, rõhk, mis 1 silbi peal samal ajal nii tõusis kui langes ) Luule ja proosateksti rõhud ei olnud samasugused. 7. Millisest teosest on pärit alljärgnevad värsid? Kes on eesti keelde tõlkija(d)? Millistele motiividele teosest selles lõigus viidatakse? Homerose eeposest ,,Odüsseia". Tõlk Anna Öpik, August Annist. Autor soovib, et muusa jutustaks talle Odüsseusest, kes on mereteel. Jutusta mulle, oh Muusa, sest sangarist, vaevades vaprast, kaua kes eksles teel, püha Troojat laastamast tulles! Sai näha paljude linnu ta, tunda ka kõiksugu kombeid,
nende seast valiti linnapead ja raehärrad. ·Tsunft- Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid Eesti tsunftidest on säilinud Tallinnast. Lõplikult kaotati tsunftid 1920. aastal Seisuste kaotamise seadusega. Käsitöölised organiseerusid uuesti kutsealase omavalitsusena Käsitööstuskotta, mis valiti 1936. aastal. ·Muusika: vaimulik ja ilmalik, gregooriuse koraal- Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimõõduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Tekkis missa. Hakkas levima noodikiri. Ilmalikust muusikast olid nt rüütlulaulud (armastusest ja kangelastest). ·Kirjasõna: vaimulik ja ilmalik, Hendriku Liivimaa kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika- Keskaja raamatukogudest moodustas kõige mahukama osa teoloogilised teosed. Katoliku vaimulikkond oli keskaja ühiskonna intellektuaalne kese ning nende kirjanduslik toodang oli kõige ulatuslikum
nende abil püütakse mõjutada inimesi, haigusi, loodusjõude jmt. Näiteks: Kõhuvalusõnad. Kiirmus, kaarmus, varesele valu harakale halu mustalinnule muu tõbi, lapse kõht terveks! loomamuinasjutt vt muinasjutt. lugulaul jutustav luuleteos, mõistet on kasutatud eepose, ballaadi ja poeemi tähenduses. luulegraafika vt piktograafiline luule. lõik proosastroof, tekstiosa taandreast taandreani. Lõigu moodustab rühm mõttelt tihedalt seotud lauseid. Lõik on proosateksti põhiühik. lõppriim vt riim. läkitus pöördumise vormis kirjutatud luuletus. Näiteks: Lydia Koidula (18431886) "Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile 16. septembriks 1880"; Aleksander Puskini (17991837) "Delwigile". lühipoeem vt poeem. lühiromaan mahult jutustusega võrreldav, kuid muid romaani tunnuseid omav zanr. Lühiromaanis esitatakse vaid olulisi sündmusi, probleemi- ja inimesekäsitlus on põhjalik, on loobutud teisejärgulisest ainesest. Näiteks
võimalikkust peetakse inimese lugemise piiritletud tegelikkuse suhtes ülimuslikuks; teiseks: eksitus hüperteksti kui teksti sõnaliste seoste kogusumma ja hüperteksti kui nende seoste loova ringluse vahel. Intertekstuaalsus kujutab endast tekstist genereeritud piirangute struktureeritud võrgustikku, hüpertekstuaalsus lugejast genereeritud vabade assotsiatsioonide lõtva võrku. (TO BE CONTINUED AND THOROUGHLY RECONSTRUCTED!) 12. Genette'i proosateksti kirjelduse meetod (Scholes'i järgi) Genette`i “Narratiivi diskursuses” on esitatud kõige üksikasjalikum ja süstemaatilisem fiktsiooni uurimise käsitlus. Genette’i analüüs laenab traditsioonilisest verbigrammatikast terminid tegevusaeg, kõneviis ja tegumood, nii et kogu fiktsioon on justkui lihtne verbi laiendus. G. toob välja kolm fiktsioonile iseloomulikku joont: 1) tekst – iga fiktsioon on tekst kui fakt
Igatahes ei ole sõna ,,kandlemängija" mitte ainult omandanud ta proosameeleolude lüürilist tõusu tõlgitseva tähenduse. Käesoleva sajandi teisel kümnel on nii mõnigi kord märgata olnud Tammsaare lauseliikumise luulelist rütmistumist peaaegu värsikõnele liginevaiks võrranditeks ja kõnehäälikute puhtilukõlalises mängus, ja seda liiatigi ta proosaminiatüüride kogus ,,Poiss ja liblik". Oma võimistes teadlik, on Tammsaare ,,Noortest hingedest" (1907) saadik oma proosateksti siin-seal vahele lülinud koguni päris riimitud värsikatkeid. Täpsustan kohe: need on parajasse paika improviseeritud vemmalvärsid. Näib nagu ei taotlekski Tammsaare eeskujuliku värsi kirjutamist. Aga kui ta oma ,,Keelest ja luulest" essees küllalt erksat arusaamist on osutanud tõsise luulekunsti hindamiseks, siis oskab ta oma proosakunstis ise just vemmalvärssi hästi ehtsalt väärtustada. Selle võttega parodeerib ta peenelt mõne haleda olukorra mõttetust, see
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada või...
"Reekviemis". "Aida" ja "Reekviem" 1868. a. pöördus Egiptuse valitsus Verdi poole ettepanekuga kirjutada ooper Suessi kanali ja Kairo uue teatri avamispidustusteks, mille helilooja 1870. aastal vastu võttis. Silmapaistva egüptoloogi E. Mariette'i stsenaariumisse katketud iidne legend meeldis Verdile ning ta asus koos prantsuse libretisti Camille du Locle'iga "Aida" plaani välja töötama. Itaaliakeelse värsslibreto kirjutas prantsuskeelse proosateksti alusel Antonio Ghislanzoni. Ooperi ajaloolise 21 tõepärasuse huvides uuris Verdi Egiptuse minevikku, kogus andmeid looduse ja rahva kohta, tutvus maa kunstiga. Nii nagu varem, võttis helilooja seegi kord libreto koostamisest vahetult osa. Peene psühholoogitajuga skitseeris ta mitmeid stseene, sundis libretiste juba valmiskirjutatut halas-
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
