1) Dialoog - Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku omavaheline vestlus. 2) Draama - tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend 3) Monoloog - kõne iseendaga v. kellegi kujuteldavaga 4) Remark märkus; selgitav, nõuandev märkus autorilt näitlejale, lavastajale v. lugejale 5) Repliik - ütlus, märkus v. vastus teise sõnadele. 6) Karakter - selgesti väljenduva isikupäraga kirjanduslik kuju; tegelaskuju. 7) Intriig - kirjandusteose tegevuse kulg, mis põhineb vastakate huvidega tegelaste võitlusel. 8) Konflikt - kokkupõrge, lahkheli vastandlike, erinevate seisukohtade, arvamuste v. vastandliku olemuse pinnal. 9) Stseen - lavateose väikseim osa, millel on ühtne tegevus ja muutumatu tegelaskond, etteaste
Arvamuslugu Vanapaar röövib inimeste vara ja väärtesemeid. Kui nad teevad seda selleks, et rikkaks saada, siis ilmselt see neil ei õnnestu. Õnnestub kuid mitte kauaks. Nad jagavad kokku saadud vara ka teistega, kodututega. Vähemalt üks hea asi, kurva asja juures. Kuid ega see väga hea ei olegi, sest tegu on ju ikkagi röövitud kaubaga. Kodututel pole sellest kindlasti õrna aimugi. Sellessuhtes on asi veidi nutune. Varem või hiljem tabab politsei nad teolt ja pannakse vangi. Vangis olles ei tee nad ju rahaga midagi, leian mina. Kuid ma ei usu eriti, et see vanapaar saadetakse vanglasse. Ilmselt veedavad nad oma karistuse mõned kinnises asutuses. Mõnes mõttes saan neist ka aru. Äkki nad tahavad oma viimaseid elupäevi korralikult nautida ja elust viimast võtta. Tehes igasuguseid kuritegevusi ja võib-olla ka lõbutseimisi. Nad võivad ju saada oma soovitud tegemised tehtud, kuid ega vanglas pole ju parem ...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB
Draamateost iseloomustavad teravad, elulised konfliktid. Konflikt jõuab teose lõpul õnneliku, lepliku või traagilise lahenduseni. Draamateostele omased jooned on dünaamika ( liikuv arenemine ) ja dramatism ( inimeste sisemiste jõudude lahtiharutamine ). kangelaste mõtteid/tundeid iseloomustatakse/näidatakse dialoogi kaudu. Sellega koos esineb monoloog ( ühe tegelase pikem jutt ). Teksti kuuluvad remargid ( autori kommentaarid ). Repliik draamateoses tähendab tegelase viimaseid sõnu, millele järgneb teise tegelase esinemine. Draamateos jaguneb vaatusteks, piltideks ja stseenideks ( selle jooksul ei tohi tegelaste arv laval muutuda ) Lavaline esitamine on seotud dekoratsioonide ja rekvisiitidega. Dramaatika zanrid 1.Tragöödia e kurbmäng- Kangelane satub õilsaid eesmärke taotledes väljapääsmatusse olukorda ja on määratud ebavõrdses võitluses hukkumisele. 2
kohandatud draamateos. Lavastus selle tulemusena sündinud lava- v. ekraaniteos vm. vaatemäng. Libreto vokaalmuusikalise (lava)teose tekst. Liturgiline draama Lugemisdraama lavastamiseks vähesobiv, juba autori poolt ainult lugemiseks mõeldud draama. Miraakel pühakute elulugusid ja imetegusid käsitlev draama(zanri) liik. Monoloog - ehk üksikkõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka teise tegelase teis(t)ele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas siiski harva, peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks (nt Hamleti monoloog ,,Olla või mitte olla"). Moralitee keskaegne allegooriline moraliseeriv näidend, mille tegelasteks on isikustatud abstraktsed mõisted ning inimlikud voorused ja pahed. Müsteerium Performance 1970. aastail happening'ist võrsunud teatrikunstile lähedane kujutava kunsti liik.
illusioone. Ka valgustus oli hämar ning mõjus salapäraselt. Erinevaid rekvisiitite polnud palju, sest kõik oli mitmel otstarbel kasutatav. Nõidumise ja maagia ajal tehti erinevaid efekte nt suitsu, valgussähvatusi ning Timmi lae all rippumist. Esimeses vaatuses oli näidend, kus tehti käpiknuku teatrit milles peamine lause oli :,,Eks lööme käed, mu härra, uskuge, mis tõprast eristab meid, naer on see. Nii inimest võid tunda sellest sa, et õigel hetkel suudab naerda ta." See repliik jäi ka hiljem Timmi pidevalt kummitama. See lavastus oli minu jaoks huvitav ja tore, sest lavastaja oli minu arvates kõik olulise raamatust omamoodi välja toonud. Kuna meenub, et esimene vaatus venis pikaks, siis kohati oleks võinud sisu lühemaks ja kokkuvõtlikumaks teha. Sellegipoolest soovitan seda etendust ka teistel noortel vaatama minna, võibolla ka minust noorematele... Arvan, et nende jaoks oleks see lavastus veelgi huvitavam.
Haakub enamast juhtkirja teemaga kõva uudis- on abstraktsem ja puudutab üldsust pehme uudis- on inimesekesksem, domineeriv kõmuajakirjanduses poolavalik ruum- pildistamiseks või intervjueerimiseks võivad kehtida piirangud või tuleb selleks taotleda luba (nt: kool, kohvikud, kasiinod, meditsiiniasutused) press- ajakirjandus. Nt: kirjutav press privaatne ruum- koht, kuhu ilma loata ei tohi siseneda v.a seadusega sätestatud juhtudel (nt: eluruum, arevaldus, töökoht) repliik- lühike märkus, vastus, ütlus retsensioon- arvustus sõnavabadus- õigus vabalt levitada oma ideid, arvamusi, veendumusi jm. informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. tabloid- kõmuleht tavaline inimene- satub tähelepanu alla harva, enamasti siis, kui ta on seotud mingi erakorralise südmusega valge ajakirjandus- kvaliteetleht. Kõvad teemad, laialdase mõjuga sündmused, objektiivsuse ja tasakaalustatuse taotlus,teksti-ja infokeskne, keelekasutus täpne, neutraalne.
Samal ajal viidi ilmselt vangi ka Margarete, mida Mef Fausti eest varjas. 11.Miks keeldus Margarethe vanglast põgenemast? Laps võeti Margarete käest ära ning nüüd hüütakse Margeretet tema mõrtsukaks. Samuti tunnistas Margarete, et ema surm on tema töö. Ta leidis ka, et on mõttetu pageda kuna ta tabataks ikkagi. Ning tema meelest on hale kui peab kodudult kerjama hakkama, ning samas ka tead, et oled süüdi. 12.Mida tähendab Margarethe viimane repliik? Margarete mõistis, et on valesti talitanud ning kahetses seda. Ta palus Jumalalt andestust ning ka sai selle, kuna Margarete ei olnud tahtlikult kaldunud halvale teele vaid oli sinna sattunud tänu oma kogenematusele. Tema viimane repliik tähendas hirmu. Ta mõistis, et Faust on sõlminud lepingu kuradiga ning soovis, et Faust loobuks kuratlikust elust ning pöörduks samamoodi jumala teele.
taotleda luba press - ajakirjandus Kirjutav press. Pressi esindajad suurematest päevalehtedest, raadiost ja televisioonist. Hästi töötav press tagab teabe kiire levi. privaatne ruum – eraomand, üksikisikule ja ta pereliikmetele kuuluv ruum, kuhu ei tohi siseneda, v.a seadusega sätestatud juhtudel samuti on inimestel õigus kontrollida infot, mida tema või ta pere kohta levitatakse repliik – arvamusloo lühivariant, mis edastab kirjutaja seisukoha mingil teemal lühidalt ja konkreetselt retsensioon - arvutab nähtusi ja sündmusi; peab olema argumenteeritud ja võimaluse korral näidetega ilmestatud; eesmärk on tähelepanu juhtimine nähtuste või sündmuste tugevatele ja nõrkadele külgedele, mitte solvamine ja mahategemine. Retsenseeritakse eeskätt teoseid
TEATER Etendusest võtavad osa- näitlejad, näitekirjanik, lavastaja, kuntsnikud ja vaataja ühislooming. Etenduse aluseks on näitekirjaniku tekst ja draama. MÕISTED DIALOOG- kahe või enama inimese kõne MONOLOOG- kõne iseendaga REMARK- sulgudes olevad märkusede REPLIIK- dialoogis osaleva tegelase tekst BUTAFOORIA- järgi tehtud esemed (asjad) REKVISIIT- lava peal olevad esemed (asjad) Lavastuse tegevused on- väline- tegelased tulevad, lähevad. - sisemine- tegelased räägivad, mõtlevad, tunnevad. Näidendi aeg on olevikus Näidendi põhiomadus- peab olema tegelaste vahelist võitlust ja pinget, et see leiaks praegu aset otse meie silma all, on ajalised suhted, mis pole tegelikult võimalik.
Saal oli väike ja inimesi polnud ka eriti palju. Kui näidend läbi sain olin hämmeldunud. See oli kõik, mida ühest näidendist tahta. Nagu näidendi zanr juba ütleb oli seal nii nalja kui ka draamat. Sisse oli segatud ka paras kogus modernset tantsu. Põhjuseks võis olla ka see, et ma käisin seal üksi, kuid vahel oli mul tunne nagu oleks seal ruumis olnud ainult mina ja näitlejad. Mitte kedagi muud. Terve see tuba oli tulvil emotsioone. Iga viimnegi kui liigutus ja repliik oli hoolikalt läbi mõeldud ja kõige loomutruumalt esitatud. Ma naersin ja nutsin koos näitlejatega. Kõige rohkem meeldis mulle näidendi realistlikud jooned. Seal ei olnud mingit ilustamist ega pehmendamist. Oli karm reaalsus. Vahepeal muutusid tegelased lausa barbaarseteks ja julmadeks, kuid see oligi selle näidendi juures kõige huvitavam, kuidas oli välja toodud inimese olemus äärmusest äärmuseni. Enda lemmik näitlejaks etenduses oli Karl Laumets, kes mängis kokku nelja
Meedia taga: omanike mõju mida ja kuidas kajastada, ajakirjanike mõju, allikate mõju, reklaamiandjate mõju, meediatarbijate mõju. Fakt on tõsiasi, arvamus aga mõte, seisukoht või hinnang, millegi kohta. Meedia kanalid: elektrooniline meedia ja trükimeedia. Meeida zanrid: sisu järgi saab liigitada zanrideks, pidades silmas teksti loomise eesmärki. Tõsiasju rõhutavad: uudis, reportaaz, olemuslugu, intervjuu. Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, essee. Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused
Omatte tubli töö olid ära teinud nii kostüümikuntsnik Ellen Cairs kui ka koreograaf Adrienne Abjörn. Kostüüme oli palju ja nende rikkalik valik lummas pilku. Iga näitleja sai välja kanda vähemalt paar kostüümi kui mitte rohkem. Need olid uhked ja pilkupüüdvad ning kajastasid antud tegevust, olukorda või tööd. Näitlejate liikumine oli lai ja teguderohke. Oli esindatud nii miimikat, žeste kui ka tantsu ja balletti. Kohad, kus tekst või repliik puudus, tants üllatavalt hästi ja muutis sisu elavamaks. Muusikal kestis kokku kaks ja kolmveerand tundi. Selle ajaga oli vaatamist palju. Kuna tegu oli muusikaliga, mis eeldab, et laulude abil antakse sõnum edasi, siis tekkis tunne, et olukordi püüti kõvasti venitada. See oli ainuke takistus, mis ei lasknud mul täielikult süveneda ning tunda ennast selle sündmustiku sees. Kohti, kus taoline olukord tekkis, oleks võinud ära kasutada selleks, et
Kui 19. sajandil suudeti algatada laulude laulmise traditsioon siis 21. sajandi eestlased pole ka sugugi vähem võimekad. Minu arvates on ilmetlusväärne projekt nimega Teeme Ära. Oleks küll palju palutud, et kõik sellest osa võtaksid, kuid siiski on hea tõdeda, et mõnedki meist on leidnud juba kolmandat aastat järjest aega panustamaks end, kui osakest Eestist riigist, parema heaoluühiskonna nimel. ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" on kindlasti teadatuntud repliik igaühele meist. Ma tahaksin väga kunagi öelda, et kõik meist on patrioodid kuid siiski leidub palju peresid ja ka üksikuid noori, kes lähevad paremat elu otsima välismaale. Sellest on küll kahju, et meie niigi väiksest riigist veel välja kolitakse, kuid samas ka mõistetav arvestades võimalusi saada paremat palka või kogeda uusi väljakutseid piiri taga. Jääb üle vaid loota, et kunagi oma kodumaale tagasi tullakse.
slaidil esitatud püramiid. ARVAMUSLUGU Paneb lugeja kaasa mõtlema Aitab kujundada seisukohta Kajastab väljaande seisukohti Selgitab sündmustega kaasnevaid muutusi ja muudatuste mõju Veenavad lugejat midagi tegema või muutma Kritiseerivad või vastavad kriitikale Prognoosivad, annavad juhtnööre või soovitusi (sissejuhatus, teemaarendus, lõppsõna) Juhtkiri sageli anonüümne, väljendab toimetuse üldist seiskohta Repliik autor on teada, lühem ja terav kriitika Kommentaar autor väljendab oma isiklikku seisukohta mõnel lehes ilmunud teemal Kolumn pikem arvamuslugu Arvustus näituse-, filmi- või muu sündmuse kohta.
kulminatsioone. 16. peripeelia- 17. konklusioon-õpplahendus, konflikti(de) lahendus, sündmustiku lõpp-punkt traditsioonilises näidendis ja jutustavas proosas. Tragöödia lõppeb katastroofiga, komöödia lõpp on õnnelik või lepitav. Avatud vormiga näidendil ei tarvitse olla selget sisulist lahendust. Kui lõpplahendus esineb teritatud, üllatusefekti pakkuval kujul, nimetatakse seda puändiks (nt novellis, anekdoodis, epigrammis). 18. repliik- 19. dialoog-kahe- või enam kõne 20. monoloog-ühe inimese kõne 21. remark- 22. tragöödia-ehk kurbmäng on traagilise lõpplahendusega, traagilisel konfliktil põhinev näidend. Üks dramaatika zanre (võrdle komöödia ja draamaga). 23. komöödia-ehk pilke- või naljamäng (kr kmdia < komos 'lõbus, lärmitsev salk' + d 'laul') on lõbusa lõpplahendusega näidend, üks dramaatika zanre (võrdle tragöödia ja draamaga). 24
ajalooks saanud sõnad: "häda võidetuile" Tulin, nägin, võitsin Niimoodi ütles Julius Caesar pärast Tähendabki kerge, just nagu muuseas järjekordset kerget võitu. saadud võiduga seonduvat. Ka sina, Brutus Legendi järgi Julius Caesari veidi enne See tähendab seda, kui hea sõber tema mõrvamist öeldud repliik oma heale reedab sind nn lööb noa selga. sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. Liisk on langenud Nõnda lausus Julius Caesar ületades Niimoodi öeldakse tähistamaks piirijõge Rubicot, kui ta oli otsustanud langetatud (pöördumatut) otsust. naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et
Raadio Avalikõigulikud- vikerraadio, klassikaraadio, venekeelne raado 4 Eraõiguslikud- piirkond: regionaalsed- raadio Elmar, Star FM ; Lokaalsed Kuma Raadio Paides, Raadio Kadi Kuressaares Televisoon Avalikõiguslikud- ETV, ETV2 Eraõiguslikud- Kanal 2, TV3, TV6 12. Meediazanrid ja mille alusel liigitatakse (tabel) (TERA) Tõsiasju rõhutavad:Uudis, reportaaz, intervjuu Arvamust rõhutavad: juhtkiri, kolumn, repliik, karikatuur, essee, väitlussaated, arutlussaated Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks, järeljutt, följeton 13. PABERLEHT ja VEEBILEHT (TERA) Online- kõik on segamini, tähelepanu illustreeritusel. Saab kommnteerida Leht-kõik järjestatult, tähelepanu pööratud kõige info ära mahutamisele 14. Arvamuslugu ülesanne, zanrid (TERA) Eesmärk- on aidata lugejail kujundada oma arvamust päevaprobleemide kohta ning
autor,reaalne subjekt)kaks adressaati (teine tegelane ja publik) · korrastatum, - Dialoog on tihedalt seotud tegevusega, selle areng on sihipärasem, üleminekud kunstiliselt motiveeritud · esteetilisem -peegeldub autori stiil ja ajastu kõnekombed 50. Millised on näidendi tekstikihid? Näidendi tekst koosneb põhitekstist (dialoog/monoloog) ja sekundaartekstist (remargid). 51. Mis on dialoog, repliik, remark, polüloog, duoloog? Nimetage dialoogi analüüsimise võimalusi. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus repliik - ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor remark - tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, mis aitab paremini mõista tegelasi ja lugu polüloog - mitme tegelase vaheline kõnelus (dialoogi eriliik) douloog - kahe inimese vaheline kõnelus
väljamõeldud olend, kelle ümber on koondatud näidendi või lavastuse tegevus Tegelaskonseptsioonid- põhimõtted, mille alusel tegelane on loodud: mask, ampluaa, tüüp, karakter Paralingvistika- hääletämber, kõnetempo, pausid, rütm, intonatsioon, hääletugevus Nulltasand- neutraalsed märgid, nt vaikus ja liikumatus Miinusvõte- millegi tugevalt silmatorkav puudumine (nt alasti olemine teatris) Repliik- ühe kõneleja kompaktne lausung, ühe kõneleja kõnevoor Monoloog- üksikkõne Monodraama- ühe tegelase monologist koosnev draamatekst, nt Smuuli “Polkovniku lesk” Remarktekst- näidenditekst Poeetiline aeg- fiktsionaalse maailma sisene aeg, kujundatud sündmuste aeg Mittepidevus e diskreetsus- pidevusmulje loomiseks kasutatakse mitmeid drama ja teatritehnilisi võtteid Objektiivne kronomeetria- subjektiivne ajakogemus
Klassikalise filosoofia algus on seotud imestusega. See imestus on pandud filosoofia traditsiooni siiamaani. Imestus, kui midagi fundamentaalset. Esimene jõud on midagi negatiivset- ta peatab meid. `Kokkuvõte loengust: Repliik on lühikene 2,3- 10 lausest koosnev selge tekst, mis on kui vastus eelpool kõnelejale. Ütlen oma arvamuse teemal millest kõneleja eelnevalt rääkis. 1. Vasta millised teadmisetüübid on olemas? Millise teadmisetüübi kohta käib sofia ,,tarkus" ja mis sisaldub sõnas filosoofia.(filos- sõber ja armuke ; filosoofia- tarkuse armastus) filosoof- akadeemiline ekspert mitte asjaarmastaja- praegune käsitlus sofia- tarkus on teadmise tüüp. a
Blues Blues on vokaal-instrumentaalmuusika stiil, mis on arenenud afro-Ameerika töölauludest ja Lääne-Aafrika muusikast. Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910
võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust; konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Monoloog ehk üksikõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka ühe tegelase teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised
võivad minna? Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub tegelaste arvust; tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust; konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Monoloog ehk üksikõne võib olla nii üksi oleva inimese kõnelemine kui ka ühe tegelase teisele esitatud pikem seotud repliik (kõne, aruanne, meenutus vms). Monolooge esineb dramaatikas üsna harva, sest arvatakse, et üksikõnes langeb näidendile omane pinge ning lugeja/vaataja tähelepanu hajub. Peamiselt kasutatakse seda tegelase siseelu avamiseks, kuid ka lavale tehniliste või ajaliste piirangute tõttu sobimatute sündmuste edastamiseks. Näitekirjanduses esineb monodraamasid, mis koosnevad vaid ühe tegelase monoloogist. Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised
jooksvad hobused, piisonid, hirved. Koopas on 800 noorema paleoliitikumi maalingut ja graveeringut. Vanus 15 500 aastat (arvatakse ka 17 000 a.). Muude loomade hulgas 4 hiigelsuurt ürgveist, üks neist isegi üle 5,5 meetri pikkune. Kuna koopas on kõige rohkem pulle, siis nimetatakse seda ka pullide halliks. Välise õhu eest on koobas kaitstud 3 võimsa metallukse abil. Lascauxi ümbruses on veel ligi 40 koobast. 14. juulil 1948 avati muuseumina, 1963 suleti. Repliik (koopia) paarsada meetrit eemal. Kollane hobune ja nn. esimese inimesega kompositsioon Willendorfi Venus Kätetu naine Font-de-Gaume Chauvet' koobas, Combe d'Arc Ardéche'is avastas kohaliku arheoloogia järelvalvetöötaja Jean- Marie Chauvet 25. dets. 1994 koopa seintel u. 300 koopamaali aastatest 18 000 20 000 e.Kr. Piltidel leidub 12 loomaliiki: Hobused, karud, piisonid, mammutid, ninasarvikud, kaslased, ka öökulle, hüääne ja pantreid. See on ühe autori looming
", kui osana 100 milj. dollarit maksma läinud reklamaikampaaniast. Paraku pilgati seda repliiki laialdaselt. Microsoft logo 1994 1996.a tüdineti olemast naerualune selliste naljadele peale nagu "what kind of error messages would you like today?". Seejärel Microsoft loobus sellest repliigist. Hiljem, proovis Microsoft veel erinevaid hüüdlauseid nagu "Making It Easier", "Start Something", "People Ready" ja "Open Up Your Digital Life", enne kui võeti kasutusele praegune repliik "Your potential. Our passion." Microsoft logo 1996-tänapäev Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Linux 2. http://www.sjbaker.org/wiki/index.php? title=The_History_of_Tux_the_Linux_Penguin 3. http://www.neatorama.com/2008/02/07/the-evolution-of-tech-companies- logos/ 4. http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Inc. 5. http://www.edibleapple.com/the-evolution-and-history-of-the-apple-logo/ 6. http://www.dinesh
Selles peegeldub autori stiil ja ajastu kõnekombed. · Kõne draamas on korrastatum kui argikõne. Dialoog on tihedalt seotud tegevusega, selle areng on sihipärasem, üleminekud kunstiliselt motiveeritud jne. · Draama ja teatri omavaheline erinevus kõnes: üks on kirjalik, teine aga suuline. 50. Millised on näidendi tekstikihid? Näidendi tekstikihid: 1) põhitekst (dialoog/monoloog) 2) sekundaartekst (remargid) 51. Mis on dialoog, repliik, remark, polüloog, duoloog? Nimetage dialoogi analüüsimise võimalusi. Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkte, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. · Nõuab nii ühendavat kui eristavat (s.t erinevate seisukohtade) kokkupõrget. · Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega (ei saa analüüsida lahus tegelase ja olukorra analüüsist)
Nad püüavad kõikvõimalikul moel luua olukordi, mis suure tõenäosusega tekitavad partneris armukadedust. Selleks, et saada kinnitust mehe hoolivast käitumisest, kurameerivad nad tema nähes teisega,ostavad ise endale lilli ning väidavad,et need kinkis mõni salapärane tuttav,või fantaseerivad mehed seda kuuldes olematust kohtumisest. Naised,kes on valinud selle tee oma partneri kiindumuse ja armastuse tõestamiseks,teavad üsna hästi,milline käitumine või repliik annab kõige parema tulemuse. Samas on sellised naised ise ülimalt armukadedad, sest nende loov fantaasia töötab nende endi kahjuks. Nii,kuidas nad ise suudavad luua armukadedust tekitavaid olukordi ja valesid, toodab nende fantaasia kohati lausa haiglaslikke oletusi kaasa truudusetuse kohta. Tavaliselt muutuvad nad armukadedaks mitte partneri käitumise, vaid hoopis iseenda uskumuste ja mõtete peale. Nii võib mees langeda armukadedushoo ohvriks juba enne meeldivale peaõhtule minekut,
1. O L U K O R D 2. M Ä R K U S 3. K I U S 4. K Ä I T U M I S V I I S 5. Õ I G U S 6. M E E L E S P E A 7. Z E S T I D 8. K O N F L I K T 9. K E H T E S T A V 1. Situatsioon 2. Repliik, korralekutsumine 3. Õelutsemine 4. Eneseväljenduslaad 5. Võimalus, luba 6. Meeldetuletus 7. Käeliigutused 8. Lahkheli 9. Käitumisviis Lahendus: Eneseväljendus, tegutsemine, olek. III. Meelespea o Oskan öelda, mida tunnen. o Oskan öelda, mida soovin. o Seisan enda eest nii, et keegi ei saa haiget. o Julgen avaldada oma arvamust. o Julgen olla erinev. IV. Ülesanne
nagu molübdeen, vanaadium, plii, tsink, kuld, hõbe, plaatina," märkis Soesoo." Aga just Toila vallas on Eesti rauamaardla ja pange veel tähele sedagi, et loetelu algas metalliga raud! Ja veel pange tähele, et ukse taha on moodustumas järjekord. Miks alles nüüd! Vastus: sest kõigile on selge, et Eesti riigi vastupanu on raugenud (Eesti riilus kukub kokku?)ja nüüd võivad saakalid oma plaanid avada! Meenub ka raamatu esitlemisel Allan Muugi poolt pillatud mürgine repliik, ah et jälle diktoneema! midagi muud teil siis polegi välja pakkuda...
Sestap peaksid lisavedelikud tulema mängu ainult tõsise näidustuse korral, nii nagu ei määrata insuliini ilma diabeedi diagnoosita. Isegi Eesti Ämmaemandate Ühingu president Siiri Põllumaa tunnistab: "Nending "Teil ei ole veel tõenäoliselt piima" pole kindlasti piisav põhjus." Näiteks minu sõbrannade viiele beebile, kes äsja haiglates sündisid, pakuti kõigile piimasegu. Pole ju tõenäoline, et nad kõik vajasid päästmist. Repliik "Teie lapsel on kõht tühi, andke talle lisatoitu" on paraku populaarne ka UNICEFi beebisõbraliku haigla tiitli saanud paikades, mille personal peaks ju võitlema rinnapiima eest esireas. Hi-tech ürgnaised Kui beebid oskaksid rääkida, siis kui kauaks nad telliksid endale rinnapiima? Raamatus "Attachment Parenting" (autorid Katie Allison Granju ja Betsy Kennedy) kirjutatakse, et antropoloogide ja võrdlevate bioloogide tehtud uuringud näitavad, et inimlapse rinnast võõrutamise
maagiline kui *Bertolt Brecht – näitamine, näitamise näitamine *Jerzy Grotowski – eneseavamine Lavastaja konkretisatsioon tegelasest on osa lavastaja kogu näidendi konkretisatsioonist Lavastustervik – rolli ümber tekkiv maailm • Näidendi kaks tekstikihti: põhitekst (dialoog/monoloog ja sekundaartekst (remargid) Dialoog draamas: Seotud situatsiooni ja kõnelejate omavaheliste suhetega, tähtsaim karakteriseerimisvahend, Repliik – ühe kõneleja kompaktne lausung Soliloog – tegelane on laval üksi 2 monoloogikontseptsiooni: kõnesituatsiooni alusel- tekib siis kui kõneleja on laval üksi; kõne iseloomu alusel – tegelaskõne võib muutuda monoloogiks ka dialoogi ajal Monodraama – ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt „Polkovniku lesk“ • Identsus: remark dubleerib dialoogis öeldut, s.t laval tehakse seda, millest parasjagu räägitakse. • Komplementaarsus: kõige tüüpilisem
ning just ühe nendest paberitest oli tööandja enda kätte võtnud ning võltsinud töölepingu lõpetamise avalduse. Antud avaldus oli eesti keeles kirjutatud, kuid töötaja väidab, et kuna tema eesti keelt ei valda, siis oleks loogiline, et ta teeks selle oma emakeeles ehk vene keeles. Peale seda seisukohta väitis avaldaja, et ei olnud teadlik absoluutselt millele ta kuskile alla kirjutas. See repliik tekitas komisjonis sügava kahtluse avaldaja väidete tõesuses, kuna tekkis loogiline konflikt. Peale komisjoniliikme küsimist jäi avaldaja siiski seisukoha juurde, et pole töösuhte lõpetamise aluseks olevat avaldust näinud ning et mainitud avaldus on võltsitud, kasutades töötaja eelnevalt allkirjastatud valget paberit. Tööandja väitel edastas töötaja e-kirja teel 05.05.2016 tööandjale oma nõusoleku töölepingu
kaks kuud aega Euroopa Kohtule oma kirjalike märkuste esitamiseks. Hagimenetluses 11 Hagi esitatakse Euroopa Kohtule kohtusekretärile adresseeritud kirjaliku avaldusega. Kohtusekretär avaldab teatise hagi kohta Euroopa Liidu Teatajas, täpsustades hagi alused ja hageja nõuded. Samal ajal edastatakse hagi vastaspoolele, kellel on aega üks kuu kostja vastuse esitamiseks. Hagejal on õigus esitada repliik ning kostjal oma vasturepliik, mida tuleb teha ühe kuu jooksul. Nimetatud dokumentide esitamist puudutavaid tähtaegu tuleb täpselt järgida, välja arvatud kohtu presidendi poolt lubatud erandi korral. Mõlema menetlusliigi puhul määravad vastavalt president ja peakohtujurist ettekandja-kohtuniku ning kohtujuristi, kelle ülesanne on kohtuasja menetluse käigu jälgimine.
Uudise käsiraamat 23-44 lk: Mis on uudis? Uudis – materjal, mida avalikkus peab teadma ja mis aitab inimestel nende probleeme mõistlikult lahendada; lahutab meelt; tavalisest sündmustevoolust väljaulatuv sündmus. Meedias ilmuvad materjalid: toimetuse materjal ja reklaam. Toimetusmaterjal väljendusvahendite poolest: kirjutatud lood ja pildilised lood. Toimetusmaterjal tekstide ehituselt ja eesmärkidest: uudislood, arvamuslood(kolumn, juhtkiri, repliik jne), publitsistlikud žanrid(olemuslugu, portree, reportaaž jne) ja pisiinfo(börsiinfo jne). Võtab kokku kaks viimast arvamusloona ja eristab: kõvad ehk analüüsitavad ning pehmed ehk jutustavad arvamuslood. Uudis erineb muudest žanritest: uudis on objektiivne; uudis erineb oma ülesehituse poolest. Leheuudiste tüübid Liigendamine: lähenemine ajalehe ja lugeja poolt - põhilised rühmad on kõvad ja pehmed uudised
Ideedraama keskmes on mingite ideede kujutamine, propageerimine, kritiseerimine Ajalooline draama keskmes on ajaloolised sündmused Dialoog, monoloog, remark Tegelaskõne võib olla nii seotud kui ka sidumata kõnes. Draamatekst peab olema kõneldav ja loomulik, samas kunstiliselt korrastatud. Dialoog kahekõne, kahe või enama inimese kõnelus. Aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev informatsioon, erinevad vaatepunktid tekib vajadus kõnelemiseks. Repliik ühe inimese kõnevoor Monoloog üksikõne, võib olla nii üksi oleva inimese kõnelus kui ka teistele esitatud pikem repliik Arvatakse, et monoloogiga langeb näidendi pinge, sellepärast seda eriti kasutata. Kui, siis tegelase siseelu avamiseks ja ka sobimatute sündmuste edastamiseks (ajaline ja ruumiline piirang). Monodraamad koosnevad ühe tegelase monoloogist, sisemiselt dialoogilised Remark tegelaskõnet kommenteeriv ja täiendav märkus, aitab mõista tegelast ja lugu
· Krüptogrammi teisendamist avateskstiks normaalolukorras nim. Desifeerimiseks (decipharing,decryption) · Nii sifreerimise kui ka desifreerimise juures kasutatakse tihti salajast võtit(secret key) · Desifreerimine on krüptogrammi teisendamine avatekstiks võtame kaasabil · Krüptogrammist avateksti leidmist ilma salajast võtit teadmat anim.krüptosüsteemi (krüptoalgoritmi) murdmiseks,millega tegeleb krüptoanalüüs Repliik: ajaloolistes (arvutieelsetes) krüpotosüsteemides ei ole salajane võti tihti teisendusvõttest eraldatav. Digiandmete vorming (digi) andmete vorming (format) on kokkuleppeline viis, kuidas erinevat liiki teave andmetena (digimaailmas 0 ja 1 jadadena) kodeeritakse Krüptograafia erijooni, 1 Tänapäeval on krüpteerimisalgoritmid (andmete teisendusreeglid) reeglina
oma raske mõõga. Roomlaste vastuväited tõrjus ta lakooniliselt: "Häda võidetuile!" Roomlased pidid lisama mõõgaosa kulda ja gallid läksid rikkaliku saagiga põhja poole. Veel hiljemgi rüüstasid nad mitmel korral Rooma alasid. Tulin, nägin, võitsin Niimoodi ütles Julius Caesar pärast järjekordset kerget võitu. Tähendabki kerge, just nagu muuseas saadud võiduga seonduvat. Ka sina, Brutus - "Et tu, Brute?" on legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. Liisk on langenud - Nõnda lausus Julius Caesar ületades piirijõge Rubicot, kui ta oli otsustanud naasta Gallia provintsist Itaaliasse, et alustada lõplikku võitlust võimu pärast. Niimoodi öeldakse tähistamaks langetatud (pöördumatut) otsust. Hannibal väravate ees - Hannibal on värava ees. II Puunia sõjas (218-201 eKr.) oskas Kartaago väejuht Hannibal ootamatult Itaaliasse tungida ning roomlased põhjalikult ära
Nii nagu kõik maailma sõdurid enne ja pärast, nõnda jahivad ka Toomas ja Indrek koos kaaslastega vaenlase varusid, olgu nendeks siis mürsud või sigarid, pannes ennast selle juures mõnikord ka ohtu. Ajaloolist tõepära on neis episoodides küllaga. Mis puutub näiteks Eesti rahvaväe relvadesse ja rõivastusse, siis sellest pärines märkimisväärne osa - puhuti ilmselt koguni enamus - vaenlaselt. Kuulsaks sai kapten Irve irooniline repliik pärast üht õnnestunud operatsiooni: «Pole hea nii väheste meestega venelaste peale minna, pärast ei jõua saaki ära vedada.» Kuid enese varustamine vaenlase kulul on omane tegelikult kõigile sõdadele. Episood moositünnidega, kaasa arvatud ühe moositünni «sõbralik» ülelöömine naaberrongi poistelt, on enam-vähem täpselt võetud Ilmar Raamoti suurepärastest ja haaravatest mälestustest, milles kirjeldatakse just õppursõdurite käekäiku soomusronglastena Vabadussõjas.
kuuleb saare vägilase - Leigriga - seotud legendidest ja paljust muust huvitavast. Eraldi "vaatamisväärsus" on hiidlane ise. Hiidlase nali - see on nagu muuseas saadetud repliik, mille mõtet taipad alles mitme päeva möödudes. Hiiumaa turismitoodete pakkujaid võrreldes on iga-aastaselt suurenenud konkurents majutusteenuse pakkujate vahel. Teiste turismitoodete/teenuste nõudluse/pakkumise suhe on kahjuks tugevalt nõudluse kasuks näiteks aktiivse puhkusega seotud teenuse pakkujaid võib pea ühe käe sõrmedel üles lugeda,
Kertu Kalmus. Savisaar loob omaenda infovälja, EPL, 3. detsember 2008 Merike Tamm. «Edgari jõulukaart» on piiripealne juhtum, Postimees, 15. detsember 2008 Lauri Linnamäe. Savisaar nimetas kapot maffiaks, Tallinna Postimees, 16. detsember 2008 VIDEO: kas kapo käis ka Savisaare kabinetis? Mis saab linnavalitsuse valvurist?, Delfi, 16. detsember 2008 Savisaarel vesi ahjus, Delfi, 16. detsember 2008 Kalle Muuli: konksu otsas sipleb suur kala, Postimees, 19. detsember 2008 Priit Pullerits. Repliik: probleemne tegelane Postimees, 26. detsember 2008 Savisaar keeldus debatist Laariga Postimees, 19. jaanuar 2009 Savisaare otsesaadet hakkab märtsist edastama TV3 Tallinna Postimees, 4. veebruar 2009 Tuuli Aug. Savisaar loata võetud pildist: "Tänan teid märkuse eest" EPL, 4. veebruar 2009 Savisaare arvates võiks riik Hansapanga ära osta Postimees.ee, 9. veebruar 2009 Dannar Leitmaa. Savisaar: olen ka ise kapoga kohtunud EPL Online, 27. veebruar 2009 Martti Kass
4. Selgitage ütlused: 1) Haned päästsid Rooma- kui miski päästab sind päästmatust olukorrast, antud juhul äratasid haned oma kisaga üles roomlased ja kallaletung löödi tagasi 2) Pyrrhose võit- mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga. 3) Liisk on langenud- küsimus on lõplikult otsustatud 4) Tulin, nägin, võitsin ütles Caesar pärast järjekordset kerget võitu. 5) Ka sina, Brutus - Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. 6) Jaga ja valitse - Rooma pidas oma vastastega läbirääkimisi alati ühekaupa ja sõlmis kokkuleppeid igaühega eraldi. 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? Roomlased arvestasid aega Rooma linna rajamisest 753. eKr 6. Võrrelge Rooma riigi ida ja lääneprovintse ning leidke 3 olulisemat erisust!
üles. 2) Pyrrhose võit- Pyrrhose võidu all mõistetakse mingis olukorras edu saavutamist ränga hinnaga 3) Liisk on langenud- küsimus on lõplikult otsustatud 4) Tulin, nägin, võitsin- Julius oli väga edukas väejuht, ta võitis palju lahinguid, ta oli hinnatud väejuht ka sõjameeste sees. 5) Ka sina, Brutus- Legendi järgi Julius Caesari veidi enne tema mõrvamist öeldud repliik oma heale sõbrale Marcus Junius Brutusele, kes reetis Caesari. Ehk see tähendab, et hea sõber on sind reetnud. 6) Jaga ja valitse- et hoida kodanike tuleks pakkuda neile midagi millest nad on huvitatud, et ei tõuseks mässu ja ei mindaks vaenlaste poolele üle 5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid roomlased aega? 753 eKr Vana-Rooma ajaarvamise algus Rooma linna asutamisest 6
õpitud seika mehega armatsemisest. Humbert ei seisnud sellele vastu mitte kuidagi, kuid kirjeldab neid piinasid, mis teda hiljem valdasid. Ta püüab enda käest küsida, kas just nimelt tema röövis noore tüdruku süütuse? Ja taaskord pöördub ta vandekohtu poole: ,,Miks ei suuda ma siis vabaneda kohuvata hirmu painest? Kas ma röövisin tüdruku süütuse? Vandekohtu õrnahingelised daamid, ma polnud ju isegi tema esimene armuke." Naljakas, kuidas see väikene repliik: ,,.. ma polnud ju isegi tema esimene armuke" võib mõjuda lugejale nii veidra ja kummalisena, just kui ei lasukski Humbertil mingisugust süüd. Ja jällegi suudab Humbert ka ise seda nii kaunilt ja mõnel määra süüdimatult, samas oma süütusele kinnitust otsides serveerida. Seda, et Lolita oli Humberti jaoks nümfett lugeja juba teab ning üleüldises pildis jääb mulje, et Humbert tõesti väga-väga imetles teda. Tegelikkuses H.H vaid idealiseeris seda väikest tüdrukut
komöödia olemust; tunnused. monoloog, Luule vorm: värss, stroof. Piltluule. motiiv, Valmi ja ballaadi tunnused. Motiivi olemus. muinasjutt, Komöödia tunnused. Dramaatika mõisted: muistend, monoloog, dialoog, remark, repliik. mõistatus, naljand, piltluule, regilaul, remark,
pulmarongi nägi (tavaliselt vormistatud jutuna, naljandina). On siiski tekkinud juurde ka uusi kaasaegseid vellerisme: Maitseasi, ütles tädi ja suudles lehma; Soe käepigistus, ütles kalkun, kui kanapoja laiaks astus; Kilepakend, ütles kana, kui nahkmuna munes. Ka pole selget vahet juhtudel, kus n-ö. terve sisuüksus on vormistatud kord jutu, kord ütlusena, ja juhtudel, kus jutust pudeneb välja mõni meeldejääv repliik ja jätkab oma folkloorset elu omaette ütlusena. Nt. Aisopose valmidest pärinevad tuntud ütlused Viinamarja on hapud (rebase ütlus, kui ei küündinud viinamarju haarama); (Nagu) koer sõimes ~ heintel (ei söö ise ega anna teisele); Ära tapa hane, kes muneb kuldmune; Ära loe tibusid enne, kui nad on välja hautud. Väljend karuteene ~ osutas karuteene tuleb loomamuinasjutust, kus teenriks palgatud karu tapab suure kiviga magava peremehe laubale lennanud kärbse ja ühtlasi peremehe enda
teadmistele toetuvad kontekstidialoogid. Kuid ka täiskasvanute olmedialoog jääb valdavalt situatiivseks. Sel juhul ütlus moodustab ühe lüli toimingute ahelas. Repliikide lühidus. Viimane on eriti iseloomulik situatiivsele dialoogile. Sel juhul pole ütluse teemat sageli vaja nimetada, see on situatsioonist niigi selge. Näiteks situatsioon bussipeatuses: "Kas näed?" — "Jah, tuleb" Isegi kui initsiatiivne repliik on täielikum, jääb vastus ikkagi minimaalseks. Nt: "Mida sa eile õhtul tegid?" — ".Lugesin" Vastusrepliikide reaktiivsus. Partneri initsiatiivne repliik annab sageli kätte vastuse konstruktsiooni. Seega ütluse programmeerimine on minimaalne ja piisab paari sõna valikust. Alternatiivküsimuse puhul pole isegi vaja valida sõnu. Nt: "Kas tuled kaasa või jääd koju?" — "Jään koju" Minimaalne programmeerimine
Dialoog ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelased omavad erinevat infot või vaatepunkte, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Kahekõne sõltub: tegelaste arvust, tegelaste ühiskondlikust positsioonist, iseloomust, meeleolust, konkreetsest kõnelemissituatsioonist. Dialoogi analüüsimisel tuleb silmas pidada: o Kõnelejate arv. (Duoloog, dialoog - kahekõne. Polüloog - mitmekõne.) o Repliikide pikkus.(Repliik - ühe kõneleja kõnevoor.) kes kui pikalt räägib o Teksti jagunemine tegelaste vahel. o Repliikide sidusus o repliigi tasandil, o stseeni/tervikteose tasandil, o ühe tegelase tasandil. Monoloog dialogiseerub siis, kui sellesse ilmuvad teis(t)ega või iseendaga suhtlemise elemendid. o Laval üksi viibiv tegelane pöördub monoloogis kellegi poole, s.o. peab otsekui dialoogi eemalviibiva partneriga
Arvutimaailm, 3, 24-25. Artiklid, mis on ilmunud ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 16-17. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521-671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid). Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994)
Kukk, K. (1997). Arvuti kui haigus. Arvutimaailm, 3, 2425. Artiklid ajalehes. Artikli autor. Ilmumisaasta, kuupäev sulgudes. Artikli pealkiri. Ajalehe nimetus kaldkirjas. Lehekülg(küljed) mahukate lehtede puhul. Nt: Talts, L. (1997, mai 28). Barbie kui lapse kasvataja. Maaleht, 1617. Autorita artikli puhul on artikli pealkiri autori positsioonil. Nt: New exam for the doctor of future. (1989, March 15). The New York Times. B-10. Kui artiklil puudub nii autor kui ka pealkiri (lühisõnum, repliik jms), paigutatakse autori positsioonile sulgudesse sisu avav lause. Nt: (J. Aaviku kõne Soome Emakeele Seltsis). (1906, november 29). Postimees. Artiklid teatmeteoses. Artikli nimetus. Ilmumisaasta. Teose nimetus kaldkirjas. Köide. Ilmumiskoht. Lehekülg (-küljed). Nt: Eesti. (1933). Eesti entsüklopeedia. 2. kd. Tartu: Loodus, 521671. Normatiivmaterjalid (õigusaktid) Akti nimetus. Vastuvõtmise aeg ja allikas, milles akt on ametlikult avaldatud. Nt: Perekonnaseadus (1994)
annaabi.ee 
