KIRJANDUS 20.05.14 ROMANTISMILUULE 1. Luuletuse „Tiiger“ põhiidee on see, et maailmas on nii jubedusi kui ka meeldivaid asju, neid on maailmas tasakaalus. 2. Luuletuse „Kinnas“ puänt on see, et rüütel Delorges ei tahtnudki lõpuks preili Kunigundi, sest too käitus tema tunnetega nagu naljaga. 3. Wordsworthi luuletuses tekitab vikerkaare nägemine autoris head tunnet ja vanade aegade meenutamist. 4. „Laps olla muretuna veel“ minajutustaja tahab, et saatus ta kaljudele viiks, sest ta tahab olla vaba. Ta süda on üksik, sest kõik ta sõbrad ja kallid on kadunud ja lahku läinud. 5. „Sügisele“ Keatsi lemmikhooaeg on sügis, sest sügises on nii palju aardeid (värvid, viljad). 6. „Sileesia kangurid“ Korduv fraas „me koome“ kannab läbi truudust riigile, ükskõik, mida see neile halba tegi, nad jätkavad ikka. 7
tahab,rikkust põlgav Franz- Tavaline Lääne-Eurooplane TEOSE PÕHIPROBLEEMID Leida see õige koht see niinimetatud piiririik ehk koduukoht ja kodulinn, kus tunda end koduselt. Kaotada lääneline mõtlemine SISU KOKKUVÕTE Piirikirik on just selline kirjandusteos, mis räägib mittemillestki ja ometigi räägib väga paljust. See raamat räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia. Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on temaarust muutunud libuks. Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab minategelane Ida Lääne
vabakutseliseks. Mati Undi looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatri lavastust. 1960. aasta paiku vilkalt harrastavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu Mati Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse, ,,Hüvasti, kollane kass." Pikka aega oli Mati Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelasteks on autorilähedane minajutustaja. Mati Unt on üks niinimetatud kuldsete kuuekümnendate põlvkonna esindajaid eesti kirjanduses. Tema stiili iseloomustab lausete maksimaalne lühidus, dialoogide rohkus, tähtis pole mitte jutustus, vaid meeleolu. Undi maailmas on ühel ja samal hetkel kõik koos, kõik korraga. Tähtis on tunne, hetk, pilt, mitte lugu. Ta stiil taotleb täpsust ja objektiivsust, sõnade kokkuhoidu. Autor ei paku konkreetset lahendust,
Tema kui eestlase läbi silma pandud sündmused, natuke saksa võimu vastu kriitilised. 78 tuli ,,Keisri hull" seda peetakse tippteoseks. ,,Rakvere romaan", ,,Professor Martensi ärasõit", ,,Vastutuulelaev" (keegi läks saksamaale, kui hitler kutsus, võimu ja vaimu erinevused, tüüp ei kohanud oludega seal). Kui eesti vabaks sai, siis pühendus 20. sajandile ,,Vikmani poisid" (koolipõlv), ,,Mesmeri ring" (ülikooliaeg), ,,Väljakaevamised" kui minajutustaja tuleb Siberist tagasi, siis leiab arhel väljakaevamistel 13. sajandist käsikirja, kus on piiskopi mõtlemised; ,,Paigallend" noor andekas noormees, kes lõpet gümn, ülikooli, saab tööd välisministeerimumis, väga potensiaalikas, aga riigipööre, sõda, nõukogude okup, represioonid, kannatused, vaatamata oma võimaekusele lõpetab ta vineerist kohvreid tehes; romaan ,,Tahtamaa" pole väga filosoofiline,
Vaja on ka jutustajat, kes lugu pajataks. Lugu saab jutustada ka tagant ettepoole, nt kriminaallugudes, segada ära oleviku ja mineviku, ajad . Süzee on sündmuste jutustamine, mis ei pruugi olla kronoloogilises järgnevuses. Faabula on sündmuste jutustamine ajalis- põhjuslikus järnevuses. III JUTUSTAMINE Kes jutustab? Autor? Teoses võib leiduda erinevaid vaatepunkte, kelle silme läbi lugu räägitakse. Jutustaja võib olla keegi "meie" hulgast, minajutustaja, need võivad ka vahelduda. Tema jutustaja esineb sageli kõiketeadaja jutustaja rollis, kes teab kõike ja vaatab kõike sageli eemalt. Kirjanik valib sageli loo rääkijaks kas mõne oma tegelase või loost väljaspool seisva jutustaja. Siin oluline ka tekstuaalne autor.
Sündinud Tartumaal. Töötanud "Vanemuises", "Noorsooteatris". 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Viimase teosest teosesse muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960-ndatel aastatel oli peategelaseks noor, avarate vaimsete huvidega inimene. Valuliselt elab läbi inimsuhete poolikust. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb
Fourth level kehv. Fifth level Roderickil on kaasasündinud pärilik haigus, nimelt närvihäire: talusa ainult kõige maitsetumat toitu, kandis ainult teatud rõivaid, lillelõhn mõjus rusuvalt, ka nõrk valgus vaevas silmi, sai kuulda vaid mõningaid keelpilli. Süzee: Madeline sureb, härra Usher ja ta sõber (minajutustaja) asetsevad naise kirtsu ja viivad keldrisse, et kommete kohaselt alles kuu aega hiljem matta. Seejärel püüavad mehed tavapäraselt aega viita, lugedes koos raamatuid ja vesteldes. On torm. Mehed kuulevad veidraid hääli, mis langevad kokku raamatus kirjeldatud lohede ja rüütlite heitlusega. Ent see on kättemaksuhimuline Madeline, kelle nad kogemata elusalt matnud olid. Ta vabaneb keldrist ja tuleb raevunult venna juurde, kes samal ajal oma
esindaja Leemet ikkagi oli ja sealt edasi, miks me tajume seda lugu traagilisena? Pakun sellele vastuseks võibolla pisut groteskse pildi ja kirjelduse, aga seda eelkõige selleks, et ilmestada neid võimalikke tõlgendusi, võibolla ka provotseerida. Niisiis, kõigepealt esitab lugejale ennast Leemet ise - sest tegemist on minavormis jutustatud looga, kus peategelane esitab mitte objektiivset vaadet asjadele, vaid nii nagu tema - kangelane, minajutustaja - seda näeb ja sellest aru saab. Ta kurdab, et on ajaloole jalgu, kuhugi nurka kopitama jäänud igand. Viimane. Aga, tekib küsimus, mille igand ja mille viimane? Siinkohal tulebki välja see mainitud argitarkus, Leemet esindab teadlikult midagi, mingit traditsiooni, kuhu ta kuulub ja mis moodustab tema nn omailma, tema kohaliku teadmise jms. Ta pole iseseisev ja erandlik (mingis kunagises kontekstis), vaid näeb ennast olemasolnud kogukonna osana. Tulemas aga on - tajutavalt - uued ajad.
· luuleparoodiad "Tiibuse Mari ajalikud laulud" (1920) (http://www.hot.ee/kurvet/konspektid/AB/kitzberg.htm). 9 · Küla-ainelised jutud (1892-1904): 1. Rätsep Õhk ja tema õnneloos 1892 2. Koopavana 1893 3. Sauna-Antsu "oma" hobune 1894 4. Püve-Peetri riukad 1897 · Veli Henn 1901- Tegelased: Taluperemees Jaan Kaasik minajutustaja Tema vend Henn ("hea äraolek") Nõuni Marie, Kniks-Mariiheniks hüütu Proua Muru "madam Muru" "Saks" herr Perpentikel "meie mõisa lantvirtsahvti Eleeve" Lätlane Beersing koomiline tegelane Nõuni Jaak, taluperemees Jaagu naine Nõuni Ants, talusulane Matilde, Marie Linna-sõbranna Venestamisaeg. Saksikuse, kadakasaksluse naeruvääristamine. Oma, eestimaise ilustamine ja ülistamine. Ei puudu koomika
paralipsisega (selleks, et end limiteerida), ent sellega surub alla informatsiooni, mis sageli on oluline (nt Proust´i ,,Recherche´s" on tegelaskuju vaatepunkt küll narratiivis valitsev, kuid vaatevälja piirangutega, hetkelise ignoreerimisega, mida jutustaja seesmiselt vaatab kui oma nooruse-eksitusi). 2 Isik kes räägib? Kas jutustaja on tegelane loos? Väljendid "minajutustaja", "3. isiku" narratiiv on ebapiisavad, sest väljendavad muutust narratiivisituatsioonis jutustaja -"isiku" kohalolekus, mis on muutumatu. Jutustaja saab oma narratiivis olla ainult "esimeses isikus" (v.a Caesar "Kommentaarides"). Romaanikirjanik ei pea valima kahe grammatilise vormi, vaid kahe narratiiviseisukoha vahel: kas panna lugu jutustama üks tegelaskuju või väljaspool asetsev "jutustaja". ,,Esimese pöörde
" · ,,Oleme käinud valeõpetuse järgi, nagu peaksime armastama neid, kes on rõhutud ja taga kiusatud, neid, kes kannatavad. Selle vale läbi on armastuski muutunud kannatuseks, see armastus toob endaga kaasa kurbust ja pisaraid." · ,,Mitte meie teod ei ole tähtsad, isegi mitte meie kavatsused ja soovid, vaid ainuüksi meie tunded. Jätkub täiesti sellest, et ma kurja armastan, teostada võivad seda teised." Minajutustaja (MÕTTE)LAISKUS(LOIDUS)/elutahe(elurõõm) · ,,Ikka on leidunud mõni nii kena inimene, kes pole sellest väljagi teinud, et ma õieti ei kuulu siia, vaid on teeselnud, nagu oleksid mul samasugused õigused nagu teistelgi." · ,,Te tulite siia, sest te ei julgenud väljas olla. Ja te jäite siia, sest te ei julgenud välja tagasi minna." (põgenik Rootsis) · ,,Mul ei ole kodu. Mul on ainult korter."
orjad, sarnanevad need ühiskonnad üksteisega väga. Ka see, et raamatus jagab maailma kaheks vaid vere värv, hõbeda verega on Hõbedased ja punase verega Punased. Meie maailmas on põhimõtteliselt sama moodi, valgenahalised on valged ja mustanahalised on mustad ning kuigi nad mõlemad on samaväärsed inimesed, koheldakse neid tihti täiesti erinevalt. Kõige meeldejäävam tsitaat raamatust on „Igaüks võib ükskõik kelle reeta“, sest seda kordas minajutustaja Mare väga mitu korda. Selle raamatu puhul on see ka väga tõsi. Mare arvas, et Maven on hea, tema poolel ja ei ole üldse oma ema moodi, kes on isekas ja soovib halba, kuid tegelikult on Maven täpselt samasugune nagu ta ema. Maven kasutas Mare ära ja reetis teda rängalt – „Igaüks võib ükskõik kelle reeta“. Cal arvas, et Mare on teistsugune, tema poolel ja et teda saab usaldada, aga kui ta sai teada, et Mare on Ergava Kaardiväe liige,
,,PIIRIRIIK" -- INIMENE KAHE MAAILMA VAHEL Romaan ,,Piiririik" räägib ida-eurooplasest, kes on rännanud Läände ja otsib seal endale kohta, kuid ei leia: [....]"Sõitsin ära, et jätta sinnapaika see koolnud sajand"[....] (17). Peategelane on pärit Eestist, kuigi autor seda otse välja ei ütle, vaid annab vihjeid: "Kahest küljest piirab maad madal kivine meri"[....] (11) Raamat keskendub minajutustaja ja Franzi suhtele kui Ida-Lääne armastuse-vihkamise, libu-kliendi suhtele: ,,Kagu-Euroopa on muutunud libuks."(41) Minategelases tekitab vastikus- tunnet Lääne-Euroopa materiaalne küllus. Näiteks Franzi külmkapis, mis on tulvil hõrgutavaid roogi, näeks ta heameelega haisvat surnupead, nagu ta fantaseerib ka õhtuseid külaskäike Pariisi ooperisse, kuhu ta jätaks poole vaatuse pealt lahkudes pommi. Lõpuks mürgitab Ida Lääne ravimi abil, mis on mõeldud
valmis sai, leidis Mees, et nüüd on viimane aeg Naisest lahku minna ja läks Väikese Naise juurde elama. Raamatus on kujutatud erinevaid inimtüüpe ning kuna ühtki nime pole, saab igaüks end samastada mõne tegelasega. II. Naised Teoses on väga palju ja erinevaid naistüüpe. Peategelane Naine esindab kõike, mis on halb, naeruväärne, tobe, kiuslik ja rumal. Ta on teose ainus negatiivne tegelane, absurdsuseni ebameeldiv, ning tema käes süütult kannatava minajutustaja Mehe suurimaks lohutuseks jääb olnu aus ülesmärkimine. [7] Naise kuju on farsilik, see on koondkuju või kuvand keskmisest tänapäeva naisest- tarbimishullust maniakist, mitte normaalsest inimesest. [9] Meeleolusõrmus on oivaline kokkuvõte vaimukalt kujutatud tänapäevasest ostu- ja laenuhullusest ning arutust rämpsujahist, mille abil oma sisemist tühjust täita üritatakse: isegi oma emotsioonide ja meeleolude mõistmiseks on vaja ,,soodsalt" väljamüügilt soetada
,,Vürst", ,,Eesti iseloom", ,,Põgenemine", ,,Morse", ,,Onu", ,,Järelhüüd Kuusiku peremehele" jne. Mati Unt Kirjanik ja teatrilavastaja. Elu lõpu poole jäi vabakutseliseks. Tema looming hõlmab üle 15 romaani ja jutustuse, üle 10 näidendi ja dramatiseeringu, filmistsenaariume, esseistikat ning ligi 100 teatrilavastust. Kaldus proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Ta asetab pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Elab valuliselt läbi inimsuhete poolikust ja pingeallikaks on elumõtte küsimus. Romaanid ja jutustused: ,,Hüvasti kollane kass", ,,Võlg", ,,Mõrv hotellis", ,,Tühirand", ,,Sügisball", ,,Ja kui me veel surnud ei ole, siis elame praegugi", ,,Must mootorrattur", ,,Räägivad ja vaikivad", ,,Öös on asju", ,,Doonori meelespea", ,,Tere, kollane kass", ,,Brecht ilmub öösel", ,,Via regia" jpt.
moodi" (1969), ,,Kalevipoja mälestused" (1971); need on koondatud "Väikesesse romaaniraamatusse" (I 1968, II 1972). Tsükli puänteerib kuues, tsensuuritõkete taha jäänud romaan ,,Tulnuk" (kirjutatud 1971 / 1972, ilmunud 1987). Tsükli sees toimub liikumine psühholoogilisest realismist üpris vormiteadliku modernismi suunas. 2 Satiirilise koega esikromaani ,,Monument" minajutustaja, arhitekt Sven Voore rajab küünilise kohanejana oma karjääri stalinistliku dogmaatiku ära käsutamisele intriigides, misläbi tal õnnestub kõrvale tõrjuda konkurent, tahumatu geenius Ain Saarma. Tähenduslik on Saarma intuitiivse ürgrahvuslikkuse vastumängimine Moskvas õppinud Voore iroonilisele üleolekule eesti vaimust ja pärimusest. Retseptsioonis tekitas arusaamatusi negatiivse tegelase arutluste esitamine minavormis, mis kehtivate konventsioonide
Keelt oskavad nad küll kõige paremini, aga samas hoiduvad tihedast läbikäimisest ussidega. Evolutsiooniliselt on arenenud ahvidest välja teise põlvkonna ussisõnade rääkijad, kellel on maohambad - esindajaks on näiteks Leemeti vanaisa. Kuna inimahvidel teadaolevalt hambaid ei ole, siis arvatavasti on tegemist madudega läbikäimise tagajärjel saadud omadustega. See põlvkond on ka Põhja Konna käsutajad ja üldiselt kõige suurema au sees, teose minajutustaja arvates. Neid iseloomustab madude suur austamine ja põlgus kõikide teistsuguste vastu. Heaks näiteks siin on need inimesed, kes ei oska ussisõnu - need pole üldse inimesed ja seega võib neid valimatult hävitada. Joonistub välja pilt sellest, kuidas ussid, kes on kõige intelligentsemad, on õpetanud välja teised loomad neile loomulikul teel väga raskesti omandatavat keelt rääkima. Sealjuures on eeliseks see, et selle keele
Taluelu kujutamine on pidulik ja kriitikavaba. Veelgi ühekülgsem on ,,Talulaste" pilt pahelisest linnaelust. Romaanis näeme episoodiliste kujudena paljusid agulielanikke, keda on aga valgustatud autori tendentsliku ,,miks ei lähe maale"-vaatenurga alt. Kõigi nende ideelis-kunstiliste puuduste tõttu jäävad kõne all olevad romaanid ainult vähenõudlikuks ajaviiteromaanideks. Analoogilistele kontseptsioonidele baseerub ka Rohu suvitusromaan ,,Kuldsed päevad" (1939), kus esikohal on minajutustaja intiimne vahekord loodusega. 13 R. Rohu looming Nõukogude Eestis R. Roht ühines 1940. a. Revolutsiooni päevil nõukogulike kirjanike rindega. Ta tervitas töörahva võimu, avaldas ajakirjanduses artikleid ja lühiproosat. Kirjaniku ulatuslikumaks tööks on 1940. a. Sügisel ,,Loomingus" ilmunud jutustus ,,Äri". Selles ilmneb rahamaailma senisest kriitilisem kujutamine. Pärast ahistavat okupatsiooniaega sai Rohu keskseks
grammatikutele, reetoritele ehk kõnekunsti õpetajatele, poeetidele ja ajaloolastele. 138. Nimeta kaks tuntumat meieni säilinud Rooma romaani ja nende autorid. Apuleiuse "Metamorfoosid ehk kuldne eesel" ja Petroniuse "Satyricon" ("Trimalchio pidusöök") 139. Mis on Cena Trimalchionis? "Trimalchio pidusöök" on tuntuim säilinud osa Petroniuse romaanist "Satyricon". 140. Kirjelda Apuleiuse romaani struktuuri. Minajutustaja Lucius moondub uudishimust nõiduse vastu eesliks, käib ühe omaniku käest teise kätte, peab palju raskusi taluma, lõpuks jumalanna Isise pidustustel saab taas inimeseks ja hakkab Isise preestriks. Teost iseloomustab segane autori ja minajutustaja suhe, võimalik, et lõpus ,,moonduvad" nad üheks. Apuleiuse romaani peanarratiivi sees on palju novellilaadseid lugusid, neist tuntuim Cupido ja Psyche lugu
Y-kirjanduse alla käivad järgmised autorid: Erkki Luuk, Kiwa, Kaspar, Valdur Mikita. Eksperimentaalsema kirjanduse keskne kuju on Erkki Luuk. "Ornitoloogi pealehakkamine", 2002 , "Valitud luuletused", 2008. Lisaks veel olematu raamat ,, ,,, mille andis välja kirjastus Kuiv Ebaarusaadavus, trükiarv 0. omamoodi konseptuaalne nali või mäng raamatu ideega. Ornitoloogi pealehakkamises torkab silma kohe prantsuse autorite väga tugev mõju. Minajutustaja tutvustab ennast härra Peste'ina, see viitab Paul Valerie raamatule Härra Teste. Viidatud ka mitmetele teistele prantsuse sümbolismi rüpes sündinud traditsioonist irdunud autoreid. Raamat algab sõnadega: Miski pole olulisem kui see lause. Raamatus pole mingit märget autori kohta ta siseneb kirjandusse tundmatuna, seda võib seostada ka autori surma ideega. Tema loomingu eksperimentaalsus seisneb lausekirjutuses, lause on väga tähtis ja
tänavaid, kohvikuid ja restorane hulkudes meenutab stalinismisajal toimunud sündmusi. Rahutult ringirändav jutustaja on kinni oma minevikus, kuhu kõik ta mõtted-mälestused on fikseeritud. Tähendusrikas on kodu puudumine. Iilime ei jõuagi oma eksirännakuilt koju, nagu jääb saavutamata ka hingerahu. Päevikromaani ,,Munad hiina moodi" minategelane Jaan viibib maailmast eraldatuna vähihaiglas. Ta läheb mõtetes minevikku ja oma elusündmuste meenutamisega ongi minajutustaja hõivatud. Lõpuks osutus surmahaigus luuluks. Rahvusmütoloogia põhjal on kirjutatud raamatud ,,Eesti näkiliste välimääraja" (1983) ja ,,Eesti luupainaja aabits" (1993). Samuti on Vetemaa huviorbiidis (rahva)uskumused ja keskaeg, millest on juttu ajaviitelist laadi romaanis ,,Krati nimi oli Peetrus" (1991) ning kelmiromaanis Jüriöö ülestõusust ,,Risti rahvas". 1970. aastate algul kirjutas Vetemaa rea näidendeid. Mõned näited. ,,Roosiaed" (1976)
Otsides paralleele eesti kirjandusest viitaksin Tammsaarele ja Ristikivile. ,,Sinuhe'' filosoofilises koes on Tammsaarelikku skepsist ja pessimismi. Kirjanikena on nad tiirelnud erinevatel orbiitidel, üks talupojamaailmast võrsunud mõtleja, teine pastori pojana. Ristikiviga sarnastab Waltarit Sinuhe kui ,,igavese ränduri'' motiiv, samuti Ristikivi ajaloolistes romaanides kujutatavate sündmuste ja inimsuhete ehedus. ,,Sinuhe'' romaanile viitavaid detaile on Josephines ehk Fine'is, keda minajutustaja kahe aastatuhande vanuses muinashauas suudleb, võib leida Neferneferneferi deemonlikkust, naist, kelle olemus olevat Fine'i isa, van Brooklyni sõnul vanem kui meie usk. Fine meenutab ka süütut Mineat ja Sinuhe poja ema Meritit. Muuseas hoiatab van Brooklyn, nagu hoiatasid Sinuhe vanemad õieti küll need, kes lapse vanuigi otsekui Jumala kingitusena leidsid lootsikus Niiluse kõrkjastikust , et ,,see on ohtlik maa, härra. Siin maal on palju nõidust.
välimuse kirjeldus oluline. Nt "Keisrite elulood" 138. Mis on ,,Trimalchio pidusöök", kes on selle autor ja mis on selle sisu? Romaan, autoriks Petronius, peategelasteks homopaar. Kreeka müütidele sarnanev ülesehitus ja teemad, aga tegevus madalas ühiskonnaklassis ja tegelastel madalad motiivid (toit, raha, seks jne). 139. Kirjeda Apuleiuse romaani struktuuri. "Metamorfoosid" e "Kuldne eesel". Minajutustaja moondub eesliks, peab taluma palju raskusi, lõpuks saab taas inimeseks. Palju kõrvallugusid, tuntuim Cupido ja Psyche lugu. NB! Ovidiusel on ka teos pealkirjaga "Metamorfoosid", aga need ei ole otseselt seotud, ei tohi segi ajada. 140. Kirjelda paganliku ja kristliku traditsiooni puutepunkte 4.5. saj ladinakeelses kirjanduses. Uusplatonism (nt Plotinos) Paganlike zanride rakendamine uutel teemadel märtrite elulood
Küsimustele vastamine leiab lõigu kesksed mõtted ja tsitaadiga (tekstilõigu või sõnastab peamõtte; fraasiga), teksti abil oma detail, järjestab teksti põhjal sõnadega, peast. Teksti idee (peamõte) sündmused, määrab nende kavastamine: kavapunktid konflikt, toimumise aja ja koha; küsi- ja väitlausetena, minajutustaja, kirjeldab loetud tekstile märksõnadena. probleem, tuginedes tegelaste välimust, sündmustik, iseloomu ja käitumist, Lõikude kesksete mõtete teema, analüüsib nende omavahelisi otsimine ja peamõtte tegelane, suhteid, hindab nende sõnastamine. Teksti teema ja tegevusaeg, käitumist, lähtudes
“Käsu Hansu kaebelaul” (18.saj algus) on kuulsaim juhuluuletus, miles antakse edasi protestantlikku filosoofiat. Tartu murdes. Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Sõnavaraliselt huvitav tekst, lõunaeestilisi murdesõnu, nt ent ‘aga, vaid’, joht ‘sugugi mitte’, kohhald ‘otsekohe’, tääl ‘siin’, Aijastag ‘aasta’, liin ‘linn’. Teema: Tartu hävitamine Põhjasõjas 18.saj algul. Minajutustaja Hans = Tartu; isikustab end. Esialgu on Tartu toretsev ja külluslik, pärast sõda lagunenud, hiljem esitab soovitusi teistele linnadele. Minajutustaja jaguneb 3 seisuseks: pastor-köster (jumalakaristus ehk traagilised sündmused patuse lõbuelu tõttu, tuleb elada kasinalt), minaisik on moraalilugejast jumalakartlik talupoeg, kes kritiseerib priiskavaid linnaelanikke, kroonik, kes märgib ajalooliste faktidena üles daatumeid.
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S
Loodus vs tsivilisatsioon, kultuurpessimism. Seisundite kirjeldamine, õnne ja masenduse dünaamika jms. Mälu teemad. Kirjutamine, hiljem järjest enam ka rõhutatud lugemine. Anton Nigov ,,Harjutused" (2002) murrang loomingus. Pariisi-päevik sajandi algusest, tugev kultuuripessimistlik hoiak. Emil Tode nime all ,,Raadio" (2003) traditsiooniline romaanivorm, dokumentaalkirjanduse mõjudega (kultuuriloo tutvustus, tuntud inimeste lood). Eesti emigrandid elu- ja armulugu. Minajutustaja mälestused kuulsast eesti lauljannast (Liz Franz). Sissejuhatus gay-kultuuri ka. ,,Kultuuriline ema" teemaga tegelemine. Õnnepalu on kõige olulisem ja kesksem kirjanik, kes omal moel esindab klassikalist kirjanikutüüpi. Kirjanik üldrahvalikus arusaamas on keegi, kes räägib lugusid, aga Õnnepalu ei räägi niivõrd lugusid, kui esitab mingisuguseid mõtteid läbi seisundite, olemise. Proovib maailma läbi iseenda subjektiivse pilgu kirjeldada.
august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. 1960. aasta paiku vilkalt harrastatavas õpilaskirjanduses äratasid tähelepanu M. Undi proosapalad. Pärast keskkooli lõpetamist kirjutas ta jutustuse "Hüvasti, kollane kass". Algusest peale kaldus Unt eesti realistliku proosa traditsioonilisest kujutamisviisist kõrvale. Karakterite väljajoonistamise, keskkonna olustikulise läbimaalimise asemel asetas ta pearõhu minajutustaja elamuste, mõtete ja meeleolude edasiandmisele. Pikka aega oli M. Undi proosa olulisemaks zanriks jutustus, mida nimetati lühiromaaniks. Jutustuste peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Viimase teosest teosesse muutumine annab pildi kirjaniku elutunnetuse teisenemisest. 1960ndatel aastatel oli peategelaseks noor, avarate vaimsete huvidega inimene. Valuliselt elab läbi inimsuhete poolikust. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus
annaabi.ee 
