.............................................................................................. 6 3. Küünlajalg ,, Nostalgia"...............................................................................................10 4. Küünlajalg ,,Kellukad"................................................................................................ 13 5. Küünlajalg ,,Kassipojad"............................................................................................. 16 6. Küünlajalad ,, Londiste" ja ,,Dumbo"..........................................................................19 7. Küünlajalg ,,Abstrakt"................................................................................................. 22 Kokkuvõte....................................................................................................................... 24 Kasutatud allikad............................................................................................................. 25
Illustraatorid 1. Heiki Ernits ,,Kaelkirjak" (Andrus Kivirähk) "Leiutajateküla Lotte" (Andrus Kivirähk) 2. Vive Tolli ,,Nukitsamees" (Oskar Luts) 3. Edgar Valter ,,Sipsik" (Eno Raud) ,,Krõll" (Ellen Niit) 4. Heldur Laretei ,,Londiste, õige nimega Vant" (Iko Maran) 5. Alissa Poret ,,Karupoeg Puhh" (Alan Alexander Milne) 6. Tove Jansson ,,Muumitroll" (Tove Jansson) 7. Piret Raud ,,Sari Tähenärija raamatukogu: Paula elu" (Aino Pervik) 8. Anni Mäger "Limpa ja mereröövlid" (Andrus Kiviräha) 9. Kädi Rist ,,Miriami lood" (Teet Kamarik) 10. Ülle Meister ,,Kaarist on kasu" (Aino Pervik)
Seostub rohkem minevikuga kui tulevikuga Seostub maagia, nõiduse jm imepärasega Autor võib luua omailma Imeline maa, kuhutegekane satub Muinasjutuline olevus reaalses maailmas (naksitrallid) Muinasjutumaa ja muud polegi (Rõmuuta) Kõnelev mänguasi (Sipsik) Ajalugu kui muinasjutt („Mardileib“) Irma Truupõld „Rohelise päikese maa“, nukkude salaelu Eno Raud „Sipsik“ Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“ , lugu sõprusest Oskar Luts „Nukitsamees“, rahaahnus, julgus, vaprus, metsahirm, salapärane lugu „Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid“, lumemöldrid on unne nõidunud kuri nõid, nõiad sõidavad tolmuimejatega, miks lund ei saja Aino Pervik „Kunksmoor“, pikk luine vanaeit, heatahtlik ravitseja, edev, loodusearmastaja, proovib olla linnadaam, sõidab kollase õhupalliga. Silvia Rannamaa „Nösperi Nönni Natuke“
Merepiiga lasteaed Piia Kreitsman Jaanika Press Annika Päev Tallinn Maja üldiseloomustus Õlgkatus Kolmekordne Palkmaja Maast laeni aknad Terass Spordisaal, saun, bassein Soklikorruse iseloomustus Lift Köök Töötuba Ladu Esimene korrus Kamin kaitseklaasiga Eesti kunstnike maalid (Valter, Pärn) Rahvuslikud kaltsuvaibad Raamatukogu koos laenutusega ja internetiga. Saal koos valge Estonia klaveriga Laste riietehoid koos kuivatuskappidega Juhtkonna kabinetid Teine korrus Rühmades perepildid Looduslik valge ruloo Sisselükatavad voodid Riiulid, toolid puidust Õhuniisutaja Magamisosas on tähed, mis pimedas helendavad Mängukeskused Nõudepesumasin Kolmas korrus Vaatega terass merele Akvaarium Puhketuba Lamamistooli...
Kabur „Rops“ (1964), R.Vaidlo „Lood Kukeleegua linnast“ (1965) jt. Lasteluule, eriti väikelasteluule uuenemine: E.Niit, H.Mänd jt. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-1980. aastail Eesti lasteluule tipptase, eriti muinasjutulis-fantastilisel suunal, nt Eno Raud „Naksitrallid“, Aino Pervik „Kunksmoor“ ja „Arabella, mereröövli tütar“; Ellen Niit „Suur maalritöö“ ja „Krõll“; Iko Maran „Londiste, õige nimega Vant“. Realismi ja fantaasia põimumine sõnamängulises lasteluules: Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Kalju Kangur jt Süvenemine laste ja noorte psüühikasse ning sotsiaalsetesse probleemidesse: Lehte Hainsalu, Mari Saat, Leelo Tungal, Meri-Liis Laherand jt. Loodus- ja aimekirjandus: Harri Jõgisalu, Jaan Rannap, Rein Saluri, Viktor Masing jt.
linnast 1965 jpt. Eriti viljakas on see suund edaspidi. Uusi jooni laste-, eriti väikelasteluules: Ellen Niit, Heljo Mänd, Kalju Kangur, Venda Sõelsepp, Olivia Saar. Laadiline ja vormiline mitmekesisus 1970.-80. aastail. 20. sajandi eesti lastekirjanduse (üks) kõrgaeg, eriti muinasjutu-fantastika vallas nii proosas kui luules: Eno Raud, Naksitrallid (1972); Aino Pervik, Kunksmoor (1973);, Sookoll ja sisalik 1986; Ellen Niit, Suur maalritöö 1971 ja Krõlli-raamat 1979; Iko Maran, Londiste, õige nimega Vant 1972; Robert Vaidlo, Kessu 1978, Kessu ja Tripp 1988; Astrid Reinla, Pätu 1988. Realism, fantaasia ja sõnamäng uuenduslikus lasteluules: Hando Runnel, Ott Arder, Jaan Kaplinski, Eno Raud, Leelo Tungal. Realistlik proosa – irooniat, psühholoogiat, sotsiaalset teravust: Jaan Rannap, Agu Sihvka annab aru 1973, looma- ja koolilood; Leelo Tungal, Neitsi Maarja neli päeva 1980, Kirju liblika suvi 1986; Ly Seppel, Kaarini ja Eeva raamat 1981; Mari Saat,
Kasser ,,Lahediku käitumiskool”. Nimetage raamatuid (+autorid), milles lastele tutvustatakse loodust, inimese ja looduse suhet. Loodus(loomad): Rein Saluri „Koduloomad“ „Konnad ja maod“„Linnud”„Metsloomad“ Miriami ja kalad, Miriam ja lilled(Teet Kamarik). Nimetage raamatuid (+ autorid), milles on tegelasteks nukud ja mänguasjad. Miks mänguasjad lastega räägivad? I. Truupõld ,,Rohelise päikese maa.” E. Raud ,,Sipsik.” I. Maran ,,Londiste” Siim sai endale mänguasja- elvandi Londiste, kellega toos tehakse toredaid asju. Milne ,,Karupoeg Puhh”. Rääkivad mänguasjad on raamatutes selleks, et lapsed saaksid ka oma fantaasiavõimet arendada ning ehk kinnitust, et selline asi on normaalne. Näiteks nelja-aastase lapse mõttemaailm on väga fantaasiarikas ja seetõttu mängivad nemad igapäevaselt nukudega nii, et nukud räägivad. Seostatakse reaalsus ja fantastilisus. kelle lõi elavaks Anu vend
üleloomulikkuse elemendiga maailm, nende suhted mitmesugused. Näiteks: *reaalmaailma tegelane satub imelisele maale, nt ''Alice imedemaal'' *muinasjutuline olevus tegutseb reaalses maailmas nt A. Perviku ''Kunksmoor'' *muinasjutulises maailmas on äratuntavad reaalelulised tüübid, olukorrad nt A. Kivirähk''Lotte reis lõunamaale'' *loomad kõnelemas inimese kombel nt Janno Põldma ''Lepatriinude jõulud'' *kõnelev mänguasi nt Iko Maran ''Londiste nimega Vant'' *ajalugu kui muinasjutuline aegruum ''Lõvi ja lohe'' Eesti kunstmuinasjutu algus *F.R.Kreutzwald ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' väljaanne ilmus Helsinkis, eesmärgiks noore rahva vaimu ärandamine, algselt ei tahetud avaldada, sest oli halvustav suhtumine rahvaloomingusse, 1866 *Juhan Kunder ''Eesti muinasjutud'', 1885 *E.Peterson-Särgava ''Ennemuistsed jutud lastele'', ''Ennemuistsed jutud Reinuvaderist Rebasest'', 1909 ja 1911 *M.J
1970 ,,Topi" 1972 ,,Nublu" 1978 ,,Alfa-Romeo" Kolm viimast noorematele lastele, loomadest 1976 ,,Maja metsa ääres" 1983 ,,maari suvi" Kaks viimast MJ+reaalsus 1989 ,,Kasulaps" loomadest lood Heino Väli Peamiselt poistele kirjutav, kriitik 1975 ,,Kaevulood" kogu 1978 ,,jutud" kogu Silvi Rannamaa Lastele 4 raamatud 1959 ,,Kadri" 1963 ,,Kasuema" 1977 "Nösperi Nönnu Natukene" kunstMJ kogumik 1985 ,,Väikese käpa jälg" Iko Maran 1964 ,,Lauri ja Kaie kummaline matk" 1974 ,,Londiste, õige nimega Vant" 1966 ,,Läbi metsa" värsslugu 1970 ,,Kirjud lood" keskmisele kooliea poistele 1975 ,,Jass" 1975 ,,Pikk päev" 1977"Aga palju kasse" 1978"Tuline jäätis" 1980 ,,Piki ja Tohotiise" Kaljo Kangur 1966 ,,Timbu-Limbu õukond ja lumemöldrid" 1979 ,,Unenäod kristallkohvris" Silvia Truu 1967 ,,Silja, päikesekiir ja maailm" 1968 ,,Kuu aega täiskasvanu" 1971 ,,Tere!Sind ma otsin" 1977 ,,peidus pool" Kõiki teosied läbi Silja ja Indreku teema
Pille-Riin üksi, tutvus poisiga, kelle nimi oli Mart Laas ja kellel oli kaasas kõver suur raudnael, mida ta nimetas autovändaks. Oodates nad mängisid, et sõitisid autoga, autovändaga käivitasid ja suretasid autot. Ema tuli ja nad läksid koju. Kuuseehted. Käes on jõulud ja Pille-Riin tahtis kuusele ehteid panna. Vanaisa seletas, miks pole kuusele rohkem vaja, kui ainult valgeid küünlaid. Peale vanaisa seletuste sai Pille - Riin sellest aru. Iko Maran Londiste, õige nimega Vant See raamat on üks minu parimaid leide. Tiia Toomet Lapikirja ja lastekirja Joonistanud Vive Tolli Raamat räägib meile jutu Eidest ja Taadist, kes elasid nii ammu, et kõige vanemad muinasjutudki ei mäleta sellest midagi.Laias maailmas elasid üksnes Eit , Taat ja lammas. Eit laenas endale tulevikust kangasteljed, pügas lambalt villa maha ja hakkas kuduma. Kui lõng kedratud, hakkas ta
korrektselt; kasutab vajaliku teabe hankimiseks eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid ja internetti. Klassiväline lugemine 1. klass E. Raud ,, Sipsik" S. Väljal ,, Jussikese seitse sõpra" Vennad Grimmid ,, Lumeeit" Ch. Perrault ,, Saabastega kass" 2. klass I. Maran ,, Londiste, õige nimega Vant" E. Raud ,, Peep ja sõnad" Vennad Grimmid ,, Lumeeit" J. Rannap ,, Nublu" A. Pervik ,, Sookoll ja sisalik" 3. klass Aino Pervik , ,Kunksmoor" Annie M. G. Schmidt ,, Viplala" Astrid Lindgren ,, Bullerby lapsed" Otfried Preussler ,, Väike nõid" Tiia Toomet ,, Kodused asjad" 4. klass Aapeli ,, Üle linna Vinski" A. Lindgren ,, Kalle Blomkvist ja Rasmus" A. Milne ,, Karupoeg Puhh" P. L .Travers ,, Mary Poppins" A. Lindgren ,, Rasmus, Pontus ja Lontu" 5. klass
annaabi.ee 
