Järg muinasjuttudele ehk mis juhtus pärast õnnelikku lõppu Saabastega kass ärkas hommikul hirmsa peavaluga ega leidnud voodi kõrvalt oma saapaid. Punamütsike oli juba ballile lahkunud. Nende tütar Lumivalgeke magas veel koos oma norskava konnprintsiga. Saabastega kass mõtles, et võib-olla kodustatud kuri hunt viis nad oma kuuti. Ta laskis teenritel järgi vaadata. Seal neid ei olnud. Et mitte oma kuninglikku pead rohkem vaevata, läks ta lossi targa, Väikse Nõia juurde. Nõid parajasti ketras ühega nendest keelatud vokkidest. Saabastega kass kiitis teda, et ta nii tubli on. Väike Nõid küsis: ,, Kas sul asja kah oli või tulid lihtsalt mind tüütama?" Kass vastas: ,, Mul on probleem. Mu saapad on kadunud ja ma ei tea kust neid leida
ja hiir? VASTUS Multikas, kus peategelasteks olid kass ja hiir? VASTUS: ,,Tom ja Jerry" Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS Selle filmi tegelasteks on Sniff, Väike Müü ning Haisuloom. VASTUS: ,,Muumioru lood" Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS Selles lastefilmis on suur sookoll, kelle sõpradeks on eesel ja saabastega kass. VASTUS: ,,Shrek" Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS Selles filmis on peategelasteks Mammut Männi, Tiiger Diego ja Laiskloom Sid VASTUS: ,,Jääaeg" Filmis ,,Koopaoravad" on peategelane...
Kohustuslik kirjandus Romantism: 1. Merimee "Carmen" 2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4
Muinasjutt 7.klassi kirjandustund M.Tõnts Pärnu Ülejõe Gümnaasium Koolitaja:T.Dreier Esimene muinasjuturaamat Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud
süit ) palju traditsioonilise ülesehitusega teoseid. Kangro ja muusikateater Kangro loomingus on väga olulisel kohal lavamuusika, kus eri zanreis töid on tal üle kümne. 1982. aastal sai ta üleliidulise preemia muusikateatrialase tegevuse eest. Laiemat tähelepanu äratas juba tema esimene lavateos, 1974. aastal "Vanemuises" esietendunud ooper "Imelugu" Kuulsamad teosed: "Imelugu" 1974a. "Ohver" 1981a. "Põhjaneitsi" 1981a. "Saabastega kass" 1981a. "Uku ja vanemuine" 1988a. "Hunt ja seitse kitsetallekest" 1991a. "Süda" 1999a. Muusika näide : http://www.youtube.com/watch?v=rY4DrmE0C74 Lõpp
Pikkus: 360,1 meetrit. Süvis: 9,30 meetrit. Laius: 60,50 meetrit. Kõrgus: 72 meetrit. Kiirus: 20 sõlme (40 km/h). Võimsus: 41827 kw ehk 55770 hj. Meeskonnaliikmeid: 2100. Tekke: 16. Reisijakohti: 6400. Kaalub: ligikaudu 225 tuhat tonni. Huvitavaid fakte. Allure of the Seas on pikkuselt oma sõsar laeva , Oasis of the Seas`i, 50 mm ehk kõigest 5 cm pikem, asetades ta maailma kõige suuremaks kruiisilaevaks. 2011. aastal toimus laeval filmi "Saabastega kass" esilinastus. 03.02.2012 Kariibi merel olles, kukkus üle parda 30-aastane mees. 21. aprillil 2012 aastal tekkis laeva pardal masinaruumis tulekahju. Pilt 1 Pilt 2 Pilt öösel Allure vs Titanic Kasutatud kirjandus http://wikipedia.org
teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Ta on saanud palju auhindu oma raamatute ja teoste eest. Auhinnad: 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim
Päeva- Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede sõna Mina ja Klaabu tegelaste Elukutsete: õpetaja, Õppekäik raamatukogu Laste lemmikmuinasjutu- keskkond tutvustamine korstnapühkija tutvustamine lasteosakonda raamatu vaatlemine Käitumine raamatukogus ( "Saabastega kass", "Kaka ja Kevad", jne) Pildimaterjali vaatlemine. Keel ja Milliseid teatmeteosid Häälikuõpetus,tähenimetus Kuidas hoida raamatuid? Kirja eelharjutused Vestlusring - Kokkuvõte kõne lapsed ise nimetavad? "A". Raamatute tähtsus. vihikusse (A). nädalateemast (iga laps
Sampo värviraamat (2002) Lepatriinu faksiga (2004) Väike jõulusoov(2004) Koer tunneb koera(2006) Lätikeelne jäätis(2006) Salajutt(2006) Sabaga päike(2007) Õhtuvalgus ÕHTU VALGUS PEHME, IMELINE. METSAD MEENUTAVAD OMA NIME. SAMBLA SEES ON LAPSESÄNGI SOOJUS SIIA, SIIA PÄIKE ÄSJA LOOJUS, SIIA VALGUS PÄEVAVALGUS MAHA MITTE SINNA MUSTA METSA TAHA. Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass" "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu" "Hunt ja seitse kitsetalle" "Luiged, mu vennad!" "Põhjaneitsi", "Nukitsamees" "Juku" "Imelaps" Proosaraamatud Varesele valu(2002) Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) Väike draakon ja päkapilud(2005) Hernetont Ernestiine(2005) Koer tunneb koera(2006) Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Preemiad
Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused moraaliga", alapealkirjaga "Haneema jutud". Perrault oli mees kes andis üldtuntud lugudele kirjaliku élogieuse. Algselt oli Perraulti lood mõeldud täiskasvanutele: Kriitika aristkraatliku elu pihta tegelased on konkreetsed isikud hirm ja õudused Tuntumaad lood Saabastega Kass, Punamütsike, Tuhkatriinu e. Kristallkinngake, Sinihabe, Uinuv Kaunitar
laulan tantsin võimlen ja tegelen spordiga Tõuse püsti 2. Paranda vead. A. helle kuusk elab jõgeval. ta elab koos tõnu ja kallega. kevadel käivad nad koos peipsi ääres suvitamas. ka kass kiti lõbutseb koos nendega. helle uurib ajakirja stiil, tõnu loeb raamatut kalamehe aabits. mõnikord tulevad sõbrad ka rakveresse onule külla. B. karl ja kadri elavad kärdlas. karl õpib kärdla gümnaasiumis, aga kadri tartu ülikoolis. mõlemad käisid viljandis. nad vaatasid etendust saabastega kass. C. onu bella elab tallinnas. ta tuleb mulle paidesse külla. koos sõidame võrtsjärve äärde suvitama. onule meeldivad hando runneli luuletused, minule aga raamat tark mees taskus. onu naine on õpetaja. tema loeb ajakirju anne ja haridus ning ajalehte õpetajate leht. D. rein kaasik elab mustvees. ta elab peipsi järve kaldal. õde riina õpib tartu ülikoolis. lapsed loevad ira lemberi raamatut peeter ja vanaisa, ema loeb ajakirju kodukolle ja tervis. aga
Perrault, F.Mansart 2.Mis vahe on inglise ja prantsuse pargil? Kes on prantsuse pargi kujundaja? Milliseid elemente tead prantsuse pargis olevat? Prantsuse park-geomeetriliselt korrapärane, pügatud hekid, purskkaevus, kujud, Vaasid,paviljonid.(Kadrioru park) Inglise-korrapäratud, meenutavad tavalist metsa. Prantsuse pargi kujundaja de Nottre 3.Mille poolest on tuntud Charles Perrault? Prantsuse muinasjutukirjanik- „Punamütsike“, „Saabastega kass“ 4.Kes oli Fouquet? Louis XIV rahandusminister, kes ehitas uhke lossi, pandi kinni 5.Mis ala suurimaid esindajaid on Vauban? Sõjandusinsener, kindluste projekteerija 6.Iseloomustada Versailles´ lossi. 1.Peeglisaal (tundub suurem, valgem) 2.uhke park 3.Sõja salong, Rahu salong 4.skulptuurid, maalid 5.kristall-lühtrid 7.Kes olid invaliidid (neile ehitati kirik Pariisi)? 8.Iseloomustage lühidalt prantsuse barokk-kunstnikke.
Esmakordelt jõudis teos vaatajateni 2009. aasta kultuurifestivalil, Londonis, kus programmi raames juureldi 60ˇ põhjalaiusel asuvaid merelinnu. Eestis toimus esietendus Rahvusooperis Estonia 4. novembril 2016. aastal. Muinasjutulise pulmapeo balletist „Uinuv kaunitar“ originaalkoreograafia autor on Marius Petipa, teose koreograaf-lavastaja on Toomas Edur, kes viis läbi uusredaktsiooni. Pulmapeol on kehastutud muinasjututegelasteks nagu Saabastega kass ja Kassike, printsess Florina ja Sinilind, Punamütsike ja Hunt, Tuhkatriinu ja prints Fortune. Külalised tervitavad õnnelikku noorpaari ja Sirelihaldjat, kes murdis oma võlujõu abil kurja maagia. Kujundus on fantaasiaküllane, see teeb balletist imelise vaatemängu, mis rõõmustab kõiki maagia- ja muinasjutusõpru. Muusikavalik oli kirev ning sobis iga muinasjututegelase tausta ja tegudega. Kõlas Tšaikovski klassikaliselt kaunis muusika. Balleti lõpustseenis astuvad lavale
Filmimuusika: https://www.youtube.com/watch?v=Q4uwH5VDIPo Filmimuusika autor: Henry Jackman Henry Jackman on sündinud 1974. aastal. Ta on Briti filminduses helilooja ja tuntud ka kui klahvpillimängija. Lisaks filmimuusika kirjutamisele on ta välja andnud ka oma lugusid ja albumeid. Tema tuntumad filmimuusikad on: Monsters vs. Aliens (Koletised versus Tulnukad) (2009) Kick-Ass (2010) Kick-Ass 2 (2013) Puss in boots (Saabastega Kass) (2011) Turbo (2013) Captain Phillips (Kapten Phillips) (2013) The Interview (Intervjuu) (2014) Tallinn 2014
Ene Hiiepuuga II klassi lugemik. Tungal on koostanud koolihuumori kogumikud "Oi, Juku!", "Oi-oi, Juku!", "Oi-oi-oi, Juku!" ja "Juku loomaaed". Nukuteatris on lavastatud Tungla nukunäidendeid "Krants kuuse all," "Lehmatari lugu" ja "Luiged, mu vennad". Koos Andres Jaaksooga on Tungal kirjutanud libreto Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperile "Põhjaneitsi" ning palju muid libretosid ja tekste: Raimo Kangro (laste-) ooperitele ja muusikalidele "Ooperimäng", "Saabastega kass", "Ohver", "Seakarjus", "Hunt ja seitse kitsetalle" jt., samuti Rene Eespere lastemuusikalile "Metsluiged" ja Olav Ehala lastemuusikalile "Nukitsamees" ning ka Eino Tambergi, Raimo Kangro, Raimond Lätte, Rein Rannapi kantaatidele jm. Tungal on kirjutanud ka palju eurolaulude tekste: 1993. aaastal võitis laul "Muretut meelt ja südametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen, 1994
ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Auhinnad Ta on saanud ka erinevaid auhindu nimelt aastal 1986 Virumaa lasteraamatu preemia, 1992 A.H.Tammsaare ja E. Vilde preemiad, 1997 Kultuurkapitali lastekirjanduse aastapreemia, 1999 J. Oro nim
E. Vilde ,,Pisuhänd" 1. Mis on ,,Pisuhänna" zanr? Too selle kolm tunnust. ,,Pisuhänd" on näidend. Näidendi kolm tunnust on: 1) tekst on jaotatud vaatlusteks; 2) tegelaste tegevused on pandud sulgudesse; 3) tegelaste nimed on tekstis suurte tähtedega kirjutatud. 2. Mida tähendavad järgmised laused: 1) ,,Vestman tuli vene saabastega linna, ja nüüd on ta Vestman Vestmani uulitsast." 2) ,,Kord Vestman all ja Piibeleht peal, siis jälle Piibeleht all ja Vestman peal." 1) Vestman saabus linna vaesena, kuid nüüd on terve tänav tema auks nimetatud, kuna ta nii tähtsaks inimeseks tõusnud on. 2) Kord seljatab Vestman Piibelehte, kord vastupidi. 3. Too välja kolm erinevust õdede Matilde ja Laura vahel. Matilde oli riiakas ja pealetükkiv, Laura aga tagasihoidlik romantikuhingega müürilill. 4
C Kuidas pääses Väljaotsa Jaan kauplusse sissemurdmise süüdistusest? Jaani päästis Anni vale tunnistus, et Jaan oli öösel tema juures. Kes on Anni- rikka taluperemehe tütar, Jaan elas Anni isa maal, popsi saunas. Ta oli Jaaniga juba vanad sõbrad. Kai- Jaani ema. Andres- Jumalakartlik mees, Anni isa. Kohi-Kaarel- Pätt. Mari- Anni vanem õde. Kuidas suhtusid Kai , Mikk ja Mann varastatud kraami? Rõõmustasid, sest nad olid nii näljas. Mida tegi Jaan varastatud saabastega? Viskas sauna juures minema. Mis sai Annist teose lõpul? Ta vahistati vale tunnistuse andmise eest. Ta saadeti Siberisse. Enne Siberisse minekut abiellus ta Jaaniga. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" D 1. Mis juhtus küünlakuisel laadaööl? Juku, Luha ja Naarikvere vana tulid peale keskööd Jaani juurde hobuse ja reega ja peitsid tema lauta varastatud kraami. 2
ühiskonnakriitilisi romaane: „Hüljatud”, „Mees, kes naerab”, „Jumalaema kirik Pariisis”, „Meretöölised”. 2) Charles Perrault *Charles Perrault (12. jaanuar 1628 Pariis - 16. mai 1703 Pariis) oli prantsuse kirjanik ja kõrge ametnik. *Ta on tuntud eelkõige oma muinasjuttude koguga Contes de Fées (pr. "muinasjutud"), teda peetakse muinasjuttude žanri toojaks kirjandusse. Tema muinasjutte: * Uinuv kaunitar * Punamütsike * Sinihabe * Kassi-isand ehk Saabastega kass * Haldjad * Tuhkatriinu ehk Kristallkingake * Tuttpea-Riquet * Pöialpoisike * Eeslinahk * Hapuoblikas 3) Edgar Allan Poe *Edgar Allan Poe (19. jaanuar 1809 Boston - 7. oktoober 1849 Baltimore) oli ameerika romantiline kirjanik, luuletaja, toimetaja ning kirjanduskriitik. *Eelkõige on Poe tuntud põnevus- ja õudusjuttude autorina. Teda peetakse kriminaalromaani žanri leiutajaks, samuti andis ta panuse tärkavasse teadusliku fantastika žanri. Ta oli esimene tuntud
Vanemuine" (1908) algse teksti ja meloodiad, kuid lisas sellele uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretd kirjutanud Leelo Tungal.
1. V.Propi teooria järgi on imemuinasjuttudel sarnane struktuur ja tegelaste funktsioonide ühesugune järjestus: muinasjutu sõlmitus sisaldab hädaolukorda; peategelane lahkub kodust; peategelase kätte satub võluvõimega ese; tuuakse sisse uus tegelane-abimees; peategelane muutub passiivseks, tema eest toimetab abimees; eesmärk saavutatakse. Imemuinasjutud on üles ehitatud kindla skeemi järgi. (,,Saabastega kass", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" 2. Taani rahvaluuleuurija A.Olrik on formuleerinud 16 seaduspärasust, millest olulisemad on: kordamise seadus (kordus on sageli gradatsiooniline e astmeline); tagakaalu- või lõppkaalu seadus (kõige tähtsam tegelane/ese paigutatakse lõppu); komarvu seadus (arv 3 või 3 kordused pluss/miinus 1); tavalise kaksuse seadus (korraga on tegevuses maksimaalselt 2 tegelast); ainsa
Raamatute peategelane kajastub alati raamatu pealkirjas: nt. Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Sinihabe, Punamütsike, Pöialpoiss jne. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimine jääb ära. Perraulti muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu, seega on lõpp tihti halb, mitte õnnelik. Muinasjutud on räägitud õukonna jaoks. Värssmuinasjutud: Griselidis, Eeslinahk, Naeruväärsed soovid. Proosamuinasjutud: Uinuv kaunitar, Punamütsike, Sinihabe, Kassi-isand ehk saabastega kass, Haldjad, Tuhkatriinu ehk kristallkingake, Tuttpea-Riquet, Pöialpoiss. Teised muinasjutud ja valmid: Kakk ja linnud, Kukk ja rebane, Poodud kass ja rotid, Lohe ja alasi, Ahv ja tema pojad, Rebane ja kurg, Ahv ja kass, Madu ja siil, Karjane, kes muutus lambaks, Uue maailma suhkruroog ehk Suhkrutoos. Vennad Grimmid: Jakob Grimm(1785-1863), Wilhelm Grimm(1786-1859) Germaani filoloogia rajajad; saksa keele, luule, ajaloo ja rahvajuttude uurijad. Göttingeni ja
Madis ja teised", "Kristiina, see keskmine", ", "Barbara ja suvekoerad", "Barbara ja sügiskoerad", "Kollitame, kummitame!" Luuleraamatud lastele: "Koera elu", "Karune lugu", "Väike ranits," "Seltsis on segasem", "Vana vahva lasteaed", "Palju õnne sünnipäevaks!","Küll on hea!", (1973 1998) jpt. Õppekirjandus: Aabits (1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile (1998). Lastenäidendid ja muusikalilibretod "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Raamatuid on tõlgitud vene, soome, inglise ja leedu keelde, üksikuid luuletusi ilmunud esperanto, itaalia, saksa, ungari jpt. keeles. Tõlkinud vene keelest B. Ahmadulina, J. Akimi, O.Drizi, M.Borissova, S.Marshaki,E. Moshkovskaja, M.Tsvetajeva jpt. luulet, inglise keelest lasteluulet ja "Hallo, Dolly
Näiteks kodumaa vastu. Ka näitab luuletus ,et igatsemine võib inimesele olla väga raske. Punane Moon T-Teemaks on armastus. PM-Armastuse tõttu võtavad inimesed riske ja eriti noored. S- Armunud inimene teeb kõik oma armastatu jaoks. Inimene teeb armastuse jaoks kõik isegi kui see on talle endale mingit kasu ei too. Saapad T-Saapad kui inimese kaaslased elus. PM-Luuletus näitab ühe inimese halli argipäeva mida ta käib koos oma saabastega. S- Luuletus viib meid inimese masendavasse ja igavasse argipäeva. Minu arust toob meid see luuletus ühe tundmatu inimese argipäeva ja kuidas tema saatjaks on sel teekonnal ainult saapapaar. Järvel T- Kaks armastajat sõidavad öisel järvel paadiga. PM-Armastajatele pole vaja juttu ,et üksteist mõista. S-Nooruse mälestused jäävad inimesele terveks eluks meelde. See luuletus oli minu arvates klassikaline luuletus armastusest: armastajate paar, öine järv jne.
uue orkestri partituuri täis vaimukusi ja vihjeid. Kangro lauleldus "Uku ja Ecu" kasutab suures osas samu tegelasi kui Hermann, neile on vaid lisatud mõned uued "jumalad", nagu Ecu ja Natu. See groteskne lugu peegeldab 20. sajandi lõpuaastate Eestit sinisilmselt Brüsselist piimajõgesid ja pudrumägesid ootamas. Kangrol on muusikalisi lavateoseid ka lastele: lasteooper "Ooperimäng" (1975), lastemuusikalid "Saabastega kass" (1981), "Juku" (1998), "Hunt ja seitse kitsetalle" (1991). Neilegi on libretod kirjutanud Leelo Tungal. Instrumentaalmuusika Raimo Kangro lõpetas Tartu Muusikakooli klaveriklassi ning klaver on olnud väga tähtis pill ka tema heliloomingus. Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt
· Appi, appi, Triibu-Liine ehk Metsik kassitamine Vana.Inimlas(2002) · Anna ja Aadama lood(2003) · Siiri Siiruselt(2003) · Siil Felix ja päkapliks Kerli(2004) · Siil Felix ja kriminaalne loomaaed(2005) · Siil Felix ja sekelduste sügis(2005) · Hernetont Ernestiine(2005) · Väike draakon ja päkapilud(2005) · Koer tunneb koera(2006) · Seltsimees laps ja suured inimesed(2008) Lastenäidendid ja muusikalilibretod: · Saabastega kass · Krants kuuse all · Juku · Tuhkatriinu · Hunt ja seitse kitstelle · Põhjaneitsi · Nukitsamees · Hunt ja seitse kitsetalle · Imelaps Ilmunud luulekogud: · Kummalised kiivitajad kurtsid(1966) · Käsi on valge ja süda on must. Luulet 1963-2002 (2002) · Kõige ilusam ema(2002) -5- Tuntud laulusõnad: · Oma laulu ei leia ma üles
o Campanella solaarid (teda ei toetanud G.Galilei ta arvas et loodusraamatud tuleb kirjutada matemaatilises keeles) o 16.saj. loodi Fausti kuju o Unkvisitsioon- G.Galileil käsiti kirikust lahti öelda o ,,muistsed" ja ,,moodsad" (kaasaeg vs. traditsioon) o Prantsuse Akadeemia kõige tähtsam koht prantsuse keele puhtuse säilitamiseks o Boileau antiik oli ideaaliks o Ch. Perrault ,,Punamütsike", ,,Sinihabe", ,,Saabastega kass" o Herodotes ajaloo isa 11.märts Klassitsismi filosoofilise idee võtab kokku prantsuse teadlasee Rene Rescartes'i tõdemus: Cogito, ergo sum. (Mõtlen, järelikult olen olemas). Inimese mõtlemine seatakse kõige aluseks. Klassitsim põhineb ratsionalismil. Tõeallikaks mõistus. Suurima täiuse saavutas klassitsim 17.saj. Prantsusmaal ühtse monarhiaga, vormidistsipliin. 1635. asutati prantsuse akadeemia
Rõivastus aastatel 1970-1979 Dekaad on saanud halva maitse sümboliks, sest nad sünnitasid trende, mis kohe kadusid. 1970ndad propageerisid jätkuvalt väga kõhna figuuri, naine oli välja venitatud ja teibasarnane. Saadi teadlikuks anoreksiast ning tähelepanu objektiks oli tselluliit. Üks koledamaid sünnitisi oli kihilinemood, mis võeti omaks koos laiade särkkleitide smock´idega. Triooli talupojaseelik koos kohmaka meremehejaki-taolise rõivaesemega ning lontis saabastega olid kohutavalt tülikad kanda. Kümnendi lõpus tuli diskostiil, mille lemmikuteks olid atlass-siidist bokseršortsid ja kõrged kontsad, haaremipüksid ja leopardid, tibatillukese looriga Hollywoodi kübarad, ning nahk püksid, mida kanti kõrge kaelusega pitspluuside ja madalate kingadega. Kümnendi lõpuks olid liibuvad (läbipaistvad kui ka ihuvärvi) seksikad rõivad saanud võidu laia lohvaka stiili üle. PUNK sündis tänaval suhteliselt lühiajalise protesti- ja kultusemoena
Muinasjuttude, millele on omane lüüriline ja filosoofilis-psühholoogiline põhitoon. Anderseni muinasjutud lõppevad tihti kurvalt ja tekitavad lugejaid sügavaid emotsioone. Nt: ,,Merineitsi", ,,Inetu pardipoeg", ,,Geisri uued rõivad", ,,Metsluiged", ,,Karikakar" Kolmas kuulus muinasjutumeister maailmakirjanduses on prantsusekirjanik Charles Perrault, kelle muinasjutut kogumikust ,,Haneema jutud"sai alguse teadlik rahvaluule kogumine ja ülestähendamine. ,,Punamütsike", ,,Saabastega kass", ,,Okasroosike" selle põhjal lõi Tsaikovski oma balleti uinuv kaunitar. ,,Eeslinahk" Romantism prantsuse kirjanduses Prantsuse romantismi mõjutasid eelkõige vapustavad ajaloosündmused eelkõige suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni võimuhaaramine jne. Tänu sellele on prantsuse romantism kohati väga võitluslik aga ka sügavalt tundeline. Paljud prantsuse romantikud valisid oma teoste keskkonnaks müstika ja keskaja kirjeldamise
· Luuletused ja värsslood: ,,Väike ranits"(1982), ,,Vana vahva lasteaed"(1988), ,,Palju õnne sünnipäevaks!"(1994), ,,Küll on hea!"(1998), ,,Pururikas laps"(2002), ,,Lätikeelne jäätis"(2006), ,,Kama üks ja kama kaks"(2009), loodusluule ,,Hundi lugemine"(1978) · Õppekirjandus: Aabits(1997), emakeele lugemikud I, II ja III klassile(1998) · Lastenäidendid ja muusikalilibretod: "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku" TEKSTINÄITED Luulekogu ,,Kõige ilusam ema"(2002) Kõige ilusam Oma ema lapse silmas Mis on ilusaimad lilled? kõige targem on, ja parem. See on ammu teada asi: Temast kenamat maailmas kauneimad on lilled, mille
halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaootiline,MJ aitab selgitada Rahva- ja kunstmuinasjutt Rahvamuinasjutt kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süzeeline arendus, lemmikteemad ja karakterid. Lõpp enamasti õnnelik. Kunst-/autorimuinasjutt autori poolt kirjutatud, sageli allegoorilise v sümboolse sisuga. Muinasjutuautoreid võrdlevalt (Perrault, Grimmid, Andersen) Charles Perrault (sinihabe, saabastega kass, tuhkatriinu, eeslinahk, punamütsike, uinuv kaunitar). Muinasjutud räägitud õukonda sisenevatele neidudele. P muinasjuttudes ei eksisteeri kättemaksu. Lõpp tihti õnnetu. Grimmid (rapuntsel, uinuv kaunitar, lumivalguke, hans ja grete) 1812-1815 Laste- ja kodumuinasjutud. Muinasjutud rahvasuust maha kirjutatud, esitatud võimalikult audentselt. W töötles ainult kirjanduslikult, J lubas hiljem pedagoogilistel eesmärkidel pehmendada. Saksa folkloristid ja keeleteadlased.
traditsioonilistest mõtteviisidest lapse arengu hindamisel. Võiks ju siin kohe vastanduda, tuues esile tänapäevase lapsest lähtuva hindamisprotsessi, mis väldib sildistamist ja veelgi hullem, tutistamist, kuid siiski ei saa ma vanema generatsiooni kasvatusmeetodeid täiesti hukka mõista. Pangem tähele – lapse arengu hindamisele on siin rahvalaulus mänguliselt lähenetud, peaaegu nagu arengumäng: hindajaks on soliidne kriimusilmne kass, kes istub (saabastega kass?) kännu otsas ja teeb tublidele (katekismuse lugejatele?) isegi pehme käpaga pai! Kõigepealt vaatlen, mis võiks õigupoolest oma olemuselt olla lapse arengu hindamine. Areng viitab protsessile, mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. Inimeste puhul toimuvad kõige suuremad arengumuutused sünnieelses eas, imikueas ja lapsepõlves. (Smith & Cowie & Blades, 2008) Areng, mida me hindame, toimub kolmes dimensioonis: vaimne ehk intellektuaalne areng;
Ta on koostanud populaarse aabitsa ja emakeele lugemikke, lastefolkloori- ja anekdoodikogumikke, ettelugemisraamatuid väikelastele. Tema lasteraamatuid on tõlgitud inglise, leedu, soome ja vene keelde. Lisaks lasteraamatutele on L. Tungal avaldanud luulekogusid täiskasvanutele, tegutsenud viljaka publitsisti ja kriitikuna, kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikali- ja laulutekste. Lastenäidendid ja muusikalilibretod on näiteks järgmised: "Saabastega kass", "Krants kuuse all", "Tuhkatriinu", "Hunt ja seitse kitsetalle" ,"Luiged, mu vennad!", "Põhjaneitsi", "Nukitsamees", "Juku". Lastekirjandusse tuli L. Tungal värssidega. 70-ndate aastate keskel ilmusid pildiraamat ,,Karune lugu" ning värsivihikud ,,Koera elu" ( 12 luuletust erinevatest koeratõugudest ), ,,Hundi lugemine" ( samuti loomadest ) ja ,,Mooni avastamine". Raamatus ,,Hundi lugemine" on tihti võrreldud looma elu lapse omaga, kasutatud pahupidisust ja kujutlusmängu.
rahvamuinasjutu seadustele. lRahvamuinasjutt on kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasia vili, kindlate poeetiliste võtete ja reeglite, süzeelise arenduse, lemmikteemade ja lemmikkarakteritega. lMUINASJUTUAUTOREID VÕRDLEVALT (PERRAULT , GRIMMID, ANDERSEN) lPerraulti peetakse muinasjutu zanri toojaks. Tema loomingut iseloomustab särav huumor, prantslaslik teravmeelsus ja üleolev stiil. (,,Punamütsike", ,,Tuhkatriinu", ,,Tuttpea-Riquet", ,,Eeslinahk", ,,Saabastega kass", ,,Haldjad", ,,Uinuv kaunitar", ,,Pöialpoisike", ,,Sinihabe"). Tema puhul kajastub peategelane juba pealkirjas. Muinasjutud kirjutatud õukonda sisenevatele neidudele. Arvete klaarimist ei ole. Lõpp ei ole alati õnnelik. Muinasjutud on mõeldud õukonna jaoks. lGrimmid kirjutasid muinasjutte rahvasuust, säilitasid palju, kuid muutsid kirjanduslikumaks. (,,Lumivalgeke", ,,Uinuv kaunitar", ,,Hans ja Grete",
Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996) · "Moskva-Petuski" (Venedikt Jerofejev; 2000) · "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001) · "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001) · "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002) · "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevits; 2003) · "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 200 Laulitekstid lavastustele: · "Lumekuninganna" · "Saabastega kass" 3. Ott Arderi luuletusi Millimallikas Hilissuvel soojaks paistab päike läänemere vee. Väiksel millimallikalgi selge on me randa tee. Ise ta küll suurt ei liigu, meri kannab, laine toob. Lainel üles-alla kiigub,
5 1972. aastal andis Rummo justvalminud kogu "Saatja aadress" käsikirja ,,Eesti Raamatule", kuid pärast viljatuid läbirääkimisi võttis ta selle tagasi, sest sai aru, et terviklikul ja moonutamata kujul seda välja anda ei saadud. Seega levis teos omakirjastuslikult. Seejärel ilmusid Rummo sulest järjest kaks lasteraamatut: 1974. aastal "Lugemik-lugemiki" 1974. aastal "Kokku kolm juttu" Näidend "Kass! Kass! Kass!", mis lähtub Saabastega kassi muinasjutust, ilmus 1981. aastal. Luulekogu "Ajapinde ajab" ilmus 1985. aastal. 1985. aastal tuli välja valikkogu "Oo et sädemeid kiljuks mu hing", mis sisaldab enamjaolt luuletusi poeedi neljast raamatust: ,,Ankruhiivaja", ,,Tule ikka mu rõõmude juurde", ,,Lumevalgus...lumepimedus" ja ,,Ajapinde ajab 1985. aastal valmis ka näidend "Kõrgemad kõrvad", mis räägib loo kuningas Midasest. 1989. aastal ilmus lõpuks eelnevalt tsensuuri taha jäänud kogu ,,Saatja aadress" koos muude
· inimene on loomast tekkinud o egiptus 4 · algul polnud midagi · maa tekkis mõtte jõul · looja Jumal Ra · inimene tekkis looja pisaratest selgita arhetüübi mõistet ja too näiteid arhetüüpsete tegelaste kohta o arhetüüp inimese kollektiivne alateadvus ehk inimkonnaühise kogemuse algkujutlus o nt. Saabastega kass kavalus, äike viha, nipernaadi rändamine, james bond kangelane piibel o Iiobi raamatu sisu · E o Ideestik · T o Kirjanduslik väärtus · Stiil erineb ülejäänud piiblist ägeduse ja meelekibeduse poolest · Kasutakse tegevuse dramaatilist astmestamist · Luuakse karakteripinge · Tekstis on nii eepika, lüürika kui ka dramaatika elemente Koguja o Eripära
12 Sissejuhatus Arvuti on täpselt samasugune vara nagu teie kodu, auto, stereokombain ja CD-d. Keegi ei pea imelikuks, et kodust lahkudes suletakse aknad ja lukustatakse uks, samuti ei jäeta autot maja ette, uksed pärani lahti ja raadio valjuhäälselt mängimas. Ei tasu lohutada end mõttega, et see, mis teile kuulub, pole nagunii kuigi väärtuslik ning ei peaks kedagi huvitama. Ka see, kui keegi teie ukse hingedelt maha tõstab, akna puruks lööb, külmkapist toitu näksib ja poriste saabastega voodis trambib, on küllaltki ebameeldiv. Ja tõenäoliselt ei taha te hoopiski, et keegi teie magamistoa aknast sisse piilub ning nähtud intiimseid detaile kogu külale kirjeldab. Kaitsmata arvuti piltlikult öeldes seda kõike paraku võimaldab. Enamgi veel, teie arvutit ja internetiühendust võidakse teie teadmata kasutada uuteks rünnakuteks teiesuguste pahaaimamatute kasutajate vastu, rämpsposti ja pahavara laialisaatmiseks või pornopiltide vahelaona.
· oluliseks tooraineks sai kartul · Talude päriseksmüümine algas 1850ndatel aastatel Lõuna-Eestis ja raha saadi selleks linakasvatusest. · Talude ostmine aitas kaasa mõisamajanduse lammutamisele ja väikepõllumeeste väljakujunemisele Eesti külas. · Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, vabrikutes jms. Talupoegade jõukuse kasvuga kaasnesid muudatused nende elulaadis. · Pastla asendati saabastega · seljas vabrikuriidest ülikond · valguseks petrooleumlamp Viljakasvatuse asemel sai olulisemaks piimakarjakasvatus. LAEVANDUS 19. saj hakkas kiiresti arenema laevandus ning paadikaubandus. · Peamised keskused Häädemeeste ja Eesti põhjarannik · kaubandus arenes · tegeleti salakaubandusega · metskaptenid rannamärkide abil orienteeruvad kaptenid Tekkis vajadus koolitatud laevajuhtide järele ja 1864 asutati merekool Heinastesse. TÖÖSTUS
siinsete oludega. Muinasjuttude kogujatest ja töötlejatest võiks nimetada Juhan Kunderit, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi (tema ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" on ehe näide romantismiaja muinasjuttudest, milles põimuvad rahvusvahelised motiivid eesti kohaliku folklooriga). Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Esimene muinasjutu raamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" . 6 2. Muinasjuttude võrdlus ( Vägev vähk ja täitmatu naine , Nõiutud krevett ja Kuldkalake) Järgnevas peatükis on vaatluse alla võetud kolme erineva autori poolt kirjutatud, kuid sisult sarnased muinasjutud. Need on: Vägev vähk ja täitmatu naine, Nõiutud krevett ja Kuldkalake. Pealkiri Autor Tegelased Koht Soovid Mõte
Pärast kleepisid õiget pidi tagasi, nii on õigem. Tegid paadiga lõbusõitu, tahtsid jõuda muinasjutusaarele. Püüdsid kala ja meri jooksis veest tühjaks. Kõndisid jala paadisadamasse. Ema imestas pärast, kes on vanni korki niimoodi sikutanud, et rõngas pikerguseks moondunud ja laevad olid laiali. Kessu seletas, et käis Tripiga reisil jne. Koristas laevad ära. Uuel päeval võtsid paadi ja põrutasid uuesti muinasjutusaarele, sest eelmine kord sinna ei jõudnud. Nägid seal Hunti, saabastega kassi jt. Saabastega kass saatis oma õukondlasi neid ära ajama. Põgenesid ruttu tagasi. Ema käskis muinasjuturaamatud riiulisse tagasi panna. Isemoodi loomaaed. Tegid Tripiga loomaaia, aga nii, et lõvi puuris oli ahv jne. Inimesed oli hämmingus, loomade söötja ka. Paras segadus tuli sellest. Pärast emale rääkis. Et enam kunagi sellist segadust ei tekiks, on nüüd loomad loomaaedades alati õiges puuris. Kessu ja Tripp käivad unenägude laenutuspunktis
(http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.3.Haigused Seenhaigust Batrachochytrium dendrobatidis peetakse süüdlaseks terves maailmas toimuvale kahepaiksete suremisele. Sellega nakatanud konnad põevad chytridiomycosis-t, haigust, mis mõjutab kahepaiksete nahka ja on tihti surmav. Selle seene eosed elavad üle märjad tingimused ja seda võib kohast kohta kandamärgade riiete või saabastega. Uus-Meremaal avastati see haigus 1999. aastal eksootiliste konnade juures Canteburys. Praeguseks on seda leitud kõigi Acheyi konnade populatsioonide juurest põhjapoolsel saarel. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.4.Saaste Kõige ohtlikumad on happevihmad. Alumiinium, kaadium, raud, tsink ja vask on kõik konnadele mürgised. Lähtudes kaladele tehtud uuringutest saame väita, et niklil, mangaanil ja pliil on konna populatsioone kahjustav mõju.
süsteemi häid omadusi. Näiteks on tehtud sidemed, milles jalg sisestatakse tagant, mitte pealt. Paljude jaoks annavad need tõesti lubatud mugavuse ja juhitavuse, ent tihti on need väga kallid. · Plate Neid sidemeid kasutatakse slaalomsõitudeks ja võistlustel. Sellised jäigad sidemed annavad laua üle suurema kontrolli. Lumelauasaapad Lumelauasaabas peab olema spetsiaalne. Võimalik on muidugi sõita ka tavaliste saabastega, kuid üldjuhul ei sobi need klambritesse, hakkavad logisema ja nendega on suurem oht vigastusteks. Ilma spetsiaalse saapata ei saa sõidust kunagi ka õiget naudingut, kuna lauda on sel juhul väga keeruline juhtida. Lumelauasaabas tuleks valida mugav, kuna tihtipeal veedetakse mäel pikki päevi ja ebamugav või väike saabas hakkab häirima. Levinud on kahte liiki saapaid: Soft boots (traditsionaalsetele klambritele) ja Step-in boots (SIS klambritele).
Viimne võitlus, seltsimees, toimub alati ilma saabasteta NIKOLAI Eksite. Me paneme risti jalutsisse, selleks, et kui see hüüd tuleb, siis saab iga langend võitleja haarata ristist kinni, end püsti vinnata ja kuna jalad vabad, kohe võitlusesse söösta. Mul on endal nii olnud. HIRMUS ANTS Ahah, teeme proovi. HEESKA Nii. PIKK FELIX Las keegi teist viskab pikali. NIKOLAI Sm Solk, palun. SOLK Aga mul pole saapaid. PIKK FELIX Pole viga, näidake ainult ette. SOLK Ei, ma tahaks saabastega. NIKOLAI 50 Kellel on saapad? SOLK Teil, seltsimees Palmioks. NIKOLAI Ei, on küll, aga ma pean nägema LUMI No kellel on saapad? EMA LUMI Kurat, tooge sealt põllu pealt, sm Kuul. Esimest korda toote või? KUUL Loomulikult mitte! Kuul kaob põllule HIRMUS ANTS Olete kindel, et see nii toimib? NIKOLAI Olen lugenud sellest, peaks töötama. Tõelin kommunist kasvab ikka saabastest välja. See on
Kuus aastat tegeles sportvõimlemisega. Lõpetas selletõttu, kuna sai aru, et tal ei ole nii häid eeldusi, kui teistel trennikaaslastel. Mõningaid harjutusi ja elemente ei julgenud Elmo enam teha. Tükk aega käis trennis vastu tahtmist. Vahel ütles vanematele, et läheb trenni, kuid tegelikult käis kinos. (Kalju Orro, Vastab Elmo Nüganen, Teater.Muusika.Kino, 2002, 8/9, lk 7-9) Esimene roll oli kooli näiteringis, mängis Saabastega Kassi. Peas oli suur müts ja jalas kummikud. Kõik, mis ta pidi tegema, oli tulla ühest lava otsast lavale ja teiselt pool ära minna. Elmo ise oli oma rolliga väga rahul ning imestas, miks teda ei tulnud keegi kiitma tema suurepärase etteaste eest. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) Jõhvi poistekambas oli tema hüüdnimeks Nugis, inspireerituna tema perekonnanimest. Elmo mängis lapsepõlves tihti üksi, ka selliseid mänge, kus oleks olnud vaja partnerit
Õhtuhämaruses hakkasid nad liikuma tagasi kodu poole ning jätsid kahe järve vahelisel tammil hüvasti. Illimar oli väsinud ja ema seelikust kinni hoides ning pooleldi magades liikus ta koju. Järgmisel päeval ärkas Illimar vara ning otsustas siis kosja minna. Ta otsis välja oma erineva suurusega saapad. Nimelt üks oli suurem ja tumedam kui teine. Leidis kapist tühja pudeli ning pani selle vett täis ning läkski arglikult kosja. Illimar koperdas oma saabastega mõisa teisele korrusele ning märkas Sohvit uksest väljumas. Sohvi kutsus Illimari tuppa ja Illimar käskis tal kosjaviina juua. Sohvi jõi ja pakkus Illimarile magusat. Peale vestlust Sohviga läks Illimar veel ka alatarele ning rääkis lellele kosjaskäigust. Lell soovitas tal varsti koju minema hakata ning seda Illimar ka tegi. Teel koju sattus ta kokku suure pulliga ning vältis mitmeid inimesi, kaasaarvatud enda isa. Ta tahtis järve kaudu koju minna, kuid talle tulid tema pruudi Sohvi
Juba oli asi nii kaugel, et ta ei suutnud enam hobusegi selga ronida. Tema tervislik seisund, mis polnud iialgi kõige parem olnud, muutus üha halvemaks. Ludwig elas aina ebaterislikumat elu, neelas roogi, mida ta magu välja ei kannatanud, kallas endale sisse alkohoolseid jooke. Ta käis ikka rohkem alla, ta jättis hooletusse oma garderoobi, hulkus pikka aega pärast ärkamist öösärgis ringi, ja olles mõnelt väljasõidult tagasi tulnud, heitis koos saabastega voodisse. Sagenesid meelepetted. Ta nägi nägemusi, ta arvas kuulvat helisid, mida tallmeister Hornig enda kinnitusel päris kindlasti ei kuulnud. Tujud vaheldusid üha kiiremini. Veel nüüdki võis ta olla vahetevahel rõõmsameelne ja rahulik, peaaegu tasakaalukas. Kuid aina sagedamini ja aina järsemalt hakkas meeleolu pöördeid tegema, ta ärritus, läks endast välja, temas võtsid võimust raevupuhangud ja vihasööstud. Ludwig II jäi ikka üksildasemaks. 1883
Raimo Kangro on tuntuks saanud rahvusvaheliselt peamiselt heliloojana. Kangro oli üks Eesti kõige viljakamaid heliloojaid kammermuusika vallas. Tema muusikat on kirjeldatud kui võimast ja impulsiivset.14 Helilooming Lavateosed: · Imelugu (Ooper, 1974) · Credo (Oratoorium, 1977) · Ooperimäng (Lasteooper, 1977) · Põhjaneitsi (Rockooper, 1980) · Ohver (Ooper, 1981) · Saabastega kass (Muusikal, 1981) 14 http://et.wikipedia.org/wiki/Raimo_Kangro 13 · Helin (Sümfooniline poeem, 1985) · Sensatsioon (Rockooper, 1986) · Uku ja Ecu (Ooper, 1998) · Süda (Ooper, 1999)15 Tunnustused · 1978.a ja 1988.a Eesti NSV muusika aastapreemia · 1984.a Eesti NSV teenelise kunstitegelase aunimetus · 1996
Ta tõmbus vaikides kogu ülejäänud eluks kloostrisse. Karl oli pikka kasvu turjakas mees. Arvestates tolle aja toitumisraskusi oli tema pikkus hämmastav 192 cm. Tal oli lühike kael ja tal oli suur nina, kõrge laup ning ümmargune pea. Ta riietus frangi rahvale omasel moel: ihu peal kandis ta linast särki, reisi katsid linased püksid; nende peal kandis ta tuunikat, mis oli ääristatud siidiga. Sääri ümbritsesid säärapaelad. Sääremarjad kattis ta seega paeltega ja jalalabad saabastega. Talvel kaitses ta õlgu ja rinda saarma- või nugisenahast vammus. Võõramaiseid riideid ta ei sallinud. Erandina võis teda kahel korral näha Roomas pikas tuunikas ja rooma kingades. Karl tegeles spordiga, ujus meelsasti, ning oli meisterlik ratsutaja ja kütt. Pärast lõunasööki ta magas. Öösiti ta tõusis neli või viis korda üles, pani end täielikult riidesse ja pühendus tööasjadele. See tähendab, et kaastöötajad pidid pidevalt olema valmis tegutsema.
Tagasiteel mööda Jaani tänavat, praegust Pärnu maanteed rakendati enne Peetri platsi vaguni ette veel teine hobune, sest üks ei jõudnud konkat tõusul vedada. SuurKarja ja VanaPosti tänava ristmikul oli troskade seisukoht ning hobuste joogiküna. Reaalkooli ees ja Niguliste kiriku esisel väikesel platsil ootasid sõitjaid voorimehed. Lippasime poistega ka paljajalu linnatänaval ringi. See oli tol ajal moes. Toast läksime välja sandaalide või saabastega ja õues peitsime need varjulisse paika, et tagasi tulles uuesti tuppaminekuks jalga panna. Vahel tuli ette ka pahandusi, kui varbad juhtusid verised olema. Suvisel koolivaheajal kolasime ringi sadamas ja Kalarannas. Praeguse Linnahalli taga olid meie ujumis ja kalastamispaigad. Paremad ujujad söandasid ette võtta kaugemaid retki enamasti Vana Patarei varemeteni, mis asusid umbes 300 meetri kaugusel. Kalaranna poiss Egon Brücke (hilisem
annaabi.ee 
