KELL SAADE 07.00 Eurouudised - 10.00 Kultuuriuudised - 10.20 Kes seal on... - ... 10.45 Tänane saatekava - 11.00 20.sajandi klassikud. "Lolita"- . "" 13.30 Maailma kultuuririkkused. San Souci. Potsdami aiad ja paleed - . "-. " 13.45 Sündinud lendama. Alexander Belyayev - . 14.30 Viies mõõduvõtt - 15.00 Vassili Shukshin. "Vanja, kuidas sa siin oled?" - . ", ?" 15.30 Kultuuriuudised - 16.30 Lastele. 11-osa "Vargus vanglas" . 11- . " " 16.55 Lastele. 5-osa "Inimene ja lõvid" . " ". 5- 17
Tallinna Järveotsa Gümnaasium EESTI TELEJAAMADE SAATEKAVADE ANALÜÜS Kalle Takel 11b 2012 Tallinn Sissejuhatus Analüüsil lähemalt ETV ja ETV2-e programmi. Kaudsemalt veidi uurisin ka Kanal2 ja TV3 programmi. Antud uurimisel on mõlemad telekanalid (ETV ja ETV2) avaõiguslikud. Kanal 2 ja TV3 on aga mõlemad kommertskanalid. Võtsin perioodiks ühe aasta, et oleks suurem võrdlus. Toon välja omasaadete protsendi 1 aasta jooksul ETV ja ETV2 kohta. Kanal2-e ja TV3-e kohta teen nelja päeva vältelise kokkuvõtte, kus on saadete protsendid esindatud. Avalik-õiguslikule ringhäälingule on seaduses ette nähtud kindlad ülesanded ja kohustused. Avalik-õiguslik televisioon peab pakkuma uudiseid, vähemustele suunatud saateid ning aktuaalseid teemasid käsitlevaid saateid. Samas pakub kommertstelevisi...
3 1.4 Reeglid CLIPS> (ppdeffacts knowledge-base) (deffacts MAIN::knowledge-base (goal is type.ajakiri) (legalanswers are jah ei) (rule (if värviline is jah) (then superphylum is värviline)) (rule (if värviline is ei) (then superphylum is kuulsused)) (question värviline is "Kas ajakiri peaks olema värviline?") (rule (if superphylum is värviline and saatekava is jah) (then type.ajakiri is Kroonika/Nädal)) (rule (if superphylum is värviline and saatekava is ei) (then phylum is ristsõna)) (question saatekava is "Kas ajakirjas peaks olema saatekava?") (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is jah) (then type.ajakiri is Teleleht)) (rule (if superphylum is kuulsused and kuulsused is ei) (then phylum is maakodu)) (question kuulsused is "Kas ajakirjas peaks olema juttu kuulsatest isikutest?")
ELSE: Maamajandus - Confidence=-20 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 19 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Stiil - Confidence=10 ELSE: Stiil - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 20 IF: Ajakiri peab olema värviline Jah THEN: Jana - Confidence=10 ELSE: Jana - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 21 IF: Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Jah and Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Pole oluline THEN: Kroonika - Confidence=10 ELSE: Kroonika - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 22 IF: Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Jah and Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Pole oluline THEN: Nädal - Confidence=10 ELSE: Nädal - Confidence=-100 ---------------------------------------- RULE NUMBER: 23 IF: Ajakirjas peab olema televisiooni saatekava Jah
Normak, Eduard Rosenvald jt. Esimene katsesaade anti eetrisse 11. 05. 1924: esines Läänemaa Ühisgümnaasiumi segakoor. RH avati 2 aastat hiljem 18. 12. 1926. Suurema osa avaprogrammist hõlmas muusika. Esimeste saadete ajal ei saanud raadiot käsitleda massimeediumina: raadioaparaate oli vähe, kuuldavus tehnilistel põhjustel halb. Ka ajalehed ei pidanud RH avamist suursündmuseks saatekava hakati avaldama paar nädalat pärast avasaadet, kavas olid loetletd muusikapalad, kuid mitte sõnalise osaga eetris esinejad. Raadiosaadete algamise puhul avaldas Päevaleht selle kohta esilehel pisiuudise. Mainitakse, et kohal viibisid haridusminister ja teiste ministeeriumide esindajad, samuti seda, et eetrisse antud kontsert ebaõnnestus tehnilistel põhjustel.
1. analoogiline millegagi sarnane, samalaadne 2. autoritaarne võimule pimesi kuuletumist nõudev, võimutsev 3. bakter (pulk)pisik, üherakuline eeltuumne tilluke taimorganism 4. ballett lavatantsuteos muusika saatel, lavakunstiliik 5. bluffima hooplema, valetama 6. briljantne suurepärane, hiilgav 7. demonstratsioon meeleavaldus; selgitav näitamine, esinemine 8. diplom eriharidust, teaduskraadi, autasu vm tõendav dokument või tunnistus 9. doping kunstlikud ergutid ja nende kasutamine sportlase võimete ajutiseks tõstmiseks 10. figuur kuju, väline piirjoon; piiratud joonega pinnaosa, näiteks ring; kõne- või muusikaline kujund; tantsu osa ehk kujund; (sport) iluuisutamise kohustusliku kava põhiharjutus 11. garantii tagatis; tootja, tarnija või töövõtja vastutus üleantud toote, kauba või töö kvaliteedi eest teatud aja jooksul 12. hallutsinatsioon viirastus; ebataju, haigusest või narkootikumides...
Plus, • Avalikõiguslik • ERR - ETV, ETV2, ETV+, Vikerraadio, Raadio2, Raadio4, Klassika, Tallinn • Reklaamivaba • Eraõiguslik • Raha teenimine • Meelelahutus • Eestis ostetakse saateid sisse • Eesti enda oma on Klassikatähed • Mõjutus • Väga suur • Vastutus kasvab, aitab eetilisusele kaasa • Reklaam oleneb, kas avalikõiguslik või eraõiguslik • Saatekava pannakse paika inimese päevaplaani ja põhiliste töölkäigu aegade järgi • Kui palju on vaatajaid Lugude ülesehitus • Uudis (eespool tähtsam info) • Pealkiri - lühike ja lööv ja tegusõna • Juhtlõik - võtab teema kokku ühe lausega • Sisu, teemaarendus • Taustainfo - kõige vähem olulisem info • Intervjuu • Soojendus • Teemakohased küsimused • Kokkuvõtvad küsimused • Persoonilugu • Iskikupära • Kirjeldused - joonistad pildi temast
Digitaaltelevisiooni saateid on võimalik vastu võtta tavalise teleriga, kui selle ette ühendada leviliigile (sateliit, kaabel, eeter) vastav digivastuvõtja. Digiprogrammide vastuvõtuks mõeldud digituunerit tuntakse digiboksina (STB-set top box) . See ühendatakse teleriga üldiselt SCART-kaabli abil . Sõltuvalt mudelist on võimalik seada kanalid soovitud järjekorda ning moodustada eri tunnuste järgi kanaliloendeid , kasutada interaktiivset saatekava (elektroonilist programmijuhti EPG), saateid ühe nupu vajutusega salvestamiseks programmeerida, valida subtiitreid eri keeltes, programmeerida digiboks ettenähtud ajaks salvestama tema teise SCART-pessa ühendatud DVD-või kõvaketassalvestile, kaardimooduli olemasolul maksu-TV saateid. Kallimatel digiboksidel on kõvaketassalvesti sisse ehitatud (mahutavus näiteks 160 GB, millele vastab umbkaudu 80 tundi salvestusmahtu). Kahe tuuneriga digiboks
rohkem televaatajaid õhtusel ajal ja sel ajal näidatakse kõige rohkem filme. Sellest tulenevalt tekkis mul huvi uurida, millised telekanalid missuguseid filmizanre näitavad. Võtsin vaatluse alla 2011 aasta maikuu teise nädala (2. mai 8. mai) ning kaks telekanalit ja nende tütarfirmad: Kanal 2 ja Kanal 11 ning TV3 ja TV6. Valisin just selle nädala, kuna see oli uurimistöö alustamiseajal käesolev nädal ning järgmise nädala saatekava oleks poolikuks jäänud. Kanalite valiku otsuse tegin sellest lähtudes, et kuna kahest algselt plaanitud kanali, (Kanal 2 ja TV3) filmide kohta oleks saanud vähe andmeid, võtsin uurimise alla ka mõlema kanali tütarkanalid. Seadsin eesmärgiks välja selgitada milliseid filmizanre valitud kanalid mai teisel nädalal näitavad ja milline kanal näitab kõige rohkem filme. Alustasin andmete kogumist telekavast filmide otsimist ning nende tabelisse kirjutamist.
nädalase perioodi vältel, ei ole põhjust analüüsida vaid Päevalehe ainetel debati arengut ajas. Delfi Delfi puhul oli üsnagi raske eristada eri rühmasid ning nende spetsiifilisi seisukohti. Peamiselt oli siiski väljendatud neutraalsust. Ühes artiklis on väljendatud telekanali peatoimetaja Darja Saare mõningast neutraalsust, olles väitnud, et ETV+ näol ei ole tegemist propagandakanali ega antipropagandakanaliga, mainides ka pigem ETV+ eesmärke (Põld, 2015). Saatekava tutvustav artikkel (2015) oli küll pungil positiivsetest saatekirjeldustest, kuid seda ei saa liigitada seisukoha alla. Mittepooldavat seisukohta väljendas kindlasti artikkel Kremli-meelse telekanali NTV uudisloost, kus teatati, et Eesti alustab ETV+ abil informatsioonisõda Vene uudiste vastu (Langen, 2015). Delfi puhul oli raske leida artikleid, milles oleks esitatud kindlad seisukohad. Samas võib väita, et mida lähedamale ja aktuaalsemaks muutus ETV+ alustamine eetris, seda rohkem
* 1. nov 1924 registreeriti OÜ Raadio Ringhääling * 18. dets 1926 alustas tööd Kopli raadiojaam, regulaarse ringhäälingu algus (dets 1926 raadio sünnipäev Eesti Ringhääling) * algselt muusikapõhine, sekka päevauudiseid. Üle kanti kultuurisündmusi, loenguid. * esimestel aastatel abonentmaks kallis lõbu (raadio tähtsus kasvas pidevalt) * Felix Moor (näitleja) üks raadiozanrite loojaid, pani aluse kuuldemängudele * 1932 raadiomäärustik, saatekava poliitiliselt erapooletu! * 1. jun 1934 raadio riigistati (parandused programmis, uuemad, kvaliteetemad seaded) * pärast 1940. a. Juunipööret raadio punase propagandateeninduse käsutusse * Eesti Raadio algselt Estonia kontserdimajas, vana raadiomaja ehitati pärast sõda (siseministeeriumi vastu) 2.Visuaalse kommunikatsiooni, eriti televisiooni areng maailmas ja Eestis kuni 1960. aastateni (televisioon ja raadio). MAAILMAS:
sõnaühendite lugema õppimine. lugedes loetu sisu; vastab teksti kohta Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine käivatele küsimustele, klassitahvlilt ja vihikust. mille vastused on palas Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti otsesõnu öeldud; (õpilaspäevik, kutse, õnnitlus, saatekava, tööjuhend, mõtleb jutule alguse või raamatu sisukord) lugemine. lõpu; Sõna, lause, teksti sisu mõistmine. Teksti sisu on lugenud mõnda ennustamine pealkirja, piltide, üksiksõnade jm alusel. lasteraamatut, nimetab Loole lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine. nende pealkirja ja autoreid, Küsimustele vastamine, millele vastus on tekstis annab loetule otsesõnu kirjas
Kõrgete reitingute saamine tundub oluline nii meediajuhtidele kui ka saatetegijatele, seega püütakse saadete atraktiivsuse mõttes ära kasutada just sellist sisu ja vormi, mis varasema kogemuse järgi on leidnud palju vaatajaid. Nii võib välja kujuneda vaatamisaja saatekaanon, mille tulemusena võib telekanalitel õhtuti näha ühetüübilist programmi. See, millise stiiliga saatele vaataja tähelepanu pöörab, on kindlaks tehtud varasemalt ning seetõttu kasutatakse saadete tegemisel ja saatekava koostamisel pidevalt samu võtteid. Vaatajal on meedia kasutamiseks oma personaalsed vajadused ja psühholoogiline motivatsioon, kuid samal ajal kuulub ta konkreetsesse sotsiaalsesse olustikku, mis kujundab oma meediakäitumise reeglid. (Rannu, 2010) Meediavaliku mudelis on enam-vähem kindlalt määratlevaks ja suhteliselt püsivaks teguriks sotsiaalne ja kultuuriline taust ning üldised maitsed ja eelistused, meeldivused ja huvid. Nii on ka meediavalikul tugev suunav mõju
ooperi ja opereti, eetris oli üle 400 lastetunni, 110 kontsertülekannet, 2700 loengut ja 200 reportaazi. Väga oluline osa raadio populaarsemaks muutumisel oli raadioajakirjanduse rajajal Eestis Felix Mooril, kes mh pani aluse kuuldemängudele ja lastesaadetele Eesti Raadios. Raadio-Ringhääling sattus peagi majandusraskustesse, ei suudetud parandada saadete tehnilist kvaliteeti ega programmi mitmekesistada. 1932 hakkas kehtima raadiomäärustik, milles oli ette nähtud, et raadio saatekava peab olema erapooletu mis tähendas passiivsust poliitilises mõttes. Majanduskriisi ja sisepoliitilise kriisiga seoses riigistati raadio 1. juulil 1934, mis aitas parandada programmi sisu ja tehnilist kvaliteeti. Ringhäälingu riigistamise seotus uue poliitilise reziimi tugevdamisega ilmnes kohe. Kui raadio algusaastatel nähti ringhäälingus kultuurivahendajat, siis propagandatalituse loomise ajal teadvustasid riigijuhid laiemalt selle integreerivat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
