· Toetub Augustinusele ja uusplatonismile. · Ta tunneb kolme jumalatunnetuse teed: · Samal ajal kasutab aristotellikku mõtet ja leiab, et · Via positiva. see on kasutatav "ilmalike teaduste valdkonnas". · Via negativa · Metafüüsikas olevat Aristoteles aga kõige · Via symbolica olulisemas eksinud, kui heitis kõrvale Platoni ideedeõpetuse. · Valgusmetafüüsika · Jumalas on kõik ürgpildid Tema mõtetena ja tahteavaldustena olemas. · On mõjutatud Robert Grossetestest.
-) Idealism alge on puhas idee. * Xenophanes: ,,Kõigi nähtuste taga on muutumatune olemine." * Parmenides (525-480 eKr) temast on säilinud vaid sada viiskümmend rida, mis on kõik poeemi vormis ja räägib kahest asjast: 1) Elu on muutumatu; 2) Elu on näiv. -) Uskus, et mitteolemist ei saa olla, kõik, mis on, on fikseeritud. -) Arvas, et on lõputult ajahetki, kus inimene seisab, inimene ei liigu, ei muutu! -) Temalt on pärit algne loogika, mida hakkas Aristoteles edasi arendama. -) Parmenides ütles, et meie mõtlemine (vaim) ja olemine on identsed. -) Uskus veel, et meie meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. -) Substants (sub all; stagere seisund) see, mis on mingi seisundi all ehk mis on asja olemus, alg idee. * Zenon Eleas (490-430 eKr) kirjutas Zenoni apooriad, mis räägivad dihhotoomiast ehk mitmest kahest vastandlikust asjast. Nt kirjutas ta:
2=ebatäiuslik arv, naiselik; 3+2=5=täiuslik arv, abielu või perekond; 10=kogu maailma harmoonia ja terviklikkus. Harmoonia on ühtsus paljususes. Suurused on võitlevad ja vastassuunalised. 2 Muusika inspireeris teda. Jälgib kitarat - matemaatiliselt on kirjeldatav keele pikkus ja tooni kõrgus. Muusikakeel. Teatud helikombinatsioonid mõjutavad meid. Tuli on maailma keskmes. Maa, Kuu, Päike ja teised planeedid liiguvad tule ümber. Hiljem võtab Aristoteles selle maailmapildi omaks - Ptolemaiose maailmapilt. Päikese, kuu ja tähtede liikumine - sfääride harmoonia. Pythagoras otsis maailma ainet ürgseadustest (muutumatutest arvulistest suhetest). Arvud olid omakorda seotud müstilise ideega - vist pärit Idast (hingede rändamine, reinkarnatsioon). Inimene võis taassündida loomana - looma ei tohi ohverdada ega süüa. Inimese eesmärgiks oli sellest ahelast vabaneda (kasinuse, askeetlusega). EELEA KOOLKOND XENOPHANES (u. 570-
Platoni põhiteos on ,,Riik". Oma õpetuses rebis Platon ideed lahti meeleliselt tajutavatest asjadest. Reaalseks pidas ta ideede -- EIDOSte (eidos on tõlkes väliskuju) -- maailma. (Tänapäeval vastavad eidostele matemaatiliselt formuleeritud füüsikaseadused matemaatilises loodusteaduses. Galileo Galilei seadis teadlikult eesmärgiks eksperimentaalselt tõestada platonismi. Selleks oli ta sunnitud teadlikult kõrvale heitma asjade KVALITEEDI, mida Aristoteles rõhutas.) Asjade maailma tunnistas Platon ainult niivõrd, kuivõrd see olevat ideede maailma jäljendiks. Ta kirjutas: ,,... petlik on nägemine, petlik on kuulmine ja teised tunded...". Ideed on olemas voorusest, headusest, aususest jne, kuid kõrgeim on idee ilust. Platon uskus, et meeled on ALATI petlikud. Tunnetust käsitles ta kui igavesti elava hinge meenutusi ideedest, mida hing selgesti nägi ideede maailmas, kuid sattudes
poole. Küünikud põlgasid oma aja kultuuri ja ühiskonnakorraldust, paljud neist elasid ise kerjustena. Nii küünikuid kui kürenaikuid ühendas kultuuriviljatus; kerjuste ja vaeste filosoofid ei tunnustanud kultuuri, sest nad olid sellest ilma jäetud, rikka jõudeelu filosoofid soovisid kultuuri ainult parasiitidena nautida. Antiikfilosoofia klassikalinesüsteem (Demokritos, Platon, Aristoteles) -Erinevaist põhieeldusist lähtudes püüdsid Demokkristos, Platon ja Aristoteles rajada filosoofiasüsteeme, mis ühendaksid natuurfilosoofilised, eetilised, gnoseoloogilised, poliitilised ja esteetilised probleemid ning arendaksid neid. Demokritos oli antiikaja nimekaim materialist. Leukippose õpilasena rakendas ta nii objektiivse reaalsuse kui ka kõigi inimtunnetuse alade seletamiseks atomistikat. Nähtumusliku maailma kvalitatiivset külge, mida inimesed tajuvad meeltega, seletas Demokritos kvan-
tuleriidal. Kuna Piiblit on väga raske lugeda, siis tekkis elukutseliste Piibli asjatundjate kiht ehk eksegeedid, kes olid elukutselised Piibli lugejad ja tõlgedajad. Ka nende tekste oli raske lugeda ja tekkisid veel eksegeetide eksegeedid. Autoriteetideks olid veel kirikuisad, usutegelased, kes mängisid rolli kiriku usutegevuse kujunemisel. Nt Augustinus viis kokku antiik-filosoofide tööd ja kristliku maailmavaate (Platon, Aristoteles toodi au sisse). Tekkis ka viide autoriteedile lad.k. magister dixit. Mõistet plagiaat ei tuntud, sest sageli kirjutati ümber autoriteetide töid tervikuna, lisati oma mõtteid ja autoriks määrati veel autoriteet. III Õpetuslikkus ja kasvatuslik suunitlus Kõik teoloogid olid ka õpetajateks ja raamatuid kirjutati õpikutena, kusjuures arvati, et nad jäävad püsima sajanditeks. Tähtsustati loogikat. Õp hinnati eruditsiooniPedagoogis meisterlikkust aga
Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku. Hing unustas kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis me ei õpi midagi uut,vaid meenutame seda, mida teadsime varem. 7. Aristoteles. Aristoteles (384-322 eKr) – oli esimene, kes püüdis teadmisi süstematiseerida. Ta jagas teadmised kolmeks: 1. Teoreetilised teadmised filosoofia matemaatika füüsika(tolal õpetas loodust) 2. Praktilised teadmised eetika(sest peab kasvatsema voorusliku kodanike) poliitika 3. Loomingulised teadmised maalid skulptuurid käsitöö Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks
V: demiurgi 17.Mis tõestab Platoni arvates, et maailmal on demiurg (looja)? V: kosmoses valitsevad seaduspärasused 18.Millised hobused on Platoni meelest inimese hingekaariku ees? V: üks hea ja üks halb hobune 19.Mis kasu saab inimene, kes on kombekas (kõlbeline)? V: saab kiiremini tagasi ideede maailma 20.Kuidas nimetab Platon hinge iharuseta kiindumist meelelisse ilusse? V: platooniline armastus §6. ARISTOTELES (384-322 eKr) Elulugu 1.Kes on Aristotelese õpetaja? V: Platon 2.Miks Aristoteles läks Platoniga tülli? V: Aristoteles pööras suurt tähelepanu välimusele, mis Platoni arvates polnud kohane tõelisele filosoofile. Aristoteles muretses oma riiete ja jalatsite pärast, laskis endal juukseid lõigata (Platon seda ei teinud), uhkeldas oma arvukate sõrmustega. Aristotelese näos olevat väljendunud kõrkus ning tema esinemised olid ülespuhutud. 3
annaabi.ee 
50 punkti
~ 13 lehte
47 laadimist
1 arvamus 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid