Otsi
Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse ☰

Antiik filosoofia (1)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia
5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hädavajalik Näiteks januse Mis on hea?
  • Mida ma võin teada?
  • Mida ma pean tegema?
  • Mida ma võin loota?
  • Mis on kõigi asjade alge ARHEE?
  • Mis on tegelikkuse olemus?
  • Mis on teaduse olemus?
  • Millised on asjade omadused?
  • Kuidas asjadesse suhtuda?
  • Mis laadi see on?
  • Kuid juhib siis vestluse karjub mees "Mörtsukas?
  • Kuidas jõuda tõeni?
  • Milline on parim riigikord?
Filosoofia I periood!
  • ARISTOTELES
  • 384 – 322 e.Kr.
  • Elulugu
  • Aristoteles sündis Stageiras.
  • Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles lapseeas .
  • 367 a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks.
  • Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast.
  • Platoni vanaks saades tekkis pingeid:
  • Aristoteles: “ Platoniga tarkus ei sure .”
  • Platon : “Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud.”
  • Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles Akadeemiast.
  • 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander Suur.
  • 335 a.e. Kr. naaseb Aristoteles Ateena tagasi ning asutab oma kooli.
  • Lykeion
  • 335 a. e.Kr. rajab Aristoteles oma kooli Lykeion’i.
  • Kool asus gümnaasiumis, mis paiknes Apollon Lykeiose templi läheduses. Siit ka kooli nimetus.
  • Kooli ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks. Õppetöö toimus jalutades. Siit nimetus “peripateetikud” –s.o. Jalutajad.
  • Aristotelese koolis ei valitsenud range distsipliin .
  • Õpilased sõid, vestlesid ja jalutasid koos õpetajaga. Õppetöö oli elav protsess.
  • Peripateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja loodusteadustega.
  • Suhted Aleksandriga
  • Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes.
  • Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana kummardamast. /PROSKYNESE/
  • Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr.
  • Makedoonia erakond kukutatakse.
  • Aristotelese esitatakse süüdistus jumalateotamises. Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja ohverdamiste õpetamises, mis polevat filosoofide asi.
  • Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele , kuid haigestub ja sureb (322).
  • Teosed
  • Varajased teosed olid dialoogid, neist on säilinud vaid fragmente.
  • Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM’i.
  • Kirjutiste arv ulatub sadadesse.
  • Loogika alased tööd: “Kategooriad”, “ Troopika ”, 1. ja 2. “Analüütika” ja “Otsused” – Koondnimi: ORGANON
  • Teosed (2)
  • Teaduslikud tööd: “Füüsika”, “Taevast”, “Kasvamisest ja mandumisest”, “Meteroloogia”, “Looduslugu”, “Hingest”, “Loomade osad”, “Loomade liigutused”, “Loomade tekkimine”.
  • Esteetika alased tööd: “Retoorika”, “ Poeetika ”
  • Filosoofilised: “Metafüüsika”, “ Eetika ”, “Poliitika”.
  • Teosed
  • Teaduste klassifikatsioon
  • Kolm teaduste rühma:
  • Teoreetilised: filosoofia, matemaatika , füüsika.
  • Praktilised: eetika ja poliitika.
  • Loomingulised ehk poieetilised: kunst , käsitööharud.
  • Teadused moodustavad hierarhia , mida teoreetilisem seda kõrgem, mida rakenduslikum seda vähemväärtuslikum.
  • LOOGIKA
  • Aristotelest nimetatakse “loogika isaks”. “Aristotelsese loogika”.
  • Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus (organon).
  • Kategooriad: 1) substants , 2) kvaliteet, 3) relatsioon , 4) ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, 9) kannatus, 10) tõeliselt “olev”.
  • Loogika (2)
  • Subjekti ja predikaadi suhe lauses peegeldab tegelikkust . Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid.
  • SÜLLOGISTIKA:
  • Väide ( deduktiivne järeldus)
  • Alamväide ( induktiivne järeldus)
  • Järeldus
  • Kõik inimesed on surelikud .
  • Sokrates on inimene.
  • Järelikult on Sokrates surelik.
  • Kõik inimesed on mõistusega.
  • Mõned elusolendid on inimesed.
  • Järelikult on mõned elusolendid mõistusega.
  • (Darij)
  • Kõigil hanedel on kaks jalga.
  • Cicerol on kaks jalga.
  • Järelikult Cicerol on hani .
  • Süllogismi ülesehitus meenutab matemaatilist väidet: Kui B ja C on A, siis C on B.
  • Süllogism on suletud ringi järeldus.
  • METAFÜÜSIKA
  • Kõige väärtuslikum teadustest on “esimene filosoofia”, mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi.
  • “metafüüsika” = ta meta ta physika – see mis järgneb füüsikale.
  • Igas protsessis on kolm momenti :
  • Substants (ousia), mille suhtes protsess toimub.
  • Vorm (eidos, morfe ), mille poole protsess püüdleb.
  • Steresis (röövimine) s.o. Vastassuunaline mõju.
  • Aristotelese metafüüsika kasvab välja bioloogiast . Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon.
  • Mateeriat iseloomustab:
  • Vormi puudumine (vormitu mateeria)
  • Vormi omamine võimalikkusena
  • Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud võimalikkuses.
  • Metafüüsika , põhjused
  • Causa materialis, materiaalne põhjus
  • Causa formalis, formaalne põhjus
  • Causa efficiens, tegevuspõhjus
  • Causa finalis, sihtpõhjus
  • Mateeria on vormi võimalikkus (Dynameis), vorm aga on mateeria aktuaalsus (energeia), see on lõpule viidud reaalsus.
  • Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles.
  • Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Elu võidukäik.
  • Nähtuste teke on võimalikkuse (potensiaalse) muutumine tegelikkuseks (aktuaalseks) .
  • Muutumatuna püsib asja substants.
  • Maailma valitsevad sihtpõhjused. “Loodus ei tee midagi otstarbetult.”
  • “Loodus taotleb alati parimat, võimaluse piires alati ilusaimat.”
  • Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA . Jõud, mis suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile.
  • Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm.
  • Füüsika
  • On võimalik eristada nelja liikumist:
  • Suurenemine – vähenemine
  • Kvalitatiivne muutumine (muundumine)
  • Tekkimine ja hävimine
  • Ruumiline ümberpaiknemine
  • Esimesed 3 taanduvad viimasele .
  • Ruumiline liikumine võib-olla:
  • Ringjooneline
  • Sirgjooneline
  • Mõlema kombinatsioon.
  • Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on kerakujuline ja lõpliku raadiusega .
  • Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust.
  • Kosmos
  • Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal – teine allpool kuud, üks taevane , teine maine. Ülemine koosneb eetrist (quinta essentia), alumine neljast elemendist.
  • Kinnistähed on kõige kaugemal, neid liigutab jumal ise, kes asub väljaspool ruumi ehk kosmost.
  • Juhus ja paratamatus
  • Kõigel on põhjus.
  • Kuid ka juhuslikkus on objektiivselt olemas.
  • JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE.
  • Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda.
  • Tunnetusteooria
  • Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on asjades peidus.
  • Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde.
  • Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus.
  • Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur.
  • Psühholoogia
  • Hing ( psyche ) elustab ja reguleerib organismi, ta on organismi entelehhia.
  • Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside summa.
  • Looduse mitmekesiduses on hingejõud üha kasvav: taimedel – toitumis ja reproduktsioonijõud; loomadel – taju ja võime ennast liigutada; inimesel – olemuste ja põhitõdede tunnetusvõime / NOUS /.
  • Eetika
    Kui Sokratest võib pidada “eetika isaks”, siis Aristotelest eetika kui teaduse loojaks.
  • Ülimaks hüveks inimesele on õnn (eudaimonia) – see on eesmärk, mille poole ta püüdleb.
  • Tõeline õnn on saavutatav vaid voorusliku eluga. Suurim õnne allikas on sõprus.
  • “Sõber on üks hing kahes kehas.” – Eetika teenib ideaalseid inimsuhteid.
  • Hingelaadi vooruseks on sobiva keskmise / MESOTES/ leidmine .
  • Sobilik keskmine, mis on omane kõigile inimestele.
  • Sobilik keskmine, mis on iga inimese puhul erinev.
  • Keskmine tuleb valida liialduse ja puuduse vahel.
  • Poliitika
  • Kõigi vooruste koondmõiste on ÕIGLUS.
  • Inimene on ühsikondlik loom – zoon politikon, kes vajab ühiskonda.
  • Inimeste suur enamus on loomult rumalad ja laisklejad, keda tuleb kasvatada.
  • Iga olendi kõrgeim väärtus on tema eripära väljaarendamises.
  • Niisiis on erinevad voorused mehel ja erinevad naisel.
  • Harjumus seadusi muuta on pahe .
  • Riik koosneb kodanikest. Kodanik osaleb kohtus, riigivalitsemises, sõjaväekohustuses ja teenib jumalaid.
  • Orjad ei ole kodanikud. Ori on elus tööriist.
  • Naine on mehele sama, mis ori peremehele, barbar kreeklasele. “Naine on viimistlemata.”
  • Riigikorra variandid
  • Poeetika
  • Tragöödia on kõige väärtuslikum kirjandusliik. Selle olemuseks ja eesmärgiks on “teatud sündmuste järeleaimamine kunstiliste vahenditega, kutsudes hirmu ja kaastunde kaudu esile puhastumist kirgedest.”
  • KATARSIS - puhastumine
  • Platoni ja Aristotelese võrdlus
  • Platon andis klassikalise kuju idealismile, Aristoteles realismile.
  • Mõlema õpetused mõjustasid sügavalt kogu õhtumaa mõtlemist.
  • Platon vaatleb enam vormi /ideed, Aristoteles enam selle seoseid mateeriaga.
  • Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni.
  • Mõju keskaja filosoofiale
  • Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti “kristlasteks enne Kristust” ja mõnikord maaliti isegi pühapaistega.
  • Aristotelese jääv väärtus
  • “Ideed” ehk “vormid” on need, mis annavad igavesti vormitult voolavale “mateeriale” määratluse, teevad sellest “asjad”.
  • Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on olemas ainult see, mis on korrastatud, on osutunud filosoofia ajaloos erakordselt viljakaks mõtteks.
  • Aristotelese jääv väärtus
  • Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt klassifitseerida.
  • Tema filosoofias asendub filosoofiline “imestumine” tehnokraatliku praktilisusega.
  • EKLEKTIKUD
  • Marcus Tullius Cicero (105 – 43 e.Kr.)
  • Philon ( 25 e.Kr. – 50 p. Kr
  • ROOMA EKLEKTITSISM
  • Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine.
  • Kõik senised süsteemid olid loodud kreeklaste poolt ja Kreekast imporditud.
  • Roomalsed ise polnud neist ühtegi loonud, nad püüdsid teha neist parima valiku.
  • EKLEKTIK – “VÄLJAVALIJA”.
  • Rooma eklektitsism
  • Roomlased olid praktilise kallakuga. Filosoofiline mõttetöö polnud neile kunagi omaette eesmärgiks.
  • Filosoofia oli neile vahend praktilises maailmakäsitluses.
  • Marcus Tullius Cicero 106 - 43 e.Kr.
  • Hariduse sai Kreekas.
  • Suurepärane kõnemees, riigimees ja kirjanik.
  • “Akadeemilised uurimused”.
  • “Kõrgeimast väärtusest ja pahest”
  • “Kohustustest”
  • “Jumalate loomusest”
  • Marcus Tullius Cicero 106- 43 e.Kr.
  • Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja.
  • “Armastada ei saa seda, keda sa kardad , ega seda, kes kardab sind.”
  • “Silmanähtavus kahaneb tõendusvahenditega.”
  • “Tõelist sõpra tuntakse hädas.”
  • “Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega pehmenda.”
  • “Kaheldes jõuame tõeni.”
  • Aleksandria eklektitsism
  • Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi keskuseks.
  • Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu.
  • Siin arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin .
  • Aleksandrias segunesid kreeka ja orientaalne pärand, eriti heebrea kultuur.
  • VT-i kreeka keelne tõlge LXX
  • PHILON
    u. 25 e.Kr. – 50 p.Kr
  • Helleniseerunud juut
  • Uskus, et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tuttavad.
  • Allegooriline Piibli tõlgendus
  • Valgustus kui tõe allikas.
  • Philon’i jumalakujutlus
  • Ta võtab Jumalalt kõik antropomorfsed jooned.
  • Jumal on määratlematu ja tunnetamatu, kes seisab ületamatus kauguses, üle kõige.
  • See ei vastaks Jumala väärikusele, kui ta loonuks mateeria vahetult ise.
  • Jumal kasutab selleks jõudusid, mille nimeks on “ideed”.
  • Philoni jumalakujutlus
  • Ideede koondmõisteks on LOGOS s.o. Maailma valitsev mõistus.
  • Philon nimetab Logost ka “Jumala pojaks”.
  • Logos vahendab Jumalat ja inimesi. Seisab inimeste eest Jumala palge ees.
  • See mõttekäik on hiljem kristliku filosoofia lähtepuntiks.
  • ELEAADID
  • Xenophanes
  • Parmenides
  • Zenon Eleast
  • XENOPHANES
    u. 570 -
  • Luuletaja ja laulja.
  • Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni.
  • Naeruvääristab inimlikke antropomorfseid) kujutlusi jumalaist.
  • KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON MUUTUMATU OLEMINE
  • PARMENIDES
    525 – 480 e.Kr.
  • Ta on Xenophanese õpilane.
  • Aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest ja mõttelaadi tõsidusest.
  • On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) heksameetris.

  • PARMENIDES
    Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste .
  • Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline.
  • Kera on täiusliku olemise sümbol.
  • Parmenidest nimetatakse vahel ka “loogika isaks”.
  • Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse koha.
  • Olemine on.
  • Mitteolemine ei ole.
  • Sellel lihtsal tõdemusel on tohutu mõju.
  • Poeemi esimeses osas “Elu kui olemine” eitab ta muutusi. Poeemi teises osas: “Elu kui näivus.” väidab ta, et näivuse tasandil muutused tegelikult on olemas.
  • Tõeliste teadmisteni jõutakse puhta mõistusliku tunnetuse kaudu.
  • ON OLEMAS VAID ÜKS OLEMINE JA MITTEOLEMIST EI SAA OLLA.
  • PARMENIDES
    Mitteolevat pole võimalik mõelda.
  • Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast, sest kui mingi keha saab liikuda mingisse paika, peab seal enne valitsema tühi ruum. Aga seda ei saa olla. – Järelikult on vaid muutumatu liikumatu olemine.
  • MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTSED
  • Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine.
  • Meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe.
  • Kogemus on põhimõtteliselt eksitav.
  • Tõe juurde viib vaid mõistus.
  • PARMENIDES
    Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste .
  • Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline.
  • Kera on täiusliku olemise sümbol.
  • Parmenidest nimetatakse vahel ka “loogika isaks”.
  • 2. Lendav nool ei lenda.
  • Ta lendab vaid näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk seisakuid. Lend on näiline.
  • 3. Kuhi : Üks nisutera ei ole kuhi ja sa ei saa teha mittekuhjast kuhja , lisades sinna ühe ainsa tera . Kuid juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja ... Ja nii edasi ad infinitum. Nii on võimatu lisada terade lisamisega kuhja.

  • ZENON ELEAST
    u. 490 - 430
  • Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike APOORIAID.
  • Zenon Eleast
  • APOORIA (kr.k. – mitte tee, väljapääsmatus).
  • Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstateerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti, teine ütleb, et see fakt ei ole mõeldav.
  • Zenon Eleast
  • Ta esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud kolm.
  • 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel.
  • Achilleus ei jõua kilpkonnale kunagi järele. Sest kui kilpkonn asub punktis A, siis enne kui Achilleus järele jõuab on kilkonn juba punktis B ja nii edasi ja nii edasi kuni lõpmatuseni.
  • Zenon Eleast
  • Zenoni filosoofia teene ei seisne selles, et ta eitas liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse – kuidas on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav.
  • Ta sureb uhmris surnuks tambituna.
  • Epikuurlased
  • Epikuros
  • 341-270 e.Kr.
  • Epikuros
  • Sündis Samosel vaese Ateena kolonisti pojana .
  • Tutvus Ateenas paljude koolkondadega, kuid ei näinus neis väljapääsu.
  • Lõpuks leidis oma tee “muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks” (küünikuks).
  • Ta lahkub Ateenast, et teenida leiba õpetajana. Õpetajaid hüüti tollajal käsitöölisteks. Nad olid nagu skulptorid, näiteljad ja kirjanikud .
  • Ta rändas linnast linna 18 aastat. Kogu selle aja jooksul unistas ta oma koolist.
  • See unistus teostus 306 aastal. Ta ostis Ateenas omale aiaga maja, kuhu rajas kooli.
  • Eluviis oli tal lihtne, kaldus vaesuse poole.
  • Selles aias hakkasid kogunema inimesed, kes polnud veel kaotanud usku inimväärikusse.
  • Kooli nimeks saigi “Epikurose aed”. Seda aeda külastavad mitmed kuulsad hetäärid.
  • See kutsub esile altkulmu vaatamist ja kuulujutte .
  • Epikuurose filosoofia:
  • See on elufilosoofia, mille eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini.
  • “ Tühjad on filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki kannatusest. Nagu arstiteadusest pole kasu, kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi.”
  • Filosoofia kolm osa:
  • Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest ja selle saavutamise takistustest.
  • Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja nende seostest.
  • Tunnetusteooria ehk kanoonika (kr.kanon – juhtnöör) – õpetus tõe kriteeriumidest.
  • Kanoonika
  • Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist.
  • ld. Sensualis – meeleline, aistingutel põhinev).
  • Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel.
  • Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest.
  • Aistingud tekivad kehade pinnalt eralduvatest kujunditest.
  • Kujundid eralduvad kehadelt mingi korrapärusega ja säilitavad sama paigutuse ja korra.
  • Kujundid ei säilita sama korrapärasust ja tekivad fantastilised kujutlused (kentaur).
  • Aistingud ei eksi kunagi. Vead tekivad aistingute tõlgendamisel.
  • Kentauri kujutluse puhul on tegemist meis endis ühinenud aistingutega.
  • Füüsika
  • Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust.
  • Epikuros seletas aatomite liikumist neile omase raskusega.
  • Aatomid võivad täiesti juhuslikult ka oma trajektoorist kõrvale kalduda, siit tekivad põrked ja seosed aatomite vahel.
  • Järelikult maailmas valitsevad nii paratamtus kui juhuslikus.
  • Füüsika
  • Füüsika kui teadus vabastab inimese mitmest hirmust – eelkõige hirmust surma ees.
  • “Kui oleme meie, siis pole enam surma, kui on aga surm, siis pole enam meid.”
  • Niisiis tõeline filosoofi jaoks pole surm probleemiks.
  • Suhtumine surma
  • “Harjuta end mõttega, et surmal pole meiega mingit seost. Kõik hea ja halb seisneb ju aistingutes, aga surm on aistingutest ilmajäämine. Seepärast muudab õige arusaam sellest, et surmal pole meiega mingit seost, sureliku elu meeldivaks. Mitte sellepärast, et ta lisaks piiramatu hulga aega, vaid sellepärast, et kaob surematuseiha. Ja tõesti, elus pole mingit hirmsat selle jaoks, kes on veendunud, et mitteelus pole midagi hirmsat…”
  • Surmast
  • Suremisel hingeaatomid hajuvad, kuna keha ei suuda neid enam koos hoida.
  • Koos sellega kaob teadvus.
  • Ka tema usub, et hinge aatomid paiknevad üle kogu keha.
  • Hirm jumalate ees
  • Epikuros arvab , et jumalad on olemas.
  • Seda tõendab üldine nõusolek, kuid nende asi pole sekkuda inimeste ellu.
  • Seda tõendab kurjuse olemasolu maailmas.
  • Emb- kumb , kas jumalad tahavad likvideerida , kuid ei suuda või suudavad, kuid ei taha.
  • Kumbki võimalus ei vasta jumalikkusele.
  • Hirm jumalate ees
  • Jumalik ettenägelikkus on lihtrahva väljamõeldis.
  • Tegelikult on jumalad ülima õnne ja õndsuse seisundis viibivad olendid.
  • Nad koosnevad ülipeenetest tuleaatomitest ja elavad väljaspool meie maailma tühjuses.
  • Inimene võib neid austada nende ilu ja täiuslikkuse, kuid mitte kasu pärast.
  • Neli rohtu õnnelikuks eluks
  • “Alati olgu sul käepärast neli järgmist rohtu:
  • Jumalat pole vaja karta .
  • Surm on teadvusetus.
  • Hüvet on kerge saavutada.
  • Pahet on kerge vältida.”
  • EETIKA
  • Hinge kõige suuremaks mõistatuseks on valu. Valu purustab hinge ühtsuse maailmaga .
  • Õnn ja nauding taastab purunenud ühtsuse ja kingib hingerahu.
  • Selleks, et olla õnnelik tuleb teada mille poole püüelda ja millest hoiduda.
  • Kolmesugune nauding
  • Loomulik nauding, mis on hädavajalik. Näiteks januse soov juua.
  • Loomulik nauding, mis pole hädavajalik. Näiteks iha delikatesside järele. Samuti suguline armastus. Tark ei abiellu.
  • Nauding, mis on ebaloomulik ja mitte hädavajalik. Näiteks kuulsuse ja au tagaajamine. Tulemuseks on hingelised rahutused . Tark “elab varjatult”.
  • Nauding
  • “Kuna nauding on esimene ja kaasasündinud hüve meie jaoks, ei vali me mitte iga naudingut, vaid loobume vahel paljudest naudingutest, kui teame, et neile järgneks meie jaoks suurem kannatus; niisamuti peame me paljusid kannatusi naudingust paremaks, kui teame, et neile kannatustele järgneb suurem nauding.”
  • Vaimne nauding
  • Valida tuleb “vaimne nauding”, sest:
  • Sest see peab meelelisi naudinguid meeles.
  • See annab meelelistele naudingutele kestvuse.
  • Fantaasia kaudu sünnitab ta uusi meelelisi naudinguid.
  • Naudingu väärtus:
  • 1) Mõtle kui kaua see nauding kestab.
  • 2) Millised kahjulikud tagajärjed võivad sellel naudingul olla.
  • Kõiki maailma asju tuleb hinnata sellest seisukohast lähtuvalt, kuidas nad mõjuvad meie tervisele ja hingerahule.
  • Hea on see, mis neid soodustab.
  • Halb on see, mis neid takistab.
  • Kannatused
  • Hinge kannatused on halvemad kui keha kannatused.
  • Keha kannatab ainult oleviku pärast, hing aga nii oleviku, mineviku kui tuleviku pärast.
  • Väga kõrgelt tuleb hinnata sõprust.
  • ATARAKSIA
  • ATARAKSIA on hingerahu ja häirimatuse seisund.
  • Selleks on vaja teadmisi maailmast, mis aitaksid meid vabaneda hirmust ja murest.
  • Maailma tunnetamiseks on vaja tunnetusteooriat.
  • Filosofeerida tähendab õppida õnnelikult elama. Naudingu eelduseks on mõistlikus ja karskus.
  • Nauding
  • “Niisiis, kui me räägime, et nauding on lõppeesmärk, siis ei pea me silmas mitte liiderdajate naudingut ja mitte kehalisi naudinguid, nagu arvavad mõned, kes ei tea või ei saa õigesti aru, vaid keha kannatuste puudumist ja hingerahu. Ei mitte joomingud ja pummelungid, mitte naudingud poiste ja naistega , mitte naudingud söögist, mida pakub rikkalikult kaetud laud – ei tee meie elu meeldivaks, vaid kaine mõtlemine, mis uurib igasuguse valiku ja hoidumise põhjusi…”
  • Epikuurlus
  • “Epikuurluse” all mõistetakse nii antiikajal kui tänapäeval mugavat elunautimist.
  • Horatius : ”Minagi olen põrsake Epikurose seakarjast.” – “Kasuta päeva!” – Carpe diem!
  • Lööklaused:
  • Iga mahasurutud kirg on mürk kehale.
  • Hinge tuleb meelte kaudu ravida.
  • FILOSOOFIA
  • Sissejuhatus
  • Raske on inimest teadmistest terveks ravida.
    A.Valton “Tee lõpmatuse teise otsa” lk. 307
  • Filosoofia aine
  • FILOSOOFIA LÄTE ASUB KÕRGEMAS PUHTAS UUDISHIMUS.
  • Kaks suunda:
  • Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest.
  • Sofistid , kes tegelevad inimese küsimusega ning otsivad elutarkust.
  • Platon ühendab need suunad.
  • Kolm filosoofia põhiküsimust:
  • Mis on tõene?
  • Mis on hea?
  • Mis on ilus?
  • Uusajal I. Kant :
  • Mida ma võin teada? – metafüüsika
  • Mida ma pean tegema? – moraal
  • Mida ma võin loota ? – religioon
  • Mis on inimene? - antropoloogia
  • FILOSOOFIA DEFINITSIOON
  • FILOSOOFIA ON KOGU TÕELISUSE METOODILINE UURIMINE SELLE PUHTAS ISEENESES OLEMISES.
  • Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine.
  • Filosoofia tegeleb kõigega,
    kuid erilisel viisil
  • Filosoofia alajaotused
  • Filosoofia ainevaldkonnad
  • METAFÜÜSIKA tegeleb maailma tervikuga . S.o. “esimene filosoofia” (Aristoteles), siin kõneldakse oleva kui oleva esimestest põhjustest.
  • Mis on tegelikkuse olemus?
  • ONTOLOOGIA ehk olemisõpetus.
  • Vaimufilosoofia . Mis on vaim? Mis eristab inimteadvust arvutist?
  • Religioonifilosoofia
  • Filosoofia ainevaldkonnad
  • ANTROPOLOOGIA ehk õpetus inimesest.
  • Moraalifilosoofia, eetika ehk õpetus sellest mis on hea.
  • Ajaloofilosoofia püüab haarata ajaloo olemust ja mõtet.
  • Poliitiline filosoofia, on teadus sellest kuidas ühiskonnad on korraldatud.
  • Õigusfilosoofia õiguse põhjendusega
  • Filosoofia spetsiifilised suunad
  • Teadusfilosoofia tegeleb loodusuurimise teoreetiliste küsimustega. Mis on teaduse olemus?
  • Keelefilosoofia tegeleb keele olemusega.
  • Filosoofia tööriistad
  • Inimese pildid
  • Ülevaade
  • Inimene on kõigi asjade mõõt. (Protagoras)
    2. Inimene on, mida ta sööb. ( Marx )
    3. Inimene on inimesele jumal. Homo homini deus . – (Feuerbach)
    4. Inimene on mingil moel kõik. ( Thomas von Aquin)
    5. Inimene on olend , kelle eesmärgiks on nauding. (Epikur)
    6. Inimene on olend, kelle eesmärgiks on voorus. (Stoiker)
    7. Inimene on alasti ahv. ( Morris )
    8. Inimene on ainus loom, kes peab töötama. (Kant)
    9. Inimene on lõppude lõpuks kirg , olla jumal. (Sartre)
10. Inimene on mõistetud olema vaba. (Sartre)
11. Inimene on esimene mõttevahetus, mis loodusel on Jumalaga . ( Goethe )
12. Inimene on köis seotud looma ja üliinimese vahele. (Nietzsche)
  • 13. Inimene on ühiskondlik olend. (Marx)
    14. Inimene on rollimängija (Soziologie)
    15. Inimene on blond metslane. ( Pascal )
  • 16. Inimene on ebakindluse ja eksituste kloaak. (Pascal)
    17. Inimene on Jumala partner . (Altes Testament )
    18. Inimene on maailma mudel. (Da Vinci)
  • Mileetose ehk joonia koolkond
  • Thales
  • Anaximandros
  • Anaximenes
  • THALES
    624 546 e.Kr.
  • Thalest loetakse antiikmaailma “seitsme targa” hulka.
  • Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks.
  • Oli riigimees.
  • Loodusuurija.
  • Ennustas ette 585 a.e.Kr. päiksevarjutuse
  • Thales
  • THALESE TEOREEM :
  • Poolringi piirdenurk on täisnurk.
  • Thales
  • “Mis on kõige raskem kõigist asjadest?”
  • “ Iseennast tunda.”
  • “Mis on kõige kergem?”
  • “Teistele nõu anda.”
  • Mis on Jumal?”
  • “See, kellel ei ole algust ega lõppu.”
  • “Kuidas elada vooruslikult?”
  • “Kui me kunagi ei tee seda, mida me teiste juures hukka mõistame.”
  • Thales
  • Thales küsib: Mis on kõigi asjade alge ( ARHEE )? – Vastus: VESI.
  • Kõik on pärit veest ja suubub vette tagasi.
  • Vee kui põhiaine tihenemise ja hõrenemisega sisaldub kõigi asjade päritolu.
  • Meil puuduvad Thalese kirjutised .
  • ANAXIMANDROS
    611 – 546 e.Kr
  • Oli Thalese kaasaegne kaasaegne ja kaaslinnlane.
  • Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli Thalese õpilane.
  • Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse eelkäija.
  • ANAXIMANDROS
  • Joonistas esimesena maailma kaardi.
  • Ilmselt babüloonlaste eeskujul.
  • ANAXIMANDROS
  • Teda loetakse vahel ka õhtumaise filosoofia tegelikuks rajajaks.
  • Kirjutas teose “Loodusest” – “ Peri physeos” 547 e.Kr.
  • Kõige alge peab olema mingi “maailma- aine” - APEIRON , mis asub väljaspool meie kogemusi.
  • ANAXIMANDROS
  • Apeiron on see, mis jääb üle, kui konkreetne mateeria kõigist meelelistelt haaratavatest omadustest lahtiriietada.
  • See on maailma igavene , kõikhõlmav ja piiritu alge, millel pole algust ega lõppu, see on ammendamatu ja hävitamatu.
  • ANAXIMANDROS
  • Ta kujutleb, et maa hõljub vabalt ruumis. See on olnud alul vedelas seisundis.
  • Pikapeale on ta kuivanud ja toonud esile elusolendid, kusjuures alul elasid need vees ja siis tulid maale.
  • Esimesed inimesed olid kalades , kuna inimene vajas pikaajalist hoolitsust.
  • See on tükikene kaasaegset evolutsiooniõpetust.
  • ANAXIMANDROS
  • Asjade kaduvuses peitub nende “meeleparandus”.
  • Nad peavad lagusesse sellepärast tagasi pöörduma, et nad on oma piire ületanud.
  • Asi elab vaid tervikus. Iga üksikeksistents on ebaõiglus.
  • Oma kosmose mudeliga on ta üks geotsentrilise maailmamudeli eelkäijaid.
  • ANAXIMENES
    585 – 527 E.Kr.
  • Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku.
  • See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub.
  • Õhu paisudes ja tihenedes tekib tuli.
  • ANAXIMENES
    Maa ujub nagu ketas õhumeres ja taevas on poolkera kujuline kristallvõlv, mille küljes asuvad tähed nagu naelad . Kinnistähed.
  • Ta on üks esimesi, kes nimetab maailma KOSMOSEKS (kaunis kord).
  • KOKKUVÕTE
  • Kõiki kolme mileetoslast ühendab püüd seletada kogu oleva teket ürgainest – aheest lähtuvalt.
  • Nad olid esimesed, kes tegid katse leida kõige ürgprintsiip.
  • Thales
  • Anaximandros
  • Anaximenes
  • THALES
    624 546 e.Kr.
  • Thalest loetakse antiikmaailma “seitsme targa” hulka.
  • Spekuleerides veini ja oliividega sai rikkaks.
  • Oli riigimees.
  • Loodusuurija.
  • Ennustas ette 585 a.e.Kr. päiksevarjutuse
  • Meil puuduvad Thalese kirjutised.
  • Thales
  • THALESE TEOREEM:
  • Poolringi piirdenurk on täisnurk.
  • Tõestas esimesena, et ringi diameeter jagab selle kaheks võrdseks osaks.
  • Thales
    Thales
  • ANAXIMANDROS
    611 – 546 e.Kr
  • Oli Thalese kaasaegne ja kaaslinlane.
  • Neid nimetatakse sõpradeks ja sugulasteks. Ilmselt oli Thalese õpilane.
  • Ta on kirjutanud geomeetria õpiku, teinud taevagloobuse eelkäija.
  • ANAXIMANDROS
  • Joonistas esimesena maailma kaardi.
  • Ilmselt babüloonlaste eeskujul.
  • ANAXIMENES
    585 – 527 E.Kr.
  • Ta näeb ürgainena ÕHKU. Täpsemalt hingeõhku.
  • See on kõike elustav maailmahing, millest kõik tekib ja milleks kõik taas muutub.
  • Õhu paisudes ja tihenedes tekib tuli.
  • ANAXIMENES
    KOKKUVÕTE
  • Võtmesõnad:
  • PLATON
  • u.427 – u. 348 e.Kr.
  • Platoni elu
  • Platoni nimeks oli tegelikul vanaisa järgi Aristokles.
  • Vanemad olid lugupeetud aristokraadid
  • Alates 20-st eluaastast 8 aastat Sokratese õpilane
  • Platoni elu
  • Pärast Sokratese surma võtab Platon ette pikki reise.
  • Ta peatub mõnda aega Megaras Eukleidese , Sokratese ühe kõige ammusema õpilase juures.
  • Viibib mitu korda Lõuna-Itaalias, kus kohtub pütaagorlaste koolkonna esindajatega.
  • Platoni Akadeemia
  • 387 a.e.Kr. rajab ta Ateenas Akadeemia. See asus Ateenast loode pool heeros Akademose pühamus.
  • Ta tegeleb siin oma õpilastega filosoofilise ja loodusteadusliku uurimisega. Siin valmib kõige mahukam teos RIIK ( Politeia ).
  • Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justianus selle 529 a.p.Kr. sulgeb
  • Suri 80 aastasena.
  • Platoni teosed
  • Ta on esimene kreeka filosoof , kellelt peaaegu kõik teosed on tervikuna säilinud.
  • Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest.
  • 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure tõenäosusega ehtsaks.
  • Platoni kolm allikat
  • Pütaagorlastelt võttis ta usu matemaatiliselt täpsesse mõtlemisse ja dualismi.
  • Parmenideselt võttis ta veendumuse, et puhas mõtlemine = olemine.
  • Sokrateselt sai ta dialoogilise meetodi.
  • Platoni teosed
  • Varajased kirjutused:
  • APOLOGIA – Sokratese kaitsekõne kohtunikele
  • KRITON – Seadusest lugupidamisest
  • PROTAGORAS – vaidlus sofistidega vooruste õpetatavuse üle
  • Üleminekuaja dialoogid:
  • GORGIAS – Voorused ja nende õpetatavus. Mis saab hingest?
  • MENON – Tunnetuse olemus on meeldetuletamine .
  • SYMPOSION – Filosoofiliste püüdluste liikumapanevaks jõuks on EROS
  • PLATONI TEOSED (2)
  • Küpse ea teosed:
  • PHAIDON – Surematusest . Ideedeõpetus.
  • POLITEIA – Riik Sisaldab kõiki Platoni filosoofia põhiseisukohti.
  • PHAIDROS – Hinge kolmikjaotus.
  • THEAITETOS – Teadmiste olemusest.
  • Küpse ea teosed:
  • TIMAIOS – Loodusfilosoofia.
  • KRITIAS – Sisaldab sõnumit Atlantisest
  • POLITIKOS – Riigimees.
  • SEADUSED – Lõpteamata teos, milles näitab riigi eetilisi aluseid.
  • PLATONI TUNNETUSTEOORIA
  • Tunnetus areneb läbi kolme staadiumi, mis vastavad hinge kolmele tasandile :
  • DOXA – Arvamus, kui paljas usk tuleneb otse meeltest.
  • DIANOIA – Ratsionaalne arusaamine
  • NOESIS – Otsene intuitsioon ideedest.
  • PLATONI TUNNETUSTEOORIA
  • Platon pooldas hingederändamise õpetust.
  • Jumal lõi hinged ja asustas nendega tähed, igal tähel on üks hing. Hingesid juurde ei looda. Hinged toituvad ideede vaatlusest. Ideede maailmas näeb hing ideaalset ilu ja õiglust.
  • Hingega on nagu sõjavankriga, mille üks ratsu perutab ja kisub mateeria poole. Teine püüdleb ideede maailma poole.
  • Kui võidab esimene, siis kehastub hing mõnes kehas.
  • Platoni õpetus olemisest
  • Tõeline maailm. Tõeliselt on olemas vaid see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävi.
  • Mittetõeline maailm. Meeleline maailm, kus kogeme pidevalt muutusi, tekkimist ja hävimist. Maine, meeleline maailm ei saa olla tõeline. Tõeline on ideede maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada ja neid ei teki juurde.
  • Tänu idee kehastumisele on asi see, mis ta on.
  • KOOPA MÜÜT
  • Inimesed elavad koopas ja on aheldatud koopa seina külge. Näevad ainult varje seinal, mida koopasuust tulev valgus seinale heidab.
  • Tegemist on asjade varjudega , mis asuvad väljaspool koobast . Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm.
  • Väljaspool koobast asub tõeline – ideede maailm.
  • IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE
  • Asjad väljendavad ideesid
  • Ideed kehastuvad asjades
  • Asjad on ideede varjud
  • “Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on nende laps.” (Timaioses)
  • Demiurg (“rahva heaks töötav”) loob meelelise maailma, mille eeskujuks on ideed.
  • IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE
  • Voodi idee on loonud jumal, konkreetse voodi puusepp ning voodit kujutava maali kuntsnik : “Kunstnik, puusepp ja jumal – need on kolme liiki voodi loojad” “Riik”
  • Ideede maailm asub taevavõlvi kohal ning seda saab vaid mõistusega näha.
  • ÕPPIMINE ON MEELDETULETAMINE
  • Tunnetus on meeldetuletamine – ANAMNESIS.
  • Õppimine on seega juba olemasoleva teadmise taastamine. Meeldetuletamiseks on oluline dialektika , s.o. dialoogi kunst .
  • “Inimene võib anda õige vastuse igale küsimusele tingimusel, et küsimus esitatakse õigesti.” Paidron, 73a
  • Kolm võimalust:
  • Me ei olegi neid ideesid näinud.
  • Ideed ei ole veel meelde tulnud, sest oleme liiga noored,
  • Õpetaja ei valda dialektika kunsti, ei osa meelde tuletada.
  • ÕPETUS HINGEST ja RIIGIST
  • Hingel on kolm alget:
  • Mõistuslik - asub peas - tarkus
  • Afektiivne – asub südames - mehisus
  • Himustav – naba ja maksa piirkonnas - tasakaal
  • Riigi õpetus:
  • Valitsejad filosoofid
  • Sõjamehed valvurid
  • Käsitöölised ja põllutöölised
  • ÕIGLUS = Iga hingealge täidab talle loomuomast ülesannet.
  • Ideaalne riik kui
    totalitaarse riigi mudel
  • Karl Popperi järgi:
  • Range jagamine klassideks
  • Riigi saatuse samastamine valitseva klassi saatusega.
  • Valitsev klass on monopoolses seisundis relvakandmise ja hariduse suhtes ja eraldatud majandustegevusest.
  • Intellektuaalne elu on allutatud sensuurile.
  • Selline riik on enesesse sulgunud.
  • Jääv väärtus
  • Nähtumuste maailm on kaootiline, jäädes mõistelisele selgusele kättesaamatuks. Kuid matemaatika seadustes , kunsti ilus, armastuses ja voorustes annab ennast märku tõelise maailma – ideede maailma eksistents . See on Platoni “idealismi” tuum.
  • “Kõik on saav, miski pole olev.”
  • Raffaeli “Ateena filosoofide kool”
  • Pütaagorlased
  • Sündis Samose saarel.
  • Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga .
  • Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse.
  • Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu.
  • Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt , kus ta sattus konflikti türann Polykratesega.
  • Tetractys on diagramm, kus neli esimest täisarvu puntidena väljendatuna moodustavad kümnest punktist koosneva kolmnurga.
  • Püthagorase teoreem:
  • Täisnurkse kolmnurga kaatetitele ehitatud ruutude pindalade summa võrdub hüpotenuusile ehitatud ruudu pindalaga.
  • Meelelise reaalsuse aluseks peab ta koos Empedoklesega tuld (tetraeeder), maad (kubus), õhku (oktaeeder) ja vett (ikosaeeder).
  • Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks.
  • Kui arv on maailma olemus, siis peab olema ka kõik matemaatiliselt väljendatav.
  • Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab tõelise olemuse loodusest sealpoolsusse (Jenseits der Natur ).
  • Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos.
  • Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paaris arvude vastuolus.
  • Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud.
  • Paaritud arvud on täiuslikud.
  • 1 – jumalik printsiip,
  • 2 – naiselik arv
  • 3 – mehelik arv
  • 2 + 3 = 5 – abielu.
  • Iga põhiarv 1 kuni 10-ni omab erilist jõudu ja tähendust.
  • Arv 10 sümboliseerib maailma harmooniat.
  • Ta kirjeldab gitarat ja leiab, et heli kõrgus sõltub keelte pikkusest.
  • Ta väidab, et samasugune muusikaline harmoonia täidab kogu maailma. Päikse, kuu ja tähtede liikumine tekitab võimsaid toone s.o. “sfääride muusika ”, mida me ei taju.
  • Püthagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses – nimelt muutumatutes arvulistes suhetes.
  • Tema kosmogoonia leidis tugevat kriitikat ühe tema enda avastuse tõttu. Ta näitas, et ruudu diagonaali ja külgede suhe ei saa olla täisarv. Diagonaali mittevõrdelisuse probleem viis välja irratsionaalarvu avastamiseni.
  • Peale selle esindas ta veel idast pärit hingederännu õpetust.
  • Inimhing läbib mitmeid elusid, et puhastuda.
  • Tema eetikas nõutakse distsipliini ja askeesi .
  • Nad pärinesid enamasti rikaste kaupmeeste ringkondadest.
  • Aristoxenos ütleb, et pütaagorlus on tekkinud kaupmeeste vaekaussidel.
  • Nad rajasid oma salaühingu, mille esimeseks reegliks oli: “Ära söö ubasid!”
  • Kuid õpetus sisaldas ka tähendusrikkamaid lauseid : “Me oleme Jumala kari , Tema on meie karjane .”
  • Liikmed pidid elama kasinalt ja tagasihoidlikult.
  • Nad ei tohtinud tappa ühtki looma, kes inimest ei ründa.
  • Igal õhtul pidid nad kontrollima oma südametunnistust.
  • Nad olid kohustatud kuuldust vaikima.
  • Ühing võttis vastu ka naisi.
  • Õpingud salaühingus kestsid 5 aastat.
  • Õpiti muusikat, gümnastikat, tervishoidu ja igasugust teadust.
  • Ordus tehtud avastused omistati meistrile.
  • “Tema ise on öelnud” – “Autos epha”, kujunes kõige mõjuvamaks argumendiks.
  • Katsed pütaagorlikke sidemeid poliitikas rakendada tõid kaasa tagakiusamise.
  • Kogunemishooned põletati maha ja liikmed tapeti või nad põgenesid Krotonist.
  • Mõnede teadete kohaselt olevat Püthagorasel õnnestunud põgeneda, teiste kohaselt olevat ta hukkunud .
  • Meistrilt endalt pole säilinud ühtki rida.
  • SKEPTITSISM
  • Pürrhon Elisest (u.360-270)
  • Arkesdilaos (u. 315-241)
  • Karneades (213 -123)
  • Ainesidemos Knossosest
  • SKEPSIS
  • Sõna skepsis tähendab “ uurimist ” või “proovimist”.
  • Skeptik on kahtleja, kes peab tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei soovi end siduda ühegi arvamusega.
  • Ta püüab uurida kõiki võimalusi ja kaaluda kõiki poolt ja vastuargumente.
  • Skeptik ei usu kindla tulemuse võimalusse.
  • Skeptitsism
  • Skeptitsismi ei tohi ära segada nihilismiga (sofist Gorgias).
  • Nihilism eitab igasuguse tunnetuse võimalust.
  • Skeptiks ei eita ega jaata teadmiste võimalust.
  • Skeptiku ja nihilisti suhe on sarnane agnostiku suhtele ateistisse.
  • Skeptitsism kui kultuuriväsimus
  • Skeptitsism on mõistetav kui ajastuline nähtus. Filosoofia satub olukorda, kus ta sofistide ajal oli juba olnud.
  • Suur hulk erinevaid filosoofia koolkondi ja nende põhjenduste ebakriitiline laad soodustavad kahtlemist kõiges.
  • Skeptitsism on omamoodi kultuuriväsimuse tundemärk.
  • Vanem periood:
  • Rajajaks on PYRRHON Elisest (u. 360 – 270 e.Kr). Zenoni ja Epikurose kaasaegne.
  • Tegi kaasa Aleskander Suure sõjakäigu. Tagasi tulles asutas kodulinnas oma kooli.
  • Asjade tajud on meile täiesti tundmatud, kuna meie tajud ei näita, kuidas asjad tõeliselt on.
  • Me võtame vastu vaid seda, kuidas asjad meile näivad olevat.
  • Filosoofia:
  • Me ei või kunagi öelda, et see või teine asi on nii. Me võime vaid öelda, et see või teine asi näib meile sellisena või teistsugusena.
  • Skepsis on side otsusest loobumise ja hingerahu (ataraksia) vahel.
  • Õige hingerahu järgib skeptikut nagu vari keha.
  • Meie rahutus tuleneb tungist asju tunnetada ja hinnata.
  • Pyrrhon’i filsoofia
  • Pyrrhon põhjendab otsustamisest loobumist ISOTHENIA’ga:
  • IGAL LAUSEL ON VÕRDVÄÄRNE VASTULAUSE .
  • Õpilane Phliuse Timon
  • Õnnelikuks eluks on vajalik jõuda selgusele kolmes küsimuses:
  • Millised on asjade omadused?
  • Kuidas asjadesse suhtuda ?
  • Mis kasu see suhtumine toob
  • Õnneliku elu eelduseks on apaatia ja ataraksia.
  • Tegutseda tuleb lähtuda tõenäolisusest.
  • Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsism
  • Selle põhiliseks keskuseks kujunes Platoni Akadeemia. – Siit alates kasutatakse sõna akadeemik skeptiku tähenduses. Püha Augustinus kirjutas hiljem teose Contra Academikos.
  • Silmapaistvad esindajad on Arkesilaos (315-241) ja Karneades (213 – 128), kes kritiseerisid eriti stoikute kindlaid tõekriteeriume.
  • Keskmine periood ehk akadeemiline skeptitsism
  • Kõik on arvamus, kuid ühed arvamused on tõenäolisemad kui teised.
  • Tegemist on väga varajase tõenäosusteooriaga.
  • Aja jooksul skeptitsism Platoni Akadeemias pehmenes ja muutus üldiseks ettevaatlikuseks.
  • Hiline skeptitsism
  • Rajajaks on AINESIDEMOS Knossosest, kes elas Kristuse sünni ajal ja õpetas Aleksandrias.
  • Sextus Empiricus, kes elas u. 200 a. p.Kr.
  • Ta püüab anda skeptitsismile empiirilise kuju.
  • Arstiteadus tuleb rajada kogemusele.
  • Tõeline skeptik kõneleb ainult oma tajudest ja elamustest. Vabaneb kahtlastest dogamdest.
  • TROPIDE ÕPETUS
  • Tropusega tähistati vaatenurki, mis pidid tõestama tõe tunnetamise võimatust.
  • AINESIDEMOS esitab 10 Phyrroni troopi:
  • Elusolendite erinevus üldiselt.
  • Inimeste erinevus.
  • Meeleorganite suunitluse erinevused.

  • Subjektiivsete seisundite erinevused.
  • Phyrroni 10 troopi
  • Erinevused objektide asetuses, kauguses ja paigutuses.
  • Segunemine teistsugustega.
  • Objektide mõju mitmekesidus sõltuvalt hulgast ja kompositsioonist.
  • Kõigi ilmingute ja tajude relatiivsus .
  • Muljete sagedus või harvaesinevus.
  • Erinevused kasvatuses, harjumustes, kommetes ja usulistes ning filosoofilistes vaadetes.
  • Antiikne skeptitsism
  • Antiiksele skeptitsismile on iseloomulik see, et loogilised ja tunnetusteoreetilised kaalutlused ei ole neile eesmärgiks omaette.
  • Tõe tunnetamise võimatust näidatakse selleks, et inimene võiks säilitada kõigutamatu meelerahu .
  • Skeptikud seisavad siin ühes reas stoikute ja epikuurlastega.
  • STOIKUD
  • Hingerahu otsingul
  • Esindajad:
  • Vanem stoitsism :
  • Zenon Kitionist 336- 264 e.Kr. Küproselt
  • Kleanthes ja Chrysippos
  • Keskmine stoitsism:
  • Poseidonios
  • Noorem stoitsism:
  • Lucius Annaeus Seneca ,
  • Epiktetos (50 – 130)
  • Marcus Aurelius (121 -180)
  • Zenon Kitionist (336 -264 e.Kr.)

  • Koolkonna nimetus:
  • Kui Zenon Kitionist tuli Ateena, siis rajas ta siin ühes avalikus hoones , mida hüüti Stoa poikileks (see oli freskodega kaunistatud sammaskäik), oma kooli.
  • Süsteemi iseloom:
  • Zenon sidus küünikute õpetuse Herakleitose omaga .
  • Stoikud jagasid oma süsteemi
  • Loogikaks
  • Füüsikaks
  • Ja eetikaks. Viimasel on kõrgeim koht.
  • Süsteem:
  • Zenon võrdleb oma filosoofiat aiaga:
  • - loogika on müür,
  • -puudeks on metafüüsika,
  • - viljadeks on eetika.
  • Loogika võtsid nad Aristoteleselt ja metafüüsika Platonilt.
  • Stoikud on derministid.
  • Eetika
  • Adiafoorad
  • Afektid
  • APATHEIA (KIRETUS)
  • Positiivsed väärtused
  • Lucius Annaeus Seneca

  • LUCIUS ANNAEUS SENECA
    4.E. KR. – 65 P.KR.
  • Seneca
  • Kiri leinavale emale
  • Iga ühes meist on Jumal, kes juhib meid saatuse poolt juhitud teed.
  • MARCUS AURELIUS
    (121 – 180)
  • Ta oli hilise stoitsismi kõige eredam esindaja võttes selle õpetuse juba 12 aastasena vastu.
  • Ta lähtub sellest nii oma isiklikus elus kui riigimehelikus tegevuses.
  • Julgus ja kõigutamatu kohusetruudus teevad tast suure valitseja.
  • “Sinu õnn sõltub su mõtete kvaliteedist: seetõttu käituge vastavalt ning hoolitsege selle eest, et te ei kannaks oma peas selliseid mõtteid, mis ei ole vooruslikud ja mõistuspärased.”
  • Voorus väljendub tarkuses, õigluses, julguses ja mõõdukuses.
  • Marcus Aurelius (121 -180)
  • “Mõtle sageli, et kõik maailma olendid ja asjad kuuluvad ühte!”
  • Marcus Aurelius (2)
  • Ta põlgas luksust ja mugavust .
  • Riietus lihtsasse sõdurimantlisse.
  • Elas suurema aja oma elust leegionide juures.
  • Muretses riigi saatuse eest.
  • “ Aasia , Euroopa – maailma nurgad; kogu ookean – kõiksuse piisk ! … Terve olevik – igaviku silmapilk !”
  • Marcus Aurelius (3)
  • Ajalooline tähendus:
  • Õpetus isiksuse uhkest ja murdumatust väärikusest ja tingimatust kohusetäitmisest kujunes roomluse vaimseks hoiakuks.
  • Stoitsismi mõju märkame G.Brunol, Descartesil, Spinozal, J.Lockeil, I.Kantil, Schilleril ja Goethel
  • Mõju kristlusele:
  • Siin kõnetati maailmas toimuvat – “Isana”.
  • Nõuti kõiki rahvaid ja seisusi ületavat armastust.
  • Selline eluhoiak valmistas kristlusele pinnast. Kuigi keiser M.Aurelius astus eriti rangelt kristlusele vastu.
  • Stoiline ja kristlik rahu:
  • Stoikud õpetasid saatusele alistumist. Nad on “antiikaja kerjusmungad”.
  • Augustinus: “ Oo Jumal anna mulle rahu vastuvõtta seda, mida ei saa muuta ja anna mulle julgust muuta seda, mida saab muuta. – Oo Jumal, anna mulle tarkust neid asju eristada.”
  • UUSPLATONISM
  • Ammonius Sakkast (175-242)
  • PLOTINOS (204-270)
  • Kujunemine
  • Koos kristluse tõusuga ja sellega võideldes tõuseb antiikaja filosoofiline mõte veelkord ulatusliku süsteemini.
  • Pöördutakse tagasi Platoni vaimse pärandi juurde.
  • Lisanduvad aristotelismi ja stoitsismi mõjud.
  • Uusplatonismi mõju ulatub 2. – 6. sajandini p.Kr.
  • Ammonius Sakkast
    175 – 242 p.Kr.
  • Olevat nooruses kristlane olnud, kuid seejärel vanasse usku tagasi pöördunud.
  • Tema õpetuse üksikasjad meil puuduvad.
  • Tema õpilaste hulka kuulusid kaks noorukit:
  • ORIGENES ja PLOTINOS.
  • Viimane osutus uusplatonismi tegelikuks rajajaks.
  • Plotinos
  • Sündis Egiptuses Lykopolise linnas.
  • Ta astub Rooma armeesse, et jõuda Indiasse ning alustada seal õpinguid.
  • Õnnetuseks lõppes ekspeditsioon läbikukkumisega ja Plotinos põgenes Antiookiasse.
  • Pärast mõningasi õpinguid ja rännakuid jõuab Rooma, kus rajas oma kooli, mida juhatas kuni surmani.
  • Keiser Gallenus ja ta abikaasa soosisid teda.
  • Õpilaste hulgas leidus mitmeid mõjukaid isikuid.
  • Plotinos
  • Iseloomult alandlik, pehmeloomuline, puhas ja andunud jumaliku otsimisele.
  • Plaan rajada Itaalias ideaalriik Platonopolis ei teostu.
  • Ta oli äärmiselt kidakeelne.
  • Ta ei rääkinud kunagi iseendast ega tähistanud isegi oma sünnipäeva.
  • Kristlust pidas ta ebameeldivaks usuks .
  • Teosed
  • Plotinose kõige kuulsam õpilane PORPHYRIOS KOGUS 54 kirjutist ja jagas need kuude gruppi, mida hiljem nimetati 9 enneaadiks:
  • Esimesed sisaldavad eetikat
  • Teine ja kolmas käsitlusi maailmast
  • Neljas käsitlusi hingest
  • Viies käsitlusi vaimust ja ideest
  • Kuues ülimast printsiibist ja headusest.
  • Õpetus
  • Plotinos ei näe ennast uue süsteemi loojana vaid ustava Platoni õpetuse järgijana ja seletajana.
  • Tegelikult lõi ta aga oma süsteemi.
  • Kõik üksik on siin aste astmelt organiseeritud üheks tervikuks, mis lähtub algpõhjusest ja pöördub sinna tagasi.
  • Inimese olukord
  • Kõik tunnevad , et midagi on valesti.
  • Inimesed tunnevad, et nad on vastuolus iseenda ja teistega . Nad on kaotanud sideme oma sisemise loomusega.
  • Neil puudub suunataju.
  • Ometi otsime me korrastatud tervikut .
  • Tung ühtsuse järele
  • Kui me kellelegi pilgu heidame, siis ei näe me jalga, kätt, veel üht kätt ja pead, vaid organiseerime need elemendid automaatselt terviklikuks inimolendiks. – Selline tung ühtsuse järele on meie mõistuse toimimise aluseks. See tung peegeldab asjade olemust üldse.
  • Katharsis ja theoria
  • Selleks, et leida reaalsuse aluseks olevat tõde, peab hing läbima puhastuse (katharsise) perioodi ja tegelema kaemusega (theoria).
  • Ta peab vaatama kaugemale kosmosest , kaugemale tajutavast maailmast ja isegi kaugemale intellekti piirangutest, et näha reaalsuse tuuma.
  • See on niiöelda sissepoole ronimine .
  • Õpetus: Allatulek
  • Ideaalne olemine moodustab kolm hypostaasi (kr. alus, sade, ld. Keeles oleks see substants, olemise tõelisuseks saanud kuju, ajastumine).
  • HEN – Üks
  • NOUS – Maailmamõistus
  • MAAILMAHING
  • Üleminek ühelt astmelt teisele toimub emanatsioonidena.
  • HEN - ÜKS
  • Esimene, igavene, kõrgeim hea, mis seisab sealpool kõiki vastuolusid. See on reaalsuse sõnulseletamatu ja müstiline allikas.
  • Oleks vastuolus jumaliku väärikusega kui ta puutuks vahetult mateeriaga kokku.
  • Maailm ei saa olla loodud Jumala tahteakti läbi.
  • Hen
  • Kõrgeim olend “voolab üle ja tema üleküllus loob teise”. Nii nagu päike kiirgab soojust.
  • “ Otsides mitte midagi, omades mitte midagi, tundes puudust ei millestki , on Ainus täiuslik ning on ülekantud tähenduses üle voolanud ja oma ülekülluses tekitanud uut.”
  • Hen ei sisalda midagi isikulist.
  • Hen on nagu ringi keskmes asuv punkt, mis sisaldab endas kõiki tulevaste ringide võimalusi.
  • Hen
  • Erinevalt Piibli Jumalast puudub Plotinose Ainsal mõistus, ta on täielikus teadmatuses meist.
  • Ta ei igatse meie järele, ei armasta meid ega ilmuta ennast meile. Ta ei tule meile vastu ega juhata meid koju.
  • Tal puudub teadmine millestki peale iseenda.
  • VAIM/mõistus - NOUS
  • Esimene kiirgus on vaim. Jumalik vaim vastavalt Philonile ei ole Jumal ise. Jumal asub sealpool vaimu.
  • Vaim on kõigi Platoni ideede igavene sfäär. – Kõrgeim olev.
  • Teadmine on siin intuitiivne ja vahetu.
  • Ideede maailm on juba diferentseerunud.
  • Mõtlemine nõuab lahutust mõeldavast.
  • MAAILMAHING - PSYCHE
  • See on psüühiline maailm. Vaimu jäljend.
  • Hing seob vaimse ja ainelise.
  • Siin puudub lihtsus ja sidusus.
  • Maailmahing tungib läbi, vormib ja hingestab kosmose ja annab maailmale harmoonilisuse. Sellele vastab ratsionaalne ja teadlik mõtlemine.
  • Maailmahing sisaldab üksikhingi.
  • Sidudes end mateeriaga loovad nad ainelise maailma kehad.
  • MATEERIA
  • See on vormitu, korrastamatu ja vastik.
  • Plotinos kõneleb “ainelisuse pimedusest”.
  • “Ma häbenen, et mul on keha.”
  • Mateeria on kõige oleva algusest kõige kaugemal. Mateeria on Plotinosele midagi mitteolevat.
  • Aeg on loodud vaid nähtava maailma ebapiisava võime poolt peegeldada jumalust.
  • ÜLESMINEK
  • Inimese ja tema õnne kõrgeim eesmärk seisneb selles, et ta hing jumaliku allikaga taas ühineks.
  • See on võimalik puhastumise (KATARSIS) protsessis.
  • Ajendiks on armastus (EROS) ürgkauni ja ürgalge vastu.
  • Inimese tegevusel on seda suurem väärtus, mida vähem on see seotud meelelise maailmaga.
  • Ülesminek
  • Platoni 4 voorust on üksnes madalamad astmed teel eesmärgile.
  • Tegelik tee eesmärgile on vaimne, see viib inimese sisemusse .
  • Filosoofiline mõtlemine on küll kõrge kuid mitte kõrgeim aste.
  • Kõrgeim on kontemplatsioon, mis ületab igasuguse mõtlemise ja teadvuse. EKSTAAS, milles vahetult vaadeldakse ürgalget.
  • Kõige ühtsus
  • Kuna kõiki olendeid hingestab seesama reaalsus, võiks inimkonda võrrelda koorijuhi ümber seisva kooriga. Kui ühte lauljatest segada, on tulemuseks ebakõla ja harmoonia puudumine, aga kui kõik pöörduvad koorijuhi poole ja keskenduvad temale, siis on sellest kasu kogu kogukonnale, sest nad “ laulavad nii, nagu peab, ja on tõeliselt tema juures.”
  • Plotinos
  • ME PÜSIME ÜLIMA SUUNAS, KUI HOIAME NOUSI PUHTANA(...). Enneaadid V, 3.14
  • “Kui keegi taotleb healt elult, midagi enamat kui head elu, siis pole see enam hea elu, mida ta taotleb.”
  • Müstika
  • Selline müstika on eelnevale kreeka mõtlemisele võõras.
  • Samal ajal on see väga lähedane India religioonifilosoofia põhimeeleolule.
  • Me leiame sellist filosoofiat kõikjalt, kus inimhinge vaadeldakse jumalikuga ühtsena.
  • Augustinus: “puhtaim ja kõrgeim filosoofias”.
  • Uusplatonism ja
    antiikse filosoofia lõpp
  • Uusplatonismil oli ka Süüria koolkond, kelle peaks oli JAMBLICHOS (+ 330 p.Kr)
  • Ateenas esindas seda koolkonda PROKLOS ( 410 – 485).
  • Ateena koolkond asub kirglikku võitlusse kasvava kristlusega. – Mõlemad püüdsid omal viisil vaigistada ajastu religioosset vajadust.
  • Keiser Justianus sulgeb 529 Ateena Platoni Akadeemia.
  • Suhe kristlusse
  • Sarnased jooned:
  • Uusplatonism on monistlik. Kõik emaneerub ürgsest algest.
  • Uusplatonism on tugevalt individualistlik ( askees ja ekstaas).
  • Erinevad jooned:
  • UP tunneb vaid jumaliku hääle kutse silmapilke ekstaasis. Kristlik järgimine on pidev protsess.
  • Suhe kristlusse
  • Loodus on Plotinose jaoks jumaluse madalaim emanatsioon. Kristluse järgi on loodu “hea”. See on Jumala armastava tahte akt. “Sõna sai lihaks.”
  • Kristliku filosoofia tipp seisneb veendumuses, et inimene võib saada Jumala lapseks pattude andestuse läbi.
  • Kreeka mõtlejad püüavad jõuda algusse. Kristlusele on tähtsam see, mis toimub ajas ja ruumis, inimese ja Jumala vahelistes suhetes.
  • BOETHIUS
    480 - 525
  • Boethius oli väliselt kristlane, kuid sisemiselt uusplatonist ja stoik.
  • Gootide kuninga Theodorichi poolt vangistatuna kirjutas ta: “Filosoofia trööstist”. S.o.
  • Dialoog arst filosoofiaga.
  • Mida kaugemale asjad jumalikust algest arenevad seda enam nad satuvad kurja saatuse küüsi.
  • Inimese ülesanne on rajada end oma mõistusele ja osaleda jumalikus ettenägelikkuses.
  • Boethius
  • “MILLIST ÕNNE VÕIKS LEIDA VAIMUPIMEDUSES?”
  • Filosoofia lohutus jj,i

  • SOKRATES

  • 469 - 399 e.Kr.

          • Peaaegu kõik, mis meil on Sokratesest teada, teame me tänu Platonile, kes ta isikut ja öpetust valgustab dialoogides nagu “Apologia”, “Kriton”, “Symposion” jt. Eriti usaldusväärseiks peetakse Platoni varasemaid dialooge .
          • Vaenuliku ja iroonilise pildi Sokratesest annab Aristophanes (445-385)
          • Xenophon (430-354) annab Sokratesest pealispinnalise pildi oma “Memorabilien” ja “Apologia”s. Ta ise oli sõjastrateeg ja ajaloolane .
          • Aristoteles teeb oma “Metaphysika”s aga täpseid viiteid

          • .

  • Sokrates sündis 469 a. kiviraiduri Sophronikos’e ja ämmaemanda Phainarethe pojana. Oma kodulinnast lahkus ta vaid sõjakäikudest (kolm) osaledes, kus ta olevat silmapaistnud vapruse ja vastupidavusega. Välimuse poolest, kui hinnata säilinud püstide järgi, ei vastanud ta ei kreeklase ega filosoofi ideaalile. Võimas kuju, lai pea, ümmargune nägu lameda ninaga - kogu ta hoiak kõneleb ennemini käsitöölisest, mida ta päritolu poolest ka oli.

  • Sokratese algharidus on sama nagu teistelgi tema aja noortel ateenlastel: ta sai “muusalise ja gümnastilise kasvatuse”. Muusalise kasvatuse all mõisteti lisaks üldisele muusikaharidusele (oskus mängida flööti ja kitaarat, laulmist ja tantsimist) ka kirjanduslik sõnakunstilist haridust - keelte öppimist (kirjutamine ja lugemine) ning poeetide, nii eepikute, lüürikute kui ka traagikute tekstide päheöppimist ja kommenteerimist ( Homeros , Hesiodos , Pindaros jt.) Alghariduse programmi kuulus ka arvutama öppimine (aritmeetika ja geomeetria algmed). Eriline koht oli aga gümnastikal. Siia kuulusid jooksmine, kettaheide , odavise, maadlus jms.)
  • Noorusaastail olevat Sokrates loodusteadustega lausa innukalt tegelnud, kuigi pärast surma levib kuulujutte nagu oleks ta olnud neis küsimustes harimatu.

  • Üsna vara jätab ta isa juures öpitud käsitöö unarusse , et pühenduda öpetaja tegevusele, mille suhtes tundis kutsumust. Sama juhtub ka perekonnaga. Naine XANTIPPE vötab seda väga teravalt. Kodus algavad riiud ja tülid nii et Xantippe saab juba antiikajal riiaka ja talumatu naise kuulsuse. Muidugi oli Xantippel pöhjust oma mehega riielda, kes päevade kaupa veetis oma aega Ateena tänavail ja väljakuil söprade ja tuttavatega vesteldes. Tal on oma naisega siiski kolm poega - Lamprokles, Sophronikos ja Menexenos.
  • Meest söimates nimetab Xantippe teda “lobasuuks” ja “päevavargaks”. Sageli tülitsedes valas ta mehe üle solgiga, kihutas majast välja mehe söpru, lükkas ümber laua jne. Kui Sokratese käest kord küsiti, et miks ta ei jäta oma naist maha, “kellest riiakamat pole terves maailmas”, vastas too: “Inimesed, kes tahavad saada heaks ratsutajaks ... ei vöta endale mitte köige rahulikumaid, vaid tuliseid hobuseid... Nii ka mina, tahtes suhelda inimestega, vötsin endale Xantippe, veendumusest, et kui suudan taluda teda, siis on mul kerge suhelda köigiga.”
  • On pöhjust arvata, et Sokrates abiellus küllaltki hilja , umbes 40 aasta vanuselt.

  • Nii nagu perekonna elu kohta nii ka Sokratese majandusliku elu kohta loodi palju löbusaid lugusi . Köneldes oma materiaalsest olukorrast, mis ei vajavat “parandamist” hindab ta kogu liikuvat ja liikumatut vara 5 miinile (s.o. umbes 150 kuldrubla) oma vestluskaaslase, rikka Kritobulose varandust aga 500 miinile. Sellest järeldab Sokrates, et ta on pigem vaene kui rikas. Ta on saanud väikese päranduse, elab vähenöudlikult ja ei kaeba kunagi vaesuse üle. Oma vaesusest köneles ta ka hohtus, öeldes, et pärast filosoofiaga tegelema hakkamist jättis ta hooletusse köik majandusasjad ning, et ta majapidamine on korratuses.
  • Xenophon kirjeldab Sokratese suveräänsust maisete asjade suhtes järgmiselt: “Hinge ja ihu harjutas ta eluviisiga , mille juures iga mees, kui ei peaks midagi erakorralist juhtuma, võiks muretult ja kindlalt võinuks ära elada… Sest ta elas nii kokkuhoidlikult, et ma ei tea, kas keegi nii vähe võinuks oma tööga teenida, et mitte seda saada, millest Sokratesele eluks piisas. Süüa võttis ta ainult nii palju, kui talle maitses, ja sööma läks ta alati nii (näljasena), et söögiisu oli talle maiuspalaks; ka iga jook oli talle meeldiv, sest ta jõi vaid siis, kui oli janu.” Xenophon, Erinnerungen I/3, S.49

  • Selle kirjelduse taustal on mõistetav, miks Platoni “Symposioni” kirjelduses kui kogu seltskond oli poole õhtu pealt purjus , Sokrates ikka alles kaine oli. Selline demonstratiivne tagasihoidlikus pidi olema seltskonda irriteeriv.

  • Keegi kaebas Sokratesele, et ta sööb pidevalt ilma isuta. Sokrates ütles: Akumenosel on hea rohi selle vastu. Too küsis: Mis laadi see on? Teha lõpp liigsöömisele, vastas Sokrates. Kes sellele on lõpu teinud, see elab meeldivamalt, odavamalt ja tervislikumalt.

  • Päev päevalt liigub Sokrates lihtsalt, peaaegu vaeselt riietatuna, Ateena platsidel ja tänavatel. Ta armastab turgu – agoraa’d.

  • Diogenes Laertios räägib kuidas Sokrates läinud üle kaupadesse uppunud Ateena turu, vaatab kõike, mida seal pakutakse ja ütleb siis: “Kui palju on siiski neid asju, mida ma ei vaja!”

  • Teda ümbritseb kirju õpilaste seltskond, nende hulgas ka paljud Ateena juhtivate perekondade noorukid . Ta õpetab tasuta ja toitub oma õpilaste ja sõprade külalislahkusest. Tema õpetuslik tegevus seisnes puhtalt vestluses , küsimus- vastus mängus. Sokrates ei tegele seejuures mitte ainult oma õpilastega vaid pöördub ka juhuslike möödujate ja kõigisse rahvakihtidesse kuulujate poole. Ta alustab süütute küsimustega, kuid juhib siis vestluse samm sammult üldiste filosoofiliste küsimuste juurde: Mis on voorus? Kuidas jõuda tõeni? Milline on parim riigikord ? Seejuures ajab ta oma vestluskaaslase üha enam kitsikusse, kuni see lõpuks oma mitteteadmist tunnistab - see ongi tulemus, millele Sokrates tahab välja jõuda.

  • Niisiis valis ta oma filosofeerimise vormiks dialoogi, mis eeldab vestelejate vahetut kontakti, ühist teotsemist. Elu ilma dialoogideta, arutlusteta ja uurimiseta pidas ta mõtetuks. Isegi surm tähendas talle vaid eelseisvat võimalust pidada dialoogi surematute filosoofide, poeetide ja kangelastega.
  • See aga tähendas ühtlasi seda, et ta ei pidanud kirjutamisest lugu. “Raamatult ei saa küsida nagu saab küsida elavalt inimeselt ja kui küsidagi siis vastab ta üht ja sama.” Ta arvab, et kirjapandud teosed soodustavad “mälunõrkuse arenemist”. Veelgi enam kirjapandud teosed ähvardavad suhtlemist üldse.

  • Viidates oma isast skulptori ja emast ämmaemanda elukutsele ütleb ta, et püüab vestluse kaudu inimesele kuju anda, teda paljastada ja lasta möttel sündida. Sokratese meetodit nimetatakse seetöttu ka MAIEUTIKAKS ehk “ämmaemanda kunstiks”.
      • Sokratest on vörreldud ka eletrirai ja kiiniga. Ta ise kommenteerib seda vördlust ja ütleb: “Kui see rai teisi jahmatuma ja tarduma pannes ka ise jahmunud ja tardunud on, siis ma sarnanen temaga, kui aga mitte, siis ei sarnane. Kaugel sellest, et mulle enesele köik selge oleks, kui ma teisi segadusse ajan; mitte sugugi : ise olen ummikus ja ajan teisigi ummikusse.” (Platon, Menon 80c-d)

  • Sönades “ma ei tea mitte midagi ... ja siiski tahan ma koos sinuga möelda ja uurida” peitubki Sokratese filosoofia meetod. Skeptiline tees: “Ma tean, et ma midagi ei tea” oli talle lähtepunktiks. Ta ei olnud ise rahul ja ei lasknud ka teistel rahul olla. Ta äratas ateenlasi pidevalt nende unest.

  • Vrdl. Descartes ’i “Ma mötlen, järelikult olen.” Cogito , ergo sum.
  • Sokratese dialektika
  • Sofistidel sai vaidluskznstist ERISTIKA, s.o. veenmise retooriline kunst. Siin ei ole eesmärgiks vastase teesi ümberlükkamine vaid mölema teesi töesuse näitamine.
  • Sokratese arvates on filosoofia positiivsed ülesanded eristikale võõrad. Muutes inimest igasuguse sõna ja otsustuse vihkajaks on eristika hävitav ja hukutav.
  • Sokratese käsitluses on dialektika mõistete uurimise meetod, täpsete määratluste kindlakstegemise viis.
  • Täpsed määratlused tekivad esemeid ja nähtusi liikidesse ja klassidesse jagades. Seejuures kasutas ta “induktiivseid arutlusi”.
  • S.o. loogiline järeldamine üksikult üldisele. Vastupdine oleks deduktsioon .
  • Sokratese induktsioon on induktsioon analoogiate pöhjal. Ta püüab koondada erinevate nähtuste analoogsed jooned ja teha üldistusi nende sarnasuse põhjal.
  • Seejuures kasutab Sokrates HÜPOTEESI. Üha uute muudatuste ja paranduste tegemine esialgsesse hüpoteetilisse määratlusse ongi Sokratese meetodit iseloomustav joon.
  • Sokratese iroonia
  • Sokrates kasutab oma partnerite suhtes pidevalt nagu mingit sokiteraapiat. Seejuures ei püüa ta partnereid naeruvääristada vaid töe juurde tuua.
  • Näide: Sokratese järel jookseb mees kirvega ja hüüab: “Pidage kinni! Pidage kinni! Sokrates jalutab rahulikult edasi. “Miks sa teda kinni ei pidanud? Ta on mörtsukas!” karjub mees. “Mörtsukas?” küsib Sokrates. “Kes see on?” - “Ära mängi lolli. Mörtsukas on mees, kes tapab .” - “Lihunik niisiis?” - “Lollpea. Mees kes teist tapab.” - “Södur?” - “ Loll ! See, kes teist rahuajal tapab.” - “Saan aru - timukas .” - “Eesel! Mees, kes teise ta oma majas hukkab.” - “Öige, sa mötled arsti.”
  • See on Sokratese iroonia. Tema vestlused lõpevad lõputa, kuid loovad avarusi uuteks uurimusteks. Ta naerab välja kõik vale ja pseudotõsise, kuid ta pole seejuures küünik.
  • Kord tuli ta juurde keegi, kes oli sellepärast vihane , et ta tervitas kedagi aga see ei vastanud tervitusega. Sokrates ütles talle: See on ju naeruväärne: kui sa oleksid kedagi kohanud, kes on halvas kehalises seisus, siis sa ei oleks vihane, kuna sa aga kohtasid kedagi, kes hingeliselt on lihvimata, siis see haavab sind.
  • Sokratese saatus
  • Selleks, et möista Sokratese edasist saatust peame teadma Ateena poliitilist olukorda. Linna ühiskondlik korraldus oli demokraatlik. Kuid samas ei tohi unustada, et pool Ateena elanikonnast olid öigusetud orjad. Nende tööle rajanes ülejäänud rahva heaolu. Köik, mida me kreeka kirjanikelt loeme erinevate riiklike korralduste kohta, puudutab vaid väikest vabade kodanike kihti. Keegi ei tulnud möttele panna orjust kahtluse alla. Kui sellest piirangust mööda vaadata, vöiks öelda: Demokraatia oli Ateenas nii radikaalselt elluviidud, et isegi selle alused olid pingul . Eriti näis see nii demokraatia vastastele aristokraatide hulgast. Eriti 30 aastat kestnud Peloponnesose södade ajal (431-404 e.Kr.), kui köik oli suunatud sellele, et Spartast vöitu saada teravnes see poliitiline vöitlus demokraatide ja aristokraatide vahel, kuna viimased pidasid Sparta seadusi paremaks. Kuigi Sokrates otse poliitikas ei osalenud, seisis ta siiski aristokraatliku partei poolel, varustades seda ideeliselt. Ta leidis, et demokraatliku süsteemi kaudu ei saa parimad inimesed valitsema.
  • Kui Ateen löpuks alla jäi toimus demokraatliku valitsuse kukutamine . Siis aga vöitsid taas demokraadid ja Sokratese saatus oli ettemääratud. Ta viidi jumalatuses süüdistatuna kohtu ette - see oli kaebus, millel puudus pöhjendus. Sokrates on 70 aastat vana. Ta on kritiseerinud ametiisikute valimist liisu abil ja seda kriitikat vaadeldi riigikorra öönestamisena.
  • Niisiis astub ta 399 aasta kevadel vandekohtu ette. Kohtu koosseisu kuulub 6000 isikut kellest 5000 olid tegelikud ja 1000 varukohtunikud. Nendest valiti igal aastal liisu abil 600 meest .
  • Kohtuplatsile, kus Sokratese süüasja arutati oli kogunenud 500 inimest, täpsemalt 501.
  • Ei Anytaos ega teised süüdistajad ihaldanud Sokratese elu. Neid oleks rahuldanud kui Sokrates oleks vabatahtlikult Ateenast lahkunud ning kohtusse mitte ilmunud. Kuid hoolimata hoiatusest ilmub Sokrates ikkagi kohtusse.
  • Oma kaitsekönet ei pea Sokrates mitte kui süüalune vaid kui öpetaja ja kasvataja. Ta tunnistatakse süüdi 280 221 vastu. Seega jäi puudu 30 häält, et teda öigeks möista.
  • Tavaks oli, et kohtualune ise nimetab oma köne viimases osas karistusmäära. Kuid Sokrates tegi tavatu ettepaneku määrata talle linna kulul tasuta löuna. Ta olevat vajaduse korral valmis maksma 1 miin höbedat.
  • Kohus istus uuesti kokku ja nüüd määrati talle juba 80 häälese häälteenamusega surmaotsus.
  • Tavaliselt viidi otsus täide kohe samal päeval aga Sokratese puhul lükati see 30 päeva vörra edasi. Sokratese söbrad kasutavad seda asjaolu, et keelitada teda pögenema. Ta lükkab köik söprade palved tagasi, et jääda ustavaks isamaa seadustele .
  • “Seaduste rikkuja vöib näida vägagi ka noorsoo ja lihtsameelsete inimeste rikkujana.”
  • Sokratese isiksuse erakordsus avaldub detailides. Selleks, et vabastada naised ta keha pesemisest, peseb ta end viimast korda ise. Ta keeldub ootamast päiksetöusu ning palub tuua karika mürgiga, mürkputkejoogiga. Platon ütleb: “Kui valvur ulatas karika, vöttis Sokrates selle vastu “täieliku rahuga...” ei hakanud värisema, ei kahvatunud, ei teinud teist nägugi, vaid ... töstnud karika huultele, jöi pöhjani - rahulikult ja kergelt.” (Platon, Phaidon 117b-c)
  • SOKRATESE ÖPETUS
  • Daimonion
  • Lause pöhjal “Ma tean, et ma midagi ei tea.” vöiks järeldada, et Sokrates ei erine millegi poolest oma ajastu skeptikutest. Ja siiski olevat Delphi oraakel seda meest nimetanud targimaks kreeklaste hulgas. Tema esilekerkimine tähistab töepoolest revolutsiooni filosoofia ajaloos. Selle rahvahulgast pärit mehe terve möistuse instinkt ei rahuldnud köige suhtelisusega. Ta tunneb, et temas on mingi sisemine hääl, mis teda juhib ja ebaöigetest hoiakutest ning tegudest hoiatab . Ta nimetab seda “daimonion’iks”, südametunnistuseks ( sönasönalt “jumalik”).
  • Xenophoni sönul annud see “jumalik hääl” Sokratesele näpunäiteid. Sellele häälele toetudes suutnud ta anda oma söpradele alati nöuandeid, mis end ka öigustanud.
  • Platoni dialoogides on see keerulisem: Sokrates ütleb siin: “See algas mul juba lapsepölves, tekib mingi hääl, mis keelitab mind mitte tegema seda, mida ma parajasti kavatsen teha, midagi tegema ta mind ei sunni . Seesama hääl keelabki mind riigiasjadega tegelda.” ( Apoloogia 31d).
  • Meie nimetaksime seda tänapäeval möistuse ja südametunnistuse hääleks. Kuid Sokrates pidas silmas ilmselt enamat - jumalikku ilmutust, mingit tugevat eelaimdust, mingit “kuuendat meelt”. Sokratese daimonion tugineb usule jumalusse, arvamusele, et on olemas tugev side selle sisemise hääle ja väljaspool söltumatult eksisteeriva jumaluse vahel.
  • “Phaidroses” (242c) ütleb Sokrates - “on ju hingki midagi prohvetlikku”. Sokrates elab siin oma hinges läbi körgemat reaalsust, jumalikku ilmutust, mis aitab tal ületada oma ajastu skepsist ja relativismi.
  • Tunne iseennast!
  • Ühest küljest on Sokrates sügavalt religioosne inimene, kes kohustusi jumalate vastu peab inimeste köige tähtsmateks kohustusteks. Teisest küljest on voorus tema jaoks aga ühtlasi möistmine. Vöimatu on teha öigust kui me ei möista seda. Kui me seda aga möistame on seda ka vöimatu tegemata jätta. Niisiis, selleks et inimene muutuks vooruslikuks on vaja teda selleks öpetada. See vooruse ja teadmise sidumine on midagi täielikku uut Sokratese öpetuses. Mitteteadmise paljastamisega viib Sokrates oma kaasinimesi enese läbikatsumisele, enesetundmisele. TUNNE ISEENNAST! GNOTHI SEAUTON! See Delfi templi portaalil asuv moto kujuneb Sokratese isiklikuks kreedoks. Enesetunnetus kujunebki Sokratese öpetuse tuumaks ja kogu ta elu juhtnööriks.
  • Xenophon annab Sokratese sönad edasi järgmiselt:” Kes ennast tunneb, see tunneb ka seda, mis on tema jaoks kasulik ning annab enesele selgesti aru, mida ta suudab ja mida mitte. Tegeldes sellega, mida ta tunneb, rahuldab ta oma vajadusi ja elab önnelikult...” (Xenophon, Mälestusi 4.2.26-27).
  • Kuid hea ja kurja tundmine pole veel töeline hüve, kui see ei vii “hinge ravimisele!”. Seega kölab sellest loosungist “Tunne iseennast!” üleskutse oma hinge eest hoolitsemisele, mötestatud vaimsele elule, hingesuuruse kasvatamisele.
  • Sokrates ütleb: “Sest ainult sellega ma tegelengi, et könnin ringi ja veenan igaüht teist, nii noort kui vana, kandma hoolt eelköige ja köige enam mitte keha ja mitte varanduse eest, vaid hinge eest, et see oleks vöimalikult parem.” ( Platon, Apoloogia 30b) Sokrates on veendunud, et just sisemaailm on see tee, millel saab vöimalikuks enesetäiustamine, voorus ja önnelik elu.
  • See ongi “sokraatilise evangeeliumi” tuum - sisemiselt vaba iseseisev inimene, kes head teeb, sest ta tahab head.
  • Sokratese teloloogia
  • Sokratese jumalal polnud individuaalseid jooni. See polnud monoteistlik isikuline Jumal. See oli ISIKUSTAMATA MAAILMAMÖISTUS, üleinimlik tarkus, üksikud jumalad aga olid selle universaalse möistuse ilmingud ehk avaldumisvormid . Jumalas kui ülimas möistuses nägi Sokrates maailmakorra allikat ja maailma valitsevat jöudu.
  • Seepärast leidis ta, et on rumal oletada, et maailmas pole midagi möistuslikku. See tähendaks, et meie möistus sattus tühistesse mateeriaosakestesse s.t. meie kehasse - “mingi önneliku juhuse töttu”.
  • Sokrates oli tuttav Anaxagorase teooriaga. Üks katkend Phaidonist:
  • “Kord jutustas mulle keegi, kuidas ta Anaxagorase raamatust teada sai, et maailmas on köiges korra loojaks ja köige pöhjuseks Möistus. See pöhjus meeldis mulle ja ma mötlesin, et kui köige pöhjuseks on Möistus, siis on see suurepärane väljapääs köigist raskustest. Ma leidsin, et kui see on nii, siis peab Möistus-korrastaja köik korraldama köige paremal viisil ning seadma iga asja sinna, kus sellel on parim koht... Suure innuga asusin ma Anaxagorase raamatu kallale, et see kiiremini läbilugeda ja kiiremini teada saada, mis siis on köige parem ja mis siis on köige halvem .
  • Kuid selle völuva lootuse tipult, söber Kebes, lendasin ma ülepeakaela alla, kui lugemist jätkates nägin, et möistus jääb tal täiesti kasutamata ja et asjade korda ei panda üldse mitte mingite pöhjuste arvele, vaid omistatakse - absurdsel viisil - öhule, eetrile, veele ja paljule muule. Minu arust on see sama hea, kui keegi algul kuulutaks, et köik mida Sokrates teeb, tuleneb Möistusest, siis aga iga tegu eraldi selgitama hakates ütleks: “Sokrates istub siin praegu sellepärast, et tema keha koosneb luudest ja köölustest, ning luud on kövad ja on üksteisest eraldatud liigestega, köölused aga vöivad pingule tömbuda ja lötvuda ning nad ümbritsevad luid - koos lihaga ja nahaga, mis köike ümbritseb. Selle töttu ta praegu siin köverasse tömbunult istubki. ... Ei, selliseid asju pöhjusteks nimetada on täielik mötetus.”

  • Öhku, eetrit , vett ja muid tegureid ei saa nimetada mitte pöhjusteks, vaid hädavajalikeks tingimusteks. Kui maailmas tegelikult polegi mingit möistuslikku ja head alget, mis oleks eetiline eesmärk ja körgem eetiline ideaal, siis muutuks ülearuseks ka inimese pöhiline eetiline ülesanne - enesetunnetamine ja hool hinge eest. Üleliigseks muutuks ka inimese peamine siht - olla möistuslik ja hea olend.
  • Hinge surematus
  • Kui Kriton Sokrateselt küsib: “Aga kuidas me peame sind matma ?” (St. kas matma vöi pöletama) vastab Sokrates: “Muidugi kui te suudate mind tabada ja ma teie eest pögenema ei pääse.”
  • Hing, mitte ainult, et elab kehast körgemal tasandil, vaid ta erineb kehast samavörd nagu igavene erineb ajutisest. Kehaga surmaga eraldub hing köigest mateeriast , köigest sellest, mis allub füüsikaseadustele, ning läheb üle teise, ideaalsesse maailma, igaviku maailma.
  • Kokkuvöte:
  • Sokratest iseloomustab – soov mitte olla teadja. Jääda küsijaks ka siis kui kõik arvavad, et nad midagi teavad.
  • Sokrates on äratatud südametunnistusega filosoof. Esmakordselt töstab ta eetilise teadvuse tunnetusteoreetilise postuaaldina esile. Ta annab sofistide lausele: “Inimene on köigi asjade mööt” positiivse sisu.
  • Seejuures on ta suur vooruste kuulutaja. Voorused ilmuvad nagu sönumid teisest maailmast.
  • Sokraatikud - tema kölblusöpetuse edasikandjad. Küünikud, kürenaikud jne.
  • Sokraatika - Öppemeetod, mis on iseloomulik 1776-1830 kateheetikas kirikus ja koolis. Selle suuna eesmärgiks on tugevdada öpilaste mötlemisvöimet ja röömu öppetööst ning iseseisvate veendumuste kujunemist.

13
.DOC Laadi alla originaalfail 13 lk · .doc · 49 allalaadimist
Vasakule Paremale
Antiik filosoofia #1 Antiik filosoofia #2 Antiik filosoofia #3 Antiik filosoofia #4 Antiik filosoofia #5 Antiik filosoofia #6 Antiik filosoofia #7 Antiik filosoofia #8 Antiik filosoofia #9 Antiik filosoofia #10 Antiik filosoofia #11 Antiik filosoofia #12 Antiik filosoofia #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuriherilane Õppematerjali autor
Kontrollitud
PDF TXT
aristoteles platon sokrates

Sarnased õppematerjalid

Filosoofia konspekt
15
odt

Filosoofia konspekt

Filosoofia Filosoofia läte asub kõrgemas puhtas uudishimus. Kaks koolkonda: - Joonia koolkond, mis esitab küsimuse asjade algusest ja põhjusest. (vesi, tuli,maa, õhk) - Sofistid, kes tegelevad inimese küsimustega ning otsivad elutarkust. Platon ühendab need suunad. Kolm filosoofia põhiküsimust: 1) Mis on tõene? (tõde on suhteline) 2) Mis on hea? 3) Mis on ilus? Uusajal I.Kant: -Mida ma võin teada? - metafüüsika -Mida ma pean tegema? - moraal -Mida ma võin loota? - religioon -Mis on inimene? - antropoloogia Filosoofia (tarkusearmastus) dedfinitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises. TÖÖS! Filosoofia eesmärgiks on tervikliku maailmapildi saavutamine. Filosoofia ainevaldkonnad:

Filosoofia
Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid
8
doc

Vana Kreeka filosoofia ja filosoofid

Platon ühendab need suunad. Platon esitab kolm põhilist küsimust Filosoofias: Mis on tõene, mis on hea, mis on ilus? Uusajal esitab Immanuel Kant neli küsimust: Mida ma võin teada(metafüüsika)? Mida ma pean tegema(moraal)? Mida ma võin loota(religioon)? Mis on inimene(antropoloogia)? Filosoofia definitsioon: Filosoofia on kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhta iseenese olemises. Filosoofia eesmärgiks on saavutada terviklik maailmapilt. Filosoofia tegeleb kõigea, kuid erineval viisil. Gnoseoloogia/Epistemioloogia ehk tunnetusteooria. Õpetus tunnetamisest ja selle piiridest, subjekti ja objekti suhtes. Mida me oleme suutelised teadma? Kuidas me teame, et me teame? Sekptitism Mõistus ja kogemus: ratsionalism ja empirism

Filosoofia
Antiikfilosoofia
10
docx

Antiikfilosoofia

ANTIIKFILOSOOFIA §1. Filosoofia aine Filosoofia mõiste 1.Mis on filosoofia eesmärk? V: teoreetiliselt aru saada maailmast 2.Mis on sõna 'phileo' tähendus? V: 'armastan' 3.Mis on sõna 'sophia' tähendus? V: 'tarkus' 4.Keda peetakse esimeseks filosoofiks ehk tarkusearmastajaks? V: Thalest (6. saj eKr) 5.Mis on filosoofi põhitunnus? V: kahtlemine 6.Kes kasutas praegu teadaolevalt esimesena filosoofia-sõna? V: ajaloo isa Herodotos (5. saj eKr) 7.Mis on filosoofia?

Filosoofia
Filosoofia
14
doc

Filosoofia

NARVA EESTI GÜMNAASIUM 10. KLASS Julia Malõseva FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID Referaat Juhendaja: Tanel Mazur NARVA 2009 SISUKORD 1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5 2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6 3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid 3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8 Allikad 2 1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES? Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku. Juba igivanas

Ajalugu
FILOSOOFIA
4
doc

FILOSOOFIA

JPG Filosoofia arvestus 2012 I Filosoofilised koolkonnad Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja ­käsitlused Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales, Anaximandros, Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee? Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide, et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud. Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat. Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele

Filosoofia
Filosoofia koolieksam
24
docx

Filosoofia koolieksam

Pilet 1 1. Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas. Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus: 1) Metafüüsika – olemisõpetus Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem 2) Epistemoloogia – tunnetusõpetus Mis on teadmine? Mis on tõde? 3) Aksioloogia – väärtusõpetus Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele) Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee?

Filosoofia
Antiikfilosoofia
5
doc

Antiikfilosoofia

1 Atiikfilosoofia perioodiks loetakse aega mis oli umbes 7saj. e.kr. kuni 6 saj. Sel ajavahemikul pandi alus kõigile filosoofilistele käsitlusviisidele. Joonianatuur filosoofia - Sugukondliku aaristokraatia võimu lagunemine, türannia ja orjandusliku demokraatia kujunemine ning kaupmeeste, ettevõtjate ja laevaomanike tugeva kihi tekkimine orjapidajate klassis lõid soodsa olukorra Euroopa filosoofia tekkeks. Filosoofia oli eelkõige selle uue, vabameelse ühiskonnakihi ideoloogia, kes huvitus juba oma olemuse poolest tugevasti teaduse arengust. Joonia geograafiline asend võimaldas sel kihil sõlmida tihedaid sidemeid idapoolsete

Filosoofia
LÄÄNE FILOSOOFIA
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...

Filosoofia


Rohkem sarnaseid



Kommentaarid (1)

Jekaterinnka profiilipilt
Jekaterinnka: Oli väga kasulik materjal.Aitäh! :)
22:10 19-09-2011



Kõik kommentaarid



Info
K & V
Mäng
Eraõpetajad
Meist
Kuidas saada punkte?
KKK
Reklaam
Uudistevoog
Sitemap
Kontakt
Saada kiri
kiri@annaabi.ee
Telefon: +372-569-80010
Aadress: Tiskrevälja 33, Tallinn
OÜ LOLSOL. Registrikood: 11450433
Kasutustingimused
Privaatsustingimused
Sõnastikud
Inglise Soome Saksa Vene Hispaania Prantsuse Rootsi Itaalia Ladina Taani Esperanto
Püsiühendus(es)
Facebook Instagram Twitter Reddit
Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun