Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Antiik filosoofia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on hädavajalik. Näiteks januse · Mis on hea ?
  • Mida ma võin teada ?
  • Mida ma pean tegema ?
  • Mida ma võin loota ?
  • Mis on kõigi asjade alge (ARHEE) ?
  • Mis on tegelikkuse olemus ?
  • Mis on teaduse olemus ?
  • Millised on asjade omadused ?
  • Kuidas asjadesse suhtuda ?
  • Mis laadi see on ?
  • Kuid juhib siis vestluse karjub mees. "Mörtsukas ?
  • Kuidas jõuda tõeni ?
  • Milline on parim riigikord ?
 
Säutsu twitteris
Filosoofia I periood!
  • ARISTOTELES
  • 384 – 322 e.Kr.
  • Elulugu
  • Aristoteles sündis Stageiras.
  • Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles lapseeas .
  • 367 a. sai tast Platoni õpilane 20 aastaks.
  • Aristoteles tuli Ateena barbaarseks peetud põhjalast.
  • Platoni vanaks saades tekkis pingeid:
  • Aristoteles: “ Platoniga tarkus ei sure .”
  • Platon : “Õpilane on nagu varss, kes lööb oma ema pärast seda kui ta temast on kogu jõu väljaimenud.”
  • Peale Platoni surma (347 a.e.Kr.) lahkus Aristoteles Akadeemiast.
  • 342 a. e.Kr. võtab Makedoonia Filippus ta oma poja kasvatajaks, kelleks on 13.a. vana tulevane Aleksander Suur.
  • 335 a.e. Kr. naaseb Aristoteles Ateena tagasi ning asutab oma kooli.
  • Lykeion
  • 335 a. e.Kr. rajab Aristoteles oma kooli Lykeion’i.
  • Kool asus gümnaasiumis, mis paiknes Apollon Lykeiose templi läheduses. Siit ka kooli nimetus.
  • Kooli ümbritses aed, kus olid teerajad jalutuskäikudeks. Õppetöö toimus jalutades. Siit nimetus “peripateetikud” –s.o. Jalutajad.
  • Aristotelese koolis ei valitsenud range distsipliin .
  • Õpilased sõid, vestlesid ja jalutasid koos õpetajaga. Õppetöö oli elav protsess.
  • Peripateetikud tegelesid rohkem bioloogia ja loodusteadustega.
  • Suhted Aleksandriga
  • Aristotelesega ühinesid mitmed Makedooniast pärit õpilased. Ta ise ka ei salga oma sümpaatiat Aleksander Suure suhtes.
  • Viimastel aastatel suhted Aleksandriga halvenevad. Aristoteles protestis vennapoja Kalistese hukkamise vastu, sest see oli keeldunud Aleksandrit Jumalana kummardamast. /PROSKYNESE/
  • Pärast Aleksandri surma 323 a. e.Kr.
  • Makedoonia erakond kukutatakse.
  • Aristotelese esitatakse süüdistus jumalateotamises. Ülempreester Eurydemon esitab süüdistuse palvete ja ohverdamiste õpetamises, mis polevat filosoofide asi.
  • Aristoteles põgeneb Ateenast Euboia saarele , kuid haigestub ja sureb (322).
  • Teosed
  • Varajased teosed olid dialoogid, neist on säilinud vaid fragmente.
  • Meistriaja teosed moodustavad nn. CORPUS ARISTOTELICUM’i.
  • Kirjutiste arv ulatub sadadesse.
  • Loogika alased tööd: “Kategooriad”, “ Troopika ”, 1. ja 2. “Analüütika” ja “Otsused” – Koondnimi: ORGANON
  • Teosed (2)
  • Teaduslikud tööd: “Füüsika”, “Taevast”, “Kasvamisest ja mandumisest”, “Meteroloogia”, “Looduslugu”, “Hingest”, “Loomade osad”, “Loomade liigutused”, “Loomade tekkimine”.
  • Esteetika alased tööd: “Retoorika”, “ Poeetika
  • Filosoofilised: “Metafüüsika”, “ Eetika ”, “Poliitika”.
  • Teosed
  • Teaduste klassifikatsioon
  • Kolm teaduste rühma:
  • Teoreetilised: filosoofia, matemaatika , füüsika.
  • Praktilised: eetika ja poliitika.
  • Loomingulised ehk poieetilised: kunst , käsitööharud.
  • Teadused moodustavad hierarhia , mida teoreetilisem seda kõrgem, mida rakenduslikum seda vähemväärtuslikum.
  • LOOGIKA
  • Aristotelest nimetatakse “loogika isaks”. “Aristotelsese loogika”.
  • Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus (organon).
  • Kategooriad: 1) substants , 2) kvaliteet, 3) relatsioon , 4) ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, 9) kannatus, 10) tõeliselt “olev”.
  • Loogika (2)
  • Subjekti ja predikaadi suhe lauses peegeldab tegelikkust . Iga õige otsus peegeldab seega olemissuhteid.
  • SÜLLOGISTIKA:
  • Väide ( deduktiivne järeldus)
  • Alamväide ( induktiivne järeldus)
  • Järeldus
  • Kõik inimesed on surelikud .
  • Sokrates on inimene.
  • Järelikult on Sokrates surelik.
  • Kõik inimesed on mõistusega.
  • Mõned elusolendid on inimesed.
  • Järelikult on mõned elusolendid mõistusega.
  • (Darij)
  • Kõigil hanedel on kaks jalga.
  • Cicerol on kaks jalga.
  • Järelikult Cicerol on hani .
  • Süllogismi ülesehitus meenutab matemaatilist väidet: Kui B ja C on A, siis C on B.
  • Süllogism on suletud ringi järeldus.
  • METAFÜÜSIKA
  • Kõige väärtuslikum teadustest on “esimene filosoofia”, mis uurib olemise lähteprintsiipe ja algpõhjusi.
  • “metafüüsika” = ta meta ta physika – see mis järgneb füüsikale.
  • Igas protsessis on kolm momenti :
  • Substants (ousia), mille suhtes protsess toimub.
  • Vorm (eidos, morfe ), mille poole protsess püüdleb.
  • Steresis (röövimine) s.o. Vastassuunaline mõju.
  • Aristotelese metafüüsika kasvab välja bioloogiast . Iga asi on vormi ja mateeria kombinatsioon.
  • Mateeriat iseloomustab:
  • Vormi puudumine (vormitu mateeria)
  • Vormi omamine võimalikkusena
  • Harimatu inimene võib saada harituks, sest ta on haritud võimalikkuses.
  • Metafüüsika , põhjused
  • Causa materialis, materiaalne põhjus
  • Causa formalis, formaalne põhjus
  • Causa efficiens, tegevuspõhjus
  • Causa finalis, sihtpõhjus
  • Mateeria on vormi võimalikkus (Dynameis), vorm aga on mateeria aktuaalsus (energeia), see on lõpule viidud reaalsus.
  • Mateeria pidurdab, vorm ehitab üles.
  • Loodus on mateeria vallutamine vormi poolt. Elu võidukäik.
  • Nähtuste teke on võimalikkuse (potensiaalse) muutumine tegelikkuseks (aktuaalseks) .
  • Muutumatuna püsib asja substants.
  • Maailma valitsevad sihtpõhjused. “Loodus ei tee midagi otstarbetult.”
  • Loodus taotleb alati parimat, võimaluse piires alati ilusaimat.”
  • Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA . Jõud, mis suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile.
  • Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm.
  • Füüsika
  • On võimalik eristada nelja liikumist:
  • Suurenemine – vähenemine
  • Kvalitatiivne muutumine (muundumine)
  • Tekkimine ja hävimine
  • Ruumiline ümberpaiknemine
  • Esimesed 3 taanduvad viimasele .
  • Ruumiline liikumine võib-olla:
  • Ringjooneline
  • Sirgjooneline
  • Mõlema kombinatsioon.
  • Sirgjooneline liikumine ei saa olla pidev, sest maailm on kerakujuline ja lõpliku raadiusega .
  • Ringjooneline liikumine aimab järele Jumala igavikulisust.
  • Kosmos
  • Kosmos on Aristotelese arvates kera kujuline. See koosneb kahest võrdsest osast: üks on ülal – teine allpool kuud, üks taevane , teine maine. Ülemine koosneb eetrist (quinta essentia), alumine neljast elemendist.
  • Kinnistähed on kõige kaugemal, neid liigutab jumal ise, kes asub väljaspool ruumi ehk kosmost.
  • Juhus ja paratamatus
  • Kõigel on põhjus.
  • Kuid ka juhuslikkus on objektiivselt olemas.
  • JUHUS ON MITME PÕHJUSE KOKKULANGEMINE.
  • Juhuslikkus võib toimuda aga võib ka mitte toimuda.
  • Tunnetusteooria
  • Maailma tunnetamine on raske, sest selle olemus on asjades peidus.
  • Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde.
  • Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus.
  • Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle struktuur.
  • Psühholoogia
  • Hing ( psyche ) elustab ja reguleerib organismi, ta on organismi entelehhia.
  • Hing on organismi eluprintsiip, ta võimete ja protsesside summa.
  • Looduse mitmekesiduses on hingejõud üha kasvav: taimedel – toitumis ja reproduktsioonijõud; loomadel – taju ja võime ennast liigutada; inimesel – olemuste ja põhitõdede tunnetusvõime / NOUS /.
  • Eetika
    Kui Sokratest võib pidada “eetika isaks”, siis Aristotelest eetika kui teaduse loojaks.
  • Ülimaks hüveks inimesele on õnn (eudaimonia) – see on eesmärk, mille poole ta püüdleb.
  • Tõeline õnn on saavutatav vaid voorusliku eluga. Suurim õnne allikas on sõprus.
  • “Sõber on üks hing kahes kehas.” – Eetika teenib ideaalseid inimsuhteid.
  • Hingelaadi vooruseks on sobiva keskmise / MESOTES/ leidmine .
  • Sobilik keskmine, mis on omane kõigile inimestele.
  • Sobilik keskmine, mis on iga inimese puhul erinev.
  • Keskmine tuleb valida liialduse ja puuduse vahel.
  • Poliitika
  • Kõigi vooruste koondmõiste on ÕIGLUS.
  • Inimene on ühsikondlik loom – zoon politikon, kes vajab ühiskonda.
  • Inimeste suur enamus on loomult rumalad ja laisklejad, keda tuleb kasvatada.
  • Iga olendi kõrgeim väärtus on tema eripära väljaarendamises.
  • Niisiis on erinevad voorused mehel ja erinevad naisel.
  • Harjumus seadusi muuta on pahe .
  • Riik koosneb kodanikest. Kodanik osaleb kohtus, riigivalitsemises, sõjaväekohustuses ja teenib jumalaid.
  • Orjad ei ole kodanikud. Ori on elus tööriist.
  • Naine on mehele sama, mis ori peremehele, barbar kreeklasele. “Naine on viimistlemata.”
  • Riigikorra variandid
  • Poeetika
  • Tragöödia on kõige väärtuslikum kirjandusliik. Selle olemuseks ja eesmärgiks on “teatud sündmuste järeleaimamine kunstiliste vahenditega, kutsudes hirmu ja kaastunde kaudu esile puhastumist kirgedest.”
  • KATARSIS - puhastumine
  • Platoni ja Aristotelese võrdlus
  • Platon andis klassikalise kuju idealismile, Aristoteles realismile.
  • Mõlema õpetused mõjustasid sügavalt kogu õhtumaa mõtlemist.
  • Platon vaatleb enam vormi /ideed, Aristoteles enam selle seoseid mateeriaga.
  • Mõlema õpetus elab üle enam kui ühe taassünni.
  • Mõju keskaja filosoofiale
  • Nii Platon kui Aristoteles mängisid keskaegses teoloogias sellist keskset rolli, et neid hüüti “kristlasteks enne Kristust” ja mõnikord maaliti isegi pühapaistega.
  • Aristotelese jääv väärtus
  • “Ideed” ehk “vormid” on need, mis annavad igavesti vormitult voolavale “mateeriale” määratluse, teevad sellest “asjad”.
  • Mõte, et puhas mateeria omandab olemise alles määratlemise läbi, et on olemas ainult see, mis on korrastatud, on osutunud filosoofia ajaloos erakordselt viljakaks mõtteks.
  • Aristotelese jääv väärtus
  • Ta oli esimene, kes püüdis loodust süstemaatiliselt klassifitseerida.
  • Tema filosoofias asendub filosoofiline “imestumine” tehnokraatliku praktilisusega.
  • EKLEKTIKUD
  • Marcus Tullius Cicero (105 – 43 e.Kr.)
  • Philon ( 25 e.Kr. – 50 p. Kr
  • ROOMA EKLEKTITSISM
  • Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine.
  • Kõik senised süsteemid olid loodud kreeklaste poolt ja Kreekast imporditud.
  • Roomalsed ise polnud neist ühtegi loonud, nad püüdsid teha neist parima valiku.
  • EKLEKTIK – “VÄLJAVALIJA”.
  • Rooma eklektitsism
  • Roomlased olid praktilise kallakuga. Filosoofiline mõttetöö polnud neile kunagi omaette eesmärgiks.
  • Filosoofia oli neile vahend praktilises maailmakäsitluses.
  • Marcus Tullius Cicero 106 - 43 e.Kr.
  • Hariduse sai Kreekas.
  • Suurepärane kõnemees, riigimees ja kirjanik.
  • “Akadeemilised uurimused”.
  • “Kõrgeimast väärtusest ja pahest”
  • “Kohustustest”
  • “Jumalate loomusest”
  • Marcus Tullius Cicero 106- 43 e.Kr.
  • Ta on väga särava ladina stiilikunsti esindaja.
  • “Armastada ei saa seda, keda sa kardad , ega seda, kes kardab sind.”
  • “Silmanähtavus kahaneb tõendusvahenditega.”
  • “Tõelist sõpra tuntakse hädas.”
  • “Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega pehmenda.”
  • “Kaheldes jõuame tõeni.”
  • Aleksandria eklektitsism
  • Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi keskuseks.
  • Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu.
  • Siin arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin .
  • Aleksandrias segunesid kreeka ja orientaalne pärand, eriti heebrea kultuur.
  • VT-i kreeka keelne tõlge LXX
  • PHILON
    u. 25 e.Kr. – 50 p.Kr
  • Helleniseerunud juut
  • Uskus, et kreeka targad olid ka Moosese raamatute sisuga tuttavad.
  • Allegooriline Piibli tõlgendus
  • Valgustus kui tõe allikas.
  • Philon’i jumalakujutlus
  • Ta võtab Jumalalt kõik antropomorfsed jooned.
  • Jumal on määratlematu ja tunnetamatu, kes seisab ületamatus kauguses, üle kõige.
  • See ei vastaks Jumala väärikusele, kui ta loonuks mateeria vahetult ise.
  • Jumal kasutab selleks jõudusid, mille nimeks on “ideed”.
  • Philoni jumalakujutlus
  • Ideede koondmõisteks on LOGOS s.o. Maailma valitsev mõistus.
  • Philon nimetab Logost ka “Jumala pojaks”.
  • Logos vahendab Jumalat ja inimesi. Seisab inimeste eest Jumala palge ees.
  • See mõttekäik on hiljem kristliku filosoofia lähtepuntiks.
  • ELEAADID
  • Xenophanes
  • Parmenides
  • Zenon Eleast
  • XENOPHANES
    u. 570 -

  • Luuletaja ja laulja.
  • Ta kritiseeris julgelt antiik-kreeka religiooni.
  • Naeruvääristab inimlikke antropomorfseid) kujutlusi jumalaist.
  • KÕIGI NÄHTUSTE MITMEKESIDUSE TAGA ON MUUTUMATU OLEMINE
  • PARMENIDES
    525 – 480 e.Kr.

  • Ta on Xenophanese õpilane.
  • Aukartusega räägitakse tema vaimu sügavusest ja mõttelaadi tõsidusest.
  • On säilinud õpetuslik poeem ( u. 150 rida) heksameetris.

  • PARMENIDES
    Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste .

  • Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline.
  • Kera on täiusliku olemise sümbol.
  • Parmenidest nimetatakse vahel ka “loogika isaks”.
  • Parmenidesel kohtame esimest korda OLEMISE mõistet, mis omandab lääne filosoofia ajaloos keskse koha.
  • Olemine on.
  • Mitteolemine ei ole.
  • Sellel lihtsal tõdemusel on tohutu mõju.
  • Poeemi esimeses osas “Elu kui olemine” eitab ta muutusi. Poeemi teises osas: “Elu kui näivus.” väidab ta, et näivuse tasandil muutused tegelikult on olemas.
  • Tõeliste teadmisteni jõutakse puhta mõistusliku tunnetuse kaudu.
  • ON OLEMAS VAID ÜKS OLEMINE JA MITTEOLEMIST EI SAA OLLA.
  • PARMENIDES
    Mitteolevat pole võimalik mõelda.

  • Arvamus, et on olemas liikumine, eeldab kujutlust mitteolevast, sest kui mingi keha saab liikuda mingisse paika, peab seal enne valitsema tühi ruum. Aga seda ei saa olla. – Järelikult on vaid muutumatu liikumatu olemine.
  • MÕTLEMINE JA OLEMINE ON IDENTSED
  • Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine.
  • Meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe.
  • Kogemus on põhimõtteliselt eksitav.
  • Tõe juurde viib vaid mõistus.
  • PARMENIDES
    Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste .
  • Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline.
  • Kera on täiusliku olemise sümbol.
  • Parmenidest nimetatakse vahel ka “loogika isaks”.
  • 2. Lendav nool ei lenda.
  • Ta lendab vaid näiliselt. Tegelikult on lõputu hulk seisakuid. Lend on näiline.
  • 3. Kuhi : Üks nisutera ei ole kuhi ja sa ei saa teha mittekuhjast kuhja , lisades sinna ühe ainsa tera . Kuid juhul kui sa alustad ühe ainsa teraga ja lisad sellele teise, ei ole sul kuhja; ja kui sa lisad veel ühe, ei ole sul kuhja ... Ja nii edasi ad infinitum. Nii on võimatu lisada terade lisamisega kuhja.

  • ZENON ELEAST
    u. 490 - 430

  • Parmenidese õpilasena püüab ta õpetaja vaateid kaitsta arendades välja teravmeelseid mõttekäike APOORIAID.
  • Zenon Eleast
  • APOORIA (kr.k. – mitte tee, väljapääsmatus).
  • Apooria sisaldab alati kaks teineteisega vastuolus olevat lauset. Esimene konstateerib meeleliselt haaratavat vaieldamatut fakti, teine ütleb, et see fakt ei ole mõeldav.
  • Zenon Eleast
  • Ta esitab 45 apooriat, millest on meieni säilinud kolm.
  • 1. Võidujooks Achilleuse ja kilpkonna vahel.
  • Achilleus ei jõua kilpkonnale kunagi järele. Sest kui kilpkonn asub punktis A, siis enne kui Achilleus järele jõuab on kilkonn juba punktis B ja nii edasi ja nii edasi kuni lõpmatuseni.
  • Zenon Eleast
  • Zenoni filosoofia teene ei seisne selles, et ta eitas liikumist vaid selles, et ta tõstatas küsimuse – kuidas on liikumine puhta mõtlemise seisukohalt haaratav.
  • Ta sureb uhmris surnuks tambituna.
  • Epikuurlased
  • Epikuros
  • 341-270 e.Kr.
  • Epikuros
  • Sündis Samosel vaese Ateena kolonisti pojana .
  • Tutvus Ateenas paljude koolkondadega, kuid ei näinus neis väljapääsu.
  • Lõpuks leidis oma tee “muutumata makedoonlaste tallalakkujaks või hulkuvaks peniks” (küünikuks).
  • Ta lahkub Ateenast, et teenida leiba õpetajana. Õpetajaid hüüti tollajal käsitöölisteks. Nad olid nagu skulptorid, näiteljad ja kirjanikud .
  • Ta rändas linnast linna 18 aastat. Kogu selle aja jooksul unistas ta oma koolist.
  • See unistus teostus 306 aastal. Ta ostis Ateenas omale aiaga maja, kuhu rajas kooli.
  • Eluviis oli tal lihtne, kaldus vaesuse poole.
  • Selles aias hakkasid kogunema inimesed, kes polnud veel kaotanud usku inimväärikusse.
  • Kooli nimeks saigi
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Antiik filosoofia #1 Antiik filosoofia #2 Antiik filosoofia #3 Antiik filosoofia #4 Antiik filosoofia #5 Antiik filosoofia #6 Antiik filosoofia #7 Antiik filosoofia #8 Antiik filosoofia #9 Antiik filosoofia #10 Antiik filosoofia #11 Antiik filosoofia #12 Antiik filosoofia #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 40 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuriherilane Õppematerjali autor

Mõisted


Kommentaarid (1)

Jekaterinnka profiilipilt
Jekaterinnka: Oli väga kasulik materjal.Aitäh! :)
22:10 19-09-2011


Sarnased materjalid

32
doc
Keskaja filosoofia
60
doc
Filosoofia SH
20
docx
Filosoofia p eriood
17
doc
LÄÄNE FILOSOOFIA
5
doc
Antiikfilosoofia
13
doc
Filosoofia
5
docx
Antiikfilosoofia
10
docx
Antiikfilosoofia



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun