Pistaatsia · Põõsas võib kasvada kuni 10 m. · Lehed 10-20 cm · Viljadeks luuvili - pistaatsia pähkel · Aastas saadakse üks kord saaki Kasvutingimused · Päike · Kasvab soolasel pinnal · Kannatab temperatuure -10°C kuni 40°C · Kuiv pinnas · Ei kannata niiskust Pistaatsia peamised leiukohad Asukoht · Algne kodumaa on Lääne-Aasia : Süüria · Leidub : · Vahemeremaades -Itaalia, Kreeka, Türgi · Aasias Süüria, Iraan, Hiina, Pakistan, Afganistan · Mujal Kalifornia, Austraalia, Mehhiko
● Neist omakorda putru ja pagaritooteid ● Viljakohvi ● Tangu- ja verivorstid ning kama ● Odrahelbed, odralinnased, linnaseekstrakt, õlu ● 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele Rukis (Secale cereale) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 4–8 idujuurest ● Kõrs on seest õõnes ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud ● Õiel on emakas ja 3 tolmukat ● Viljadeks on paljasteralised terised Kasvutingimused ● Kõige külmakindlam teravili ● Vähenõudlikum kui talinisu ● Ei sobi kõrge põhjaveega ● Surub umbrohu maha ● Valmib augustis Kasutus ● Leivajahu tooraine ● Näkileivad ● Viski ● Viin ● Põhu ● Katuseõlgede tooraine Kasvuala Tatar (Fagopyrum Mill) Välimus ● Tatrapõõsas võib kasvada kuni 1m kõrguseks ● Lõhnavad kollased või roosakad õiekobarad ● Tatra seemnete välimus on omapärane:
Õunapuu õiel on õievars, viis tupplehte, viis kroonlehte, hulgaliselt tolmukaid ja üks viie suudmega emakas. Emaka alumine osa on sigimik (vilja alge), mida ümbritseb sigimikuga kokku kasvanud õiepõhi. Kui sigimik on viljastunud, sulguvad pärast kroonlehtede varisemist õunapuuõie tupplehed (neist tekib karikas) ning õiepõhjast ümbritsetud sigimikust hakkab arenema viljahakatis. Viljastumata õied varisevad. Ka paljud viljahakatised varisevad lähima paari nädala jooksul. Viljadeks areneb hakatistest kümnendik. Õun on rüüsvili. Õunasorte liigitatakse suvi-, sügis- ja taliõunteks. Suvisordid korjatakse tarbimisküpsuses, kuid enne seemnete pruunistumist. Taliõunte koristamisega oodatakse seemnete pruunistumiseni ja tarbimisküpsuse saavutavad nad alles hoidlas.
Õlikultuurid päevalill,unimagun,safloor,riitsinus,maapähkel,sojauba. Ristõieliste sugukonnast: raps,rüps,valgesinep,õlituder Kiukultuurid Põllul kasvatatavad kiukultuurid jaotatakse 2 suurte rühma: *Puuvilla liigid, mida kasvatatakse seemnete pinnal moodustavate elementaarkiudude tõttu. *Moodustavad niinekiukultuurid, mida kasvatatakse vartes leiduvate niinekiukimpude tõttu. (lina ja kanep) Kaunviljad Kaunviljadeks nimetatakse liblikõielisi põllukultuure, mille viljadeks on kaunad ja peamiseks saagiks valgurikkad seemned. Kaunviljad kuuluvad liblikõieliste sugukonda, kus on enamlevinud järgmised perekonnad: hernes, hiirehernes, sojauba, aeduba, seahernes, lääts, kikerhernes, lupiin. Kartul Antakse orgaanilisi ja mineraalväetisi Kasvuaegne hooldamine: 1)äestamine 2)muldamine 3)lehemädanikutõrje 4)keemiline umbrohutõrje 5)kartulimardika hävitamine
väikesed (läbimõõdus 1..2 mm) ning koondunud kahekaupa 10...30-õielisesse tipmisesse kobarasse. Kobara pikkus on 2,5...3 cm. Õitseb mai lõpust juulini. Vili: Viljadeks on 5...8 mm suurused kerajad või neerjad marjad, mis on noorelt hallid, rohekaspunakate täppidega ja valminult kirsipunased. Seemned on veidi lapikult kerajad, helepruunid ning 3...5 mm suured. Valmivad augustis või septembris. Leht: Piklikmunajad südaja alusega helerohelised kaarroodsed lihtlehed. Asuvad vahelduvalt varre ülemisel kolmandikul lühikesel rootsul. Õitsevatel vartel on kaks, teistel üks leht, rudimendina võib esineda ka kolmas leht. Lehe pikkus on 3...10 cm ning laius 1,5.
Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all. Kakaopuud hakkavad vilju kandma alles 6-7 aastaselt. Kakaopuud on erilised, kuna nad kannavad samal ajal erineva küpsusastmega õisi ning vilju. Kakaopuu viljad kasvavad mitte okste vaid tüve küljes. Kakaopuul võrsub aasta jooksul umbes 10 000 õit, millest vaid murdosa arenevad viljadeks. Viljastunud õiel kulub vilja väljaarenemiseks 4-6 kuud, täieliku suuruse saavutanud vilja küpsemiseks läheb veel vähemalt üks kuu. Kuigi kakaopuu viljad valmivad aastaringselt, koristatakse neid kaks vaid kaks korda aastas ning seda tänapäevani vaid käsitsi (et õisi ega teisi vilju ei vigastataks). Kakaopuu vili on 20-40 cm pikkune ning ameerika jalgpalli kujuline vili. Vilja sisemuses on tiheda pakina 20-60 toorelt umbes põldoa suurust seemet - just neist valmistataksegi šokolaadi
· Rebasesaba ilusaid õisikuid võime teeservadel ja niitudel kohata juba mai lõpus ja juuni alguses. Moodustabkorrapärase rullikujulise tähisõisiku.Õisik muutub tipu suunas aegamööda peenemaks. Harilik kastehein · Kasteheinadel on pähikud on üheõielised. Tema pähikud on imepisikesed ning asuvad pikkadel peenikestel raagudel. · Hariliku kasteheina õisiku harud on üksteise suhtes sageli päris täisnurga all. Need ei ligistu üksteisele ka viljade valmimisel, viljadeks on terised. · Hariliku kasteheina vars ja õisikuharudki on juuspeened. · Harilik kastehein kasvab sagedamini kuivadel niitudel, ta on väetamata rohumaadel heaks heintaimeks. Harva kasvatatakse harilikku kasteheina isegi kultuurpõldudel. Rohkem jääb ta siiski metsloomade toiduks. · Mõnel pool on harilikku kasteheina kasutatud tiheda vastupidava tallatava muru rajamiseks. Nii saab temast hea spordiväljaku või lennukite maandumisplatsi.
tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62, lõige3). Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju )piim, kartulid, kruus, turvas jne) niemtatakse vahetuteks asjaviljadeks ning asjast õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asjaviljadeks. Õigusets saadavad viljad (nt rendisuhte alusel saadav kruus, jahiõiguse tõttu saadav jahisaak jms) on vahetusõigusviljad. Ja õigussuhte tõttu saadavad viljad (nt sissetulekud õiguse üleandmise eets) kaudeteks viljadeks. Vara (TSÜS §66) – on isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Omand ja piiratud asjaõigused Omand on täielik asjaõigus. Omanikule kuulub õigus asja kasutada ja võõrandamise teel realiseerida. Üks ja sama asi võib kuuluda mitte ainult ühele isikule (ainuomand) vaid ka mitmele isikule (ühine omand). Seadus tunneb mitmeid ühise omandi liike: kaasomand ja ühisomand(vt AÕS §70), samuti kaasomandi erivormiks olev korteriomand. Kaasomand
Nimelt teema kurjadest vaimudest. Piibel jagab vaimse maailma selgeks kaheks mõjupiirkonnaks valguse- ja pimeduseriigiks. Seal ringiliikuvad inglidki jagunevad kahte leeri ühed, kes täidavad Kõigeväelise korraldusi ja teised, kes on mässu tõttu moondunud ning pühendunud abistamise asemel hävitamisele. Viimaste kõige ilmsem manifestatsioon füüsilises maailmas on tuntud poltergeisti nime all. Kurjade vaimude tegevuse viljadeks on kõik õnnetusjuhtumid, haigused, seksuaalperverssused, kurjus, enesetapud, ühesõnaga kõik see, millest terve ühiskond ihkaks vabaks saada. Piibel nimetab seda ühise nimetajaga needus. Ja needus on miski, millega tuleb vähem või rohkem tegemist teha kõigil, kes "liikluseeskirjadega" arvestada ei taha. See tähendab, et tegemist tuleb teha ka needuse põhjustajate deemonitega. Üsna ebameeldiv mõte kas pole?
SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan, Melon, Passion, Papaia, Spargel - roheline ja valge, Pomelo, Rambutan, Salak ja Viigimari. 2. EKSOOTILISED PUUVILJAD
PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)..........................
ronima kasvavate puude tüvedele. Küll aga on nad täiesti omal kohal tööstuslike objektide või piirete vertikaalhaljastuses, kus neid istutatakse sillutatud aladele tehisobjektide lähedusse. Hea näide on Helsingi Läänesadamas paikneva tollilao piirdeaed, mille tugipostid on varjatud tselastritega. Analoogsete objektide haljastamiseks on tselaster piisavalt tagasihoidlik ning delikaatne ega põhjusta eriti suurt töömahtu lehemassi koristamisel sügiseti. Tselastrite viljadeks on ereoranzid kuprad, mis on mürgised (NB! sugulus kikkapuuga!). ELULÕNGAD Koduaedade haljastuses enim kasutust leidvateks ronitaimedeks on elulõngad. Elulõngad kuuluvad tulikaliste sugukonda. Elulõngede perekond kannab ladina keeles nime Clematis ning sellesse kuulub umbes 240 liiki ning arvukalt sorte, mis erinevad omavahel õite värvuse ning suuruse ning paiknemise järgi kas eelmise või jooksva aasta võrsel. Enim levinud on Jackmanni ehk värdelulõng, mis on liikidevaheline
taim. Narmasjuurestik areneb 48 idujuurest. Kõrs on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110 200 cm. Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja kõrvakesed. Õisikul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised pähikud, mille alusel paiknevad 2 liblet. Õiel on emakas ja 3 tolmukat ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised terised. Rukise ajalugu Looduslikult esines rukis Edela-Aasias nisupõldudel umbrohuna. Koos nisuga levis rukis pronksiajal (18001500 eKr) Euroopasse, kus ta jahedamas kliimas ja kehvemal mullal arenes omaette kultuurteraviljaks. Ehkki Rooma ajal kasvatati rukist Reini ja Doonau ääres ning Briti saartel, ei pidanud Plinius Vanem sellest suuremat.
Kordamisküsimused aine Asjaõigus arvestuseks 1. Milliseid õigussuhteid reguleerib asjaõigus? Objektiivne asjaõigus – õigus, mis reguleerib asjadega seotud õigussuhteid, ja seda nii paigalseisus (nt omaniku ja kasutusvaldaja õigused) kui ka nende muutumises (nt asja võõrandamine või hüpoteegi loovutamine). Subjektiivne asjaõigus – õiguslik seisund, mida konkreetne isik omab konkreetse asja suhtes. 2. Absoluutsuse põhimõte? Asjaõigused omavad absoluutset kehtivust igaühe suhtes, st kõik peavad asjaõigusi järgima. 3. Numerus clausus’e põhimõte, ehk tüübipõhimõte? kokkuleppega ei saa luua seaduses sätestamata asjaõigusi ega muuta asjaõiguse seaduses sätestatud olemust. 4. Avalikkuse, e. publitsiteedi põhimõte? Kuna asjaõigused kehtivad kõigi suhtes, peavad nad olema kõigile nähtavad, sh õiguste muudatused. Vallasasjade puhul kasutatakse selle tagamiseks valduse instituuti, kinnisasjade puhul kinnistusraamatut. Kehtib eel...
Keskmine juurdekasv aastas on 4 tm/ha/a. Noored puud taluvad varju, vana on valgusnõudlikud. Kasvab lodus ja paepealsetel muldadel. On tormikindel liik. Max vanus 150-250 a. Puit on rõngassõõneline ja lülipuiduga. Puitu kasut siseviimistlusel ja mööbli valmistamiseks, laialdaselt ka pargipuuna. Harilik pärn kuni 30 m kõrge, laia võraga puu. Koor on oores eas sile ja tumehall. Lehed 4-6 cm pikad. Õitseb juulis, õied on kollakasvalged ja meerohked. Viljadeks pähklikesed. Vanus 300-400 a. Kasvab huumusrikkastel liivsavimuldadel ja saviliivmuldadel. Talub põuda ja on hästi varjutaluv. Puit on kerge ja valge. Kasut tisleritöödeks ja mööbliks. Kasvab koos teiste laialeheliste lehtpuudega. Harilik vaher soodsates tingimustes kuni 30 m kõrge. Võra on tihe ja laimunajas. Lehed on suured, 5-15 cm. Õitseb mais, õied on kahesugulised ja meerikkad. Vanus 150- 200 a. Kasvab niisketel muldadel. Levib Kesk- ja Põhja-Euroopa, Kaukaasia. Eesti
Sugukonda kuuluvad enamasti abilehtedeta vastakute lihtlehtedega või harva ka paaritusuljgate liitlehtedega suve- või igihaljad põõsad, harva rohttaimed ja puud. Õied on kahesugulised, neljatised või viietised, sarikjates, kobarjates või kännasjates õisikutes, harva üksikult. Õiekroon võib olla nii korrapärane kui ka ebakorrapärane, kellukjas või torujas, sel juhul sageli kahe huulega. Viis tolmukat on kinnitunud õieputke ja emaka moodustab 2-5, enamasti 3 viljalehte. Viljadeks on kuprad, marjad või luuviljad. [7, 9] 2.2. Sugukonda kuuluvad perekonnad Sugukonda kuuluvad 20 perekonda ja 450 liiki kasvavad enamasti põhjapoolkere parasvöötmes, mõned liigid ka lõunapoolkeral. Liike kasutatakse valdavalt ilutaimedena, vähem söödavate viljade pärast või ravimtaimena. Eestis on neist haljastuses võimalik kasutada 10 perekonda: abeelia (Abelia), diervilla (Diervilla), [dipelta] (Dipelta), harakkuljus (Linnaea), kolkvitsia (Kolkwitzia),
Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: Ühesugulised õied. Isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Tuultolmleja. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus. Ka mullastiku suhtes ei ole neil erilisi nõudmisi. Pähklite saagikusele tuleb kasuks lupja sisaldav muld. Kasutamine haljastuses: Kuna taim on väga tihe, siis on hea kaitseistanduste rajamiseks. On aretatud mitmeid kultuursorte eriti suurte viljadega ja
Asjaõigus seaduses asjavilju ja õigusvilju.Asjavilja all mõistetakse asjast loodusjõul või inimese kaasabil saadavaid saadusi. Samuti õigussuhte tõttu asjast saadavat tulu. Õigusviljaks on aga tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu. Asjast vastavalt tema otstarbele saadavaid vilju(piim, kartulid, kruus, turvas ja muu selline) nim vahetuteks asja viljadeks ning õigussuhte alusel saadavaid vilju kaudseteks asja viljadeks.(sissetulek kruusa kaevanduse välja rentimisest). Õigusest saadavad viljad(rendi suhte alusel saadav kruus, jahiõigusega saadav saak ja muu selline) on vahetud õigusviljad ja õigussuhte tõttu saadavad viljad(sissetulekud õiguse üleandmise eest) kaudsed õigusviljad. Siit on näha see mis rendile andja seisukohalt on kaudne asjavili(kruus) on rentniku seisukohalt vahetu õigusvili
tipuosas veidi hõlmised. Lehetipp terav, serv kahelisaagjas. Tumerohelised, pealt läiketa, noorelt on kogu leht karvane, hiljem vaid roodude ümbert. Õied või õisikud: isasõied moodustuvad õitsemiseelse aasta suvel, koondunud rippuvatesse urbadesse, mis õitsemisel pikenevad tunduvalt. Emasõied on suletud punga, millest väljub tumepunane kuni roosakas emakasuue. Õiekate on vähemärgatav, sigimikuga kokku kasvanud. Õitseb märtsis ja aprillis, enne lehistumist. Liigi eritunnused: viljadeks on söödavad pähklid, mis valmivad augusti lõpus- septembris. Varakevadel on hea meetaim. Külmakindel Kasvukoha nõuded: väga vähenõudlikud kasvutingimuste suhtes. Nad kasvavad täispäikeses, poolvarjus ja isegi varjus. Ka mullastiku suhtes ei ole neil erilisi nõudmisi. Pähklite saagikusele tuleb kasuks lupja sisaldav muld. Kasutamine haljastuses: kõrgekasvulised, vabakujulised hekid, tuulekaitseridadena lagedatel kohtadel
· Zenon võrdleb oma filosoofiat aiaga: peas selliseid mõtteid, mis ei ole vooruslikud ja · - loogika on müür, mõistuspärased." · -puudeks on metafüüsika, · Voorus väljendub tarkuses, õigluses, julguses ja · - viljadeks on eetika. mõõdukuses. · Loogika võtsid nad Aristoteleselt ja metafüüsika Platonilt. · Marcus Aurelius (121 -180) · Stoikud on derministid. · "Mõtle sageli, et kõik maailma olendid ja asjad kuuluvad · Eetika ühte!" · Adiafoorad · Marcus Aurelius (2)
Puit kõva, tihe, valge ja pruunikas. Puitu kasutatakse mööblivalmistamiseks, siseviimistlusel ja kütteks. Kasutatakse haljastuses. Väike läätspuu: Caragana frutex Pärit Aasiast ja Lääne-Siberi lõunaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1,5m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, kõlmakindel. Valguslembene, talub kärpimist. Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidised, paljad, 1,5-4cm pikad. Õied erekollased, 2cm pikad, üksikult või 3 kaupa, õitseb juunis. Viljadeks 1-4 seemnelised kuni 4cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, valmivad augustis. Kasutatakse haljastuses, sobib hekkideks. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, astlad, puit 47. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Pärit Lõuna-Euroopast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, külma ja linnatingimusi taluv. Küllaltki valgusnõudlik. Lehed munajad või elliptilised,
väikefarmid. Kakaopuu pärineb Lõuna-Ameerika Amazonase vihmametsadest ning kasvab seal kümnete meetrite kõrguse, troopiliste puude tiheda lehestiku poolt moodustatud kaitsva katuse all. Kakaopuud hakkavad vilju kandma alles 6-7 aastaselt. Kakaopuud on erilised, kuna nad kannavad samal ajal erineva küpsusastmega õisi ning vilju. Kakaopuu viljad kasvavad mitte okste vaid tüve küljes. Kakaopuul võrsub aasta jooksul umbes 10 000 õit, millest vaid murdosa arenevad viljadeks. Viljastunud õiel kulub vilja väljaarenemiseks 4-6 kuud, täieliku suuruse saavutanud vilja küpsemiseks läheb veel vähemalt üks kuu. Kuigi kakaopuu viljad valmivad aastaringselt, koristatakse neid kaks vaid kaks korda aastas ning seda tänapäevani vaid käsitsi (et õisi ega teisi vilju ei vigastataks). Kakaopuu vili on 20-40 cm pikkune ning ameerika jalgpalli kujuline vili. Vilja sisemuses on tiheda pakina 20-60 toorelt umbes põldoa suurust seemet - just neist valmistataksegi sokolaadi
kaudu tagatakse rahu. Lisaks maisele rahule saavad taevase riigi kodanikud maises riigis täita ka oma elu vajadusi. Ka selles osas on maise ja taevase riigi kodanikel ühisosa ja ühishuvi. Maise ja taevase riigi vaheline piir on nähtamatu, sest piir tuleneb inimese südamest ja lojaalsusest. Näiteks kirikusse kuulumine iseenesest ei tee kedagi veel taevase riigi liikmeks. Siiski Augustinus leiab, et inimese vaimse hoiaku viljad on nähtavad ning nendeks viljadeks on vastavalt kas rahu, kord, andeksandmine ja armastus või vägivald, kättemaks, alandamine ja iha. Augustinus arvab, et Jumalariiki kuulujate arv on vägagi piiratud. Kurjus ja patt. Kurjust kui sellist ei ole olemas või kurjus on mitte-olemine. On vaid õieti suunatud armastus ja valesti suunatud/moonutatud armastus. Kurat ka ühel hetkel hakkas armastama ennast rohkem kui Jumalat ning nii sai temast kui inglist kurat, kuid kurat on Jumala
SALU-SIUMARI Actaea spicata. Nimest: Actaea taime nimi Pliniusel, spicata päine. Sugukond tulikalised. Kasvukoht: varjukad leht- ja segametsad, puisniidud, võsastikud. Salu-siumari on mitmeaastane rohttaim, tugeva viltuse risoomiga. Vars 60 cm kõrge, lehed suured, pikarootsulised, üldkujult kolmnurksed. Õied on väikesed, kollakasvalged, tipmistes või lehekaenaldes asuvates lühikestes kobarates. Taim õitseb juunis, juulis. Viljadeks on läikivmustad piklikud marjad. Paljuneb nii seemnetega kui risoomi abil. Kasutamine: taime kõik osad on mürgised, sisaldavad alkaloide, anemoniini. Marjade söömisel tekib kõhulahtisus ja oksendamine. Anemoniin ärritab nahka, seda omadust on vanasti kasutatud vaenlastele ebameeldivuste tekitamiseks. Näiteks hõõruti taimemahlaga vastumeelsete inimeste kindaid, parukaid, riideid. Viljadest saab musta värvi. SALU-TÄHTHEIN Stellaria nemorum
kaudu tagatakse rahu. Lisaks maisele rahule saavad taevase riigi kodanikud maises riigis täita ka oma elu vajadusi. Ka selles osas on maise ja taevase riigi kodanikel ühisosa ja ühishuvi. Maise ja taevase riigi vaheline piir on nähtamatu, sest piir tuleneb inimese südamest ja lojaalsusest. Näiteks kirikusse kuulumine iseenesest ei tee kedagi veel taevase riigi liikmeks. Siiski Augustinus leiab, et inimese vaimse hoiaku viljad on nähtavad ning nendeks viljadeks on vastavalt kas rahu, kord, andeksandmine ja armastus või vägivald, kättemaks, alandamine ja iha. Augustinus arvab, et Jumalariiki kuulujate arv on vägagi piiratud. Kurjus ja patt. Kurjust kui sellist ei ole olemas või kurjus on mitte-olemine. On vaid õieti suunatud armastus ja valesti suunatud/moonutatud armastus. Kurat ka ühel hetkel hakkas armastama ennast rohkem kui Jumalat ning nii sai temast kui inglist kurat, kuid kurat on Jumala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
