Facebook Like

Filosoofia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES ?
  • Mis siis on tõeline olemine ?
 
Säutsu twitteris

NARVA EESTI GÜMNAASIUM
10. KLASS

Julia Malõševa
FILOSOOFIA JA KREEKA FILOSOOFID
Referaat


Juhendaja : Tanel Mazur


NARVA 2009
SISUKORD
1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes 3-5
2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad 6
3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid
3.1 Pythagoras 7 3.2 Herakleitos Efesos 7-8

Allikad





1. MIS ON FILOSOOFIA NING KUIDAS SEE VÄLJA KUJUNES?
Filosoofilise mõtlemise katsed ulatuvad kreeklaste juures kaugesse minevikku . Juba igivanas religioosses luules ja mütoloogias esineb säärase elu ja maailma seletamise elemente, mõtisklusi, mis aga ei ulatu veel iseseisva järelemõtlemiseni.
7.sajand e.Kr. oli Vana-Kreekas ühiskondliku murrangu ajaks. Rauast töövahendite levimine eelmistel sajanditel tõi kaasa käsitöö ja kaubanduse kiire arengu, rahamajanduse ja orjaturgude tekke; toimus ühiskonna kihistumine . Aeglaselt muutuv kogukondlik ühiskonnakorraldus asendus uue, dünaamilise e jõulise ja vastuolulisega. Selle mõtestamiseks ei piisanud enam mütoloogilisest maailmaseletusest - kujunesid esimesed maailma kui tervikut puudutavad abstraktsetes mõistetes sõnastatud küsimused. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega - tarkus on inimlik omadus.
See sündmus, filosoofia sünd, leidis aset 6.sajandil e.Kr. Ioonias. Ioonia oli hellenistliku maailma tähtsaim piirkond ning sealt pärinevad vanimad filosoofilise sisuga kirjutised nii luules kui proosas . Enamik neist on kahjuks täiesti kaduma läinud ja me teame nende olemasolust üksnes hilisemate autorite juures leiduvate kasinate tähenduste ja väheste tsitaatide kaudu. Seetõttu on esmaste filosoofiliste arutluskäikude rekonstruktsioon ülimalt hüpoteetiline.
Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia (kr phileõ ˇarmastanˇ, kr sophia ˇtarkusˇ) Vana-Kreeka filosoof Pythagoras (u 580-500 eKr). Hilisem kreeka kirjanik Diogenes Laeritos kirjutas:
Filosoofiat filosoofiaks (tarkusearmastuseks) ja ennast filosoofiks (tarkusearmastajaks) hakkas esimesena nimetama Pythagoras...; tark võib tema sõnade järgi olla vaid jumal, mitte aga inimene. Sest ennatlik oleks filosoofiat nimetada „tarkuseks” ja ennast selles harjutajat „targaks”, just nagu oleks ta oma vaimu juba äärmuseni arendanud; aga filosoof on lihtsalt see, kes on kiindunud tarkusesse.
Saksa filosoof Wilhelm Windelband kirjutas sõna filosoofia kohta nii:
Nimetustel on oma saatus, kuid vähestel neist on nii imelik saatus kui sõnal filosoofia. Kui me pöördume ajaloo poole küsimusega, mis siis ikka on filosoofia, ja uurime järele inimeste käest, keda on nimetatud ja veelgi nimetatakse filosoofideks..., siis saame väga mitmesuguseid ja üksteisest kaugel seisvaid vastuseid; nii et üpris lootusetu on väljendada kogu seda mitmekesisust ühe lihtsa määratlusega. Nii sõna kui ka selle esimese tähenduse eest oleme tänu võlgu kreeklastele. Saanud Platoni ajal nähtavasti oskussõnaks, tähendas see sõna just seda, mida praegu tähistab sõna teadus.
Inglise filosoof Bertrand Rusell kirjutas:
Filosoofia, nii nagu mina temast aru saan, on midagi teoloogia ja teaduse vahepealset. Kuid teoloogia ja teaduse vahel on eikellegimaa, mida rünnatakse mõlemalt poole; see eikellegimaa ongi filosoofia.
Vene filosoof Aleksei Lossev:
Filosoofia on õpetus Mina ja mitte-Mina vahekorrast, teisisõnu, ideaalse ja reaalse, mõtlemise ja olemise vahekorrast.”
Inglise filosoof Karl Popper :
Pole olemas sellist asja nagu filosoofia olemus, mida oleks võimalik eristada ja määratleda. Sõna filosoofia määratlemine saab olla ainult konventsionaalne ehk kokkuleppeline.
Seega ei saa filosoofiale anda tavalist definitsiooni, nagu üksikteaduste puhul (nt. nagu bioloogia on teadus elusloodusest; teoloogia on teadus Jumalast ja jumalikest asjust), sest pole viidata ei kõrgemale sugumõistele ( genus proximus) ega ka liigierisusele (differentia specifica), siis piirdutakse selle määratlemisel tavaliselt kas nominaaldefinitsiooniga (kr. phileô - " armastama ", sophia - "tarkus", kokku - "tarkusearmastus") või geneetilise definitsiooniga (mingi filosoofia tekkis seal ja seal, kui esimest korda...) Ilmekamaks näiteks on siin Platoni lähenemine, kes luges filosoofiat tarkuse armastamiseks ja pidas selle alguseks imestamist. Enamus filosoofia ajalugusid püsib tänini Aristotelese ja neoplatoonikute järgi Platoni filosoofia-mõiste lahtimõtestamise juures. Platoni seletus filosoofiale on kindlasti teravmeelne, aga see ei ütle palju filosoofia tegeliku tekke ja kreeka filosoofia spetsiifika (eristavate iseärasuste) kohta. Näiteks Diogenes Laërtios polemiseerib (avalikult vaidlema) oma teose Kuulsate filosoofide elu ja vaated alguses "valearvamusega" nagu sündinuks filosoofia hoopis barbarirahvaste juures, aga kummutada tal seda ei õnnestu.
Lihtsustatult öeldes pole filosoofia muud kui teadmishimu ja küsimuste küsimine. Asja teeb keerulisemaks see, et filosoofid küsivad erinevat tüüpi küsimusi ning filosoofilise küsimuse tüübi põhjal saab määratleda ka seda küsiva filosoofi. Lühidalt öeldes leidub nelja tüüpi filosoofilisi küsimusi ning ka filosoofe on seega neli põhilist tüüpi:
1. Esiteks on olemas küsimused, mis käivad asjade põhiolemuse kohta – selle kohta, mis asjad tõeliselt on. Neid nimetatakse metafüüsilisteks küsimusteks. Küsimus „Mis on aeg?” on hea näide metafüüsilisest küsimusest, sest
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Filosoofia #1 Filosoofia #2 Filosoofia #3 Filosoofia #4 Filosoofia #5 Filosoofia #6 Filosoofia #7 Filosoofia #8 Filosoofia #9 Filosoofia #10 Filosoofia #11 Filosoofia #12 Filosoofia #13 Filosoofia #14
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 89 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor chrysalide Õppematerjali autor

Lisainfo

sokrates, platon, aristoteles


1. Mis on filosoofia ning kuidas see välja kujunes
2. Filosoofia areng. Periodiseering. Esindajad
3. Tuntumad ja silmapaistvamad kreeka filosoofid
3.1 Pythagoras
3.2 Herakleitos Efesos


kreeka filosoofid

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

96
pdf
AJALOOFILOSOOFIA
19
docx
Filosoofia
87
doc
Filosoofia materjale
7
doc
Filosoofia
13
doc
Filosoofia
13
doc
Antiik filosoofia
60
doc
Filosoofia SH
19
docx
FILOSOOFIA



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun