FILOSOOFIA (0)

JPG Filosoofia arvestus 2012
I Filosoofilised koolkonnad
Tuleb tunda järgnevaid antiikaaja filosoofilisi koolkondi ja tuua välja neeile iseloomulikud probleemipüstitused ja –käsitlused
Mileetose koolkond- Joonia filosoofia kool Mileetoses. Esindajad olid Thales , Anaximandros , Anaximenes. Peamine küsimus oli millest kõik alguse sai. E mis on arhee ?
Pythagorase koolkond - koolkonna filosoofia aluseks oli vaide , et paljud nii inimeste kui mateeria omadused on määratud täisarvudega. Paaritud arvutd on täisuslikud paaris arvud ei ole nii täiuslikud.
Sofistid- Sofiste ühendab eelkõige nende kriitilisus traditsioonilise ühiskonnakorralduse, religiooni ja eelneva filosoofia suhtes. Nende peamiseks tegevusalaks võib nimetada retoorikat.
Stoikud- Maailmas valitseb stoikude arvates saatus ning inimene saab olla õnnelik vaid siis kui ta allub saatusele. Tõelisteks hüvedeks on voorused : tarkus, õglus, mehisus ja arukus . Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi.
Epikuurlased - Milline on hea elu? Inimhinge kõige suurimaks mõistatuseks on valu. Valuvaigistiks oleks naudund. 1) loomulikud e hädavajalikud . 2) loomulikud- mittehädavajalikud 3) ebaloomulikud- mitte hädavajalikud.
II Filosoofid
Tuleb tunda alljärgnevaid filosoofe, määrata koolkond ja neile eriomased probleemid ja teemad, millega nad tegelesid
Thales- oli Sokratese.eelne vanakreeka mõtleja ja üks 7st targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks . Kuulus Mileetose koolkonda . Tema arvas et algaineks on vesi. On seotud ka matemaatikaga.
Anaximandros- oli vanakreeka filosoof Mileetose koolkonnast. Thalese õpilane. Ta arvas, et meie maailm on vaid üks paljudest teistest, mis algavad koosnevad ja lõppevad millestki mida ta nimetas „määramatuseks“ . Ta oli esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Leiutas gnomoni. Apeiron on temajaoks algaineks, kui konkreetne mateeria omadustest lahti riietada.
Anaximenes- näeb algainena õhku ( eluõhku või hinge) , kuna õhk on lõputu. Maailm= kosmos tõlkes kaunis kord. Kuulus Mileetose koolkonda.
Demokritos- Kuulus atomistide hulka. „ üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest“ väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi.
Pythagoras - Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud. Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha.
Zenon Kitionist – oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu , iha , mure , hirm. Apaatia -kiretus. Peab tähtsaks õiglust.
Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne on aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest. Oli atomist.
Protagoras - oli sofist , kes hakkas ühe esimese filosoofina oma õpetuse eest raha võtma. Teda v’ib pidada esimeseks väitlusõpetajaks. Ta õpetas, et kõik on tõde mida tõeks peetakse. Millistena asjad näivad mulle, sellised nad ongi minujaoks, millistena nad näivad teistele inimestele, sellised nad ongi tema jaoks.
Gorgias- Õpetas vastupidiselt Protagorasele, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses „Mitteolevast ehk loodusest“ esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski oleksi tunnetatav siis poleks tunnetatu väljendatav.
Kuulus sofistide hulka.
Zenon Eleast – sai kuulsaks apooriatega – argumentidega, et pole võimalik paljusus ning liikumine. Kuulus Elea koolkonda.
Herakleitos- Herakleitose filosoofia kõige iseloomulikumaks jooneks on tema arusaam maailmast kui pidevast muutumisest. Ise väljendab seda aforsmidega. „Ühte ja samasse jõkke astume ja ei astu“ „Eksisteerime ja ei eksisteeri“ „ Ühte ja samasse jõkke ei saa astuda kaks korda“
Diogenes Sinopest- oli küünik. Küünikuteks hakati nimetama neid filosoofe, kes viisid oma vajadused miinimumini ning meenutasid koeri . Sageli kordas ta „ Tarvis on omada mõistust, või- kui seda ei ole- siis silmust ümber kaela“
Sokrates - „ inimene on kõikide asjade mõõt“ relativism - igaüks otsutab ise mis ontõde. Sokrates on antisofist. Tema naine oli Xantippe. Kellega ta olevat abiellunud sellepärast, et praktiseerida kannatlikust.
Platon - usub mõistusesse, Kirjutistest on säilinud 34. On kirja pannud sokratese mõtteid.
Platon tuleb välja õpetusega ideedest. Lugu koopamüüdist. Onkuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist.
Aristoteles - oli Platoni õpilane. Tema arvates võib iga asja puhul mõtteliselt eristada selle mateeriat ja olemust. Ta eristab kahesugust olemasolu : tegelikkusena ja võimalikkusena. Millegi seletamiseks ehk küsimusele miks? Vastamiseks on tema arvates neli võimalust : 1) mateeria iseärasus 2 ) olemusest lähtudest 3) välise toimega 4) Seatud eesmärgiga.
Marcus Aurelius- kirjutas aastal 167 stoitsismil põhineva filosoofilise raamtu „ Iseendale “ .
Aurelius Augustinus - sõnastas oma teostes ristiusu põhitõed. Tema seisukohast ei ole olemas „loomulikku inimest“, vaid konktreetsel lagnenud ja lunastatud inimesel on üleloomulik kutsumus ja eesmärk.
Tertullianus- Oli kristlane . Tema kõige olulisemaks ja tuntumaks teoseks peetakse Apologogetiomu. Mis astub välja kristlaste kaitseks.
Aquino Thomas- oli Aristotelese „ristija“ Mõistus on usukõrval aksepteeritud. Ka usuga saab tõde tabada. Looja on inimese varustanud mõistusega.
Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil.
III Mõisted
Tuleb tunda alljärgnevaid mõisteid, kusjuures tuleb osata eristada mõiste tõlget ja tähendust (nt demokraatia – tõlkes: rahva võim; tähendus: riigikord, kus riigi kodanikud saavad osaleda riigipoliitikas kas otseselt (hääletus, koosolek) või kaudselt (kodanikest valitud esinduskogud – kohtud, parlament jne))
Arhee – on algaine , ehk siis aine millest kõik alguse sai, nt Thales pidas algaineks vett
Apeiron- on väiksem osake, ehk siis kui antud mateeria lahti riietada saame me kätte apeironi. Anaximendese arvates nähtamatu algaine.
Kosmos- meid ümbritsev koht, kus on alguse saanud Maa teke, koht, mis pidavat olema korrastatud
Apaatia- ehk kiretus on tundeelu tuimenemise kõige väljendunum aste.
Ataraksia - on antiikfilosoofias meelerahu ja häirimatus seisund, mõttetarga elusiht
Aatom- tähendab vanakreeka keelest „jagamatu“ , nimetatakse väiksemat aineosakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused.
Idee - on filosoofia mõiste, mida kasutatakse filosoofia eri traditsioonides erinevais tähenduses. Tänapäeva filosoofias võidakse nimetada ideeks mistahes mentaalset üksust, olgu see siis kujtletav või mingil viisil tegelikkusega seotud.
Entelehhia – midagi mis on eelnenud maale ja veele , nimelt mateeria mis on vormitu ja nähtamatu.
Eudaimonism- on tulnud vanakreeka sõnast mis tähendab tõlkes õnnelikkust, head käekäiku või saatust. On eetiline teooria või mõtteviis, mille kohaselt on inimese eesmärgiks õnneliku elu saavutamine.
„ kuldne kesktee “ – on Aristotelese arvates asjade tasakaal. Nt: kui inimene ei karda midagi, ei saa ta olla õnnelik, kuid kui ta on liiga palju kardab siis on ta arg, seega kumbi äärmuslik variant ei ole hea, Seega oleks temaarvates hea valida „kuldne kesktee“, kuna see tagab õnne. Kuldne kesktee on mehisus.
Jumalatõestus – on tõestus jumala olemasolu kohta mõistuse abil.
Filosoofia – ( filos sofos ) tähendab tarkusearmastust, erutletakse erinevate eluliste küsimuste üle . nt : mis on õnn?
Relativism - on filosoofias mis tahes seisukoht, mis peab tõde, tunnetust, väärtusi ja reaalsust ennast või muud taolist relatiivseks- sõltuvaks mingist vaatekohast.
Koopamüüt – Plaaton lõi selle, inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peaved neid tõelisteks asjadeks.
Apooria - on väljapääsmatu olukord, zenonil on argumendid paljasuse ning liikumise võimatuse vastu.
Harmoonia - on kokkusobivus, nii ideede kui millegi muu loodu vahel. Sõna tuleneb kreeka keelest, ühtlasi see on seotud antiik-kreeka jumalanna Harmonia nimega.
Iroonia
Apologeet – on mingi õpetuse või süsteemi innukas kaitsja, õigustaja ja pooldaja .
Küünik – on inimene kes suhtub filosoofilise kõrgkultuuriga kaasnevatesse arusaamadesse küüniliselt. Nimi viitab eelkõige nende eluviisile mis oli väidetavalt olnud sarnane koera omaga .
Materialism - on filosoofiasuund, mis peab esmaseks ainet. Tegelik maailm, objektiivne reaalsus on põhiline ja teadvus tuleneb ainest.
IV Selgita
Mille poolest erinevad teineteisest mütoloogiline ja filosoofiline mõtlemine?
Millised olid antiikmõtlemise ja kristliku mõtlemise vahe?
Milles seisneb Sokratese erakordsus?
Miks oli hilisantiigis oluline kritlike apologeetide tegevus
Milles seisnesi Aristotelese käsitluses hea elu?
Milline oli Platoni ideaalriik?
Milline oli Epikurose käsitlus naudingutest?
Milleks tegeleti keskajal jumalatõestustega?