Vastus leiad õppematerjalist: Filosoofia koolieksam

Filosoofia koolieksam (0)

Keskkool - Filosoofia - Filosoofia

1 Hindamata

Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

Mis on filosoofia?
Mis on teadmine?
Mis alguses oli?
Kuivõrd on maailm tunnetatav?
Mille varjud need on?
Kuid ei soovi Siis on ta pahatahtlik?
Kust tuleb siis kuri?

Pilet 1

Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas.
Sõna „filosoofia“ tavakasutus ja tõeline filosoofia ei lange väga kokku. Igapäevaselt peetakse filosoofiaks ükskõik millist keerulisemat ja raskemat mõtet/ideed/asja. Aluseks tuleks võtta traditsiooniline filosoofia jaotus:

Metafüüsika – olemisõpetus
Maailma olemuse probleem, keha ja vaimu probleem

Epistemoloogia – tunnetusõpetus
Mis on teadmine? Mis on tõde?

Aksioloogia – väärtusõpetus
Inimene ja ühiskond, eetiliselt õige käitumine
Aga ka kõik filosoofia koolkonnad ei nõustu sellise jaotusega. (Näiteid peaks juurde tooma igaühele)
Metafüüsika – mis alguses oli? Kas maailma aluseks on mateeria või idee?
Epistemoloogia – kuivõrd on maailm tunnetatav? Das Ding an sich ( Kant ) – saame hästi rääkida maailmast ainult nii, nagu meie seda näeme, mitte nii nagu tegelikult on.
Aksioloogia – eetilised küsimused, ühiskonna ja inimese suhe, miks mõni asi on väärtuslikum kui teine jne.
Filosoofia on mõtlemisviis, mis tegeleb nende 3 suure valdkonnaga. Filosoofia esitab küsimusi , nagu *Kas universumil on üldse mõtet? *Kuidas peaksime elama? *Kas looduses valitseb korrapära
Filosoofia teke Vana-Kreekas:
Aksioloogilised probleemid olid ka teistes kultuurides olemas, kuid klassikaline filosoofia tekkis Kreekas – oluliseks peetud demokraatia olemasolu (inimesed vaidlesid), kuid kõige olulisem on see, et Kreeka oli väga müüdirohke maa. Müütide abil seletati maailma ja seal toimuvat. Kaupmehed tõid Kreekasse kaasa oma mütoloogiad, kõik olid erinevad, aga seletasid samu nähtusi. Hakkas tekkima müütide konkurents ja siis arvatakse, et sellises olukorras tekkis alternatiivne seletus.
Esimene koolkond – Mileetose koolkond. Thales oli esimene filosoof (u 630 – 570), tema hakkas arvama , et alguses oli lihtsalt vesi ja seda peetaksegi filosoofia tekkeks. Müütide aasemel leiti loodusega seletatav maailma algus. Mileetose koolkonna filosoofid – loodusfilosoofid.

Francis Baconi elu ja filosoofia
(1561 – 1626) -> üleminekuaja filosoof (keskaeg on lõppenud ja uusaeg alanud)
Uusaja esimene filosoof on Descartes , Bacon on teenäitaja
Renessansiaeg on möödunud, avastas inimese ja tema loomingulisuse, hakati tähele panema, et inimene suudab oma mõistusega maailma muuta.
Baconi arvates on 3 tähtsaimat leiutist püssirohi, kompass ja trükikunst – inimese poolt välja mõeldud leiutised , mis muutsid maailma.
„Teadmised on jõud!“
Bacon rajab teed filosoofiale, mis võtab keskmesse teadmised.
Baconil oli värvikas elu (loeme ise juurde vms) - 23. aastaselt parlamendi liige, sai suured tiitlid , oli noor geenius, tal oli palju mõjuvõimu, teda süüdistati lõpuks altkäemaksu võtmises (ta oli päriselt süüdi) ning kaotas kõik oma tiitlid. Hiljem hakkas oma mõisas katseid tegema, nägi, et külmutatud toit säilib kaua ning hakkas ka ise palju külmutatud toitu sööma ning suri selle tõttu.
Mõned arvavad , et tema kirjutas Shakespeare ’i teosed.
Baconi arvates on olemas iidolid, mis ei lase inimestel tõeliste teadmisteni jõuda:
1)sugukonna iidol – inimene mõtleb valesti, sest kõik mõtlevad valesti
2) koopa iidol – igal inimesel on oma kiiks , pm istub oma „ koopas “
3) turu iidol – inimesed ei oska kasutada kohast/täpset keelt
4)teatri iidol – usaldatakse liialt teatud autoriteete
+ näited!
Teadmiste saavutamiseks on 3 teed:
1) sipelga tee – inimene kogub palju teadmisi kokku, aga ei loo seoseid
2) ämbliku tee – palju seoseid, aga seos reaalse eluga on nõrk
3) mesilase tee – vaatlused ja katsed ning nende andmete läbitöötlus on tasakaalus
Pilet 2

Loodusfilosoofia. Demokritos ja aatomiõpetus
Mileetose koolkond -> Parmenides -> Empedokles
| | vastanduvad
Thales Herakleitos
| vastanduvad
Pythagoras
Mileetose koolkond (7-6 saj) – ütlesid, et on olemas algaine
Edasi tuli teine põlvkond (6-5 saj) Herakleitos Parmenides – Mis on algaine põhiomadus?
Herakleitos – algaine põhiomadus on muutumine, paigalseis on näiline. Kõik voolab. Teda kutsuti „nutvaks“, sest alati, kui Herakleitos väljus kodust ja nägi ümberringi nii palju rumalalt elavaid ja surevaid inimesi, olevat ta haletsusest nutnud.
„Ei saa kaks korda astuda ühte ja samasse jõkke“
Parmenides – algaine põhiomadus on muutumatus, achilleuse ja kilpkonna näide, kas usaldada meeli või mõistust?
„Ükskõik, kus nool ei asuks, on ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on asuda ühel ajal mingis punktis ja liikuda .“
Edasi tuli kolmas põlvkond (u 490-430) Empedokles – algaineid on 4: maa, õhk, vesi, tuli. Algained on muutumatud, kõik maailmas koosneb nelja algaine kombineerumisel. Hüppab Etna vulkaani kraatrisse . Oluline mõju Hipokratesele.
viimasena tuli Demokritos - ta viib süsteemi lõpuni: maailm koosneb paljudest väga väiksestest osadest – aatomitest. Need aatomid ei muutu, aga nad kombineeruvad pidevalt omavahel. Tegelikult ei olegi midagi muud kui aatomid ja tühjus. (aatomid on nagu legod , mida saab mavahel kokku panna ja asju ehitada). Ka inimese hing koosneb läbipaistvatest aatomitest.
„Kõik on paratamatu, juhusega seletavad inimesed seda, mida nad veel ei tea.“

Friedrich Nietzsche elu ja filosoofia
1844-1900, sünnib Saksamaal vaimuliku peres.Väga õnnelik lapsepõlv, kuid siis traagika – isa ja venna surm. Väga andekas, oli professor Baselis, oli ka sõjaväes .
Mucius Scaevola- etruskide legend
1879 -1888 oli iseseisev filosoof, kuid alates 1889 vaevas teda nõdrameelsus. Teosed „Nõnda kõneles Zarathustra“, „Antikristus“ , „Inimlik ja liiginimlik“.
Suurim kaasaaja sündmus – see, et jumal on surnud ja usk kristlikusse jumalasse on muutunud kahtlustäratavaks- hakkab Euroopas juba esimesi varje heitma. Tõsiselt võetakse Jumala ideed, moraalikäsitlust nt 10 käsku, kuid tema arvates peaks looma uue moraali, kui Jumalat enam tõsiselt ei võeta.
Isandamoraal(suursugune ehk ohutu) ja karjamoraal(põlastusväärne ehk ohtlik)
Üliinimene Hitler võttis temat eeskuju, tõlgendas valesti. sest tegelikult on see Nietzche õe ümbertöödeldud teoste tõttu, milles on vähe Nietzchet ennast.
Väärtuste ümberhindamise vajadus
„Rahvas on looduse kõrvaltee, et jõuda kuue-seitsme suurkujuni..“
Pilet 3

Sokratese elu ja filosoofia
Eluaastad 469-399 e.Kr
Sokrates on ilmselt üks nime poolest tuntuimaid filosoofe maailmas, tuntud on ka tema ütlemised: „Ma tean, et ma midagi ei tea!“ , „Tunne iseennast !“ , „Kui palju on asju, mida ma ei vaja“
Ateenast hakkab kujunema filosoofia kese (jääb umbes 1000 aastaks). Sokrates elab Ateenas, ta on ise ateenlane. Enne Sokratest on sofistid (nad tegid algust Sokratese filosoofiaga), kuid erinevalt neist ei võta Sokrates esinemise eest raha.
Sokratese filosoofia keskpunktis on inimene. „ Filosooofia olgu mitte abstraktne targutamine looduse üle vaid õpetus sellest, kuidas tuleb elada.“ Filosoofia peab andma inimesele selge arusaama sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus. Sokratese kohta on palju lugusid , aga palju kindlat informatsiooni ei ole. Ta ei kirjuta midagi üles, eelistab suulist filosoofiat. Tema õpetuse kohta on raske midagi öelda, tema tuntuim õpilane on Platon , kes on palju üles täheldanud, tema dialoogides kõneleb tihti Sokratese kuju. Kord küsinud keegi Sokrateselt, kas abielluda või mitte. Sokrates vastas: “Tee, mis tahad – niikuinii kahetsed.” Naise etteheidete peale, et ta liiga palju naerab , et ta irvhammas on, olevat Sokrates vastanud: “Naerab ainult see, kelle südametunnistus on puhas.”
Sokrates oli keskmistest oludest, isa oli kujur , ema ämmaemand . Sokrates oli vahepeal sõjaväes(kui tagasi tuli, olid ema ja isa palavikku surnud ning ta esimene armastatu teisega abiellunud) ning pärast seda abiellus kurja naise Xanthippega ning nad said kolm last. Sokrates oli üsna inetu: kiilas pea, punnis silmad. Elas tagasihoidlikult.
Sokrates hakkas mööda Ateenat käima ja inimestega juttu ajama, leidis palju kuulajaid, ka rikkurite lapsi. Rikkuritele ei meeldinud see jutt, mis Sokrates nende lastele rääkis, lõpuks kaebasid nad S. kohtusse, süüdistasid teda valede jumalate kummardamises ja noorte mõistuse rikkumises. Sokrates oli kohtus ülbe ja mõisteti surma. Rikkurid ei olnud midagi sellist tegelikult soovinud. Sokratesele anti korduvalt võimalus põgeneda, kuid ta keeldus sellest. Suri mürgikarikast juues.
Metoodika:
1. Ämmaemanda kunst (kõige tuntum)- Filosoof aitab inimesel tarkuse sünnitada, esitades abistavaid küsimusi. Aidata suunavate küsimustega teadmisteni/filosoofiliste järeldusteni jõuda(mis on võib-olla temas endas peidus)
2. Mõisted – Teadmine seisneb oskuses defineerida vastav mõiste, seega tuleb teadmiseni jõudmiseks püüda see mõiste korrektselt määratleda. Teada näiteks, mis on õiglus , tähendab osata defineerida mõiste õiglus.
3. Sokraatiline iroonia – Ironiseerida enesekindla vestluskaaslase üle, sundides teda tunnistama, et ta midagi ei tea.
4. induktivism – teatud üldistusteni on võimalik jõuda üksiknäidete põhjal.

Sigmund Freud ja psühhoanalüüs
1854-1939 Rahvuselt juut , sünnib Tšehhi aladel Moraavias, elab Viinis, sureb Londonis(põgeneb natsismi eest, vangistati gestaapo poolt, kuid kuulsuse tõttu vabastati, suri kurguvähki). Alguses õppis õigusteadust, siis arstiteadust. 1885/86 praktiseeris Charcot kliinikus. Ta on oluliselt muutnud arusaama inimesest, inimene on väga filosoofiline, seega käsitletakse teda filosoofias. Teosed „Unenägude tõlgendus“ , „Uurimused hüsteeriast“ , „Kolm esseed seksuaalsusest“
1907-1913 koostöö Jungiga, lähevad avalikult tülli.
*Hüpnoosis inimene mäletab asju, mida ta muidu ei mäleta - > meie mõistuses on avastamata kihte(alateadvus)
*Paljud inimese ihuhädad on seotud hingehädadega
Inimese isiksus:
Id(iha) – natuke loomalik arusaam sellest, mis on nauding . Naudingut ja kohe
Ego(mina)- vahendaja
Superego (ülimina, südametunnistus) – südametunnistus ja moraalinormid , ütleb id-ile ei tohi
Id ütleb naudingut ja kohe, superego ütleb, et ei tohi, tekib konflikt, ego on vahendaja ning püüab kinni idi ja viib selle alateadvusesse.
Teadvus:
Teadvus *igapäevane teadvus
Alateadvus: * eelteadvus (seda võib veel meenutada) ja tõeline alateadvus( seda pmt mitte). Alateadvusesse on salvestunud paljud asjad nt psüühilised traumad , ebameeldivad mälestused. Selle vastu aitab psühhoanalüüs(hüpnoos toob need mõtted alateadvusest teadvusesse, need analüüsitakse läbi ja inimene terveneb)
„ Religioon on üleüldine „ neuroos “, mille algläte paikneb kunagi tekkinud tabudes ja autoriteetides. Nt on inimese alateadvuses asuv jumal mälestus lapsena kogetud range isa kujust “
Pilet 4

Karl Marx ja filosoofia
1818-1883
Rahvuselt juut, elab Saksamaal, vanemad loobuvad judaismist ja valivad luterluse. Abiellub parunessi Jenny Marxiga, sünnib 6 last, 3 sureb, pere hoiab ühte.Elab paljudes riikides, lõpuks läheb Londonisse ja jääb sinna elu lõpuni. Teosed: „ Kapital 1“ , „Kommunistliku partei manifest“ (koos Engelsiga). Töötas koos Engelsiga, ei läinud tülli(Engels oli rikkast perest, toetas Marxi rahaliselt).
Õpib Hegelit, kuid tahab ta asetada kindlatele jalgadele . Hegeli arvates ühiskond pidevalt muutub, maailma panevad liikuma vastuolud -> dialektika : tees- antitees -süntees . Hegel mõtles seda vaimu/ideedemaailmas.
Feuerbachi materialism ->kõige aluseks on mateeria, ideede maailma pole olemas.
Feuerbachi mateeria+Hegeli dialektika -> Marx rakendab seda ühiskonnas ->
Orjapidajad(orjanduslik ük) Feodaalid (feodalism) Töösturid(kapitalism) Kommunism
Tees
| Süntees ->(sõjad) | Süntees-> | Süntees->
Antitees
Orjad Talupojad Töölised
Kommunismis on kõik kõigi oma, see pidi olema vastuoludeta ühiskond ning pärast kommunismi ei tule mitte midagi. Igalt ühelt vastavalt tema võimetele, igale ühele vastavalt tema vajadusele. Ta ei arvanud seda, vaid oli 100% kindel, et nii juhtub.
„Religioon on oopium rahvale“
„Kunsti funktsioon on sotsiaalne kriitia“
Pilet 5

Platon ja filosoofia
427-347 e.Kr
Sokratese õpilane, Aristotelese õpetaja. Pidas matemaatikat kõige tähtsamaks, aga oli ka poeet . Pärines aristokraatlikust perest. Pärast Sokratese surma pettus Ateenas ja läks rändama(müüdi vahepeal orjaks), naases 40-aastasena ja rajas Platoni Akadeemia, mis püsis 900 aastat. Tal on säilinud palju teoseid, „Pidusöök“, „Riigist“, paljud lood on dialoogid Sokratesega. Temalt pärinebki teadmine Sokratese kohta.
Ta on ideedefilosoof- tema arvates on ideed igavesed , aga asjad ajutised. Nt tulp närtsib ära, teda ennast enam pole, kuid meis säilib idee ilusast tulbist. Tema arvates on meie maailm ideedemaailma ebatäiuslik koopia. Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid . Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed seal koopas näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on? – Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast . Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümboliks . See, mis on väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma.
Platoni ideaalne riik: kolm seisust : filosoofid(peaksid valitsema), sõjamehed( kaitsevad riiki), käsitöölised(teenindavad riiki)
Inimestes võivad ülekaalus olla tunded(89%), tahe (10%), mõistus(1%)

Arthur Schopenhauer
1788-1860
Sündis praeguses Gdanskis, isa oli jõukas, sai suure varanduse ja hea hariduse. Ta oli väga pessimistlik, vastuvoolu ujuja . Saksamaal olid juba uued moodsad filosoofid(Hegel), kuid tema ajas vana voolu( Kanti ). „Maailm kui tahe ja kujutlus“ polnud populaarne, püüdis Hegelit välja süüa. Läks samasse ülikooli tasuta lektoriks ning pani loengud samale ajale, kuid tema saalid jäid tühjaks. Ei meeldinud inimestele. Hegel suri koolerasse, Schop elas edasi. „Juurdekirjutamisi ja mahatõmbamisi“ sai väga populaarseks. Kant: Das ding an sich(asi iseeneses, seda me ei tea), das ding für mich (asi minu jaoks, seda me teame). Schop arvates saab teada ka das ding an sich -> maailma olemuseks on tahe. Kui maailma olemuseks on tahe, on ka meie olemuseks tahe, aga tahe on lõputu, kuid täitmine alati piiratud. Tal on olulisi paralleelne budismiga, ka selles arvatakse, et kannatust põhjustab elujanu.
„Meie maailm on halvim võimalikest maailmadest“
„Parimaks saatuseks inimesele on üldse mitte sündida“
Inimene on reeglina õnnetu, õnnetust on rohkem kui õnnelikkust. Kunstide olulisus, kunst aitab.
Pilet 6

Aristoteles ja tema filosoofia
384-322 e.Kr, pärit Makedooniast.
Platoni õpilane, õpib Platoni Akadeemias , kuid kasvavad lahku. Platon on eelkõige matemaatik , kes segab seda poeemiaga, ning tema arvates on tähtis ainult mõtlemine, katseid pole vaja. Aristoteles on aga eelkõige loodusteadlane, tema isa on arst, seega on vaja katseid ning vaatluseid(ei saa ainult mõelda, et inimene sureb ära). Samuti hoolitses Aristoteles noorena oma välimuse eest, mis häiris Platonit.
Loob oma kooli(Lykeioni kool), temast on säilinud üle 40 teose nt „ Eetika “, „Metafüüsika“. Õpetas Aleksander Suurt, tänu millele suutis ta võimsaid lahinguid planeerida.
Tema arvates esinevad ideed(vormid) alati koos asjadega. Nt kanaks saab muna seetõttu, et seal sees on kana idee. Skulptuuri mateeriaks võib olla pronks (võib ka vask, kuld vms), kuid pronksikamakas ei ole veel ju skulptuur . Selleks, et pronksikamakast saaks skulptuur, peab selles realiseeruma skulptuuri vorm.
Eesmärgipärasus looduses- iga asi püüdleb millegi poole, iseasi, kas ja kuidas see õnnestub. Nt kullakamakas püüdleb sõrmuseks saamise poole. Tema arvates on elu eesmärk(püüdlus) olla õnnelik.
Loogika (süllogistika) isa. Kui A=B ja C=A, siis B=C . Tegi 250 süllogismi. Miisu on kass . Kass on pehme. Miisu on pehme.
Aleksander Suure surm põhjustas Makedooniavastase ülestõusu Ateenas ja kuna Aristoteles oli tuntud sidemetega Makedoonia õukonnas, siis esitati talle süüdistus jumalasalgamises. Erinevalt Sokratesest lahkus Ateenast ja suri üsna pea.

David Hume ja filosoofia
1711-1776 suur skeptik , šoti empiristlik filosoof. Oli raamatukoguhoidja , aga ka väga hea ajaloolane – kuni tänini hinnatakse väga tema 4-osalist Inglismaa ajaloo raamatut. Teosed „Traktaat inimloomusest “ , „Vestlusi loomulikust religioonist“(ilmub pärast surma, sest ta ei julgenud seda varem avaldada)
Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad eelnevatest kogemustest
Hume’i ideed
Me arvame teadvat väga palju asju, mille kinnitamine seisab õhukesel jääl. Kindlat teadmist eriti polegi, sest filosoofia on uurinud tüüpilist keskealist vanemat meest, mitte inimest ennast.
*Kõige vähem on rikutud naiste ja laste tajud
*Oma „mina ei ole võimalik tajuda. Nt koolis oled üks inimene, klubis teine, seega need on erinevad minad ja järelikult pole mina olemas, on ainult kimp kogemusi, tajusid.
*Põhjus-tagajärg-seosed on usu küsimus(need pole põhjendatud). Piljardikuulide näide(õige on, et valge kuul liigub, jääb seisma, siis punane kuul liigub, jääb seisma)-> me näeme järgnevust, aga see ei tähenda, et see on põhjus
*Induktivism meetodina ei ole usaldatav.(kana terade näide, satub supipotti)
*Maailm, kus me elame, on nagu suur teater, kus kõige toimuva tegelikud põhjused on meie eest varjatud
Pilet 7

Stoikud ja nende filosoofia
Stoiline rahu, apaatia. Pärast A. Suure surma riik laguneb, tekib kaos . Stoikude küsimus on, kuidas saavutada rahu ja õnne rahutul ajal. Stoikude arvates on olemas vankumatud seadused, mida ei saa muuta.. Riiklikud seadused aitavad nende kosmiliste seadustega tõime tulla. Nad õigustavad enesetappu – „kui maailm ikka ei soosi, mis siis ikka“. Rajajaks peetakse Zenon Kitionist(336-264 e.Kr)
„Maailma pole võimalik muuta, muuta saab vaid oma suhtumist maailma.“ „Vabadus on tunnetatud paratamatus “ -> Kui ma olen vaba soovist midagi omada, siis ma olen tõeliselt vaba. Nt kui ma olen vaba soovist rikkuda seaduseid, siis ma olen vabam, kui see, kellel on vabadus rikkuda seaduseid.
“Püüa selle poole, et sul kunagi ei tuleks midagi vastumeelselt teha,” soovitab Seneca .
Stoikud said kuulsaks ka Rooma riigis, kõrgetasemelised stoikud ka Seneca ja keiser Marcus Aurelius. Stoikud olid igast seisusest, nt Epiktetos , kes oli ori. Tema arvates ei ole surm hirmus , vaid hirmus on arusaam, et surm on hirmus. „Arenematu inimene süüdistab oma hädades teisi, arengut alustav iseennast, tõeliselt arenenu ei iseennast ega teisi.“
Kord loengult tulles olevat Zenon komistanud ja endal sõrmeluu murdnud. Zenon koputas vastu maad ja ütles: “Tulen, tulen juba, milleks veel kutsuda.” Ja ta suri sealsamas , hoides hinge kinni.

Ratsionalism . Rene Descartese elu ja filosoofia
1596- 1650
Teda peetakse sageli uusaja esimeseks filosoofiks . Sel ajal arvati, et teadmised on olulised, seega filosoofia keskendus sellele, mis on teadmine ja millised teadmised on olulised.
Ta sünnib Prantsusmaal, saab jesuiitide koolis hea hariduse. Sealt tekib tal austus jesuiitide vastu, kuid põlgus distsipliini vastu. Kolib Hollandisse. Teda peetakse laisaks filosoofiks, kirjutab matemaatikat ja filosoofiat. Tema teosed on „Arutlus meetodist“ ja „ Mõtisklus esimesest filosoofiast“. Ta kutsuti 40ndate lõpus Rootsi kuninganna Christine’i õpetajaks, kuid sealne karm kliima ja hommikused tunnid ei sobinud Descartesele ning ta suri varsti.
Ta on ratsionalismi rajaja ning võttis esimest korda kasutusele koordinaatteljestiku. Tema arvates algab filosoofia kahtlusega ning kõik senised teadmised tuleb seada kahtluse alla, seejärel tuleb leida need teadmised, mis on kindlad, ning sellele rajada kogu filosoofia. Ta arvab , et kindlad teadmised tulenevad mõistusest ja kuna matemaatika on mõistuslik, on see ka väga kindel. Tema jaoks on matemaatika ideaalteadus.
„Mõtlen, järelikult olen“- kui on olemas mõtleja, on ta olemas
3 ilmselget tõde: *mina olen olemas *jumal on olemas *mateeria on olemas
Ta tahtis kinnitada ka maailma olemasolu, seega pidi ta kinnitama jumala olemasolu -> *Maailmas pole midagi täiuslikku, ometi on igas inimeses olemas idee täiuslikkusest. Järelikult on see idee saanud inimesse täiusliku olendi ehk jumala poolt. Jumal inimest ei petaks, ta ei teeks nii, et maailma tegelikult olemas polekski, seega on maailm olemas.
Ratsionalismi põhiväited:
*Mõningad teadmised on sünnipärased, et mõistus võib neid avastada vaid iseendas. Neid nimetatakse printsiipideks.
*Kõik ülejäänud teadmised, mis on väärt teadmiseks nimetamist, tulenevad nendest printsiipidest.
*Ideaalteaduseks matemaatika
Baruch Spinoza, Gottfried Leibniz
Pilet 8

Epikuurlaste filosoofia
Sama algusega nagu stoikud, 323 eKr sureb Aleksander Suur, tekib kaos. Kuidas saad rahu rahutul ajal?
Epikuros 341-270 eKr
Peaks püüdlema selle poole, et oleks võimalikult palju naudingut ja võimalikult vähe valu. Selleks peaks kõrvaldama need hirmud, mis inimest kõige rohkem hirmutavad ehk:
*Hirm jumalate ees -> Kas Jumal tahab ära hoida kurja, kuid ei suuda? Siis on ta võimetu. Või suudab, kuid ei soovi? Siis on ta pahatahtlik ? Või suudab ja soovib? Kust tuleb siis kuri? -> järelikult jumalad ei sekku inimese maailma, seega ei tohiks neid ka karta
*Hirm surma ees-> Harjuta end mõttega, et surmal pole meiega mingit seost. Kõik hea ja halb tuleb aistingutest, aga surm on aistingutest ilmajäämine.. sest kui oleme meie, pole surma, kui on surm, siis pole meid. Ainult rumal on see, kes kardab seda, millega ta kunagi kokku ei puutu.
Kui need hirmud on kõrvaldatud, saab inimene hakata nautima.
*Inimene ei tohi olla ühiskondlikult aktiivne
*Ela salajas! Epikuurlikud aiad.
Ta ise elas tagasihoidlikult, kuid sai sellest naudingut. Võttis üle Demokritose aatomiõpetuse-> maailm koosneb igavesti liikuvatest aatomitest
Ka tänapäeval levinud

Empirism. John Locke ja George Berkely
On olemas kahte sorti teadmist:
Aprioorne teadmine(eelkõige matemaatiline)- kogemusest sõltumatu
Empiiriline teadmine- kogemusest tulenev
Empirism levis eelkõige Briti saartel. Empiristide arvates: *Primaarsed teadmised jõuavad inimesteni läbi tajude(kogemuse) *Kõik ülejäänud teadmised tekivad eelnevatest kogemustest
Mitte miski ei ole mõistuses, mida pole olemas meeltes
Locke sünnib Inglismaal(1632-1704), oli arst ja andis nõu mitmetele tarkadele inimestele. Ta oli empirismi rajaja(inglane).
*Empirism- teadmised pärinevad kogemustest
* Sündides on lapse mõistus „ tabula rasa“
*Liht-ja liitideed . Alguses võtab laps kaasa ainult lihtidee, siis hakkab lihtideesid omavahel seostama ja tekivad liitideed. Nt apelsin on kollane, ümmargune ja krobeline.
*Teadmised moodustuvad kogetud detailide ja sündmuste kokkupanemisest
George Berkely(1685-1753) oli väga järjekindel empirist , jõudis absurdini. Ta oli vaimulik, hiljem ka piiskop. Teos „Nägemise uus teooria“
*Kõige aluseks on meelte abil saadud kogemus.
*Inimene ei suuda tunnetada mateeriat, seetõttu võib arvata, et mateeriat pole olemas. Nt ma katsun lauda, tunnetan selle kõvadust, siledust, aga ma ei tunneta otseselt selle mateeriat, on ainult idee
Pilet 9

Keskaja filosoofia. Aquino Thomas

lmmanuel Kanti elu ja tema filosoofia
1724 -1804
Tartu Ülikoolis on tema surimask(elas filosoofidest Tartule tõenäoliselt kõige lähemal).
Šoti juurtega saksa filosoof, sündis Köningsbergis, mis on tänapäeva Kaliningrad, sadulsepa peres, kus oli palju lapsi. Õpib hästi, kuid on keskpäraste võimetega, ei hiilga. Kogu elu jooksul ei reisi, jääb truuks oma kodukohale. Ta on väga täpne, tema järgi pannakse kella õigeks, ei abiellu kunagi, armastab süüa teha, inimestele meeldis tema pool külas käia. Ta oli ametifilosoof, kirjutas palju.
18. Saj filosoofia läheb lõhki, sest on vastuolu ratsionalistide ja empiristide vahel. Kant arvab juba üsna eakana, et peab sõna sekka ütlema. Ta oli 57, kui ilmus „Puhta mõistuse kriitika“, tal on ka „ Otsustusvõime kriitika“ ja „Praktilise mõistuse kriitika“.
Tema tunnetusteooria põhineb ratsionalismi ja empirismi kooskõlastamisel.
*Das ding an sich(asi iseeneses)- nii nagu asjad tegelikult on. Selle kohta ei oska me midagi öelda, me ei saa öelda, et me tajume maailma oma viie meelega õigesti, seega pime loom valesti
*Das ding für mich(asi minu jaoks)- nii nagu asjad mulle tunduvad . Me saame ainult öelda, kuidas asjad meie jaoks on, meile tunduvad.
Kogemus on nagu antenn, mis võtab välismaailmast vastu signaale, toob meieni liigendamata taju(empirism). See taju pannakse meie mõistuses aega, ruumi ja põhjuslikkusesse(ratsionalism)
*Mõistus ilma liigendamata tajuta on tühi
*Aeg, ruum ja põhjuslikkus esinevad ainult inimese mõistuses. Meelte ja mõistuse koostöös sünnib teadmine. Põhjus-tagajärg-seos on ainult meie mõtetes-> viskame kassile lõngakera, ta jookseb sellele järele, kui meile visatakse lõngakera, siis me vaatame ja mõtleme selle üle, loome seoseid ja just sellepärast ei jookse me kerale järele.
Kanti eetika:
*Käitu nii, et Sinu käitumine võiks olla üldine reegel( kategooriline imperatiiv)
Pilet 10

.DOCX Laadi alla originaalfail 12 lk · .docx · 18 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

18 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

melcc Õppematerjali autor

Mis on filosoofia? Filosoofia teke Kreekas.
Francis Baconi elu ja filosoofia
Loodusfilosoofia. Demokriitos ja aatomiõpetus.
Friedrich Nietzsche elu ja filosoofia.
Sokratese elu ja filosoofia.
Sigmund Freud ja psühhoanalüüs.
Karl Marx ja filosoofia
Platon ja filosoofia
Arthur Schopenhauer
Aristoteles ja tema filosoofia
David hume ja filosoofia
Stoikud ja nende filosoofia
Ratsionalism. Rene Descartes ja filosoofia
Epikuurlaste filosoofia
Empirism. John Locke ja George Berkely
Immanuel Kant ja filosoofia

Filosoofia sissejuhatus Bacon loodusfilosoofia Nietzsche Sokrates Freud Marx Platon Locke Aristoteles Kant Descartes stoikud epikuurlased filosoof sokrates mateeria

Sarnased õppematerjalid

doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunnistas ainult olemist. Parmenides pidas tõe kriteeriumiks (loogilist) mõtlemist. Tema õpetust kaitses tema õpilane Zenon oma apooriatega: Achilleus ja kilpkonn, lendav nool, lõigu poolitamine...

Filosoofia

doc

Filosoofia

MIS ON FILOSOOFIA? Tuletatud: philo armastama sophia tarkus Filosoofia sündis antiik-kreekas VI saj. e.Kr. Bertrand Russell on öelnud, et: Filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteaduse) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei suuda vastata. Teadusele sarnaselt tugineb filosoofia inimmõistusele, mitte autoriteedile. Eesmärk on teoreetiline, saada maailmas aru teoreetiliselt, mitte praktiliselt. Seepärast on filosoofeerimiseks vaja: Esiteks tõusta kõrgemale igapäeva muredest ja kirgedest. Teiseks peab olema tugev soov maailma mõista, niivõrd kui see võimalik on. Kolmandaks tuleb jagu saada eelarvamustest ja maailma vaate piiratusest, ja tuleb õppida mõtlema lihtsalt inimesena, mitte aga teatud grupi liikmena.

Filosoofia

doc

Filosoofia eksami kordamisküsimused

Igavik aeg Ruum aeg Juhuslikkus paratamatus (täppisteadus juhuslikkust ei aksepteeri) Võimalikkus tegelikkus Kvaliteet kvantiteet Sisemine välimine Olemine saamine Näivus reaalsus Eesmärk vahend Tarkus kaastunne 2.tunnus : "ultimatiivsed väited". Filosoofia on pigem "ükskõik mille teooria" kui "kõige teooria" (omane täppisteadusele). Filosoofia tekke üheks eelduseks oli mütoloogiast vabanemine. Filosoof püüdles tarkuse (teoreetilise tarkuse mõistmise) poole. Enne 17. saj - filosoofia ja teadus sünonüümid. 17. saj alguses tekkisid teadused (Galileo Galilei teleskoop ehk pikksilm; Newton) ning nüüd küsimus, mis tarkuse poole nüüd filosoofia püüdleb? Asemele tekib uut tüüpi filosoofia. Üldse on 3 liiki küsimusi: 1) Saab vastata kogemuse põhjal 2) Saab vastata deduktiivse arutluse teel (matemaatika, loogika)

Filosoofia

docx

Filosoofia arvestus

1.SOKRATES- vanakreeka 469-399 eKr ■ esimene süstematiseeritud filosoofilise mõtlemise esindaja ■ ei kirjutanud ühtegi teost (Platoni ja Xenophoni vahendusel säilinud) ■ “Ma tean, et ma midagi ei tea” ■ 1)lausel saab olla 2 komponenti, tervikuna saab olla vaid väär (olgugi, et ta ise midagi ei tea, et ta teab) 2)väide on silmakirjalik 3)mida rohkem teadmisi, seda suurem on kokkupuude teadmatusega ■ Sokratese filosoofia peamiseks meetodiks oli dialektika, kasutas 4 elementi 1)iroonia (eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast

Filosoofia

docx

Filosoofia eksami konspekt 2011

täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid tipneb ühe ideega, mis sisaldab kõiki teisi. Selleks on hüvesuse idee (agathon). See on omakorda transtsendentne teiste ideede suhtes. Siit tuleneb, et põhimõtteliselt on maailm hüveline. Maailm on agathonist teleoloogilises sõltuvuses. Kuigi see sõltuvus vahendatud. Platoni filosoofia tähtsaim osa oli ideeõpetus. Platoni järgi ei ole olemas reaalset mitte eset, vaid selle kehatu olemus ehk idee (eidos). Idee on nagu eesmärk mille poole kõik eksisteeriv püüdleb. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed. Erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsam on Platoni meelest headuse idee. Kes seda suudab mõista, mõistab kõike

Filosoofia

docx

Filosoofia gümnaasiumile

1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord

Filosoofia

docx

Filosoofia

Sophia tarkus kreeka keeles Filosoofia sai alguse antiik Kreekas 6ndal sajandil enne Kristust. Probleemid on osa muutunud ja osad mitte, näiteks millal algab inimese elu. Filosoofiliste probleemide ühiseks jooneks on see, et alati on välja pakutud erinevaid lahendusi ja sellist arvamust ja mitmekesisust loetakse normaalseks, st tuleb lähtuda põhimõttest, et filosoofilistel probleemidel ei olegi ainuõigeid lahendusi. Filosoofia definitsioon Bertrand Russell on öelnud, et filosoofia on ei kellegi maa teaduse ja teoloogia (usuteadus) vahel. Teoloogiale sarnaselt on filosoofia spekulatiivne, käsitledes küsimusi, millele teadus ei saa vastata. Sarnaselt teadusega tugineb filosoofia inimmõistusele mitte aga autoriteedile. Filosoofia eesmärk on mõista maailma teoreetiliselt, mitte aga praktiliselt. Filosofeerimiseks on vaja tugevat soovi maailma mõista, selle nimel tuleb üle saada eelarvamustest ja inimloomuse piiratusest. Peab õppima lihtsalt mõtlema inimesena

Filosoofia

doc

Antiik filosoofia

" · Filosoofilised: "Metafüüsika", "Eetika", "Poliitika". · Iga nähtust juhib seestpoolt ENTELEHHIA. Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine

Filosoofia

Rohkem sarnaseid