Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles 9) kannatus, 10) tõeliselt "olev
meelset mõistete dialektikat. Pütagoorlased ja eleaadid väljendasid eelkõige Kreeka linnriikide aristokraatlike ringkondade tõekspidamisi. Herakleitos ja 5. saj. materialistlikud filosoofid - Erinevalt eleaatidest käsitas joonlane Herakleitos maailma olemust tema igavese muutumisena, vastandite ühtsuse ja pideva võitlusena, mis toimub ühtse, kõiki nähtusi hõlmava seaduse (logos) järgi. Materialist Herakleitos oli antiikfilosoofia objektiivse dialektika silmapaist- 2 vaimaid esindajaid. Koos eleaatidega möönsid Empedokles, Anaxagoras ja Leukippos maailma muutumatu algaine olemasolu. Ent koos Herakleitosega olid nad arvamusel, et reaalne maailm on liikuv, arenev ja paljuslik, ning seletasid seda elementide (Empedokles) , homoiomeeride (Anaxagoras) või aatomite (atomistid) ühinemise ja eraldumisega
Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond:
LÄÄNE FILOSOOFIA Leo Näpineni loengute lühikonspekt. Kasutatav TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLIS aines HHF3080-FILOSOOFIA, HHF3081-FILOSOOFIA ja HHF3060-FILOSOOFIA FILOSOOFIA AINE Sõna ,,filosoofia" on tõlgitav ,,tarkuse armastus". Phileo = armastan. Sophia = tarkus. Filosoofia algselt tarkusearmastus oligi, kuid nii pole see siiski alati olnud. Ka veel hiljuti oli filosoofia ja kohati on ta praegugi pigem teadmisega kui tarkusega tegelev distsipliin. Filosoofia kujunes vana-kreekas 7.-6. sajandil e.m.a. seoses linnriikide ehk poliste tekkimisega. Mütoloogilne maailmapilt asendus filosoofilisega. Esimesed filosoofid olid Thales, Anaximandros, Anaximenes, Empedokles, Pythagoras, Herakleitos, Parmenides jt. Filosoofia oli algselt osa mütoloogiast. Eristatakse Herakleitose joont ja Parmenidese joont filosoofia ajaloos. Herakleitos tunnistas saamise (tekkimine, muutumine, kadumine) ja olemise (see, mis muutumise kestel samaks jääb) ühtsust ning rõhutas saamise poolt, Parmenides tunn
nende põhjendamise võimalikkust. Vabaduse võrdsus, milline on moraalselt õige käitumine. 4. Ühiskonna ehk sotsiaal filosoofia inimese suhtlemine, milline on hea elu, kas demograatia on kõige parem ühiskonnavorm, millised on avaliku võime piirid jne. 5. Rakenduseetika otsitakse lahendusi aktuaalsetele moraaliprobleemidele nagu etaunaasia (vabatahtlik surm), abort. KLASSIKALINE ANTIIKFILOSOOFIA Iseloomulikud jooned Filosoofia on seotud tsivilisatsiooni tekkimisega, algul selgitati maailma mütoloogia abil, jumalate tegevuse kaudu. Esimesi filosoofe iseloomustab kosmoloogiline huvi (kosmos kreeka keeles korrastatus), mis on algaine ehk ürgalge (ARCHE). Esimesi iseloomustab hülosoism, st arvati, et kõiges on hing. Esimestest filosoofidest on säilinud üksikuid tekstikatkendeid, mida püütakse analüüsida. Kasutati küsimust-vastus vormi või dialoogi
Ahto Mülla Tallinna Majanduskool Filosoofia FIL MÄÄRATLUSED. Filosoofia seostatakse Sokratesega (469-399), kes nim. f. tarkuse armastus.J.G.Fichte (1762-1819) nim. teadusõpetus. D.Hume nim. f. teaduste isaks.P.Proudnon- iseõppija fil-s, stiilne m.v. Filosoofia on seotud maailmavaatega- stiilne m.v.- elukogemuse baasil, teaduslik- teaduslikul kogemusel. antiteaduslik m.v. kujundatakse teadlikult totalitaarsed reziimid, reziimi säilitamiseks, infosulg.Aristoteles loogika teaduste arendaja, süllogistika rajaja.Mõtlemisviisid:*üldistatavus-eesmärgiga saada terviklik pilt.*iduktsioon e induktiivne m.v.-üksik faktide baasil tehakse üldine pilt.*deduktsioon e deduktiivne m.v.- üldistest seaduspärasusest üksik fakti talletamine.FIL PÕHIPROBLEEMID: I TASAND on seotud olemise probl-ga.Ontoloogia e olemuse õpetus. ,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsim
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
õpetlasena ja kirjanikuna – kultuuritegelasena – kuulub ta kogu inimkonnale. Platon oli vanaaja suurtest filosoofidest esimene, kelle filosoofilised tööd on meie ajani säilinud. 14 ALLIKAD Kasutatud kirjandus: 1. Asmus, V. Platon. Tallinn: Eesti raamat, 1971. 2. Künnapas, T. Suured mõtlejad : põhijooni filosoofia ajaloos. Tallinn: Olion, 1992. 3. Meos, I. Antiikfilosoofia. Tallinn: Koolibri, 2000. 4. Robinson, D; Croves J. Juhatus Platoni juurde. Tallinn: Koge, 2004. 5. Saarinen,E. Läänemaise filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tallinn: Avita, 2004. 6. Salumaa, E. Antiikfilosoofia ajalugu. Tallinn: Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Konsistoorium, 1991. 15
Kõik kommentaarid