PESAPALL Kehaline kasvatus Sissejuhatus pesapalli Kuigi pesapalli ajalugu on võreldes mõne teise spordialaga suhteliselt lühike, ei ole tema täpses päritolus täitselgust. Pesapall on gridironi järel kõigepopulaarsem spordiala.See on väga põnev pealtvaatvaatajatele, kohalikul tasemel mängitakse seda kõikjal üle maa. Igal aastal peetakse suured pesapalliliigavõistlused. Samuti on pesapall üks populaarsemaid sportimänge bmujal maailmas. Tänapäeval mängitakse seda enam kui 60 maal igas ilmakaares. Pesapall tõennäoliselt arenes see välja 19. sajandi algul Inglismaa ühest kuriga mängitud pallimängust. Ent väidetakseka, et pesapalli leiudas üks New Yorgi kadett 1830. aastal. Kindel on see, et mäng sai hoo sisse Ameerika Ühendriikides ja esimesed ametlikud reeglid pandi kirja 1845. aastal. Mängu põhimõte Mängijaid on kaks üheksaliikmelist võistkonda. Vanusest mängivad lapsed ja täiskasvanud. Pesapalli varustuse kuulub: pesapallikurikas...
Tallinna Polütehnikum Referaat Soojendus Markus Murulauk MM-16 Tallinn 2016 Sissejuhatus Soojendust on vaja, et vältida vigastusi ja ettevalmistada lihased ning liigesed treeninguga kaasnevale pingutusele. Soojendus kiirendab ainevahetust, mis aitab lihastel paremini kohaneda järgneva intensiivse harjutusega. Lihastesse transporditava hapniku hulk suureneb ja soojad liigesed liiguvad takistusvabamalt ning väheneb pinge kõõlustele. Soojendus konserveerib süsivesikud ja suurendab rasvhapete kasutamist energeetilisel eesmärgil. Soojendus peaks kestma 10-30 minutit. Soojendus Üldsoojenduse korral on vajalik vähemalt üks kolmandik lihaste töösse kaasamine, et mõjutada soodsalt südame vereringe talitlust. Üldsoojendus tagab eelduse organismi töövõime tõstmiseks, mis tähendab, et intensiivistub vereringe, tõuseb keha temperatuur ning organism valmistatakse ette järgnevaks koormuseks. Üldsoojendusele järgneb ...
Janika Mölder tiitelleht täida ise :) Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 9 võitu NSVL naiskonnas.....................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................................6 Elulugu Janika Mölder on sündinud 4. jaanuaril 1970 Tartus. Juba noorena hakkas Janika sporti tegema. Sellele on kaasa aidanud tema ema, Evi Mölder, kes on endine sportvõimleja ja praegu kehalise kasvatuse õpetaja. Kuna väiksena oli Janika lahtise kondiga ja hästipainduv, viis ema ta 6-aastaselt Vanemuise balletistuudiosse. Lapsepõlves oli Janikal väga nõrk tervis mistõttu arstid lausa käskisid tal spord...
vormis hoida, siis tuleks sellega tegeleda pidevalt ja kindlasti ei tohiks asja pooleli jätta. Kuid kas sport soodustab arengut või hoopis takistab? Selle püüan järgneva jutu sees selgkes teha. Igas koolis on õppeaine nimega kehaline kasvatus. See on loodud, et lapsed ainult ei istuks. Kuigi paljud lapsed käivad trennis, siis osad ei käi ja koolides on üldlevinud normid, mida peaks täitma iga laps teatud vanuses. Selle eest saadakse ka kehalises kasvatuses hindeid. Lastele meeldib palju mänge mängida ja seda just kehalises kasvatuses-kuid miks meeldib näiteks poistele rohkem korvpalli mängida, kui teha iluvõimlemist. Kuid vastus on lihtne-see on raske nende jaoks. Tüdrukutele meeldib just võimelda, sest nad ka painduvad paremini, kuid kui sa paindud hästi ja sul on lihased kehas hästi vabad, siis see annab sulle juurde palju plusse. Ja see ei takista kuidagi lapse
nii vanemate, õpetaja kui ka kaaslaste seas. Samas võib aga halb tulemus mõjuda kaheti- kas samamoodi olla motivatsiooniks, et järgmine kord rohkem õpitakse või hoopis kinnitada alateadvusesse mõtte ,,mis ma ikka üritan, nagunii ma ei oska". Hindamisel on aga ka omad miinused. Igal lapsel on oma võimekus ja omad piirid, seetõttu tundub ebaõiglane, kui kõiki võetakse ühe mõõdupuu ja ühe hindamissüsteemi järgi. Eriti avaldub see kehalises kasvatuses. Kui mõnes muus aines võivad aastaarvud ka lihtsalt tuupimise abil pähe jääda, siis kehalises ei jõua joosta kõik teatud aja jooksul üht aega või hüpata nii palju, kui klassi parim. Samamoodi ei saa süsteemi järgi hinnata näiteks arutlusi või arvamuskirjandeid. Igal ühel on oma mõttemaailm ja oma arvamus- kuidas seda hinnata? Sageli eelistab ka õpetaja just neid lapsi, kelle mõtted ühtivad nende enda omaga. Kas see sisi tähendab, et teisiti
Sportvõimlemine Pilleriin Varik M-11 Juhendaja: Evo Saar Valga 2013 Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimeline kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamangude võistluskavva. See omakorda jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvüimlemiseks, rühmvõimlemiseks,
organismile jm; · välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Üldarendava etapi eesmärgid: · kehaliste võimete igakülgne arendamine · tervise tugevdamine · üldkehaline ettevalmistus · spordihuvi formeerimine · puuduste kõrvaldamine kehalises arengus ja ettevalmistuses. Üldarendavad võimlemisharjutused: vahendita ja vahenditega saatelugemise ning muusika saatel. Matkimisharjutused. Üldarendavad veel jooks, hüpped, visked, ujumine, võimelmine, tantsimine, erinevad spordi- ja liikumismängud ja talialad(suusatamine või/ja uisutamine). Vaimselt arendavad ka puslede kokku panemine, domino, memoriin jt. Ühesõnaga üldarendavate harjutuste tõttu areneb või läheb paremaks tasakaal ja arendab ka rühti.
Riistvõimlemine Karl Mändla 10.e Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame ka igapäevaelus. Sportvõimlemine ehk riistvõimlemine on ala, mis koosneb riist - ja vabaharjutustest. Riistvõimlemises sooritatakse peale vabaharjutuse ka harjutusi hobusel, rööbaspuudel, kangil, rõngastel ja poomil Iga harjutuse eest saab
9.klass esitas mitmest laulust kokku mixsitud kava.Õpetajad tegid HUd ehk HannaLiisa Uusmaa laulu absoluutselt. Kui õpsid om kavaga lavale tulid jäi kõigil suu lahti. Igaltpoolt oli kuulda naerukihinat ja sõnu ,, SEE EI OLE VÕIMALIK´´ aga oli, see oli nii naljakas , et seda pole võimalik kirjeldada. SUSSI JA PIDZAAMAPÄEV (neljapäev) Enamusel oli seljas pidzaama ja jalas sussid, kaasa pidi võtma ka kaisuka.Kõige ägedam oli see , et käidi ka kehalises kasvatuses pidzaama ja sussidega ja õpetaja polnud sugugi pahane vaid oli rõõmus. KOSTÜÜMIPÄEV (reede) Peaaegu kõigil oli seljas mingi kostüüm ja see päev oli tore. Küll oli hiiri ,jäneseid , kasse jne...Hästi jäi silma 5. klass roki stiil . Ühel tüdrukul (Kätlin Lepp) oli eriti äge kostüüm ja soeng, pea oli värvitud kohe kahe värviga, sinise ja punasega. Koolinädal oli tore ja mitmekesine tavalisse ja igavasse kooliellu.
Millisena näen oma kooli tulevikus? Gerlika Klemmer 8. klass Kooli koridori kivipõrand kajab vastu, kohati tundub, et hakkab krohvi kukkuma. Õpilased tulevad kooli kes jala, kes bussiga. Õpetajad ruttavad tundi pastakas näpus. Kehalises kasvatuses ajavad õpilased mööda staadionid palli taga. Milleks? Millisena näen mina oma kooli tulevikus? Õpilased ei käi koolis bussiga, vaid igal ühel on seljal pisike propeller nagu Karlssonil. Kool on suure kõrghoonena, kuhu siis kõik ümbruskonna õpilased oma helikopteriga kokku sõidavad.. Lähemal elavad õpilased saabuvad kooli robotitega. Okse kõrval vilgub kooli nimi ,,Viieliste kool". Treppide asemel on ehitatud lift või eskalaator
Käed peavad olema täisnurga all, jalatald pead rulluma kannalt päkale, kepitõuget tuleks teha nii, et see ületab puusajoone · Missuguseid venitusharjutusi kasutada enne pingutust, milliseid pärast koormust? Soojendus: Kaela- ja õlavöö- ja puusaringid, väljaasted, põlve ja päkaringid Pärast: · Nimeta 4 asja, mille poolest on kasulik ujumine, vesivõimlemine? aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, parandab liikuvust, arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, tõhus tselluliidi vastu · Mida tähistatakse orienteerumiskaardil pruuni, kollase, rohelise, musta värviga? pruun- reljeef, kollane- avatud ala, roheline- maastikul olevat taimkate ja maastiku läbitavus, must- kivid,hooned · Milleks kasutatakse kompassi? Kaardil orienteerumiseks ja õigesse sihtpunkti jõudmiseks
See teadmine määrab tulevikus elukutsevaliku, minu terviseprogrammi ja isiksuse need küljed, mida oleks vaja arendada, et oma elu võimalikult edukalt elada. Tõestus: Erinevates tundides õpin end eri tahkudelt tundma. Saan tead, millised on minu eelistatud õpiviisid. Kuna kogu elu on üks suur õppimine, on sellest teadmisest tulevikus palju kasu. Loovainete tundides avastan endas kunstniku või muusiku või nende mõlema puudumise, kehalises kasvatuses saan teada, et mul on suurepärased kaugushüppaja võimed või et mul jätkub võhma erakordselt pikkade distantside läbimiseks, ilma et hakkaksin isegi hingeldama. Kirjanduse õpetaja juhatab mind raamatute juurde ja ütleb ka, et mul on andi sõnu ritta seada. Matemaatikas selgub, et kui tahan tulevikus perekonna eelarve tasakaalus hoida, pean protsendi olemusse põhjalikumalt süüvima.
b) Tsirkusejõumehele c) ratsaväele d) sellist inimest ei ole kunagi olnud 11. Kes kirjutas "Turnimise raamatu"? a) Leelo Tungal b) Edgar Savisaar c) Gustav Boeserg d) Johann Kurrik 12. Kuna 1880tel tekkis suur huvi purjetamise vastu, siis mis aastal asutati Eestimaa Merejahtklubi? a) 1890 b) 1888 c) 1895 d) 1900 13. Esimest korda Eestis lisas .................. pastor Johann Philippe von Roth Kanepi kihelkonnaskoolis vabatundide programmi kehalises harjutused. Pane vastus tühja lünka. a) Prantsusmaa b) Kanepi c) Itaalia d) Austria 14. Mitmenda koha sai Georg Hackenschmidt tõstmises? a) Esimese b) Teise c) Kolmanda d) Neljanda 15. Ateenas I kaasaegsetel olümpiamängudel viibis USA sõudmisvõiskonna koosseisus ka eestlane.................? a) Johann Paulus V b) H. Lerchenbaum c) Hendrik Paaps d) Mart Juur Kasutatud allikad : http://www.ut
aastaselt tüdrukute oma peaaegu 50% võrra. Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17 aastaselt ei erine noorukite liikumisvajadus täiskasvanu omast. Kooli aja kestel laste kehaline aktiivsus oluliselt ei suurene, küll aga täheldatakse 13-14 aastaselt koolivälistes treeningutes osalemise hüppelist vähenemist, eriti tüdrukute hulgas. Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(E. Maiste, T. Matsin, V. Utso, 1999). Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel(M. Fogelholm, 2007).
Testimise etapi teises „pingelises seerias“ oli katseisikutel keskmiselt kõrgem pulss, kõrgem maksimaalne pulss ning „ärevuse termomeetril“ märgiti keskmiselt kõrgem skoor. Lõplik järeldus oli see et kasutades õpetamises VÄHEM informatsiooni, esitades lihtsaid analoogiaid keeruliste detailsete seletuste asemel, SAAME me hoopiski ROHKEM: stabiilsema soorituse pingelises olukorras. 9. Millised on olulisemad motivatsiooniteooriad spordis ja kehalises kasvatuses? Enesemääratlemise teooria-põhitählepanu all on küsimus, mil määral on inimeste käitumine nende eneste määratletud, ehk et kas inimese käitumist tingivad SISEMISED PÕHJUSED või VÄLISED PÕHJUSED. Eristatakse sisemist motivatsiooni ( indiviid osaleb tegevuses selle tegevuse enda pärast, naudingu/rõõmu/rahulolu tunde pärast), väline motivatsioon(indiviid ei soorita tegevust huvit tegevuse enda vastu, vaid tegevuse võimalikele tagajärgedele mõeldes,
Kitesurf/lohesurf Referaat kehalises kasvatuses. ·Lohesurf ehk kitesurf või kiteboarding - see on ala, kus tuule jõudu kasutates tõmbab lohe lohelauaga sõitjat vee peal. ·Lohesurf on ekstreemspordiala, millel pole pikka ajalugu kuid areneb väga kiirelt. ·Lohesurfiga saavad tegeleda kõik, olenemata soost, vanusest või füüsilisest vormist, kasuks tuleks ujumisoskus. Areng: 1998 a. oli maailmas vaid mõningad sõitjad, 2006 a. kasvas sõitjate arv üle maailma 150 000-ni
üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa. Ujumises on oluline liigutuste kooskõlastatus ja rütmiline hingamine. Ujumine avaldab organismile suurt ja mitmekülgset füsioloogilist mõju. Intensiivsele liikumisele lisanduvad vee termiline toime ja väljahingamise takistus enamiku sportlike ujumisviiside (v. a. seliliujumise) puhul. POSITIIVSED KÜLJED: - aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani. ujumine on üks paremaid võimalusi hea füüsilise vormi saavutamiseks ja hoidmiseks, seda ka raseduse ajal.Ujutamine mõjub imikule rahustavalt, lõdvestab väikeseid lihaseid, annab palju häid emotsioone . - arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. - parandab liikuvust - aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine - veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele
kasutusel tänapäevastel tantsuõhtutel erinevates tantsusaalides. Seltskonnatantsija omab mõningast kogemust erinevate muusikarütmide saatel liikumisest ja osaleb ühises ,,tantsus" ,,partnerina". AJALOOST Moodsa (Modern) tantsu ajaloo alguseks loetakse Valsi ilmumist tantsusaalidesse aastal 1812. Viini Valsi kiireteks keerutusteks ei sobimud enam vanaaegne avar tantsuhoid. Samas tundus paljudele aadlikele ,,jälestav", et nende armsam või abikaasa on ,,võõraga" niivõrd vahetus kehalises kontaktis. Valsi ,,amoraalsusest räägiti seni kuni üldsusele sai teatavaks, et Valss on lemmiktants nii Maryle- Soti kuningannale kui Elizabethile- Inglismaa kuningannale. Kuigi esimesed tõsisemad tantsutehnikad anti trükis välja 20 sajandi esimesel veerandil, algas selle ala proffide erinevate koolkondade konkurentsis ja koostöös muusika, liikumiste ja stiilide defineerimine juba varem. Tänaseks on lisandunud seltskonnatantsude nimistusse uusi tantse ja ilmselt lisandub
nende seisukohad, eelistused. Antiikajal tõlgendati ilu kui midagi vaimset, meelelist. Ilu ei peitunud nii väga välimuses vaid just vaimses täiuslikkuses, sobivuses ümbritsevaga. Demokritose, Platoni ja Plotinose järgi põhines ilu eelkõige mõõdul, korral, kindlapiirilisusel, harmoonial ja sümmeetrial. Ka Aristotelese arvates, kelle järgi peeti eriti kauniks kuulsat, väärikat, edukat ja vaba inimest. Vaimne ilu arvati väljenduvat kehalises ilus. Seetõttu kõik, mis oli kellegi jaoks hea, osutus tema jaoks ka ilusaks. Kunstnikud seevastu aga lõid teoseid nägemise, mitte reaalsuse järgi. Näiteks saavutatakse Myron´i “Kettaheitja” kilbi näiline täiuslik ümarus vaataja nägemisnurga arvestamisega. Vormidest otsitakse kooskõla hinge ja keha vahel, mistõttu tekivad kujundid, mis näivad staatilised, kuid samas ka rahulikud (Nt Laokoon). Keskaeg oli väga keeruline ajaperiood
........4 Rühmvõimlemine, sportaeroobika...................................................5 Trampoliinvõimlemine.....................................................................6 Kokkuvõte........................................................................................7 Kasutatud kirjandus..........................................................................8 2 SISSEJUHATUS Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist. Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemine kuulub suveolümpiamängude võistluskavva. See jaguneb sportvõimlemiseks ehk riistvõimlemiseks, iluvõimlemiseks, rühmvõimlemiseks, sportaeroobikaks ja
Võimlemine Võimlemine kui võistlusspordiala Võimlemine on tegevus ja sport. See sisaldab harjutuste tegemist füüsilise jõu, paindlikkuse, koordinatsiooni ja tasakaalu abil. Võimlemine arenes välja Vana- Kreekast kus harjutati hobuse peale minemist ja maha tulemist. Tänapäeval on võimlemine kuulus spordiala ja sellel alal tippu jõuda on raske, sest see on iseenesest raske ja keeruline. Võimlemise ülesanne kehalises on arendada painduvust, jõudu, tasakaalu, rütmitunnet, osavust, koordinatsiooni ja loovust, kujundada rühti, liikumist ja aktiviseerida mõtleist. Suurem osa võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abiga omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. Võimlemise alaliigid ja nende tutvustus Rahvusvaheliselt on tänapäeval kasutusel järgmised võimlemise alaliigid:
Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei paluks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema,sest see tekitab lapses ebamugavust ning piinlikust ning see ei ole kaugeltki minu eesmärk, sest minu kui õpetaja roll on luua lapsele arengut soodustav keskkond ning tagada turvatunne ja just sellepärastkasutaksin teise meetodeid ning prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on see sama õpilane osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline. Õpetaja töö üks tähtsamaid osi on minu arvates arendada neid valdkondi, mida laps oskab eriti hästi ning aidata omandada põhilised teadmised ainetes, milles laps nii tugev pole, selleks et laps tuleks edaspidi toime. Eriti erivajadusega laste puhul ei tohi minu meelest õpetaja olla kinni mõnes konkreetses õppemetoodikas. Ta peaks olema võimeline selgitama lapsele ka teisi võimalikke
Kehalise kasvatuse hindamissüsteem tuleks muuta arvestuslikuks. Hinnates tuleb arvestada õpilaste võimeid ja saavutatud tulemusi. Kui õpilasel puuduvad vastavad võimed väga hea 13 hinde saavutamiseks, kaob ära tema motivatsioon pingutada. Õpetaja peab olema motiveeritud ja innustatud õpilasi õpetama. Aktiivne ja rõõmsameelne õpetaja muudab oma õpilased samuti aktiivseteks ja teotahtelisteks. Õpilased tunnevad ennast kehalises kasvatuses õppetöö korralduse osas kõrvale jäetuna. Paljudel õpilastel on tundides igav ja ebameeldiv, kuid leidub ka õpilasi, kellel ei ole pretensioone praeguste kehalise kasvatuse tundide kohta. Meie arvates tuleks praeguste kehalise kasvatus tundides teha suuri muudatusi. Õpilaste arvates peaks kehalise kasvatuse tunde olema rohkem kui kaks korda nädalas ja need võiks kesta kauem. Kui tunnid kestavad kauem, saavad õpilased ennast välja elada ja siis piisaks
seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. · Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. · Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele.
See ka ei aja sul tahtmise vahepeal ise joonistada isegi kui see on nii nagu see on. Enesehinnangud meil kõigil Me kõik hindame ennast mingil määral. Aga me arvame et oleme ainult kõrge enesehinnanguga või ainult madalama enesehinnanguga. See tegelikult nii ei ole. Meil kõigil on madalad hinnangud, kõrged hinnangud ja hinnangud mis ei mõjuta. Kõigil pole need hinnangud samades asjades. Ühel võib olla kõrge enesehinnang matemaatikas aga madal enesehinnang kehalises liikumises. Nii ka vastupidi. Turvalisus ja kindlus Me hindame ennast turvalisuse ja kindluse järgi. Kui me tunneme ennast kindlalt ennast oma enda kehas siis meie enesehinnang on kõrge. Siis ütled endale, et oled ilus, näed välja täpselt selline milline välja tahad näha. Kui aga tunned end ebamugavalt oma kehas siis enesehinnang oma keha suhtes on madal. Tunned, et midagi sulle selga ei sobi ja, et sa ei ole ilus. Sama on ka õppimisel ja eriala valimisel.
tarbeesemeid, mida nad võimaldavad osta, milline on nende auto ja elamis paik ning kui kalleid reise nad oma lastele lubavad. Suguküpsuse saavutamine. Murdeiga on iga, kus saavutatakse suguküpsus. Seda perioodi ei saa meist keegi vältida. Seksuaalne ja füüsiline küpsemine on seega universaalne kõik inimesed on teinud läbi need muutused elus enne kui saavad täiskasvanuks. Kehalises arengus toimuvad muutused võib jagada mitmesse liiki: Primaarsed sugutunnused: need on esmased sugutunnused, mis on otseselt seotud inimese suguorganitega. Sekundaarsed sugutunnused: suguküpsuse märgid, mis ei ole otseselt seotud inimese suguorganitega (kaenlaaluse ja häbemekarvastiku kasv, poistel habe näol ja häälemurre, tüdrukutel rindade kasv). Keha proportsioonide muutumine: tüdrukutel kitsad õlad ja laiad puusad ning poistel laiad õlad ja kitsad puusad.
protsess on aga endiselt aeglane. Mugavad elutingimused nõrgestavad organismi loomulikke kaitsemehhanisme. Oskus väärtuslikult elada ei ole praegu ilmselt kooskõlas materiaalsete ja sotsiaalsete võimalustega. Selle üheks väljenduseks on vähene tervisespordiharrastus. Kõigi inimeste täisväärtuslik elu eeldab aga võimete mitmekülgset väljaarendamist ja nende võimalikult täielikku realiseerimist, sealhulgas ka heas kehalises vormis püsimist, tervist. Töö eesmärk on põgusamalt tutvuda tervislike eluviiside ning tervisespordi vajalikkusesega noore elus. Töö ülesehitamiseks on kasutatud Juhan Ungeri, Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonna kergejõustiku õppetooli professori ning spordiarst ja professor Rein Jalaki koostatud materjale. 4 Tervisespordi vajalikkusest noore elus
Jooksmine sobib iga ilmaga, ka pimedas ja talvel on see ju sisuliselt võimalik. Jooksmisega kaasneb suur organismi energiakulu jalgrattaga tuleks sama energiakulu saavutamiseks ligi kaks korda kauem sõita. Jõuharjutused kummilintidega- Harjutamine kummilintidega on väga lihtne, aga efektiivne moodus lihasrühmade tugevdamiseks, samuti hea abivahend painduvuse arendamiseks. Harjutused kummilintidega on efektiivsed tööl ja kodus, noorte ja täiskasvanute spordis, kooli kehalises kasvatuses, aeroobikas, jõusaalis. Eriti sobiv on harjutamine kummilintidega tervisesportlastele, sest harjutada saab kõikjal ja vähe kulub nii raha kui aega. Thera Bandi kummilindid on erineva värvi ja tugevusega : kollane-õhuke , punane- keskmine, roheline-tugev, sinine- hästi tugev, must- väga tugev, hall- eriti tugev, kuldne- maksimaalne. Kepikõnd- Kepikõnd sobib hästi nii algajatele, spordiga taasalustajatele, vanematele inimestele,
ja kellaaegadel. · Mõtle, kuidas suurendada igapäevast liikumisaktiivsust tervikuna: 2014 Rakvere Ametikool käi rohkem treppidest, liigu rohkem jalgsi, pargi auto töökohast kaugemale või tule mõne peatuse võrra varem bussist maha. · Kui kipud liikumisharrastusest korduvalt loobuma, siis analüüsi katkestamise põhjuseid, püüa leida lahendused ja alusta uuesti. · Liikumispäevik on hea vahend saavutamaks kehalises aktiivsuses regulaarsust. · Liikumist vajavad ka kehaliselt aktiivse elukutse esindajad. · Küsi vajadusel liikumisretsepti arstilt. 4. Liikumine ja hea enesetunne. Liikumine on ainus harjumus, millel on kindel seos hea enesetundega. Seosed on nõrgemad võrreldes regulaarse kehalise aktiivsuse mõjuga füüsilisse võimekusse, üldisesse heasse vormi ja haiguste bioloogilistesse riskifaktoritesse. Liikumine vähendab kehast lähtuvaid ebameeldivaid aistinguid ja tekitab
Kõige lihtsam on märgata õpiraskusi: düsleksia, düsgraafia ja düskalkuulia. Sellistel puhkudel teeksin kindlasti tööd logopeediga, kes puutub selliste raskustega igapäevaselt kokku ja oskab kõige paremini neid lapsi aidata. Õpetajana ei rõhuks ma nende vigadele ja ei küsiks näiteks lugemisraskusega õpilast järjepidavalt klassi ette lugema, vaid prooviksin esile tuua oskused, milles laps on tugev. Võib-olla on laps osav matemaatikas või kehalises kasvatuses, oskab hästi joonistada või on loodushuviline. Õpetaja töö üks osi ongi minu arvates eriti arendada neid valdkondi, mida laps oskab eriti hästi ning aidata omandada põhilised teadmised ainetes, milles laps nii tugev pole, selleks et laps tuleks edaspidi toime. Kindlasti kasutaksin tugiõppe võimalusi. Olen veendunud, et nii-öelda tugiõpe, mis toimub peale tundi ja muudab koolipäeva pikemaks, tihti end ei õigusta.
Ema surmast rääkis talle kasuvend. Alguses ei uskunud Sass sellese, kuid vanemaks saades muutus Aleksander kurvaks kui oli kindel selles. 1996 aastal läks ta õppima gümnaasiumi. Õppetöö poisil ei sujunud. Kodutööd jäid pidevalt tegemata. Kodus oli sageli olukord, kus vanemate abi polnud võimalik. Ka polnud poiss eriti helge peaga ja seetõttu vajas pidevalt vanaemapoolset tagantsundimist. Sass oli täiesti tavaline poiss. Sporti küll ei teinud, aga kehalises kasvatuses ei olnud Sass viimaste seas. Alles viiendast klassis hakkas suurekasvulisel noormehel ilmnema esimesi märke hälbivusest. Tundidele mitte ilmumine ja peale igat tundi väljas suitsetamine muutus tavaliseks. Suvi möödus nagu ikka, vaid kambas liikudes ja huligaansusi tehes. Seltskonnas joodi pidevalt alkoholi, mille tulemusena hakati agresiivselt käituma. Põhikoolis tekkisid uued tuttavad ja puudus vanemlik kontroll. Mida vanemaks Sass sai, seda uuemad sõbrad tal tekkisid
Sissejuhatus Treeningprogramm terveks aastaks on treenerile kõige tähtsam, et planeerida sportlase edasist arengut. Treeninguprogrammi koostamisel peab treener lähtuma treeningu põhiprintsiipidest ja periodiseerimise kontseptsioonist. Treeningu planeerimine nõuab kindlaid teadmisi, mida soovitatakse saavutada ja kuidas selleni jõuda. Tänapäeva võrkpallur peab olema kõrgel tasemel tehnilis-taktikalises, psühholoogilises ja kehalises plaanis. Vastasel juhul ei olda piisavalt konkurentsivõimeline, et tippvõrkpallis läbi lüüa. Võrkpallur vajab kehalistest võimetest peale mänguoskuste veel kiirust, vastupidavust ja jõudu. Meeste mängus on jõul alati väga suur osakaal olnud ja mida aeg edasi, seda tähtsamaks on see muutunud ka naiste mängus. Aina rohkem pööratakse tähelepanu naisvõrkpallurite jõutreeningule väljaspool palliplatsi.
tegevusi, nende eesmärki arusaadavalt selgitada ja eelkõige õpilastesse õiglaselt ning lugupidavalt suhtuda. On ju üldteada, et kõigile inimestele ei sobi spordi tegemine, sest osad inimesed on täiesti ebasportlikud kujud, nad on sündinud sellistena. Selliste õpilaste jaoks muutub kehalise kasvatuse tund vägagi vastumeelseks, sest ta peab täitma normatiive, millega ta kuidagi toime ei tule. Sealt edasi juba muutub kaasõpilaste suhtumine, eriti kehalises kasvatuses tugevate õpilaste suhtumine. Õpilane hakkab tundma end saamatu ja alaväärtuslikuna ja kaob viimanegi tahe teha kehalisi harjutusi. Igakord ei ole asi laiskuses vaid õpilasel puuduvad füüsilised eeldused teiste eakaaslastega samaväärselt kehalise kasvatuse tunnis osalemiseks. Seda peaks kehalise kasvatuse õpetaja kindlasti märkama ja sellest lähtuvalt peaks sellist õpilast ka kuidagi teistmoodi hindama. Palju on
TARTU ÜLIKOOL KEHAKULTUURITEADUSKOND Tanel Ojaste MORAALI JA EETIKA KASVATUS SPORDIS JA KEHALISES KASVATUSES Referaat Tartu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . 3 1. Aususe ja võrdsuse põhimõte. . . . . . . 4 1.1. Aus mäng (Fair play) . . . . . . . 4 2. Moraali kasvatus . . . . . . . . 5 2.1. Laste ja noortega töötamine . . . . . . 5 2.2. Isiklik käitumine
· "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta.4 4 Wikipedia. (2013) [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Ujumine_(spordiala) (29.12.2012) JOONIS 1. Ujumisstiilid (a krool, b rinnuliujumine, c seliliujumine, d liblikujumine) 1.4 Ujumise mõju Ujumine mõjub inimorganismile mitmeti hästi: · aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani, · arendab kõhu-, selja-, käte, jalgade ning rindkere lihaseid, · parandab liikuvust, · veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu, on positiivne nii kaela- kui seljalihastele, õlavöötmele, · kasulik ülekaalulistele, südame ja vereringe haiguste korral, · kergetel vigastustel - põrutused, liigesevigastused, lihasvalu - on ujumisel positiivne mõju,
kontsentreeritud allikaks Toidu lisaaine-Loodusliku või sünteetilise päritoluga keemiline ühend, mida tahtlikult lisatakse toiduainetesse vastavalt tehnoloogilistele vajadustele ja eeskirjadele riknemise pidurdamiseks, toiduaine välimuse, struktuuri, koostise ning organoleptiliste omaduste parandamiseks GMO-Organism, kelle pärilikkusetegurid on tänapäeva biotehnoloogia abil muundatud viisil, mida looduses ei esine PAV-Energiakulu indiviidil, kes lamab täielikus kehalises ja vaimses rahuolekus termoneutraalses keskkonnas ca 12 t pärast eelmist toidukorda. Minimaalne energiahulk, mis kulub rahuolekus kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame, näärmete ja silelihaste tööks PAL-Koefitsient, mis iseloomustab organismi kogu energiakulu ööpäevas ning on antud võrreldes põhiainevahetuseks vajaliku energiakuluga KMI-Keha mass (kg) jagatud pikkuse ruuduga (m2) Sööma peame selleks, et saada eluks vajalikku energiat
seljaga. Muusika tempo on kiire ja liigutused väiksema ulatusega. Suure koormuse tõttu liigestele esineb suur vigastusoht. Stiili kasutatakse teiste treeningtundide ühe osana. Combo - treeningtund, kus soojendusele järgnevas aeroobses osas kasutatavate erinevate sammude (low impact), hüpete ja hüplemise (hi impact) sarjade vaheldumine annab hea koormuse südame - vereringe süsteemile. Treening on mitmekesine ja sobib heas kehalises vormis olijatele. Body - aeroobika - põhirõhk treeningtunnis on lihastreeningul. Tunni algosas on kergemad harjutused, seejärel järgneb lihastreening, kus erinevate harjutustega treenitakse lihasvastupidavust. Koormuse suurendamiseks kasutatakse ka abivahendeid - kummilindid, randmeraskused, hantlid jm. Tund lõpeb venitusharjutustega, eeskätt tunnis enamkoormatud lihastele. 11
............................5 Boonused......................................................................................................................................7 Vead..............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus......................................................................................................................9 Sissejuhatus Võimlemise ülesanne kehalises kasvatuses on arendada jõudu, painduvust, tasakaalu, koordinatsiooni, osavust, rütmitunnet ja loovust, kujundada rühti ja liikumisvilumust ning aktiviseerida mõtlemist.Enamik võimlemisharjutusi on sisult rakenduslikud, nende abil omandatud võimeid ja oskusi vajame nii igapäevaelus kui ka paljudel kutsealadel. (õppekava.ee, 2013) Ajalugu Võimlemise juured ulatuvad antiikaega Vana-Kreekasse, kus 600 eKr olid olemas võimlemise- spordi asutused
ennast maskuliinsema poolena, eemaldudes oma feminiinsuse poolest. Sellest tulenevalt kogevad poisid ja tüdrukud teistest inimestest sõltuvuses olemist väga teistsuguselt. Poistele on sõltumatus väga tähtis kui tüdrukud just defineerivadki ennast selle baasil, millised on nende suhted teistega ja sõltuvus nendest. Janet Lever (1976) uuris 181 viienda klassi last (valgenahalised ja kesklassist pärist), vaadeldes nende mängimisviise koolis vahetundidel, kehalises kasvatuse tundides ja isegi koostas päevikute kaudu aruandeid, kuidas lapsed veetsid aega väljaspool kooli. Lever leidis mitmeid soolisi iseärasusi. Poiste mängud kestavad kauem, kui tüdrukute omad, nad mängivad rohkem õues ning nende mängud on rohkem võistluslikumad. Leid, et poiste mängud kestavad kauem on Gilligani (1982) arvates sellepärast oluline, et kui poiste mängudes tõusis tüli, siis olid poisid oskuslikumad tüli lahendamises kui tüdrukud
Suruda aeglaselt rindkere väljapoole. Ülavöötme ja ülavarre lihastele Seistes, küünarvarrest painutatud käsi tõstetakse üles. Teise käega surutakse vastu küünarnukki Venituste joonis JÕUHARJUTUSED Jõuharjutused kummilintidega Harjutamine kummilintidega on väga lihtne, aga efektiivne moodus lihasrühmade tugevdamiseks, samuti hea abivahend painduvuse arendamiseks. Harjutused kummilintidega on efektiivsed tööl ja kodus, noorte ja täiskasvanute spordis, kooli kehalises kasvatuses, aeroobikas, jõusaalis. Eriti sobiv on harjutamine kummilintidega tervisesportlasele, sest harjutada saab kõikjal ja vähe kulub nii raha kui aega. Kui soovite muutuda saledamaks , tugevamaks ja tervemaks, ja teil on igal päeval vaba aega vaid 10 - 15 minutit, on just treening kummilintidega see, mida te vajate. Harjutades koormusega 30 - 50 % maksimumist, kasutame energiaks rasvu, seega on harjutamine kummilintidega sobiv ka ülekaalulistele.
on rohkem probleeme igapäevase eluga toimetulemisega. METABOOLNE KOMPONENT. Tuleneb vastavatest hormonaalsetest mõjudest eriti nendest, mis mõjutavad süsivesikute ja rasvade ainevahetust. Tuntud on glükoositarbimise paranemine seoses kehalise treeninguga ja seda eriti madala intensiivsusega treeningprogrammide kasutamise puhul. Tervisetreeningu mõju lipiidide ainevahetusele on positiivselt tuntud. Tervis. Lääne ühiskondades 1988. a defineeriti tervist kui konditsiooni nii kehalises, sotsiaalses kui ka psühholoogilises dimensioonis, kusjuures iga tunnust iseloomustati nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest. Positiivne tervis on seotud võimega nautida elu ja vastu astuda kõigele negatiivsele. Tervis ei ole ainult haigust puudumine! Negatiivne tervis on seotud haigestumisega ja äärmuslikel juhtudel enneaegse surmaga. Haigestumist saab defineerida igasuguste subjektiivsete, negatiivsete, psüühhiliste, füüsiliste jms kõrvalekalletega
muudab inimese pühamaks ning rada pühaduse suunas nõudis ilmtingimata lahkumist tavapärasest elukeskkonnast. Nii tähendas ka näiteks patulunastus lahkumist, ruumilist nihet. Iga reis, k.a kloostrisse minek, oli palverännak - liikumine patusest kohast pühasse. Kodust lahkumine polnud sageli isiklik kapriis, vaid vajadus saada tasu õilsuse või karistust patu eest. Ka surm oli liikumine ruumis: usuti kindlalt, et rändaja suudab minna paradiisi elusana, ,,kehalises vormis"; patune saadetakse elusalt põrgusse. Keskaegses kirjanduses on pühadus/headus seotud ka kliimaga: paradiisi kliima sobib inimkonnale hästi, on viljakas, samas kui põrgu on jääst või tulest ning elu seal võimatu. Keskaegset arusaama annab väga hästi edasi India kuningriigi loo ja Afanasy Nikitini ,,Teekond üle kolme mere" kõrvutamine. Esimeses on kujutatud utoopiline India, kus on poolinimesed (poolloomad), kes elavad erilises kliimas ja kus teekond toob headuse. Afanasy
terviseprobleemidele. See on põhjuseks, miks aeroobika tervikuna on aastatega muutunud turvalisemaks, eesmärgipärasemaks ja mitmekesisemaks oma stiilide rohkusega. Seega on aeroobikatreeningu ülesandeks pakkuda tervislikku, enesetunnet parandavat ja võimalikult paljudele osalejatele sobivat kehalist tegevust, mis arendaks töövõimet ja kindlustaks organismi harmoonilise arengu, st aitaks saavutada head kehalist vormi. Olla heas kehalises vormis tähendab sageli erinevaid eesmärke. Ühtedele on hea vorm tugeva tervise ja hea enesetunde avalduseks, teistele märk mõnest tervisehäirest jagusaamise kohta, kolmandale saavutusvõime järjepidev tõus jne. Heas kehalises vormis inimene suudab paremini teostada oma eesmärke, elab täisverelisemat elu ning tema eluiga pikeneb. Hea kehalise vormi näitajateks on: • hingamis- ja vereringeelundkonna töövõime (aeroobne ja anaeroobne töövõime) – väljendub südame,
ajaperioodi: püstitas: · 5.saj -11.saj keskapigani · Vittorino da Feltre · 11.saj keskpaigast-15sajandini Jan Amos Komensky · 14.saj-17sajandini · Thomas More 4.mungaordu, mis on tuntud kui ,,jutlustavate 17.John Locke(1632-1704) pooldas vendae ordu", on: kehalises kasvatuses: · Tsistertslased · Kasulikkuse printsiipi · Jesuiidid · Võistluslikkust · Dominiiklased · Lapse sünnipäraste võimete arendamist 5.kirjeldada hariduse andmist keskaegsestes kloostrikoolides 18.J.H
Põhikool Dalton Plaani põhikooli on välja töötanud unikaalse programmi, et täita teismeliste akadeemilisi ja sotsiaalseid vajadusid. See kujutab endast kaitsvat, iseseisvat tööd. Põhikooli õpilastele õpetatakse, kuidas üha enam iseseisvus saavutada. Dalton põhikooli õppekava on elav ja intellektuaalselt stimuleeriv. Õppekava sisaldab kursusi inglise keeles, matemaatikas, ühiskonnaõpetuses, teadus, võõrkeeltes ja kunstis, samuti kehalises kasvatuses. Neljandale ja viiendale klassile õpetatakse sotsiaalteadusi ja keele õpet. Lugemise ja matemaatika spetsialistid on rühmitatud, et osutada täiendavat abi ja rikastada õpilasi. Kuuendast kaheksanda klassini moodustatakse õppetöö meeskonnad, mis töötavad grupiga . See tagab, et iga õpilane on teada õpetajagrupile ja teda hinnatakse läbimõeldud ja mõtestatud viisil. Iga laps, nendes klassides, töötab
Siiski on välja pakutud 4 põhilist vööndit, mida inimesed enda ümber ehitavad: intiimne ehk lähisuhete, isiklik, sotsiaalne ja avalik ruum. · Intiimne vöönd (15-46 cm) Kõigist vöönditest on see kõige tähtsam, sest just seda kaitseb inimene nii, nagu oleks see tema isiklik omand. Vööndisse lubatakse tungida vaid neil inimestel, kes on temaga emotsionaalses seoses. Selles vööndis on veel 15 cm raadiusega alamvöönd, kuju võib tungida vaid kehalises kokkupuutes. · Isiklik vöönd (46-120 cm) See on vahemaa, mis tavaliselt lahutab meid üksteisest piduõhtutel, ametlikel vastuvõttudel, lõunasöökidel, sõprade koosviibimistel. · Sotsiaalne vöönd (1,2-3,6 m) Me hoidume niisuguse vahemaa taha, suheldes kõrvaliste inimestega. · Ühiskondlik vöönd (üle 3,6 m) Kui suhtleme suurema inimrühmaga, siis on kõige mugavam seista just niisugusel kaugusel. Kuidas lugeda kehakeelt? 1
Lihtsustatud õppekavaga pole see ette nähtud oletavasti sellepärast, et selliseid asju ei toimu või arvatakse, et ei toimu. · ·Põhikooli riikliku õppekava ? 23 (6) ·Põhikooli lõpetanuks peetakse eksterni, kes on sooritanud põhikooli lõpueksamid ning aineeksamid nendes õppeainetes, milles tal puuduvad põhikooli lõputunnistusele kantavad hinded või milles tal ei ole tõendatud teadmisi ja oskusi varasemate õpi- ja töökogemuste arvestamise kaudu. Eksterni ei hinnata kehalises kasvatuses, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. Koolid, kus rakendatakse mittestatsionaarset õppevormi, on kohustatud looma võimaluse kooli lõpetamiseks eksternina koolikohustusliku ea ületanud isikule, kes on esitanud koolile sellekohase kirjaliku taotluse hiljemalt jooksva õppeaasta 1. novembriks. Kooli lõpetamisel eksternina võimaldatakse lõpetajale kooli poolt juhendatud õppetegevust kokku vähemalt 15 arvestusliku õppetunni ulatuses
Delfiin-selili pööret tuleb teha kahe käega, selili- konn pöördes peab seina puudutama seliliasendis (millele võib järgneda ka otse selili asendist saltopööre), konn-krool pööret tuleb samuti teha kahe käega. "Delfiin" ja "konn" on nimetused vastavalt liblik- ja rinnuliujumise jalgade tööle, kuid neid nimetusi kasutatakse kõnekeeles tihti ka ujumisstiilide kohta. Ujumisel on palju positiivseid mõjusid tervisesportlasele 1. aitab olla terve ja heas kehalises vormis kõrge eani 2. arendab kõhulihaseid, seljalihaseid, käte ja jalgade ning rindkere lihaseid. 3. parandab liikuvust 4. aitab põletada samavõrd kaloreid kui sama kestvusega jooksmine 5. veevoolu toimel tekkiv masseeriv mõju on positiivne nii kaelalihastele, õlavöötmele kui seljalihastele 6. veevoolu masseeriv toime mõjub sidekoele ja on tõhus tselluliidi vastu 7
Kolmeaastane laps võib veel rääkida grammatiliselt valesti ja titalikult pehmet l-i ja t-i kasutada. Isegi 4-aastane tohib veel asendada raskemaid häälikuid kergematega. Sageli asendatakse k häälikut t-ga, r häälikut l-ga, aga 5-aastaselt peaks lapse kõne juba korras olema. 7 5. Ealised iseärasused(merka) 5.1. 2 aastased lapsed Teisel eluaastal toimuvad arengus tormilised muudatused. Kõige silmatorkavamad on need väikelapse kehalises arengus. Ta teeb oma esimesi same ning hakkab seejärel aina rohkem ja osavamalt liikuma, jooksma, ronima ning hüppama; areneb silma ja käe koostöö. Tene märgatav muutus lapse arengus on kõne kiire edenemine esimestest sõnadest ja paari- kolmesõnaliste lauseteni. Intellektuaalne ja keeleline areng areng võimendavad teineteist: keele keele arenguks on vaja teatud intellektuaalse arengu taste, keeleline areng soodustab aga omakorda vaimset arengut
Naturalist pooldab mängulist ja enesele suunatud tegevust · eesmärgi püstitamine · vahendid, meetodid selle saavutamiseks · tagasiside õppimisel · õpitud, omandatud kinnitamine üks asi on mingi oskuse nn fundamentaalne äraõppimine teine asi on selle õpitud oskuse kasutamine teatud mängulises situatsioonis või võistlustel Kehaliselt haritud inimene on (4) *on omandanud liigutusoskusi mitmesugusteks kehalisteks tegevusteks *on kehaliselt vormis *osaleb regulaarselt kehalises tegevuses *omab teadmisi kehalise tegevuse kasulikkust ja oskab neid kasutada *väärtustab kehalist tegevust ja selle osatähtsust tervislikule eluviisile Keh. kasvatus ja sport kui akadeemiline distsipliin(3)? *On üks akadeemilisi aineid, mis hõlmab endast nii õpetust kui teooriat *Kehalise kasvatuse ja spordi kui akadeemilisi distsipliini traditsioonilise identifitseerimise konflikt *12 rakendusliku teadusharu, mis omavad tähtsust kehalise kasvatusele ja spordile, mis on
annaabi.ee 
