Turunduse juhtimine - eksamikonspekt (0)

1. SISSEJUHATUS TURUNDUSE JUHTIMISSE
Põhimõisted:
1) Turundus - kavandatud tegevuste kompleks , mille eesmärgiks on turul olevate tarbijate vajaduste tuvastamise, ergutamise ja rahuldamise läbi vahetusprotsessi kaudu saavutada oma eesmärke (missioonilisi, majanduslikke). Turundus on vahetusprotsess , mille käigus kaupu ja teenuseid vahetades luuakse väärtusi. Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks.
Turundus ( marketing ) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu- uuringuid , toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine , nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone.
Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide tootjatele allhanke pakkumisele. Tuleb hakata kujundama oma nägu ning olema ise eriline ja ihaldusväärne – seda teadliku ja professionaalse turundusega. Tihti samastatakse turundust turustamisega, mis osaliselt võib tulla ka keelelisest sarnasusest , kuid tegemist on siiski sisult erinevate terminitega.
Turustamine tähendab müüki ja on pigem seotud toodete jaotusega (kasutatakse mõistet „ turustuskanal “). Turundus on seega oluliselt laiem mõiste kui turustus ning võib öelda, et turustus on turunduse üks osa. Ettevõtte juhtimise puhul on oluline, et turundus ei oleks lihtsalt mingi osakond . Turunduspõhimõtteid peaks tundma ettevõtte iga töötaja reatöötajast tippjuhini, sh raamatupidaja, tootmistehnoloog, tootearendaja, personalijuht ja loomulikult klienditeenindaja . Kliendikeskne mõtteviis peab olema kodeeritud kogu ettevõtte tegevusse ning igasse töötajasse. Turunduse juhtimine on suunatud teatud sihtgruppidega tulusate vahetusprotsesside kavandamisele, kujundamisele ja tagamisele ettevõtte eesmärkide saavutamise nimel (vt joonis 1.1.). Turundus ei tohi olla nõudluse suhtes passiivne, vaid peab suutma mõjutada nõudluse suurust ja struktuuri.
2) Toode - tooteks nimetatakse kõike, mis saab pakkuda turul funtsionaalsete vajaduste ja soovide rahuldamiseks, turunduses kuuluvad toodete alla ka teenused (pole esemelised); 4P: mida müüa, missuguseid tooteid ja millises valikus
Toode (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine , vaid sellega kaasnevad hüved. Paljud müüjad teevad vea, pöörates rohkem tähelepanu nende poolt müüdavatele füüsilistele toodetele , kui nende toodete poolt pakutavatele hüvedele. Füüsiline toode on vaid kliendi probleemi lahendamise vahend. Sageli kasutatakse termineid kaubad ja teenused selleks, et füüsilistel ja mittemateriaalsetel toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms.
3) Hind – rahasumma, mida nõutakse toote (ning pakutavate lisateenuste) eest. Hinna all mõeldakse enamasti selle rahalist tähendust, kuid tehingu hind võib koosneda nii rahast kui tootest (nt vahetuskaup ehk barter , vana kauba tagastamisel tehakse hinnasoodustust jne).
4P: mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida. Turundusmeetmestiku üks koostisosi, kuid ainuke osa, millel on otsene mõju firma kasumile
4) Turustus, jaotus – 4P: kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit ja teenindust kasutada
Turustus (jaotus, distributsioon ) on tegevus, millega toimetatakse kaup ostjatele kätte. See hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ning varude kontrollimist. Kitsamalt võetuna on turustus toodete müük ja selle korraldamine
5) Turunduskommunikatsioon, toetus – 4P: kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks
Turunduskommunikatsiooni ehk turundusteabe levitamise all mõeldakse kõiki meetmeid, mille kaudu viiakse informatsioon toote kohta tarbijani – milliseid tooteid firma pakub, millise hinnaga, kust ja millal neid saab, millistel tingimustel jne. Selle tegevuse abil püütakse mõjutada tarbijate ostuotsuseid.
6) Müügitoetus ehk müügi soodustamine - hõlmab neid toetusmeetmeid, millega stimuleeritakse tarbijaid ostma, vahendajaid tõhusamalt tegutsema või siis mõlemat. Need on meetmed, mis püüavad toodet kliendile lähemale tuua, anda tootele lisaväärtust.
Müügitoetus on turunduskommunikatsioon, mis reguleerib müüjate ja ostjate omavahelist suhtlemist, info edastamist ning vastuvõtmist.
6) Müügiedendus - üks neljast edenduse viisist (ülejäänud kolm on reklaam , otsemüük ning avalikud suhted).

• Müügiedendus on isikustamata reklaam, mis on loodud müügi vahetuks mõjutamiseks.
  
• Meediat ja meediaga mitte seotud turunduskommunikatsiooni kasutatakse nõudluse suurendamiseks eelnevalt piiritletud perioodil, turu stimuleerimiseks või toote kättesaadavuse parandamiseks.
  
• Saab suunata kas kliendile, müügimeeskonnale või jaotuskanali liikmetele (nt edasimüüjad).
  
• Kliendile suunatud müügiedendust nimetatakse kliendimüügi edenduseks.
  
• Jae- ja hulgimüüjatele suunatud müügiedendust nimetatakse kaubandusmüügi edenduseks.
  

7) Meediareklaam, reklaam - teave toodete, teenuste või ideede kohta. Selle eesmärk on suurendada kauba müüki või teenuse osutamist, mõjutades tarbijaid just seda kaupa või teenust ostma.
Reklaam (advertising) on meediumide tasuline kasutamine tootja ( müüja ) poolt toodangu tutvustamiseks ja tarbijate veenmiseks.
Reklaam on kõige tuntum, kõige nähtavam ja tavaliselt ka kõige sagedamini kasutatav turunduskommunikatsiooni vahend.
Reklaami põhiülesanded on suurendada toote, teenuse või ettevõtte tuntust ja kujundada ettevõtte hea maine.
Kuna reklaami mõju on tavaliselt pikaajaline, võib teda nimetada ka strateegiliseks turunduskommunikatsiooniks.
Selle järgi, kuidas reklaamsõnum potentsiaalsetele klientideni jõuab jaotatakse reklaam meediareklaamiks (ajalehed, ajakirjad, televisioon , raadio jms) ja sihtreklaamiks (reklaamkirjad, kataloogid , reklaamkingitused jms).
Ajalehereklaam, kuigi selle osatähtsus pidevalt langeb, on siiski kõige levinum ja vanem reklaamiliik peaaegu kõigis maades. Lisaks reklaamiteate paigutamisele ajalehe erinevatele lehekülgedele on võimalik kasutada ka lehega koos levitatavaid lisalehti.
8) Avalike suhete juhtimine - inimese, organisatsiooni, asutuse või ettevõtte suhete korraldus meedia ja avalikkusega eesmärgiga mõjutada selle mainet ja kajastust
Suhtlus ametivõimude, pressi, klientide, äripartnerite ja oma töötajatega, võitmaks nende tähelepanu ja loomaks soodsat imidžit. Hõlmab paljusid tegevusi alates pressiteadete koostamisest ja levitamisest kuni pikaajalise mainekampaania väljatöötamise ja läbiviimiseni.
9) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks; turundaja on koostisosade miksija, ta kombineerib erinevaid turundusvõtteid, jõudmaks firma jaoks optimaalse lahenduseni
10) Turunduskeskkond - hõlmab isikuid, organisatsioone ja jõude, mis mõjutavad ettevõtte tegevust. Turunduskeskkond jagatakse üldiselt kaheks – ettevõttesiseseks ja ettevõtteväliseks.
Ettevõtteväline turundukeskkond jaguneb omakorda mikro- ja makrokeskkonnaks. Nende eristamine on vajalik, sest mikrokeskkonna ja ettevõtte omavaheline mõjuväli on kahesuunaline. Ettevõte saab mikrokeskkonna jõude mõjutada ning valida näiteks tarnijaid, konkurente jne. Makrokeskkonna puhul saab aga rääkida ühesuunalisest mõjust keskkonna poolt ettevõtetele, millega ettevõte peab arvestama. Makrokeskkonna tundmine on vajalik, et ettevõte teaks , millistes raamides ta tegutseb. On selge, et turundaja ei ole suuteline muutma olulisemaid kultuuriväärtusi ühiskonnas või mõjutama demograafilisi trende, kuid tark turundaja võiks võimalusel võtta turunduskeskkonna suhtes ennetava, mitte tagantjärele targutaja roll. Selleks on tarvis teada, mida täpsemalt peetakse silmas ettevõtte turunduskeskkonna all.
Ettevõttesisese turunduskeskkonna moodustavad ettevõtte allüksused ning nende võimujaotus ja töötajad.
11) Turundusstrateegia – „...on turundusloogika, mille kaudu äriüksus loodab saavutada oma turunduseesmärke. Turundusstrateegia koosneb otsustest, mis on seotud firma turundus-kulutuste, turundusmeetmestiku koostamise ja turundustegevuse suunamisega sinna, kuhu arvatakse arenevat keskkonda ja konkurentsi.“ (P. Kotler ).
„Turundusstrateegia koosneb viiest komponendist : turu segmentimine, toote positsioonimine , turundusmeetmestik, turule sisenemine ja õige ajas­tatus.“ (M. Greenley)
Strateegia - pikemalt vaatav
Taktika - lühiajalisemalt vaatav
Strateegia võib ka koosneda lühemaajalistest sammudest, ei saa defineerida seda kui pikaajalisemat plaani.
Strateegiat seostatakse sellega, mis annab ettevõttele konkurentsieelise . Strateegia võib olla nt mingi kliendirühm (meie strateegia on need kliendid), tegutsemisviis, brändiassotsatsioonid jne.
Taktika aitab strateegiat ellu viia. Nende kahe vahele ei ole alati kuigi lihtne piiri tõmmata. Taktika on strateegia sees.
12) Turuosa - Üldlevinud käsitluse järgi näitab ettevõtte turuosa, mitu protsenti vaatlusaluse turu nõudlusest vastav ettevõte rahuldab .
13) Nõudlus - Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel.
Põhimudelid:
1) Turundusmeetmestik - meetmete kombinatsioon, mida firma rakendab sihtturu mõjutamiseks
Klassikaline turundusmeetmestik koosneb neljast elemendist – toode, hind, turustus ja toetus. Kõik need elemendid on omavahel väga tihedalt seotud ning ühte puudutavad otsused mõjutavad otseselt teisi. Seega tuleb iga konkreetse turundusmeetme kujundamisel alati arvestada ka kõikide teiste elementidega.

• Toode: Milliseid tootega seotud otsuseid on vaja vastu võtta?
  
• Hind: Milline hind tuleks määrata?
  
• Turustus: Kus ja kuidas tuleks turustada?
  
• Toetus: Kuidas tuleks suhelda tarbijatega, veenmaks neid pakutavat ostma?
  

Turundusmeetmestiku elemendid peavad olema omavahel kooskõlas ja vastama parimal võimalikul viisil sihtturu vajadustele.
Müügitoetus on klassikalise turundusmeetmestiku üks neljast koostisosast. Toetusmeetmed aitavad tõhusamalt täita nii firma üld- kui turunduseesmärke. Mõistagi peab hea toetusplaan arvestama turundusmeetmestiku teisigi koostisosi: toodet, hinda ja turustust.
Hind on turundusmeetmestiku üks koostisosi, kuid ainuke osa, millel on otsene mõju firma kasumile. Muud klassikalised osad – toode, turustus ja toetus – eeldavad kõigepealt kulusid , mis mõnevõrra hiljem võivad realiseeruda tuludena, aga vaid juhul, kui kulud ennast õigustavad.
2) 4P-mudel (põhimõtteliselt sama, mis turundusmeetmestik)
Klassikaline ja üks vanimaid alusmudeleid 1960-st

Toode (product) – mida müüa, missuguseid tooteid ja millises valikus

Hind (price) – mida toote eest küsida, millise hinnatasemega turule siseneda ja millisega seal püsida

Turustus ( place ) – kuidas toodet kohale toimetada, millist müügikanalit, veovahendit ja teenindust kasutada

Toetus (promotion) – kuidas mõjutada tarbijaid ostma, missugune suhtlusviis on parim nende veenmiseks
3) Turundustegevuste planeerimine ja turundusplaan
Turunduse planeerimine on loogiliste sammude ahel, mis on suunatud turundusalaste eesmärkide püstitamisele ja nende saavutamiseks vajalike tegevuskavade formuleerimisele.
Väikeettevõtetes on see protsess sageli mitteformaalne. Tippjuhtidel on alluvatega võrreldes olukorrast parem ülevaade. Osa samme (nt situatsiooni analüüs, turunduseesmärkide püstitamine), mille läbimine on küll vajalik, võivad jääda paberil fikseerimata.
Suuremates ja keerukamates organisatsioonides on plaani koostamise protsess sageli süstemaatilisem. Turundusspetsialistid on oma valdkonnas ettevõtte tippjuhtidest kompetentsemad, nad peavad viimaseid ühelt poolt varustama otsustamiseks vajaliku informatsiooniga, teiselt poolt aga peab otsuste täitmise distsipliin olema rangema kontrolli all.
Turundusplaani koostamise loogika on üldjoontes lihtne, planeerimisprotsess koosneb järgmistest osadest:

• situatsiooni analüüs (ja selle kokkuvõttena SWOT analüüs);
  
• mõnede baaseelduste määratlemine;
  
• eesmärkide püstitamine;
  
• tegevuskava koostamine eesmärkide saavutamiseks;
  
• vajalike sammude ajastamine ja vastavate kulude hinnang.
  

Samal ajal on turundusplaani koostamine üks raskemaid turundusfunktsioone, kuna ta ühendab kõik turunduse elemendid terviklikku plaani. Ideaalset planeerimisprotseduuri ega plaani vormi ei eksisteeri, olemasolevad eeskujud tuleb kohandada konkreetse ettevõtte vajadustele.
Strateegiline turundusplaan on alus, millega võrreldakse lühemaajalisi ettevõetavaid samme. Tuleks vältida tema liigset mahukust ja detailiderohkust.
4) Hinnakujundusmeetodid
Õige hinna määramine on keeruline protsess. Juba väike eksimus optimaalse hinna määramisel ei pruugi tuua soovitud kasumit ning võib pikaajalises perspektiivis osutuda lausa kahjumlikuks. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte lühikese ajaga raskustesse, liiga kõrged hinnad peatavad aga müügi ja taas on ettevõte raskustes. Sellepärast peavadki hinnad olema optimaalsel tasemel. Võib ju proovida ja katsetada, leidmaks õiget hinda, kuid see protsess on ajaliselt pikk ning kindlasti mitte majanduslikult efektiivseim.
Lihtsustatult võiks hinnakujunduse jagada neljaks etapiks: sise- ja väliskeskkonna analüüs ehk hinda mõjutavad faktorid , hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine.
Praktikas kasutatakse kolme põhilist hinnakujundusmeetodit või nende kombinatsiooni : kulukeskne hinnakujundus , tarbijakeskne hinnakujundus ning konkurentsikeskne hinnakujundus.
Kulukeskne hinnakujundus ( cost - based pricing) - hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud).
Kuludel põhineva hinnakujunduse peamiseks puuduseks on see, selline hinnakujundus ei peegelda kauba väärtust tarbija jaoks, sest ignoreerib nõudluse taset ega arvesta konkurentide hindade mõju nõudlusele . Paljud kulud sõltuvad käibe suurusest ning samuti on konkreetse toote omahinna kalkuleerimine tavaliselt tinglik - tulemus sõltub üldkulude jaotamisest erinevate toodete vahel. Tootmiskulude alandamise korral peaks see meetod alandama ka hinda, kuid see ei pruugi olla arukas.
Lisaks lähtub kulukeskne hinnakujundus eeldusest, nagu oleks tarbijad huvitatud tootja kuludest. Seda nad muidugi ei ole. Tarbijad on huvitatud hüvedest, mida mingi toode pakub ja nad on valmis nende eest maksma teatud hinda. Kulud määravad kasumi, mitte hinna. Kulud võivad panna paika minimaalse hinnataseme, millest allapoole ei tohi hinda lasta langeda, kuid tegeliku hinna määramiseks ei tohiks neid kasutada.
Mõistlike hinnakujundusalaste otsuste tegemiseks tuleb hinnata toote väärtust tarbijate silmis. Selleks tuleb keskenduda hüvedele, mida toode tarbijatele pakub.
Tarbijakeskne hinnakujundus ( demand -based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud väärtusele. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumustest.
Jälgima peaks järgmisi tegureid:

• tarbija ettekujutust hinnast , mis sõltub toote poolt rahuldavatest vajadustest , infost kasutatud materjalide kohta, võrreldavatest konkurenttoodetest jne;
  
• tarbija ostuvalmidust - see sõltub tarbija vajaduse suurusest ja olemasolevast ostujõust;
  
• hinna ja kvaliteedi suhet. Hind on tarbijale tihti kvaliteedi mõõdupuuks, eriti kui objektiivset hinnangut kvaliteedile anda pole võimalik;
  
• hinna ja imago vahekorda - kõrge imagoga margitootele saab kehtestada kõrgema hinna;
  
• tarbija hinnateadlikkust. Põhiliselt eristatakse hinnateadlikku, hinnale orienteeruvat ja hinnast sõltumatut ostuhoiakut.
  

Tuleb arvestada, et nõudlus on mõjutatav ka turundusmeetmestiku teiste elementidega ning mida ainulaadsem on toode, seda kõrgemat hinda on võimalik küsida. Hind peab katma kulutused reklaamiks , müügiks ja teisteks müügitoetuse meetmeteks, mis on vajalikud unikaalse toote tutvustamiseks tarbijatele ja nende ostu otstarbekuses veenmiseks.
Tarbijaorientatsiooniga turundaja kaalutleb, missugune hind on ostjatele vastuvõetav, võrdleb tõenäolisi kulusid, hindu ja käibemahte, peab plaani, kuidas pakkuda toodet võimalikult madalate kulude ning hea kasumiga.
Konkurentsikeskne hinnakujundus (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest. Ettevõte ei püüa hoida kindlat vahekorda hinnal ja tootmiskuludel. Tootmiskulude muutumisel hinda ei muudeta, küll aga reageeritakse konkurentide hinnamuudatustele. Konkurentidest kõrgemat hinda ei ole mõistlik määrata, sest siis võidakse turust ilma jääda. Madalama hinna kehtestamine ei tasu end ära, kuna teatud tulu on võimalik kõigil saada ja alandaja riskib hävitava hinnasõjaga.
Meetodi eelised on:

• väljendab kollektiivset kogemust;
  
• tagab õiglase kasumi;
  
• väldib hinnasõdu.
  

Meetod sobib neile, kelle eesmärgiks on kasumit maksimeerida, ja monopoolse konkurentsiga turul, kus iga tootja võib mõjutada hinda. Meetod põhineb nõudmise ja pakkumise tasakaalustamisel hinnaga. Tootele pannakse hind, mis viib nõudmise ja pakkumise kooskõlla. Kui nõudlus on suur ja hind kõrge, siis on ettevõttel huvi toodangu mahtu suurendada. See kasv jätkub seni, kuni järgmise toodanguühiku kulud ja tulud saavad võrdseks. Sealt edasi tuleb hinda alandada.
Samas, et saada tellimust avalikel konkurssidel püütakse välja tulla konkurentidest soodsama hinnaga. Pakkumine põhineb konkurentide oletatavatel hindadel. Siingi on alampiiriks kulud.
Hinnapoliitika kokkupanemisel arvestatakse kõigi kolme meetodiga, sest ükski neist ei ole täiesti iseseisev ja seega on neid raske üksikult rakendada.
5) Turustuskanalid - ettevõtete ja üksikisikute kogumid, kes esinevad toote omanikena või omanikuvahetuse abistajana toote liikumisel tootjalt tarbijani
Turustuskanalite kujundamine on üheks turundusmeetmestiku väljaarendamise koostisosaks. Seejuures tuleb arvestada keskkonnategureid, nagu näiteks ettevõtte ressursse, ostjate käitumist, konkurentide strateegiat ja toodet ennast. Turustuskanalitega seotud otsused on enamasti pikaajalised ja seega vastutusrikkad.
Turustuskanali abil võivad tooted liikuda vahetult tootjalt lõpptarbijale ilma sõltumatute vahendajate abita , sellisel juhul on tegemist otsese kanaliga. Kui kaupade liikumise korraldamises osalevad sõltumatud vahendajad on tegemist kaudse kanaliga.
Kanali laius näitab iseseisvate liikmete arvu turustuskanali samal astmel (tootjad, hulgimüüjad, jaemüüjad). Kanali pikkus näitab kanali moodustamiseks kasutatud astmete hulka.
6) Turunduskommunikatsiooni vahendid - reklaam, suhtekorraldus , isiklik müük, müügi edendamine
reklaam - toodete tasuline ebaisiklik tutvustamine ja propageerimine tellija ülesandel. Kasutatakse raadiot , televisiooni, internetti, ajalehti, ajakirju, müürilehti, postitatavaid prospekte, teatmikke, bussiplakateid, katalooge, programme, ringkirju jmt.
isiklik müük - müüja isiklik suhtlus ühe või mitme potentsiaalse ostjaga toote müümise eesmärgil. Määravaks on müügipersonal, selle suurus ja motivatsioon , valik ning väljaõpe. 66
müügi soodustamine - ajutised ja lühiajalised müügiprotsessi elavdavad tegevused, mis stimuleerivad tarbijat ostma ja vahendajat paremini kauplema: messid , laadad, näitused, väljapanekud, demonstratsioonid, võistlused, loteriid, kupongid jt.
suhtluskorraldus ehk avaliku arvamuse kujundamine (public relations – PR) – suhtlus ametivõimude, pressi, klientide, äripartnerite ja oma töötajatega, võitmaks nende tähelepanu ja loomaks soodsat imidžit. Hõlmab paljusid tegevusi alates pressiteadete koostamisest ja levitamisest kuni pikaajalise mainekampaania väljatöötamise ja läbiviimiseni.
7) Turunduse mikrokeskkonna elemendid
Mikrokeskkond - ettevõtte sisekeskond + veel muud tegurid, millega ettevõte igapäevaselt kokku puutub ehk igapäevaelu (nt kliendid)
Mikrokeskkonna teguritena käsitletakse:

• tarnijaid – teevad ettevõttele kättesaadavaks ressursid tarbijatele vajalike toodete ning teenuste osutamiseks;
  
• tarbijaid;
  
• konkurente;
  
• konkurentsisituatsiooni;
  
• huvigruppe – rühmitusi, kes tunnevad vahetult või kaudselt huvi ettevõtte tegevuse vastu ja võivad seda märkimisväärselt mõjutada. Huvigrupp on ühiskonna kõige laialdasemaid kihte hõlmav mikrokeskkonna element.
  

8) Turunduse makromajanduse elemendid
Makrokeskkond - nt demograafilised tegurid (palju puututakse kokku makrokeskkonnaga, kui tahetakse välisturule laieneda). Igapäevases tegutsemises ei pane neid tähele
Makromajanduslike väliste teguritena käsitletakse järgmisi keskkondi:

• demograafiline – tegeleb inimpopulatsiooni uurimisega suuruse, rahavastiku tiheduse, asukoha, vanuse, soo, rassi, töökohtade jms seisukohalt;
  
• poliitiline – sisaldab seadusandlust, valitsusasutusi ning huvigruppe, kes mõjutavad ja piiravad seeläbi nii organisatsioonide kui üksikisikute käitumist;
  
• looduslik – loodusressursid, mida turundajad kasutavad sisendina või mis mõjutavad turundustegevust ning kliima, mis mõjutab väga oluliselt tarbijate vajadusi ning ostukäitumist (nt jäätisekohvikute läbimüük on erinev Lõuna-Euroopa ja Põhja-Euroopa riikides);
  
• tehnoloogiline – hõlmab tehnoloogiat ja tehnikat (sh toote säilitamine, elektrienergia , tööolud, keskkonnanõuded);
  
• majanduslik – tegurid, mis mõjutavad tarbijate ostujõudu ja kulutamismustreid;
  
• kultuuriline – hõlmab sotsiaalset struktuuri, haridust, religiooni, väärtushinnanguid , äriklutuuri jne.
  

Makrokeskkonna moodustavad mikrokeskkonda laiemalt mõjutavad jõud.
9) Turunduse juhtimise kontseptsioonid – tootmis-, toote-, turustus-, turundus- ja ühiskondlik turunduskonseptsioon
Turunduse juhtimine (marketing management ) sisaldab nende programmide analüüsi, planeerimist, rakendamist ja kontrolli, mis on suunatud sihttarbijatega kasulike vahetussuhete loomisele ning säilitamisele organisatsiooni eesmärkide saavutamise nimel.
Kontseptsioon tähendab vaatestikku, vaadete süsteemi, käsitusviisi, üldist ettekujutust.
Tootmiskontseptsioon ( production concept ) lähtub sellest, et tarbija eelistab odavamat toodet. Kõigest väest püütakse toota madalate kuludega ja see toodang võimalikult paljudele inimeste maha müüa. Peaeesmärk on efektiivsemalt toota ja hinda alandada. Eeldatakse, et pakkumine loob ise endale nõudluse.

• Tarbijad eelistavad neid kaupu, mis on nii füüsiliselt kui ka rahaliselt kättesaadavamad (odavamad).
  
• Juhtimine keskendub tootmise ratsionaliseerimisele ja omahinna alandamisele.
  
• Pakkumine loob endale ise nõudluse.
  
• Põhiliseks artikliks ilma brändita esmatarbekaubad.
  

Tootekontseptsioon (product concept) eeldab, et tarbija eelistab kvaliteetsemat toodet. Firma tähelepanu on suunatud toote täiustamisele, kuid turundus ja konkreetse tarbija vajadused on veidi teisejärgulised – loodetakse, et tarbija mõistab iseenesest, et toode on teistest parem. Tarbija teeb valiku võrreldes samalaadsete toodete kvaliteeti ja hinda.

• Tarbijad langetab ostuotsuse lähtudes peamiselt kvaliteedist.
  
• Tarbijatel on valida mitme sarnase kauba vahel.
  
• Juhtimine keskendub toote täiustamisele.
  

Turustuskontseptsioon ehk müügikontseptsioon ( selling concept) eeldab, et tarbijad ostavad ettevõtte toodangut vaid siis, kui neid müüki toetavate meetmetega ergutatakse. Loosung: "Müüa seda, mis on toodetud". Firma eesmärgiks on kõiki müüki toetavate abinõudega müüa juba toodetut, seejuures jääb vähem aega ja raha uurida, mida tarbija tegelikult soovib. 1920ndatest aastatest alates olid tootjad valmis tootma rohkem, kui turg suutis vastu võtta. Tuli minna turule ja müüa. Aktiivne müümine sai turunduse sünonüümiks. Lähtuti eeldusest, et tarbijal pole selget kavatsust osta mingit kaupa, ettevõttel on vaja aktiivselt otsida potentsiaalseid ostjaid .

• Massturg ja masstootmine.
  
• Pakkumine ületab nõutava koguse.
  
• Juhtimise fookus on ettevõttest väljas, turul.
  
• Ettevõtted viivad läbi aktiivset ja agressivset müügitegevust.
  
• Tarbijad ostavad vaid siis, kui müügitoetus on piisavalt intensiivne.
  

Turunduskontseptsioon (marketing concept) on seisukohal, et ettevõte peab uurima konkreetselt määratletud sihtturu vajadusi ja soove ning pakkuma välja nende vajaduste paremaid rahuldamisvõimalusi kui tema konkurendid. Organisatsiooni kõik tegevus-valdkonnad orienteeritakse tarbija vajaduste rahuldamisele. Selle läbi taotletakse pikaajalist kasumit. Loosungid: "Toota seda, mida saab müüa" ning "Leida vajadus ja see rahuldada". Turunduskontseptsioon on aktuaalne alates 1950ndate aastate algusest.

• Turunduskontseptsiooni eesmärgiks on tarbija vajaduste ja soovide väljaselgitamine ja rahuldamine.
  

• Lähtealus: tarbijate vajadused ja soovid
  
• Vahend: turundusmeetmestik
  
• Lõppeesmärk: tarbijate rahulolu
  

Ühiskondlik turunduskontseptsioon ei lähtu ainult tarbija vajadustest, vaid võtab arvesse ka ühiskonna vajadusi. Kontsept­siooni eesmärgiks on nii üksiktarbija kui kogu ühiskonna elu­kvaliteedi säilitamine või parandamine. Firma kasumi saa­mine lahendatakse tarbimisvajaduste rahuldamise kaudu tasa­kaalustatult ühiskonna perspektiivsete huvidega . Ühiskondlik­ku turunduskontseptsiooni ei ole kerge rakendada ja paljud firmad ei püüagi seda teha. Eeldab see ju kulude suurenemist  ja loobumist teatud kasumist, et vältida või leevendada turul esinevate vajaduste rahuldamisega kaasnevat ühiskondlikku probleemi.

• Keskendub ühiskonna laiematele huvidele.
  
• Eesmärgiks lisaks tarbija vajaduste rahuldamisele ka kogu ühiskonna heaolu.
  
• Sellega peab tootja loobuma teatud osast kasumist.
  
• Tavaliselt on ettevõte sunnitud kasutama seda kontseptsiooni selleks, et konkurentsis ellu jääda.
  

Teised mudelid:
1) Turunduse roll organisatsioonis
See, milliseks kujundatakse turundusfunktsiooni roll organisatsioonis, sõltub turundus-keskkonnast ja organisatsiooni juhtide visioonist. See roll võib aja jooksul muutuda.
Pole olemas ainuõiget vastust küsimusele, milline peaks olema organisatsioonis turunduse roll.
Turunduse roll oleneb turust, kus tegutsetakse. Konkurentsisituatsioon, tarbijad, keskkond.
Ükski nest variantidest ei ole alati 100% tõsi, vaid sõltub just ettevõttest. Mõnel juhul kõige tähtsam, teistel aga kõrvaline.
Samuti sõltub sellest, kuidas juhtkond seda näeb (mõjutab ka see, kas näeb adekvaatselt turundussituatsiooni jne), milline on strateegia jms
2) Turunduse juhtimise protsessi etapid ja nende sisu
Hõlmab turundusotsuste analüüsi, eesmärkide püstitamist, planeerimist, rakendamist ja kontrollimist.
Turunduse juhtimiseks võetakse vastu toote väljatöötamise, hinnakujunduse, turustamise ja müügitoetuse alaseid otsuseid turundusjuhi pädevuse piires.
Ilma eesmärkide püstitamiseta ei jää otseselt asi katki, aga see on tegelikult väga vajalik, et asi efektiivselt töötaks.
Eesmärk - annab suuna, mille poole ettevõte pingutama hakkab. Samuti on oluline hilisema kontrollimise ja mõõtmise jaoks. Nt SMART mudel - eesmärk peab olema lihtne, mõõdetav, saavutatav (reaalne), oluline ( relevant ), tähtajaga.
Analüüsimine: ­ sisekeskkonnaanalüüs; ­ väliskeskkonnaanalüüs; ­ turunduskeskkonna analüüsi võib mõnin-gatel juhtudel teha ka pärast eesmärkide püstitamist
Eesmärkide püstitamise juures on olulised tähtajad , mõõdetavus, kontrollitavus, reaalsus ja motiveeritus.
Turunduse planeerimine lähtub seatud eesmärkidest. Planeerimise käigus otsustatakse: – strateegia valik, taktikalised plaanid, detailne tegevuskava, eelarve ja vastutus
Rakendamise etapis viiakse planeeritu ellu. Muutuste juhtimine. Turundusjuhi ülesanne on planeerida , organiseerida, koordineerida, motiveerida , delegeerida ja kontrollida
Turunduse kontrolli viiakse läbi jooksvalt ja pidevalt. Iga planeerimisperioodi lõppedes kontrollitakse eesmärkide saavutamist ja analüüsitakse saadud tulemusi
Tegemist on järjepideva ringlusega, kontrolli lõpedes alustatakse taas analüüsiga jne.
2. SUHTETURUNDUS
Põhimõisted:
1) Suhteturundus, suhtekonseptsioon
Suhteturundus on strateegia, millega luuakse, hoitakse ja parandatakse kliendisuhteid. (L.Berry)
Suhteturunduse eesmärgiks on arendada ja hoida firma ja tema klientide vahelisi kestvaid ja mõlemale tulutoovaid suhteid. (S. Rapp ja T.L.Collins)
Suhteturunduses võetakse igat klienti indiviidina, ettevõtte tegevus sunatakse vastastikuse dialoogiga olemasolevatele klientidele ning kasum suureneb kliendisuhete tugevdamise kaudu. (BLomqvist, Dahl, Haeger)
Suhteturundus on müüja ja ostja pikaajalise, professionaalse ja isikliku ning mõlemale kasu pakkuva suhte kujundamise protsess. (Pathmarjan)
Suhteturundus on klientide ja teiste osalistega suhete loomine, säilitamine ja tugevdamine kasu saamise ja osaliste eesmärkide täitmise huvides. Aluseks on vastastikune vahetus ja lubaduste täitmine. Ressursse (personali, tehnoloogiat ja süsteeme) kasutatakse ja müüakse nii, et säiliks ja tugevneks kliendi usaldus ressurssidesse ja firmasse tervikuna. (Christian Grönroos )
Suhtekontseptsioon:

• Luua klientidega võimalikult pikaajaline suhe.
  
• Teenida kasumit mitte ühe tehingu, vaid kogu suhte ajal toimunud tehingutest.
  
• Probleemiks vajadus “meeles pidada” kõiki kliente ja nende soove ja võimalusi.
  

2) Tehinguturundus, tooteturundus , müügikontseptsioon
Müügikontseptsioon:

• Müüa võimalikult kõrge hinnaga ja madalate kuludega
  
• Teenida ühest tehingust võimalikult suurt kasumit
  
• Probleemiks on pidev vajadus uute klientide järele
  

3) Kliendisuhe
Customer relationship - The  development  of an ongoing  connection   between a company and its customers. The relationship involves marketing communications, sales  support, technical assistance and customer service. The relationship is measured by the  degree  of customer satisfaction through the buying cycle and following  receipt of  goods  or  services .
4) Teenindusettevõte - Ettevõtlusega tegelev äriühing, mille põhitegevusala on mitmesuguste teenuste osutamine.
5) Tootmisettevõte - Ettevõtlusega tegelev äriühing, mille põhitegevusala on mitmesuguste toodete tootmine (? – tuletatud eelmisest)
6) Lubadus – osa turundusest, mis meelitab uusi kliente ja kujundab uusi suhteid. Turunduse ülesanne on lubaduse andmine. Kui lubadusi ei täideta, ei suudeta säilitada ega tugevdada suhet.
7) Vahetus, tehing – vahend, millega täidetakse lubadusi. Suhte käigus antakse tulevase vahetuse kohta vastastikuseid lubadusi
Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: ­ Turu vahetus ­ Suhte vahetus ­ Ümber jagav vahetus ­ Vastastikune vahetus
Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
8) Usaldus - toetutakse partnerile, keda peetakse usaldusväärseks. Käitumises on lootmist partnerile, kuid ka ebakindlust (kui ebakindlus puudub, pole usaldust vaja).
Usalduse kujundamine toimub läbi:

• Teadlikkuse (usalduslik ja lojaalne ollakse vaid tuntud kaubale),
  
• Kogemuse (toote tarbimise meeldivad elamused tekitavad soovi kogeda analoogseid emotsioone),
  
• Suhete (kontaktid tarbija ja ettevõtja vahel),
  
• Usalduse (teadmine, et ka tulevikus saab ettevõtjalt suurepäraseid tooteid ning võimalikud ebameeldivused kõrvaldatakse)
  
• Ausus (lubada seda, mida suudetakse täita, hinnata kainelt võimalusi ja ressursse),
  
• Empaatia (jälgida hoolega kliendi probleeme ja püüda neid lahendada),
  
• Informatsioon (pakkuda teavet, mida kliendid vajavad otsuse langetamiseks)
  

Usalduse tulemusena saab kujuneda pühendumus .
9) Pühendusmus
Pühendunud tarbija on ühtlasi ka lojaalne tarbija. Käitumise poolest lojaalsena tunduv tarbija ei pruugi alati olla tugevas suhtes brändiga ( hinnatundlik tarbija või ebalojaalne püsiklient), pühendumus mõõdab suhte tugevust tarbija ja brändi vahel.
Püsiklientsus tugineb käitumisele ning on minevikku suunatud, pühendumus on seotud oleviku ja tulevikuga
Ettevõtja peaks tegelema eelkõige pühendunud lojaalsusega.
10) Kliendi hankimise kulu - ühekordne kulu kliendisuhte alguses. Mida kauem suhe kestab, seda väiksemaks muutub kliendi hankimise kulu osakaal. Näitab, kui palju raha kulub ühe uue kliendi hankimiseks
11) Kliendi säilitamise/hoidmise kulu - jooksev ning mitmekordne kulu kogu suhteprotsessi ulatuses ning see väheneb suhte arenedes.
12) Pareto 20:80 printsiip - Pareto printsiibi nimi pärineb 20.sajandil Itaalia majandusteadlase Vilfredo Pareto’lt, kes avastas, et 80% maast kuulus 20% inimestele.

• 80% kasumist tuleb 20% klientidelt.
  
• 80% käibest tuleb 20% klientidelt.
  
• 80% kaebustest tuleb 20% klientidelt.
  
• 80% aega kulub 20% klientidele.
  

Sellest kujunes välja tänapäeva ärimaailma jaoks rusikareegel :
“20% klientidest tekitab 80% käibest”.
Pareto uuris sissetulekute ja varanduse jagunemist rahvastiku ulgas ning kõrvuti Pareto printsiibiga tõi majandusteadusesse mõiste Pareto efektiivsus (ehk Pareto optimum), mis kirjeldab seisundit , kus on võimatu parandada kellegi heaolu ilma, et kannataks kellegi teise heaolu. Vilfredo Paretoga on seotud ka Pareto jaotus, Pareto graafik ja Pareto indeks.
Pareto printsiip turunduses
Peamiselt saab rakendada:

• Tooteportfelli analüüsiks
  
• Kliendiportfelli analüüsiks
  
• Töötajate tulemuslikkuse analüüsiks
  

13) Kliendiportfell –
14) Tooteportfell –
Teised mõisted:
1) Kliendi eluaegne väärtus – kõigi aktiivsete ostude summa/aktiivsete klientide arv
2) Püsikulud - Kulud, mis ei sõltu tehtava töö mahust.Nt. juhtimis- ja administratiivkulud, hoonete rendid, maksud , küttekulud, kindlustuskulud. Püsikulud moodustavad põhilise osa ettevõtte üldkuludest.
3) Üldkulud -
4) Muutuvkulud - ettevõtte kulu, mis sõltub otseselt toodangu mahust (mahust sõltumatud kulud on püsikulud). Muutuvkulud on näiteks kulud materjalile, tööjõule, kütusele, mis suurenevad iga tooteühiku lisandumisel.
5) Muutuvad püsikulud - Kuna tootmis- ja müügimahu olulisel muutumisel muutuvad ka püsikulud, siis nimetatakse neid ka tinglik- püsikuludeks. Need muutuvad astmeliselt. Näiteks uue tööpingi ostmisel kulud kasvavad selle maksumuse võrra ja jäävad siis püsima uuel tasemel. (?-ei tea kas sama asi)
6) Kulukate - müügikäive-kulud
7) Akumuleeritud kulukate – iga järgmise toote kulukattele liidetakse juurde eelmiste toodete kulukatted
Põhimudelid
Suhtekonseptsioon, suhteturundus, müügikonseptsioon, tehinguturundus, tooteturundus
Tootmisettevõtte kujunemine teenindusettevõtteks
Teised mudelid
Pareto analüüs

Arvuta käibed ja kulud toodete lõikes

Leia kulukate*

Järjesta kulukatted kahanevalt

Leia akumuleeritud kulukatted

Leia akumuleeritud kulukatete protsentuaalne osa

kogukulukattest

Joonista graafik

Vaata graafikut ja mõtle, kas mõni toode on üleliigne
*Kulukate leitakse, kui käibest arvestatakse maha muutuvkulud ja püsivad muutuvkulud. üsikulusid Pareto analüüsis arvesse ei võeta.
3. SOTSIAALNE TURUNDUS
Põhimõisted
1) Sotsiaalne turundus – sotsiaalsete ideede vastuvõtlikkuse mõjutamiseks välja töötatud programm, mis hõlmab kavandamist, täideviimist ja kontrollimist ning lähtub toote planeerimise, hinnakujunduse, kommunikatsiooni, turustuse ja turundusuuringu põhimõtetest.
Sotsiaalne turundus on kommertsturunduse meetmete rakendamine programmide analüüsimiseks, planeerimiseks, läbiviimiseks ja hindamiseks, mille eesmärgiks on mõjutada sihtauditooriumi vabatahtlikku käitumist suurendamaks nii nende isiklikku kui ka ühiskonna heaolu.
2) Kommertsturundus – ettevõtjate eesmärgiks on omanike varade suurendamine (vastandina sotsiaalturunduses on eesmärgiks tagada ühiskonnale parem elukvaliteet
Kommertsturunduses  on  eesmärgid  enamasti  seotud  konkreetsete  müügi  ja kasuminumbritega  ehk  kvantitatiivsete  mõõdikutega. 
Teised mõisted
1) Sotsiaalseosega turundus - edendab ühiseid sotsiaalseid huvisid organisatsioonilistest eesmärkidest lähtuvalt. (Kotler)
Sotsiaalseosega turundus tähendab majanduslikku koostööd heategevusega, mille eesmärgiks on siduda firma ja selle tooted sotsiaalse huviga . (Pateck ja Salazar)
Sotsiaalseosega turundus on vahend korporatiivse kuvandi arendamiseks , oma toodete eristamiseks ja nii müügi kui ka lojaalsuse suurendamiseks. (Cadbury)
Sotsiaalseosega turunduse olemus: Järjest kasvab tarbijate arv, kes toote või teenuse valikul tunnevad huvi, mis nende rahaga edasi tehakse. Inimesed otsivad lisaks toodete ja teenuste funktsionaalsetele väärtustele ka emotsionaalseid väärtusi. Turundaja ülesandeks on rahuldada tarbija osalus-, enesekaitse , turvalisuse ja vajalikkusetunde vajadust
Eesmärk: siduda omavahel tarbija soovid, ettevõtte eesmärgid, tarbija ja ühiskonna pikaajalised huvid – seega ühendada kasumlikkus ja ühiskondlik vastutustunne
2) Sotsiaalset vastutustundliku turunduse põhimõtteks on tarbijate vajaduste kasumlik rahuldamine, samal ajal võimalikult minimeerides ümbritsevale keskkonnale tehtavat kahju.
3) Keskkonnasäästlikust turundusest räägitakse mitmete nimede all:

• Roheline turundus ( Green marketing)
  
• Keskkondlik turundus (Environmental marketing)
  
• Säästev turundus ( Sustainable marketing)
  
• Ökoloogiline turundus ( Ecological marketing)
  

Roheline turundus sisaldab tegevusi, mis kujundavad ja hõlbustavad inimeste soovide ja vajaduste rahuldamist minimaalselt kahjuliku mõjuga keskkonnale
Roheline turundus on protsess, mis hõlmab toote hinna, turustuse ja toetuse planeerimist, elluviimist ja kontrolli viisil, mis vastab järgmistele nõudmistele:

• Tarbijate vajaduste arvestamine
  
• Organisatsiooniliste eesmärkide saavutamine
  
• Ökosüsteemiga arvestamine
  

Põhimudelid
Sotsiaalne turundus ( Eripärad ):

• Pakutav kaup on olemuselt keerulisem:
  
  • Sotsiaalne idee (nt “Palju toredaid inimesi”)
    
  • Sotsiaalne praktika (nt Eesti Verekeskuse kampaaniad)
    
  • Sotsiaalse kauba kasutamine (nt “Traksid peale”)
    
• Nõudlus on vahelduv (nt jäätmete sorteerimine või turvavöö kasutamine on paljude jaoks ebameeldiv tegevus)
  
• Sihtgruppideni on keerulisem jõuda
  
• Tarbija osalusmäär on otsuse langetamisel reeglina kõrgem
  
• Konkurents on raskemini määratletav ja sageli on konkurentideks:
  
  • Tarbija ise, kes eelistab oma senist käitumist säilitada
    
  • Sama sotsiaalset toodet pakkuvad konkureerivad organisatsioonid
    
  • Kommertsturundus, mis õhutab ebatervislikku ja sotsiaalselt vastutustundetut käitumist (nt. alkoholi- ja tubakatööstus)
    
• Saadav kasu on tarbijale abstraktne :
  
  • Nt “Turvavöö kasutamine võib päästa teie elu”
    
• Kasu saajaks on sageli kolmandad osapooled:
  
  • Enamasti ei saa kasu mitte indiviid, vaid ühiskond või kolmandad isikud (nt veredoonorlus)
    
  • Ainsaks kasuks on suurenenud enesega rahulolu
    
• Intensiivne avalikkuse poolne kontroll
  
• Tegevusele on ebatavaliselt suured ootused
  
  • Sotsiaalsele turundusele seatakse sageli ebareaalselt suuri eesmärke (nt sotsiaalse probleemi täielik väljajuurimine, käitumisnormi täielik omaksvõtmine jmt)
    

Sotsiaalse turunduse juhtimise protsess

Sotsiaalse turunduse keskkonnaanalüüs

Sihtgrupi uuring ja valik

Sotsiaalse turunduse strateegiate väljatöötamine

Sotsiaalturunduse meetmestiku planeerimine

Sotsiaalturunduse meetmestiku täideviimine ja kontrollimine
Teised mudelid:
4. SEGMENTIMINE, SIHTRÜHMADE VALIK JA POSITSIOONIMINE
Põhimõisted
1) Homogeenne turg koosneb ühesuguste vajadustega tarbijatest, võib kasutada massturundust ja ühesugust turundusmeetmestikku ning massikommunikatsioonivahendeid.
2) Heterogeenne turg koosneb eri vajadustega tarbijatest. Tuleb ette võtta turu segmenteerimine .
Turg on homogeenne (sarnane), siis kui koosneb sarnaste vajadustega tarbijatest, või heterogeenne, kui sisaldab mitmesuguste toote nõuetega, eri soovidega isikuid ja organisatsioone. Turg on tavaliselt heterogeenne, sest kõik inimesed ei taha sama tüüpi autot, korterit, mööblit, rõivaeset.
3) Hajunud eelistused , homogeensed(kobardunud) eelistused, rühmitunud eelistused
Homogeensed eelistused: kõikidel tarbijatel on turul väga sarnased eelistused. Turg näitab, et pole loomulikke segmente , kui lähtuda näiteks kahest toote omadusest. Olemasolevad brändid on tõenäoliselt sarnased.
Hajunud eelistused: klientide eelistused on hajunud, mis tähendab, et kliendid eristuvad selle poolest, millised on nende ootused toote osas. Kui eksisteerib üks bränd , siis üritab valitud ettevõte kõikide klientide eelistusi täita. Kui siseneb uus bränd, üritab ta võistelda turuosa eest.
Rühmitunud eelistused: turul võib olla mitmeid eelistuste rühmi ning tekivad loomulikud turu segmendid . Ettevõte võib keskenduda kõikidele gruppidele, ühele grupile või siis luua mitmeid brände.
4) Diferentseerimata turundus ( massturundus ) - firma ignoreerib segmentide erisusi. Meelitatakse ligi võimalikult palju ostjaid. Madalad kulud, suured kogused , mis alandavad kulusid tooteühikule.
5) Diferentseeritud turundus – mitmes turusegmendis tegutsetakse erinevate turundusprogram-midega. Mitmes segmendis eri omadustega tooteid pakkudes võib suureneda müügimaht ja väheneda tururisk miinimumini.
6) Kontsentreeritud turundus (nišiturundus) - firma piirdub ühe turusegmendiga. Äriedu saadab neid, kes tegutsevad nišis
7) Segmentimine, segment
Segmentimine on koguturu jagamine osaturgudeks. Segmendid peavad olema piisavalt suured ja omavahel erinevad. Segment peab olema ühtne ja terviklik, kättesaadav ühe kommunikatsioonistrateegiaga ja reageerima kommunikatsioonile ühtviisi.
Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm.
Turu segment (osa) on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib üheselt teatud turundusmeetmestikule.
Segment peab olema eristuv, sisemiselt homogeenne, selgelt määratletav ja kirjeldatav ning stabiilne lühi­ või pikaajaliselt.
8) Segmentimise alus, segmentimistunnus
Segmentida on võimalik vajadustele vastavalt järgmistel alustel:

• Geograafiline
  
• Demograafiline
  
• Psühhograafiline
  
• Tarbimismuster
  
• Otsitav kasu
  

Segmentimistunnus (segmentimisnäitaja) on valitud tunnus, mida kasutatakse tarbijate rühmitamisel.
9) Sihtrühma valik
Sihtrühm  - elanikkonna rühm, keda mingi reklaami või kampaaniaga mõjutada tahetakse, potentsiaalsed tarbijad, kellele meie ettevõtte tegevus on suunatud.
Ettevõte võib tegutseda kahel eri turul. Tarbijaturul on ostjateks inimesed, kes ostavad tooteid ja teenuseid enda tarbeks (vahel nimetatakse selliseid ostjaid ka lõpptarbijateks või eraklientideks). Äriturul on ostjateks äriettevõtted, kes ostavad tooteid ja teenuseid selleks, et ise midagi toota ja omakorda uut kaupa turule pakkuda. Lõpptarbijaid võib rühmitada mitme tunnuse alusel.
Valiku aluseks on ettevõtte huvi leida endale sobilik sihtrühm, kellele soovitakse oma toodet või teenust pakkuda. Sihtrühma valikuks kasutatakse segmenteerimist.
10) Positsioonimine – järgneb segmentimisele; segmendile sobiva turundusmeetmestiku koostamine ja rakendamine
Positsioneerimine ehk positsioonimine on turundustehnika, millega üritatakse sihtturu jaoks toote, brändi või organisatsiooni identiteet . Toote positsioon seisneb selles, kuidas tarbijad toodet näevad, võrrelduna võistlevate toodetega.
Valitud positsioon on teavitus tootest, mida see esindab ning väärtused ja uskumused, mida tarbijad hakkavad seostama selle tootega.
Positsioonimiseks leitakse tarbijate jaoks atraktiivne , kuid samas konkurentidest eristuv turundusmeetmestik
Positsioonimine tähendab selle turundusmeetmestiku ehk väärtuste ja omaduste kogumi viimist tarbija teadvusse
11) Ettevõtte/brändi/toote positsioon
Positsioon on ettevõtte/brändi/toote tähendus ja asukoht tarbija teadvuses
Positsiooni mõõdetakse positsioonimiskaardil
12) Positsioonimiskaart
Positsioonikaarte kasutatakse toote positsioonimiseks. Kaardistamisega luuakse konkurentsi-situatsiooni visuaalne pilt, mis võimaldab turgu esitada läbi tarbija silmade ja tuua välja tema eelistused. Positsioonikaardi koostamiseks eristatakse põhikonkurendid, tarbijatele olulised tunnused, mille alusel konkurente võrreldakse, ja konkurentide positsioonid vastavalt valitud tunnustele.
13) Positsioonimise alus, positsioonimistunnus
Positsioonimise üldiseks aluseks on unikaalsus ( ainulaadsus ). Unikaalseid väärtusi võib jämedalt jagada kahte rühma: emotsionaalsed väärtused ja funktsionaalsed väärtused. Positsioonimisel kasutatakse toote diferentseerimiseks, oma unikaalsuse väljatoomiseks omadusi, teostust, kohandatavust, kestvust, töökindlust, parandatavust, stiili, disaini jt.

• Toote tunnuste alusel positsioonimine;
  
• Hinna/kvaliteedi alusel positsioonimine;
  
• Kasutamise alusel positsioonimine;
  
• Kasutaja alusel positsioonimine;
  
• Tooteklassi alusel positsioonimine;
  
• Positsioonimine konkurendi vastu;
  
• Kasu, probleemilahenduse või põhiliste vajaduste alusel positsioonimine.
  

Teised mõisted
1) Geograafiline segmentimine - segmentimine geograafiliste segmentimistunnuste alusel ­ riik, regioon, asum, kliima, ​elukoht, töökoht, linnaosa, rannik /sisemaa, linn/maa.
2) Demograafiline segmentimine - segmentimine demograafiliste segmentimistunnuste alusel ­ vanus, sugu, perekonna suurus ja elutsükli faas, sissetulek, amet, haridus , rahvus, rass , religioon , emakeel .
3) Psühhograafiline segmentimine - segmentimine psühhograafiliste segmentimistunnuste alusel (tarbija elustiili ja väärtushinnangute põhjal) ­ isikuomadused, klassikuuluvus, elulaaditüüp.
Põhimudelid
1) Segmentimise strateegiad (diferentseerimata, diferentseeritud, kontsentreeritud turundus)
Mass­ ehk laus ­ ehk diferentseerimata turundust​ kasutatakse homogeensele turule minekuks: kõigi ostjate rahuldamiseks rakendatakse ühte turundumeetmestikku. Massturunduse kasutamise otsus langetatakse kui selgelt eristuvaid segmente pole võimalik välja tuua või kui on tegemist väga üldtoote lähedase tootega. Sellisel juhul on tootel tarvis kujundada võimalikult paljude ostjate jaoks sobiv omaduste kompleks.
Diferentseeritud turundus ​on sihtturunduse üks vorm. Diferentseeritud turunduse korral lähenetakse segmenditud turule. Firma valib mitmed segmendid ja koostab eraldi turundusplaanid (turundusmeetmestikud) igas segmendis tegutsemise kohta. Igale turusegmendile tuleb koostada oma 4P või 7P. See on kulukas stateegia ja vajab palju rahalisi vahendeid.
Kontsentreeritud turundus o​n sihtturunduse üks vorm. Kontsentreeritud turunduse korral keskendutakse ühele turusegmendile. See strateegia on sageli väikefirmades kasutamiseks. Strateegia on ohus kui konkurente lisandub või pole piisavalt tarbijaid.
2) Sihtrühma valiku strateegiad
3) Turu (tarbija) eelistuste mustrid ja nende sobivus segmentimiseks
Homogeensete eelistuste korral saab rakendada kontsentreeritud turundust ja lähetada tarbijale neid rahuldav toode.
Hajutatud eelistuste olemasolul sobib individuaalne, kliendikeskne lähenemine või kui see ei ole majanduslikult mõttekas, kasutatakse massturundust. Esimesel juhul jõuab iga tarbijani see, mis rahuldab tema nõudeid, teise rakendamisel on võetud aluseks keskmine tarbija ning paratamatult ei saa arvestada kõigi vajaduste ja soovidega.
Kobardunud (rühmitunud) eelistuste puhul kõlbab diferentseeritud segmentimisstrateegia. Selgelt eristuvad erinevad tarbijarühmad ning igaühele saab suunata oma toote ja sõnumi.
4) Segmentimistunnused, segmentimise alused, positsioonimine, positsiooni mõõtmine ja selle tulemuste esitamine positsioonimiskaardil
Vt mõistete alt
5. REKLAAMISEADUS
Põhimõisted
1) Reklaam ning reklaamina mitte käsitletav teave
Reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil
Reklaamina ei käsitata:

majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba, teenuse või selle müügitingimuste kohta, ning käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teavet;

majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse osutamise aja, isiku nime, kaubamärgi ja domeeninimega ehitisel, kus majandus- või kutsetegevuse koht asub, ja majandus- või kutsetegevuse koha sissepääsu juures;

väljaspool ehitist asuva majandus- või kutsetegevuse koha tähistust käesoleva lõike punktis 2 nimetatud teabega;

isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistust selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga;

märgistust kauba müügipakendil. Müügipakendile kantud või kinnitatud reklaami ei loeta märgistuseks. Müügipakendit käsitatakse pakendiseaduse tähenduses;

sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta.
2) Reklaami avalikustaja -  füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus (edaspidi isik), kes reklaami avalikult esitab, edastab, näitab või levitab
3) Reklaami tellija – isik, kes reklaami vahetult tellib või kelle huvides reklaam avalikustatakse
4) Reklaami teostaja – isik, kes reklaami loob või teostab või korraldab selle avalikustamist, välja arvatud tehniline teostaja
5) Varjatud reklaam - reklaam, mida tavalise tähelepanu korral ei ole võimalik või tõenäoliselt ei ole võimalik eristada muust teabest

Reklaam peab tavalise tähelepanu korral olema selgelt eristatav muust teabest ning selle sisu, kujundus ja esitlusviis peavad tagama arusaamise , et tegemist on reklaamiga .

Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.

Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates.
6) Kõlvatu reklaam - Kõlvatu reklaam on reklaam, mis on vastuolus heade kommete ja tavadega
§3 (4) Reklaam ei tohi:

olla vastuolus heade kommete ja tavadega;

kutsuda üles käituma õigusvastaselt või rikkuma üldisi moraalinorme, õigustada õigusrikkumist ega alavääristada õiguskuulekat käitumist;

kutsuda üles vägivaldsele käitumisele ega õhutada vägivalla kasutamist;

kutsuda üles inimese tervist ega keskkonda kahjustavale tegevusele;

eksponeerida tehnoloogiat ja seadmeid viisil, mis võib soodustada reaalsusele mittevastava ohutustunde tekkimist või põhjustada ohtlikku käitumist;

kutsuda üles avalikku korda ega riigi julgeolekut ohustavale tegevusele, samuti toetada ega soodustada nimetatud tegevust;

kasutada ära õnnetusjuhtumi või eriolukorra mõju isiku otsustusvõimele;

tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust;

otseselt ega kaudselt sisaldada tunnust, mis on üldtuntud kui teist isikut, kaupa või teenust muudest samalaadsetest eristav tunnus, kui teise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud;

sisaldada teise isiku, kauba või teenuse reklaami, kui sellise isiku, kauba või teenuse reklaam on antud ajal, kohas või viisil keelatud;

kujutada isikuid seksuaalobjektina, sisaldada sobimatut alastust ega kasutada seksuaalse alatooniga väljendeid ja kujundeid;

kujutada visuaalselt ega heliliselt seksuaalakti.
7) Halvustav reklaam – mis otseselt või kaudselt alavääristab, halvustab või diskrimineerib isikut või isikuid mingite asjaolude tõttu.
§3 (4) Reklaam ei tohi:

otseselt ega kaudselt alavääristada või muul viisil halvustada isikut, tema nime, kaubamärki, geograafilist tähist, tegevust, tegevusala , kaupa, teenust ega üritust;

sisaldada halvustamist ega diskrimineerimist rahvuse, rassi, vanuse, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse , poliitilise ega muu veendumuse tõttu, samuti varalise, sotsiaalse seisundi ega muude asjaolude tõttu;

eirata soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet soolise võrdõiguslikkuse seaduse mõistes, alavääristada üht sugu ega kujutada üht sugupoolt domineeriva või allutatuna;
8) Eksitav reklaam - reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab.
§3 (4) Reklaam ei tohi:

esitada valeteavet;

jätta muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub;

sisaldada sõnu «keskkonnasõbralik» ja «ökoloogiliselt ohutu» ning muid sama tähendusega sõnu või väljendeid, kui puudub sellekohane tõendusmaterjal;

väita ega jätta muljet, et kaubal või teenusel on eriomadused, kui sellised omadused on iseloomulikud kõigile samalaadsetele kaupadele või sama liiki teenustele;

viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel;
§ 4. Eksitava reklaami keeld
(1) Reklaam, mis ükskõik millisel viisil eksitab või tõenäoliselt eksitab isikuid, kellele see on suunatud või kelleni see jõuab, ja mis oma eksitava iseloomu tõttu võib mõjutada nende isikute majanduskäitumist või nimetatud põhjustel kahjustab või võib kahjustada reklaami tellija konkurenti, on keelatud.
(2) Reklaami loetakse eksitavaks eelkõige siis, kui see annab eksitavat teavet kaupa, teenust, kauba müüki või teenuse osutamist iseloomustavate järgmiste asjaolude kohta:
1) kättesaadavus, kogus, koostis, kasutamiskõlblikkus, lisatarvikute olemasolu, tehnilised andmed, kasutamise ja hoidmisega seotud riskid, sealhulgas keskkonnaohutus, valmistamise, varumise või osutamise viis ja aeg, tootmispaik või päritolumaa;
2) kasutusotstarve ja kasutamisest saadav tulu;
3) hind ja hinna tasumise tingimused;
4) vahetamise, tagastamise, remondi, hoolduse ja garantii tingimused;
5) kauba tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, kuulumine ametiliitudesse ja organisatsioonidesse, käitumiskoodeksite järgimine, intellektuaalse omandi õigused, ametlik tunnustus, medali, auhinna ja diplomiga autasustamine , keskkonda säästev tegevus ning avalike ja heategevate ürituste toetamine või muu sponsorlus .
(3) Reklaamis on keelatud kasutada teaduslike või muude uuringute tulemusi, tsitaate teaduslikest ja tehnilistest väljaannetest, samuti statistilisi ning teaduslikke andmeid eksitaval viisil.
(4) Reklaamis on keelatud kasutada riiklikke ja riigiasutuste sümboleid ning Eesti lipu värvikombinatsiooni sellisel viisil, mis eksitab üldsust reklaami eseme suhtes. Reklaam ei tohi jätta muljet, et esitatav teave sisaldab riigipoolset soovitust või garantiid, kui see tegelikult puudub.
9) Võrdlev reklaam - reklaam, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud otstarbeks kui reklaamitav kaup.
§ 5. Võrdluse kasutamine reklaamis
(1) Reklaamis, milles otseselt või kaudselt osutatakse samal kaubaturul tegutsevale konkurendile või konkurendi pakutavale kaubale või teenusele, mis täidab samu vajadusi või on ette nähtud samaks otstarbeks kui reklaamitav kaup või teenus, peab võrdlus põhinema võrreldava kauba või teenuse ühel või mitmel asjakohasel, olulisel ja tõendataval tunnusel, mille hulgas võib olla ka hind.
(2) Võrdluse kasutamisel ei tohi reklaam:
1) põhjustada reklaami tellija ja tema konkurendi, samuti reklaami tellija ja tema konkurendi kaubamärkide, nimede, kaupade või teenuste, nende oluliste tunnuste ega müügitingimuste segiajamist või tõenäolist segiajamist;
2) põhineda konkurendi kaubamärgi, nime ja muude eristatavate tunnuste maine ega konkureeriva kauba päritolunimetuse enda huvides ärakasutamisel;
3) päritolunimetusega kauba puhul seostuda kaubaga, millel ei ole sama nimetus;
4) esitada kaupa või teenust Eestis õiguskaitset omava kaubamärgiga tähistatud kauba või teenuse koopia või jäljendina.
(3) Reklaamis sisalduv kauba või teenuse tavapärasest erinevale pakkumisele viitav võrdlus peab sisaldama teavet sellise pakkumise lõppkuupäeva, teenuse kättesaadavuse ning pakkumise muude eritingimuste kohta. Kui reklaami avalikustamisel tavapärasest erinev pakkumine ei ole veel alanud, peab reklaamis sisalduma ka sellise pakkumise alguskuupäev.
Teised mõisted:
1) Kaup - müügiks pakutav, müüdav või muul viisil turustatav asi või õigus
2) Teenus - müügiks pakutav või müüdav hüve, mis ei ole kaup
3) Avalik koht - territoorium , ehitis või selle osa, mis on avatud üldiseks kasutamiseks või mis on tegelikult üldkasutatav, või ühistranspordivahend
4) Välireklaam - avalikus kohas asuv või avalikust kohast jälgitav reklaam
Põhimudelid:
1) Sponsorreklaam
Sponsorteates avaldatud spondeerija nime, kaubamärki ja teavet tema antud materiaalse toetuse kohta ei käsitata reklaamina.
2) Varjatud, kõlvatu, halvustav, eksitav, võrdlev reklaam – vt mõistete alt.
3) Isiku ja omandi kaitse reklaamis
Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata isikule ega mis tahes viisil kasutada isikut, sealhulgas tema häält, kujutist või pildimaterjali tema kohta.
Reklaamis ei tohi ilma isiku eelneva kirjaliku nõusolekuta viidata tema omandis või valduses olevale esemele ega kasutada seda viisil, mis jätab üldsusele mulje omaniku või valdaja sellekohasest soovist.
4) Pangatähe ja mündi kujunduse kasutamine reklaamis
Eesti Panga poolt käibele lastud pangatähtede ja müntide kujunduse kasutamine reklaamis on lubatud ainult Eesti Panga eelneval nõusolekul.
Pangatähte ja münti käsitatakse Eesti Vabariigi rahaseaduse tähenduses.
5) Lastele suunatud reklaam
(1) Käesolevas seaduses käsitatakse lapsena isikut, kes on noorem kui 18 aastat.
(2) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, peab arvestama nende east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga.
(3) Reklaami sihtgrupiks ei tohi olla lapsed, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud.
(4) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, ei tohi:
1) luua muljet, et mõne kauba omandamine või teenuse kasutamine muudab lapse teistest paremaks või et selle puudumisel on vastupidine mõju;
2) tekitada lapses alaväärsustunnet;
3) sisaldada üleskutset selliseks käitumiseks või teoks, mille tulemusena laps satub või võib sattuda ohtlikku olukorda;
4) sisaldada last hirmutavaid elemente;
5) ära kasutada lapse usaldust vanema, õpetaja või teiste isikute vastu;
6) sisaldada pöördumist lapse poole, millega teda otseselt või kaudselt kutsutakse üles nõudma teiselt isikult reklaamitava kauba omandamist või teenuse kasutamist;
7) otseselt õhutada last iseseisvalt tehinguid tegema.
(5) Reklaam on keelatud koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kasutuses olevates ruumides.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata reklaamile:
1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks;
2) lastele suunatud ürituste ja huvihariduses osalemise ning edasiõppimisvõimaluste kohta;
3) õppe- ja kasvatustöö välisel ajal, kui seal toimub üritus täisealistele.
6) Kaubad ja teenused, mille reklaam on keelatud

• Pankrotihalduri reklaam
  
• Notari ja kohtutäituri reklaam
  
• Tubakatoote reklaam
  
• Narkootilise ja psühhotroopse aine reklaam
  
• Relva ja laskemoona reklaam
  
• Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam
  
• Hasartmängu reklaam
  
• Tervishoiuteenuse reklaam
  
• Imiku piimasegu reklaam
  
• Pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageeriva teose reklaam
  
• Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam
  

7) Tubakatoote reklaam
(1) Tubakatoote reklaam on keelatud. Tubakatoodet käsitatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse tähenduses.
(2) Tubakatoote tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis tubakatoodet või selle tarbimist ning millega tähistatakse lisaks tubakatootele ka teisi kaupu või teenuseid, võib kasutada nende kaupade ja teenuste reklaami eesmärgil.
(3) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel ei tohi kasutada tubakatoodet tähistavat kaubamärki, mis väljendab sõnas või kujutab pildis tubakatoodet või selle tarbimist.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene :
1) tubakatoote käitlejatele suunatud erialastele väljaannetele ning väljaannetele, mis trükitakse ja avaldatakse Euroopa Majanduspiirkonna välistes riikides, kui need väljaanded ei ole suunatud peamiselt Euroopa Liidu siseturule;
2) tubakatoote tutvustamisele tubakatoote käitlejatele suunatud erialasel messil, näitusel või muul samalaadsel üritusel;
3) tubakatoote müügiks pakkumise ja müügiga seotud mis tahes teabele, mis on suunatud vaid tubakatoote käitlejatele.
(5) Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka tubakatootega seonduva toote ja selle osiste reklaamile ning neid tooteid tähistava kaubamärgi kasutamisele. Tubakatootega seonduvaid tooteid käsitatakse tubakaseaduse tähenduses.
8) Alkoholi reklaam
(1) Alkoholi reklaam on keelatud:
1) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli , noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises , ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, välja arvatud õppe- ja kasvatustöövälisel ajal, millal seal toimub üritus täisealistele;
2) sportimiseks ettenähtud ehitises ja ehitisel, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas;
3) tervishoiu- ja hoolekandeasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil;
4) kaitseväe , Kaitseliidu ja politsei ehitises, ehitisel ja territooriumil;
5) kinnipidamisasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil;
6) kino , muuseumi ja etendusasutuse ehitises, ehitisel ja territooriumil, välja arvatud alkohoolse joogi müügikohas;
7) trükises, mis on suunatud peamiselt lastele, ja trükise leheküljel, kus avaldatakse peamiselt lastele suunatud teavet;
8) peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel;
9) tele- ja raadioprogrammis kella 7.00-st kuni 21.00-ni;
10) jaekaubanduses müügiks pakutaval või teeninduses laenutataval videokassetil, DVD-l, laserplaadil või mõnel muul andmekandjal ja selle pakendil;
11) ajalehe ja ajakirja esi- ja tagaküljel;
12) välireklaamina, välja arvatud vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi välireklaam.
(2) Alkoholi ja vähese etanoolisisaldusega alkohoolset jooki käsitatakse alkoholiseaduse tähenduses.
(3) Alkoholi reklaam ei tohi:
1) sisaldada otsest üleskutset alkoholi osta ega tarbida;
2) sisaldada joonis- ja nukufilmi ning lastekirjanduse tegelaste kujutisi;
3) esitada teavet, sündmusi ja tegevust viisil, mis võib jätta mulje, et alkoholi tarbimine suurendab sotsiaalset ja seksuaalset edukust , parandab füüsilist võimekust või on tähtis mõnel elualal heade tulemuste saavutamiseks;
4) seostada alkoholi tarbimist sõidukijuhtimisega;
5) sisaldada väidet, et alkoholil on ergutav , rahustav või vastuolude lahendamist soodustav toime;
6) kujutada karskust ega mõõdukust alkoholi tarbimisel negatiivses valguses;
7) rõhutada suurt etanoolisisaldust kui alkoholi positiivset omadust;
8) sisaldada teavet, et alkoholi ostmisel saab või on võimalik saada tasuta või tavapärasest väiksema tasu eest kaupa või teenust.
(4) Alkoholi reklaamis ei tohi matkida ega kasutada üldtuntud näitlejat, sportlast, muusikut , meelelahutustegelast või teisi üldtuntud isikuid, samuti nende pilti, häält, kujutist või viiteid nendele isikutele. Näitlejat võib alkoholi reklaamis kasutada, kui näitleja ei reklaami alkoholi läbi oma isikliku eeskuju, vaid kehastab tegelaskuju.
(5) Alkoholi reklaamis ei tohi kujutada rolli ega tegelast, kes on tuntud peamiselt lastele suunatud filmi, televisiooni-, muusika - ja meelelahutussaate või ürituse kaudu.
(6) Keelatud reklaamina käsitatakse:
1) alkoholiga seotud eseme või trükise tasuta jagamist lastele;
2) alkoholi esitlust väljaspool alkoholi müügikohta, välja arvatud vastavaid tooteid tutvustaval messil, laadal või muul samalaadsel üritusel;
3) alkoholi tasuta kaasaandmist kauba või teenuse müügiks pakkumisel ja müügil, välja arvatud toitlustusettevõttes kohapeal tarbimiseks;
4) alkohoolse joogi saamise võimalust kauba või teenuse müügi suurendamise eesmärgil läbiviidava müügiedenduskampaania või muu tegevuse auhinna, võidu, kingituse või muu hüvena.
(7) Alkoholi reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti: „Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.” Hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.
(71) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut ei kohaldata alkoholi tähistamiseks kasutatava kaubamärgi eksponeerimisel alkoholi müügikohas.
(8) Alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis alkoholi või selle tarbimist ning millega tähistatakse lisaks alkoholile ka teisi kaupu ja teenuseid, võib kasutada nende kaupade ja teenuste reklaami eesmärgil.
(9) Käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja punktis 6 nimetatud juhtudel ei tohi kasutada alkoholi tähistamiseks kasutatavat kaubamärki, mis väljendab sõnas või kujutab pildis alkoholi või selle tarbimist.
9) Ravimi reklaam
(1) Ravimireklaami liigid on:
1) üldsusele suunatud reklaam;
2) ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele suunatud reklaam.
(2) Ravimireklaamiks ei loeta:
1) käesoleva seaduse § 70 lõigetes 6 ja 7 nimetatud teavet ilma igasuguste muudatuste ja lisadeta ning käesoleva seaduse § 785 lõigete 7, 8 ja 9 alusel edastatavat ravimi ohutusalast teavet;
2) vastust ravimiga seotud konkreetsele küsimusele, millel puudub müügiedenduslik iseloom;
3) inimeste tervist või haigusi käsitlevat teavet, millel puudub isegi kaudne viide ravimile;
4) ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele edastatavaid eelretsenseeritavates arstiteaduslikes või farmaatsiaalastes ajakirjades avaldatud teadusartiklite koopiaid ilma igasuguste muudatuste ja lisadeta.
(3) Ravimireklaamiks ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele loetakse reklaami, mis avalikustatakse ühel järgmisel viisil:
1) isiklikul suhtlemisel eelnimetatud isikutega;
2) üritustel, mille osalejaskond on piiratud eelnimetatud isikutega ja mille osalejate nimed dokumenteeritakse;
3) posti teel eelnimetatud isikutele, sealhulgas nimeliselt edastatava trükisena;
4) eelretsenseeritavates arstiteaduslikes ja farmaatsiaalastes ajakirjades;
5) veebilehel, millele juurdepääs on eelnimetatud isikutel.
(4) Ravimireklaam, mis avalikustatakse muul kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil, loetakse üldsusele suunatud reklaamiks.
(5) Ravimireklaamiks loetakse ka:
1) ravimi näidiste andmist;
2) ravimi müügiloa hoidja tellitud või avalikustatud teavet, mis suunab isikuid pöörduma arsti poole ning kus otseselt või kaudselt viidatakse ravimile.
(6) Veterinaarravimite reklaami puhul kohaldatakse veterinaararstidele ravimite väljakirjutamise õigust omavatele isikutele, proviisoritele ja farmatseutidele suunatud reklaami kohta kehtestatud nõudeid.
(7) Ravimireklaamile laienevad reklaamiseaduse nõuded, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
§ 83. Ravimireklaami üldnõuded
(1) Reklaamida võib ainult ravimit, millel on Eestis kehtiv müügiluba.
(2) Ravimit võib reklaamida ja selle kohta reklaami tellida ainult ravimi müügiloa hoidja või tema volitatud isik. Reklaami avalikustaja peab kontrollima, kas reklaami tellijal on õigus ravimit reklaamida. Ravimi reklaamimisel esitatud teabe õigsuse ja reklaami käesolevas seaduses ja reklaamiseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavuse eest vastutab ravimi müügiloa hoidja.
(3) Ravimireklaam peab vastama reklaamiseaduses sätestatud reklaami üldnõuetele ning olema täielikult kooskõlas ravimi omaduste kokkuvõttes nimetatud andmetega . Kui homöopaatilisel ravimil puudub ravimi omaduste kokkuvõte, on ravimireklaamis lubatud kasutada ainult neid andmeid, mis on kantud homöopaatilise ravimi pakendi infolehele.
(4) Ravimi reklaam peab soodustama ravimi ratsionaalset kasutamist, esitades teavet objektiivselt ja liialdusteta. Reklaam peab olema üheselt mõistetav ega tohi sisaldada ülivõrdes hinnanguid ravimi omaduste kohta. Reklaam peab selgelt eristama ravimi omadusi, mis on seostatavad vaid reklaamitava ravimiga, ja omadusi, mis on üldiselt teadaolevad või omased ka teistele ravimitele.
(5) Ravimi toimeaine nimetus peab olema esitatud ravimi nimetuse igakordsel mainimisel selle vahetus läheduses ning olema selgelt eristatav ja loetav.
(6) Ravimi müügiloa hoidja esitab iga kalendriaasta 1. veebruariks Ravimiametile ravimireklaami aruande eelmisel aastal proviisoritele, farmatseutidele ja ravimi väljakirjutamise õigust omavatele isikutele ning nende ühendustele käesoleva seaduse § 86 lõigete 2 ja 5 alusel arstiteaduslikel või farmaatsiaalastel üritustel osalemiseks või nimetatud ürituste korraldamiseks antud toetuste ning sama paragrahvi lõike 6 alusel korraldatud ürituste, patsientide teavitusürituste, jagatud raviminäidiste ning allahindluste kohta. Ravimi müügiloa hoidja esitatud ravimireklaami aruanne on avalik teave.
(7) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud aruande esitamise vormi ja korra.
(8) Ravimi müügiloa hoidja on kohustatud säilitama reklaamimaterjale ning reklaami avalikustamist käsitlevaid dokumente kaks aastat pärast reklaami avalikustamise lõpetamist ning esitama need Ravimiameti nõudmisel.
(9) Ravimite otsepakkumine meediateenuste seaduse tähenduses on keelatud.
§ 84.  Ravimireklaam üldsusele
(1) Retseptiravimi reklaam üldsusele on keelatud.
(2) Ravimireklaamis üldsusele ei tohi:
1) sisalduda viiteid tuberkuloosi, suguhaiguse ega mõne muu raske nakkushaiguse, vähi või mõne teise kasvajalise haiguse, kroonilise unetuse, suhkurtõve või mõne teise ainevahetushaiguse ravile;
2) kasutada last ravimi omadusi esitleva tegelase rollis.
(3) Ravimireklaam üldsusele peab:
1) olema esitatud selliselt , et oleks arusaadav, et tegemist on reklaamiga ja et reklaamitakse ravimit;
2) olema ajakohane, arusaadav, üheselt mõistetav, tagama ravimi eristatavuse teistest ravimitest ning sisaldama piisavalt teavet ravimi õigel viisil ja ohutuks tarvitamiseks;
3) sisaldama teksti «Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult pakendis olevat infolehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.»;
4) veterinaarravimi puhul lisaks käesoleva lõike punktis 3 nimetatule sisaldama teksti «Ainult veterinaarseks kasutamiseks.»
10) Finantsteenuse reklaam
(1) Finantsteenus käesoleva seaduse tähenduses on Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud finantsjärelevalve subjektide poolt klientidele osutatud teenus või muude isikute poolt osutatud finantsteenus krediidiasutuste seaduse tähenduses.
(11) Tarbijakrediiti ja elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti käsitatakse käesolevas seaduses võlaõigusseaduse tähenduses.
(2) Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga.
(3) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, on lubatud esitada üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 31–35 sätestatud teavet, krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid.
(31) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, tuleb esitada tüüpilise näite kujul järgmine teave:
1) intressimäär;
2) kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir;
3) krediidi kulukuse määr;
4) kohaldataval juhul tarbijakrediidilepingu kestus;
5) tarbijakrediidilepingu puhul, mille esemeks on asja omandamise, teenuse osutamise või muu lepingueseme finantseerimine, lepingueseme hind kohe tasudes (netohind) ja kohaldataval juhul ettemaksu summa;
6) kohaldataval juhul tarbija poolt makstav kogusumma ja tagasimaksete summa;
7) kohaldataval juhul tagasimaksete arv.
(32) Intressimäära esitamisel tuleb ära näidata, kas tegemist on fikseeritud või fikseerimata intressimääraga või mõlemaga, ja tasud, mis sisalduvad krediidi kogukulus tarbijale.
(33) Kui krediidi saamiseks või krediidi saamiseks pakutavatel tingimustel on vaja sõlmida kõrvalleping, eelkõige kindlustusleping, ja kõrvallepinguga seotud kulud ei ole eelnevalt kindlaksmääratavad, tuleb reklaamis lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud teabele teavitada kõrvallepingu sõlmimise kohustusest krediidi kulukuse määra juures.
(34) Krediidivahendaja peab lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 3–33 sätestatule avaldama ka oma volituste ulatuse vastavalt võlaõigusseaduse § 4171 lõike 1 punktile 1.
(35) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti või vahendada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 31 sätestatud tüüpilise näite kujul esitatavale teabele esitada:
1) krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nimi;
2) kohaldataval juhul märge selle kohta, et tarbijakrediidileping tagatakse hüpoteegi või muu võrreldava tagatisega või elamukinnisvaraga seotud õigusega;
3) kohaldataval juhul hoiatus selle kohta, et vahetuskursi võimalikud kõikumised võivad mõjutada tarbija poolt makstavat kogusummat.
(36) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti või vahendada elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguid, tuleb krediidi kulukuse määr tuua esile vähemalt sama selgelt eristuvalt kui mis tahes intressimäär.
(4) [ Kehtetu - RT I 2010, 77, 590 - jõust. 01.07.2011]
(5) [Kehtetu - RT I 2010, 77, 590 - jõust. 01.07.2011]
(6) Finantsteenuse osutaja võib reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, ning käesoleva seaduse § 2 lõike 2 punktides 2–4 ja 6 nimetatud juhtudel eksponeerida vaid sellist kaubamärki, mis on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatuga.
(7) Reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, peab olema vastutustundlik ning tasakaalustatud. Reklaam ei tohi jätta muljet, et tarbijakrediidi võtmine on riskivaba ja lihtne võimalus finantsprobleemide lahendamiseks, ega kallutada tarbijaid läbimõtlematule laenuvõtmisele. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka võlaõigusseaduse § 403 lõike 3 punktis 4 nimetatud tarbijakrediidilepingute reklaamile.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 31 ja 33–35 nimetatud teave tuleb esitada selgel, kokkuvõtlikul ja selgelt eristuval viisil. Valida tuleb selline kirjatüüp ja -suurus ning kõne kiirus ja helitugevus, mis muudab selle teabe tavalise tähelepanu juures märgatavaks, arusaadavaks, sealhulgas selgelt loetavaks ja kuuldavaks ning muust teabest eristatavaks.
(9) Reklaam, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbija käsutusse krediidilepingu alusel rahasumma või vahendada selliseid lepinguid, on keelatud tele- ja raadioprogrammis.
(10) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud keeld ei kohaldu reklaamile, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijale:
1) elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediiti;
2) krediiti piiriülese maksevahendina kasutatava krediitkaardi vahendusel.
(11) Käesolevas paragrahvis, välja arvatud lõigetes 31 ja 35, sätestatud nõudeid kohaldatakse ka reklaami suhtes, millega teavitatakse valmisolekust vahendada eraisikult tarbija käsutusse krediidilepingu alusel rahasumma andmist.
11) Reklaamiseaduse järelvalve teostajad
(1) Käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 14, 15 ja 291 sätestatud nõuete järgimise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitseamet.
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid:
1) Ravimiamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 18 sätestatud nõuete järgimise üle ravimi reklaamis;
2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis;
3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi reklaamis;
4) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami üle.
(3) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet pankrotiseaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
(4) Käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet notariaadiseaduses ja kohtutäituri seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
(5) Käesoleva seaduse §-s 291 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet advokatuuriseaduses, vandetõlgi seaduses ja patendivoliniku seaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
§ 312. Finantsinspektsiooni teostatav järelevalve
Finantsinspektsioon teostab järelevalvet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 29 sätestatud nõuete järgimise üle Finantsinspektsiooni seaduses nimetatud järelevalve subjektide poolt kliendile osutatavate finantsteenuste reklaamis.
12) Vastutus
§ 33. Reklaami üldnõuete rikkumine
(1) Reklaami üldnõudeid rikkuva reklaami tellimise , teostamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.
§ 34. Kaupade ja teenuste reklaami keelu rikkumine
(1) Reklaami keeldu eirava reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.
§ 35. Kaupade ja teenuste reklaami piirangute ning nõuete rikkumine
(1) Reklaami tellimise, teostamise või avalikustamise eest, millega rikutakse kaupade ja teenuste reklaami piirangut või nõuet, –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 10 000 eurot.
Teised mudelid
1) Eraldi etappidena avalikustatud reklaam (teaser)
 (3) Eraldi etappidena avalikustatud reklaamile kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut 15. päevast reklaami esimese etapi avalikustamisest arvates.
(2) Reklaamis peab selgelt eristatavalt sisalduma reklaami tellija nimi, tema registreerimisel olev või registreeritud Eesti või Euroopa Ühenduse kaubamärk või domeeninimi.
2) Lapse kasutamine reklaamis
(1) Last ei tohi kasutada reklaamis ilma tema seadusliku esindaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.
(2) Last ei tohi kasutada kauba või teenuse reklaamis, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud.
(3) Last ei tohi kasutada reklaamis viisil, mis paljastab lapse suguelundeid.
(4) Reklaamis ei tohi põhjendamatult näidata last ohtlikes olukordades .
(5) Reklaam, milles kasutatakse last, peab arvestama lapse east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga.
3) Relva ja laskemoona reklaam
(1) Relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona reklaam on keelatud, välja arvatud müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises. Relva, tulirelva lisaseadiseid ja laskemoona käsitatakse relvaseaduse tähenduses.
(2) Relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona reklaam ei tohi sisaldada:
1) üleskutset relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona ostmiseks ega kasutamiseks;
2) vägivalla elemente ega relvade, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona kasutamise ülistamist;
3) raskesti mõistetavaid erialaseid väljendeid.
(3) Relva ja laskemoona reklaam peab tagama relva, tulirelva lisaseadiste ja laskemoona eristatavuse teistest samaliigilistest toodetest.
4) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam
(1) Lõhkematerjali ning IV, T2 ja P2 kategooria pürotehniliste toodete reklaam on keelatud, välja arvatud müügikohas, erialasel näitusel, messil ja erialases trükises. Lõhkematerjali ja pürotehnilisi tooteid käsitatakse lõhkematerjaliseaduse tähenduses.
(2) Lõhkematerjali ja pürotehnilise toote reklaam ei tohi sisaldada:
1) üleskutset lõhkematerjali ja pürotehnilise toote ostmiseks ega kasutamiseks;
2) vägivalla elemente ega lõhkematerjali ja pürotehnilise toote kasutamise ülistamist;
3) raskesti mõistetavaid erialaseid väljendeid.
5) Hasartmängu reklaam
(1) Hasartmängu, mängukoha ja hasartmängukorraldaja reklaam (edaspidi hasartmängu reklaam) on keelatud, kui hasartmängukorraldajal puudub hasartmänguseaduse kohaselt nõutav korraldusluba.
(2) Hasartmängu, sealhulgas kaubanduslikku loteriid, mängukohta ja hasartmängukorraldajat käsitatakse hasartmänguseaduse tähenduses.
(3) Hasartmängu reklaam ei tohi sisaldada üleskutset osaleda hasartmängus või külastada mängukohta ega teavet, mis võib jätta mulje, et hasartmängu mängimine suurendab sotsiaalset edukust.
(4) Hasartmängu reklaam peab sisaldama hoiatavat teksti „Tähelepanu! Tegemist on hasartmängu reklaamiga. Hasartmäng pole sobiv viis rahaliste probleemide lahendamiseks. Tutvuge reeglitega ja käituge vastutustundlikult!”. Hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.
(5) Õnnemängu reklaam on keelatud, välja arvatud:
 1) õnnemängu korraldamise kohas;
 2) rahvusvahelisel reisijateveol kasutatava vee- ja õhusõiduki pardal;
 3) rahvusvahelist reisijate liinivedu teenindava lennuvälja ja sadama reisiterminali hoones;
4)  hotellis , kus asub õnnemängu mängukoht;
5) õnnemängukorraldaja veebilehel;
 6) posti, elektronposti või telefoni teel edastatav reklaam, kui see on kliendi poolt tellitud ja edastatud üksnes kliendi enda posti- või elektronposti aadressil või kliendi kasutataval telefoninumbril ja kliendil on võimalus reklaami edastamine igal ajal lõpetada, teatades oma soovist õnnemängukorraldajale.
(6) Toto reklaam on keelatud:
1) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, lastele suunatud veebilehel, peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel;
2) tele- ja raadioprogrammis;
3) ajalehe ning ajakirja esi- ja tagaküljel, välja arvatud juhul, kui see on avaldatud koos sponsorteatega;
 4) välireklaamina, välja arvatud juhul, kui see on avaldatud koos sponsorteatega.
(7) Osavusmängu reklaam on keelatud:
1) koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ja nende vahetus läheduses, lastele suunatud veebilehel ning peamiselt lastele suunatud tele- ja raadiosaadete eel ja ajal;
 2) ajalehe ning ajakirja esi- ja tagaküljel, välja arvatud juhul, kui see on avaldatud koos sponsorteatega;
 3) välireklaamina, välja arvatud juhul, kui see on avaldatud koos sponsorteatega.
(8) Loterii reklaam on keelatud koolieelse lasteasutuse, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvikooli, noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri kasutuses olevas ehitises, ehitisel, territooriumil ning nende vahetus läheduses, lastele suunatud veebilehel, peamiselt lastele suunatud tele- ja raadiosaadete eel ja ajal ning peamiselt lastele suunatud ürituse toimumise kohas ja ajal ning sellise ürituse pääsmel.
(9) Lubatud on eksponeerida vaid sellist toto, osavusmängu või loterii korraldaja kaubamärki, mis on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatuga. Väljaspool käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohti võib eksponeerida õnnemängukorraldaja kaubamärki, mis ei väljenda sõnas ega kujuta pildis õnnemängu, õnnemängu mängukohta ja võiduvõimalust ning on kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatuga. Hasartmängukorraldaja kaubamärgi avalikustamine on keelatud käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 nimetatud kohtades ja aegadel .
(10) Hasartmängu reklaamiks ei loeta teabe avalikustamist kaubandusliku loterii kohta.
(11) Mängukohas toimuvate tegevuste reklaamile kohaldatakse hasartmängu reklaami suhtes kehtestatut
6) Tervishoiuteenuse reklaam
(1) Tervishoiuteenuse, sealhulgas kunstliku viljastamise reklaam on keelatud.
(2) Tervishoiuteenust ja tervishoiuteenuse osutajat käsitatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning kunstlikku viljastamist käsitatakse kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse tähenduses.
(3) Tervishoiuteenuse osutaja kohta avaldatavas teabes peab sisalduma tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa number.
(4) Tervishoiuteenuse reklaamiks ei loeta:
1) teavet tervishoiuteenuse osutaja nime, tööaja, tegevuskoha ja eriala ning tervishoiutöötaja nime, eriala, akadeemilise kraadi ja kontaktandmete kohta ning osutatavate tervishoiuteenuste loetelu ja hinnakirja avalikustamist;
2) tervishoiuteenuse osutaja poolt oma töö tutvustamist ajakirjanduses;
3) doonorite leidmiseks vajalike abinõude rakendamist.
7) Imiku piimasegu reklaam
(1) Imiku piimasegu reklaam on keelatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Eestis, trükitud ja avaldatud lapsehooldusalastele eriväljaannetele ja teaduslikele publikatsioonidele.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keeld ei laiene väljaspool Euroopa Liitu trükitud ja avaldatud väljaannetele, kui need väljaanded ei ole suunatud peamiselt Eesti turule.
8) Pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageeriva teose reklaam
(1) Pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageeriva teose reklaam on keelatud.
(2) Pornograafilise sisuga ning vägivalda ja julmust propageerivat teost käsitatakse pornograafilise sisuga ja vägivalda või julmust propageerivate teoste leviku reguleerimise seaduse tähenduses.
9) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam
(1) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam on keelatud.
(2) Prostitutsiooni vahendamisele kaasa aitav reklaam on keelatud.
6. POSTMODERNNE TURUNDUS
Põhimõisted
1) Postmodernne turundus

• Brändiarhitektuur
  
• Küünilised tarbijad
  
• Vajaduste alusel segmentimine
  
• Ümberstruktureeritud reklaam (integreeritud turunduskommunikatsioon)
  
• Elektrooniline infokogumine
  

2) Postmodernne tarbija

• On kosmopoliitilise maailmavaatega,
  
• Sellisel heaolutasemel, kus ei pea mõtlema ellujäämisele,
  
• Eesmärgiks ning motivaatoriks on eneseteostus ,
  
• Kõrgelt arenenud iroonia - ja mängumeel ning fantaasia ,
  
• Ta väljendab end tarbimise kaudu (asjad, mida ostab ja omab),
  
• Hindab aega ja väärtustab vabadust.
  
• Ta soovib, et kõik tehtaks tema jaoks valmis, kuid seda just tema silme all, mitte kuskil kaugel eemal.
  

Viis erinevust võrreldes traditsioonilise tarbijaga:

• Spontaansus
  
• Individualism
  
• Hüperreaalsus
  
• Killustumine
  
• Sümbolism
  

3) Spontaansus

• Kehtib põhimõte “siin ja praegu” – tarbija väärtustab hetkelisust.
  
• Oma ostuotsuse langetab tarbija mingi impulsi (hetkemeeleolu, tuju, olukord vm) ajendil.
  
• Sellise käitumise avastanud ettevõtjad pakuvad tarbijatele ostukohtades ohtralt impulsskaupu.
  
• Impulsskaubad paigutatakse tarbija käiguteele ostukohtades (sissekäik, kassa , vahekäigus erilistel kaubaalustel).
  
• Impulsskaupa tarbija ei otsi, see jääb talle lihtsalt ette.
  
• Ostu ajendajaks (impulssostude korral) ei ole alati soodne hind, vaid võib ka olla midagi emotsionaalset ( demonstratsioon , tähtpäev, degusteerimine jne).
  
• Juhul, kui kaup tarbijat rahuldas ja see emotsioon oli tugev, siis võib tarbija järgmisel korral seda kaupa juba spetsiaalselt otsida.
  
• Tarbijale pole olulised toote ratsionaalsed eelised – talle läheb korda vaid see, et seda pakuti siin ja kohe.
  
• Tähtis on, et ettevõtja leiaks õige momendi oma toodete pakkumiseks. Eksides kontekstiga on ostuotsus negatiivne.
  
• Tarbija mälu on lühike.
  

4) Individualism

• Postmodernne tarbija soovib olla omaette isiksus ja eristuda teistest.
  
• Ta soovib individuaalset lähenemist. Kui toote juures on hind selgelt kirjas, siis tarbija ei taju seda lõpliku hinnana.
  
• Segmentide hulk suureneb ning segmentide suurus väheneb. Võidukäiku teeb personaalne suhtlus kliendiga.
  
• Ideaalne toode on see, mis eristab tarbijat teistest tarbijatest – see, mida teistel pole.
  
• Massturundus asendub paindliku ja personaalse tootmisega.
  
• Liikudes massturunduselt paindlikule ja personaalsele tegevusele kaotab ettevõtja mastaabisäästu, kuid kulueelis ei ole postmodernistlikus äris “moes”.
  
• Kasumit maksimeeritakse kõrgema marginaali arvelt. Auto hind võib olla 69 000, kuid võib ka olla 69 000 000, olgugi, et erinevus kuludes on ehk 10-100 kordne.
  
• Tarbija meelest on tarbijakeskne hinnakujundus õiglane ning ta ei igatse tagasi kulukeskset hinnakujundust.
  

5) Hüperreaalsus

• Hüperreaalsus on simulatsioonil põhinev reaalsus – see on näitemäng (Serena, Disneyland , Lego, kino, internet jne).
  
• Näitemäng või simulatsioon on loomulik osa igapäevaelust.
  
• Inimene tähistab sündmusi ja tähtpäevi tarbimise läbi.
  
• Kiriku ülesannet täidab kaubanduskeskus.
  
• Postmodernne tarbija tahab kogeda paljusid teemasid , ta tahab olla nii minevikus, olevikus kui ka tulevikus.
  
• Kaubanduskeskused kujundatakse teemakohaselt.
  

6) Killustumine

• Väärtustatakse erinevust, erilisust ja mitmekesisust.
  
• Tarbijarühmad erinevad üksteisest elustiili, emotsioonide, moraalsete uskumuste ja tarbimisharjumuste põhjal.
  
• Kaupluse sortiment peab olema lai.
  
• Iga postmodernne indiviid kuulub korraga mitmesse rühma ja etendab seega mitmeid rolle.
  
• Tarbijate demograafilised tunnused kaotavad segmentimise koha pealt mõtte.
  

7) Sümbolism

• Postmodernne tarbija hindab kõrgelt visuaalsust (pildid, märgid, sümbolid , logod, ikoonid ), mille abil sõnumeid edastatakse.
  
• Mõned brändid kujunevad ikoonideks (lepatriinu), mis sümboliseerivad teatud väärtusi. Kui brändi kuvand on inimestel selge, siis piisab vaid logo näitamisest.
  
• Kuid tarbija võib logost ka loobuda , et end massist eristada.
  
• Tarbija tahab olla mitte ainult tarbija, vaid ka looja. See-pärast tuuakse tootmine müügikohta.
  

Teised mõisted
1) Informatsioonil põhinev reklaam

• Reklaami sisu on eelnevalt määratletud.
  
• Reklaami äratundmise või meelde tuletamise hindamist kasutatakse reklaami ulatuse näitajana – mil määral sihtrühm sõnumit mõistab.
  
• Sõnum on määratletud sisu analüüsivate vahenditega reklaamis – rääkiva inimese kasutamine, vorm, veetlus , suurus jm kommunikatsiooni silmaga nähtavad omadused.
  

2) Tähendusel põhinev reklaam

• Fookus nihkub etteantud objektilt (sõnumilt) reklaami sisule kui märkidele, mida tõlgendada.
  
• Puudub ühtne õige sõnum, mille sihtrühm saab – on vaid võimalik tähendus, mille määrab sihtrühm.
  
• Iga inimene loob oma sõnumi või tähenduse ise, lähtudes sellest, kuidas ta tõlgendab reklaamis sisalduvaid märke .
  
• Kõik sõnumi tõlgendused on paikapidavad.
  
• Tagasisidena mõõdetakse tõlgenduste sisu.
  

Põhimudelid
1) Postmodernse tarbija tunnused
Vt mõistete alt
2) Reklaami areng turunduse evolutsiooni käigus
Teised mudelid
1) Turunduse evolutsioon

• Tarbivuse taseme käsitlus eeldab, et turud on dünaamilised ning vabalt arenevad
  
• Turundus koos selle tegevustega on juhitud evolutsiooni põhimõtetest pidevalt ja ettearvatal viisil
  
• Turunduse evolutsioon ei ole eesmärki taotlev, ainsaks eesmärgiks on konkurentsis ellujäämine
  
• Evolutsiooni geeniks on oma ellujäämise eest võitlev ettevõtja, kes võistleb konkurentidega pidevalt muutuvas tarbijakeskkonnas
  
• Muutus ei toimu iseenesest, vaid on esile kutsutud ettevõtjate poolt, kes rikuvad väljakujunenud reegleid ning läbi innovatsiooni juhivad turunduse uuemasse suunda
  
• Uuendustega on silma paistnud United Colors of Benetton, Nike , The Body Shop, Virgin jt
  

2) Turunduse arenguetapid
3) Turu erinevuste põhjustajad (turu determinandid)
Turu erinevused on põhjustatud:

• erinevatest kaubandussektoritest;
  
• erinevatest kultuurikontekstidest;
  
• erinevatest turunduse arenguastmetest.
  

Erinevad kultuurid ja kaubandussektorid on oma turundusliku arengu erinevatel arenguastmetel
4) Tarbivuse tase
Tarbivuse tase näitab astet, milleni on turunduse evolutsiooni tähenduses jõudnud teatud riik või kaubandussektor
Turunduse evolutsioon väljendub turundaja ja tarbija vahelise dialoogi rafineerituse kasvus
5) Informatsioonil põhineva reklaami mõõtmine
Reklaami äratundmise või meelde tuletamise hindamist kasutatakse reklaami ulatuse näitajana – mil määral sihtrühm sõnumit mõistab.
6) Tähendusel põhineva reklaami mõõtmine
Tagasisidena mõõdetakse tõlgenduste sisu. Puudub ühtne õige sõnum, mille sihtrühm saab – on vaid võimalik tähendus, mille määrab sihtrühm.
34