Ülddidaktika ja kasvatustöö alused 28.09.2017 Õppimise olemus ja õppimise ajendid Didaktiline mõiste Mis on minu arvates õppimine? Arenemine arusaamad Suhtlemine Mõistmine Ellujäämine Miks selline võte hea on? Panen üksi kirja, siis paaris ja siis terves grupis hea? Piiratud mõttemaailm , siis suurenb jagades
Miks tugevuste määratlemisel osutub selle faktori osakaal tagasihoidlikuks? Kas siin on tegu väga iseseisva, isejuhtiva ja organiseeriva ja end väga kõrgelt hindava kollektiiviga? Kui nii, siis on ka mõistetav, et kvaliteedijuhtimine juhtkonna ühispingutusena jääb vähem märgatavaks teiste tegurite kõrval. 1.2. Nõrkused Nõrkuste tekstilise materjali kontent-analüüs tõi välja 4 põhifaktorit (vt tabel 2): 1. Kvaliteedijuhtimine 2. Materiaalne staatus 3. Inimressurss 4. Kasvatustöö Tabel 2 Nõrkuste faktorite esinemissagedused ja osakaalud Faktor Nõrkus N osakaal KVALITEEDIJUHTIMINE (käsuliinid, juhtkonna abi, hierarhia ebaselgus, kontroll, koostöö lastevanematega ja vilistlastega,
Mida tähendab kasvatus? Kasvatus tähendab eesmärgipärast väljaspoolt tulenevat sekkumist, loomulikku arenguprotsessi. Kasvatamise põhifunktsiooniks on taotleda kasvandiku jõudmist iseseisva enesesuunamiseni oma tegevuses ja käitumises. Kasvatus on kui inimese arengu juhtimine ühiskonnale vajalikus suunas. (Loengumaterjal, Kasvatustöö ja probleemid, 2011). On olemas kasvataja- teadmiste edasiandja ja arendaja ning kasvandik- teadmiste ja oskuste vastuvõtja ehk areneja iseseisvaks eluks. Missugune on kasvatussuhe tänapäeval? Kuidas saab analüüsida kasvatamise efektiivsust? Erinevad kirjanduslikud allikad kinnitavad selgelt, et on olemas kasvataja ja kasvandik- kaks erinevat mõistet ja samas nii sarnast. Vahe on selles, et üks annab ja teine saab. Kas saab anda kui vastuvõtja keeldub sellest- siinkohal siis kasvatusest
puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus ja õpikeskkonnas või õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud töökavas. Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. haridusasutuse juhtkonna (Lasteaia õppekava) 3. õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava) Õppekava on õppimise plaan. Õppekavatöö protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal. Kasvamine kujutab endast põhiliselt kvantitatiivseid muutusi laps ja tema elundid muutuvad suuremaks. Areng kajastab sisulisi muutusi lapse organismis ja selle omadustes või käitumises. Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes.
4. Humanistlik lähenemine lapse isiksuse kujundamisele laps sünnib õppimisvõimelisena, on vajalik arendada enesekehtestamise ja realiseerimise soovi; 5. Probleemse õpetamise printsiip- situatsioonidele lahenduse otsimine, küsimus "kuidas" on kõige tähtsam, teadmine tuleb läbi tegevuse, kusjuures tegvus on vabalt valitud olukorras, 6. Lapse tervise säilitamine ja tugevdamine, tema liikumisvajaduse rahuldamine; 7. Kollektiivse õppe- ja kasvatustöö iseseisvale tegevusele ülemineku printsiip (laps- haridusprotsessi subjekt); 8. Perekonna ja koolieelse lasteasutuse koostöö printsiip, mille tulemusel luuakse lapse arenguks vajalik ühtne keskkond; 9. Kreatiivsuse printsiip loominguvajaduse ja loominguliste oskuste kujundamine; 10. Laste ja täiskasvanute vaheliste inimlike suhete (empaatia) loomise printsiip; 11. Kahe kultuuri eesti- ja venekeelse - integreerimise printsiip (teiste kultuuride eripära
käituma. Veenvalt tehtud märkus on sageli küllaldaseks vahendiks, et kutsuda last korrale halva käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul. Laste kultuurset käitumist soodustab vanemate endi laitmatu eeskuju, vastastikune üksteisest lugupidamine. Suurt tähtsust omab kodu ja lasteasutuse kasvatustöö kooskõlastamine ja vastastikku üksteise toetamine.(1965) Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest Ükski harjumus ei kujune välja, kui seda ei kinnistata kõikide laste tegevustest. Ainult see süsteem, mis on välja kujunenud lapse enda kogemustes, jääb tema käitumise vormiks. Laste harjumuste kasvatamine toimub kahes liinis lapsele selgitatakse kehtivate käitumisnormide vajadust ja mõtet, laps omandab kehtivad käitumisnormid kogemustega.
................................................... 2 2.Lähtepositsioon ..................................................................................................................................................... 4 2.1.Juhtimine...............................................................................................................4 3.2.Personal.................................................................................................................5 3.3.Õppe- ja kasvatustöö.............................................................................................6 3.4.Rühmad ja laste arv...............................................................................................7 3.5.Materiaaltehniline baas......................................................................................... 7 Sissejuhatus 1. Üldandmed Aadress Rakvere Tähe 3
käituma. Veenvalt tehtud märkus on sageli küllaldaseks vahendiks, et kutsuda last korrale halva 5 käitumise puhul. Tehes märkusi, tuleb ka jälgida, et lapsed parandaksid oma eksimusi, mille puhul neile märkus tehti. Mõtlematu on karistada last iga eksimuse puhul. Laste kultuurset käitumist soodustab vanemate endi laitmatu eeskuju, vastastikune üksteisest lugupidamine. Suurt tähtsust omab kodu ja lasteasutuse kasvatustöö kooskõlastamine ja vastastikku üksteise toetamine.(1965) Kultuur- hügieeniliste harjumuste kasvatamisest Ükski harjumus ei kujune välja, kui seda ei kinnistata kõikide laste tegevustest. Ainult see süsteem, mis on välja kujunenud lapse enda kogemustes, jääb tema käitumise vormiks. Laste harjumuste kasvatamine toimub kahes liinis ➢ lapsele selgitatakse kehtivate käitumisnormide vajadust ja mõtet,
Peamiseks distsipliinirikkumisteks on alkoholi tarvitamine tööl, purjuspäi tööle ilmumine, tööluusid ja korralduste mittetäitmine. Mitmete asutuste juhtkonnad arvasid, et vaimselt alaarenenud töötajat ,,ei tasu" karistada, sellest polevat kasu. Artiklis väljatoodud uurimus näitab ka, et vaimse alaarenguga noortel on puudused iseseisva elu organiseerimisel, vaba aja veetmisel ning harrastustes, kindlasti oleks vaja teaduslikult põhendatud kasvatustöö programme. ,,Abikooli lõpetanute sotsiaalsest ja tööalasest adaptsioonist." V. Vääranen, TRÜ eripedagoogika kateedri õppejõud Nõukogude Kool, 1977 a. detsember 1979 a. märtsi väljaandes kajastatakse isiksuse kujundamise probleemist erikoolides, sest anomaalsete laste arengu iseeneselik kulg on mitmesuguste defektide tõttu pärsitud.
3 Pedagoogilised põhimõtted Eva Lootsar pidas tähtsaks, et vanemad/ kasvatajad/ õpetajad tunneksid igat last - lapse arengut nii kehalist kui vaimset ja ka tema tervislikku seisundit.Täiskasvanud peaksid erilist tähelepanu suunama arglikele ja vähese algatusvõimega lastele. Seega pidas ta väikelaste kasvatuses tähtsaimaks küsimust "kuidas toetada lapse arengut koolieas." Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine. Kõik peab algama lihtsatest asjadest: last peab ümbritsema kord, puhtus, ilu ja hubasus, esiplaanil peaks olema ka loovuse arendamine eelkoolieas- siis tekib ka lapsel endal soov midagi ilusat luua. Lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. See jäävat tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta laste enda tehtud mänguasju. Samuti arvas ta, et laste
kohta sh õppe- ja kasvatustegevuse eemärgid ja põhimõtted nende täitmiseks ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevused. Kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta kannab rühma õpetaja päevikusse iga päev. Õppekava on õppimise plaan. (H. Taba). Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik planeerimise tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. Planeerimine haridusasutuse juhtkonna tasandil (Lasteaia õppekava) 3. Planeerimine õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava) Õppekava rakendamine on koostatud õppekava kasutamine praktikas. Õppekavatöö pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja kasvatusprotsessi kvaliteedi parandamine ning milles osaleb kogu personal. Õppekava struktuur- õppekava ülesehitus, erinevate osade paiknemine üksteise suhtes. Õppetegevus lähtub lapse tegevusest (laps vaatleb, uurib, kõneleb, võrdleb jne.)
2) Psühholoogia põhilised uurimisobjektid ja neist tulenevate teadmiste roll õpetajatöös. Põhilised uurimisobjektid jaotuvad 3 valdkonda: õpilane, õppimine ja õppimiseks vajalikud tingimused. Neist valdkondadest saadavad teadmised annavad meile üldise raamistuse või ka mõttemudelid, mõistmaks õpilase arengut ja arengupotensiaali, õppimise seaduspärasusi ning õppimiseks vajalike väliste timiguste kujundamise võimalusi (õppetööks soodne õhkkond, distsipliin). 3) Õppe- ja kasvatustöö käsitlemine õpetajatöö kolme järjestikuse otsustamisetapina. Planeerimine – tunniks valmistumine eeldab põhijoontes üldtausta tundmist, eesmärkide püstitamist ja tunnistsenaariumi koostamist. See hõlmab • õppe-kasvatustöö eesmärkide kindlaksmääramist • õpilaste eripära mõistmist ja arvestamist • Õppimise, õpimotivatsiooni ja õppedistsipliini olemuse mõistmist ja vastavate teadmiste
peab ka olema mingisugune võimalus nende tegevust asjatundliselt arvustada ning juhtida. Kunni seda sündinud ei ole, peab teatud umbusaldusega koduse kasvatuse peale vaatama. Peale oskamatuse on praegune seltskondline kord põhjuseks, et paljudel vanematel ka siis, kui nad mõistaksid, v õ i m a l u s t ei ole oma lapsi korralikult kasvatada. Seal, kus isa ja ema hommikust õhtuni tööl olles peavad lapsed saatuse hooleks jätma, ei või õigest kasvatusest juttugi olla. Nõnda siis oleks kasvatustöö korraldamiseks tarvis vanemaid nende tegevuses juhtida, ühtlasi aga ka seltskondlisi olusid nõnda parandada, et lapsed mitte ilma vanemateta ei jääks. Ei ole põhjust oletada, et siin mingisugust silmapilkliselt mõjuvat abinõu võiks leida; sellepärast peab veel muude abinõude järel ümbervaatama. Peab tähendama, et kasvatustöös ka neis perekondades sagedasti häid tagajärgi ei saada, kus eelteadmised ja kasvatamise võimalus ei puudu. Sagedast
t. kreeka õigeuskliku) Venemaa vahel, mistõttu sellele pöörati erilist tähelepanu. Liivimaa rekatoliseerimist juhtis isiklikult paavsti legaat, rahvusvahelise tuntusega jesuiit, itaallane Antonio Possevino. Oma tegevust Põhja-Euroopas 1570. aastail Rootsist alustanud Possevino oli muuhulgas ka vahendajaks 1582. aasta Vene-Poola rahulepingu sõlmimisele.Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Tartu residentsist kasvas välja jesuiitide kolleegium (katoliku vaimlike ja ilmikvendade ühendus), mille juurde asutati gümnaasium. Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne oli koolitada eestlaste, lätlaste, venelaste ja sakslaste seast tõlke katoliku preestritele. Seminaris õppis ka Andreas Esto nimeline õpilane, keda on nime põhjal peetud eestlaseks. Gümnaasiumis toimus õppetöö
huvihariduses ja -tegevuses. Huvihariduse kaudu on noorel võimalik arendada enda jaoks eluks vajalikke pädevusi sh hulgas sotsiaalseid oskusi, eneseväljendust, julgust, loovust, viimase puhul annab see noorele kätte võtmeoskused, kuidas tulla toime probleemidega. (Noorte valdkonna… 2020: 5) Huviharidust võib lugeda ka üldhariduskooli vennaks, sest üldhariduskoolis toimub kasvatustöö ning peale kooli, vabal ajal huviringis kasvatustöö jätkub. Huviharidus loob isegi paremad võimalused kasvatustööks, kuna noor tuleb huviringi üldjuhul vabatahtlikult, näidates üles huvi, olles motiveeritud ning tulemustele orienteeritud. 1 Iren Hansen 09.01.2021
ÕPPE- JA KASVATUSTÖÖ ALANE JUHTUM Mina ei ole kunagi töötanud, ega praktikat läbinud õppeasutuses või koolieelses asutuses, seetõttu ma ei saa esitada praegu õppimise või kasvatuse alane juhtum töölt. Vaid mul on väke vend. Ta on 4 aatat vaana, see tähandeb, et ma olen temas kuusteist aastat vanem. Kuna olin juba piisavalt teadcuslikus vanuses, siis tegelesin hästi tihedalt minu venna kasvatamisega ning tema eest holitsemisega. Minu vend ei ole raske laps ja mulle ei tule meelde suurt juhtumit, mis on seotud tema kasvatamisega. Aga, ma lihtsalt jutustan kuidas me lahendame temaga meie probleeme ja vaidlusi. Esiteks, ütlen et, minu arvates, keegil ei ole õigusi karitada last, kui ta ei hoolitse tema eest. Kõik peab olema tasakaalukas. Suhted mina ja minu väkevenna vahel on absoluutselt õigustatud. Ma ostan talle mänguasju, komme, viin teda lasteaia ja võtan lasteaiast, poputan teda jne. Muidugi, kui ta käitub havla...
Pesapoeg Haukapoeg Noorhaugas Noorkotkad (12 15 aastased) Algaja Pesakotkas Kotkapoeg Noorkotkas Kotkad (16 - 18 aastased) Eesmärk Skautlik noorteorganisatsioon, mille tegevuse eesmärk on isamaalises vaimus kasvatada noori vaimselt ja kehaliselt terveiks Eesti kodanikeks. Missioon- vabatahtlikkust tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- ja tegutsemisvõimalusi läbi Eestit väärtustava kasvatustöö. Visioon Aastal 2013 oleme kvaliteetset kodaniku-kasvatust pakkuv omanäoline skautlik noorteorganisatsioon Eestis ning me oleme kõigi teiste institutsioonide jaoks tunnustatud koostööpartner. Arengukava 2008 - 2013 Liikmetega seotud eesmärgid Juhtidega seotud eesmärgid Avalikkussuhtlus Koostöö (rahvusvaheline) Tagamine Liikmetega seotud ... Suurendada liikmeid 900 poisi võrra Mitteliikmete kaasamine Liikmete suurem kaasatus
valikuvabadust. Õpetajad loobusid oma autoriteetsest seisundist ja pürgisid koos õpilastega täieliku võrdsuse ja mitteformaalsuse poole. Kuna tundides osalemine oli vabatahtlik ja koolis ei premeeritud edukaid ega karistatud ebaõnnestujaid, eeldati, et õpilased märkavad, et tähtsaim asi õppimises on see, et nad õpitut ise väärtustavad. Koolid püüdsid aktiivselt põimuda oma kogukonna igapäevasesse tegevusse ja vanematele loodi kanaleid kooli kasvatustöö ja juhtimise mõjutamiseks. Vabade koolide demokraatlik juhtimismudel ei olnud lihtsalt organisatoorne lahendus laste ja vanemate haaramiseks kooli juhtimisse. Nimetatud lahendusega püüti lisaks õpetada lastele praktikas demokraatlikke tegevuspõhimõtteid ja avaliku esinemise oskusi. Graubard (1972: 188) tõdeb, et osa vabade koolide õpetajaist tegutses lihtsa malli kohaselt, kus vaba kooli filosoofiaks oli vastuseis halbadele asjadele (nagu
takistatud ka nende efektiivne toimimine. Tekstiosal sama häda, mis eespool: üldistusena kõigi erikoolide kohta lausvale. Taas on mõeldud erikoole, mis mõeldud kasvatuse eritingivusi vajavatele õpilastele. Kriitika erikoolide suhtes on jätkunud tänase päevani. 2004. aasta Riigikontrolli auditis märgitakse, et erikoolidel on selged totaalsele institutsioonile omased tunnusjooned nagu range kontroll ja välise jõu kasutamine, sealne õppe- ja kasvatustöö ei vasta laste vajadustele, puuduvad professionaalsed töötajad ning erikoolide süsteemi tulemuslikkus on madal.Märkige, mis liiki erikoole auditiga haarati! Selles auditis peeti silmas sel perioodil tegutsenud Puiatu erikooli, Kaagvere erikooli ja Tapa erikooli. Teisisõnu haarati sel perioodil tegutsenud erikoole. Samuti on viidanud erikoolide toimimise puudustele Õiguskantsler (Õiguskantsleri kontrollkäigud
alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et söögilauas juhendas ta, kuidas kallutada supitaldrikut ja kuidas asetada lusikat suhu, et kujuneks harjumus viisakalt süüa. Klassiruumis oli ta väsimatu, juhtides alatasa õpilaste tähelepanu sellele, kuivõrd oluline on istuda sirge seljaga. Kasvatustöö oli ühtviisi tugev nii kodus kui ka koolis. See, mida meile nüüd pidevalt korratakse, et kasvatus algab kodust ja ainult kodust, on minu arvates mõtlematu (või just taotluslik!). Eks oma tõepõhi ole sellel väitel ju all, sest laps on juba üpris suureke, kui kooli läheb. Loomulikult on siis kasvatus või kasvatamatus õpetajatele vägagi läbinähtavad. Selge, et tänapäeval on lapsevanematel järjest vähem aega oma tööde ja toimetuste kõrvalt tegeleda oma võsukestega
Valitsuse uueks nimeks Rahvakomissaride nõukogu, vallad muutusid täitevkommiteedeks, maakonnad muutusid rajoonideks, muutus kohtuvõim, ainult EKP. Kultuuris: ülirange tsensuur, juhi kultus, Vene ajalugu, kultuur, sotsialistlik realism, EV kultuuri väärtuste hävitamine, monumentide lõhkumine (160), Nõukogude ajalpidi olema kultuur sisult sotsialistlik vormilt rahvuslik, ateistlik kasvatustöö. 2. Iseloomusta Saksa okupatsiooni Eestis (poliitika, majandus, kultuur) juuli 1941-22. September 1944 Poliitikas: Eesti kindralkomissariaat, Eesti Omavalitsus (Hjalmar Mäe), Majanduses: peaülesanne Saksa sõjaväe ja Saksamaa tsiviilelanikkonna varustamine, sakslastele pakkus suurt huvi siinne põlevkivi, Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud toiduainete müüginormid, mingil määral suutis põllumajandus Nõukogude okupatsiooni
vastavalt nõudlusele olukorda. Sellistel puhkudel on suhtlemisel suur roll, näiteks karjumisega ei saa saavutada kontakti, mida võib saavutada rahuliku rääkimisega. Noorsootöötaja poole pöördumine ei tohi olla eneseületamine. Minu soov on olnud juba lasteaia east olla õpetaja. Niisiis saigi minust lasteaia õpetaja, praeguseks on ta võtnud veidi teistsugusema mõõtme, kui õpin noorsootöötajaks. Kindlasti pole ma pregust väga kompetentne õpetamise ja kasvatustöö valdkonnas kuid siiski etem kui need kes seda tööd hingelt teha ei soovi. Ja ma õpin ja laiendan oma teadmisi, mida saan ka lastega jagada, kas siis lasteaias või tulevikkus noortega töös.
Need ei ole loodusaitse all. 12. Põder, Metsiga , Ilves Lk, Rebane , Halljänes, Hunt, Pruunkaru , Kobras, Mäger, Metskits 13.Vallal ja linnal kui kohaliku omavalitsuse üksusel on võrdne õiguslik staatus. 14.Kaitseliit loodi 1918 ja taasloodi 1991 aastal. 15.Kt loodi 1932 aastal ja taasloosi 1991aastal. NK loodi 1930 ja taasloodi1991aastal. 16.NK ja KT eesmärk on vabatahtlikult tähtsustades ja hinnates pakkuda noortele parimaid arengu- tegutsemisvõimalusi läbi Eestist väärtustava kasvatustöö. 17.Kaitseliitu juht on Kolonelleitnant Raivo Lumiste. 18.KT ja Na vanus on 8-18 . 19.Skaudid ja Gaidid on üks organisatsioon , mille põhimõtte on sama mis on NK ja KT. 20.KT organisatsioonide tunnuseks on kotkamärk. 21. Koonus lõkke, täht lõke , T- kujuline lõke , püramiid lõke. 22.See oleneb kui paks on palk. 23.Telkmisplasti saab valida selle järgi : vastavalt koha , kus saab teha lõkked , kus saaks puhast vett jm. Võttad kõik telgi jupid lahti ja hakka kokku panema . 24
Suhtlemise aluseks on vastastikune hoolimine ja austus Ühtsuses ja koostegemises peitub meie jõud. Austame ennast ja teisi, suhtume hoolivalt ümbritsevasse. Hoiame lasteaia head mainet Toetame õpetaja arengut Lasteaia eripära Kodune ja last toetav keskkond Eesti rahvakultuuri väärtustamine (rahvariided) Asume mere ääres Omame lasteaia bussi Lasteaia arengusuunad Lasteaia jätkusuutlikkuse tagamine Õppe- kasvatustöö kvaliteedi hoidmine Elukestva õppimise- ja arengu põhimõtete väärtustamine nii õpetajate kui ka laste seas. Lasteaia õppe ja kasvatustegevuse põhimõtted Individuaalsuse arvestamine Lasteaia avatus Mängu kaudu õppimine Lapse aktiivsus ja loovus Lapse tervise edendamine Multikultuursus Struktuur LASTEAIA NÕU- KOGU MAJANDUS- JUHATAJA DIREKTOR REMONDI-
Riigiasutus: Kunda Ühisgümnaasium Analüüsitakse asjaajamiskorra, mis kehtib alates 16.05.2011 (link: http://www.kundakool.ee/asjaajamiskord.pdf) Asjaajamise korraldamise aluseks on järgmised õigusaktid ja standardid: 1)"Arhiiviseadus"; 2)"Avaliku teabe seadus"; 3)"Digitaalallkirja seadus"; 4)"Isikuandmete kaitse seadus"; 5)"Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus"; 6),,Töölepingu seadus" 7),,Põhikooli ja gümnaasiumiseadus", haridusja teadusministri kehtestatud määrused 8) Vabariigi Valitsuse 26.02.2001 määrus nr 80 "Asjaajamiskorra ühtsed alused"; 9) Vabariigi Valitsuse 29.12.1998 määrus nr 308 "Arhiivieeskiri"; 10) Vabariigi Valitsuse 18.04.2000 määrus nr 131 " Kunda Ühisgümnaasiumi põhimäärus"; 11) EVS 8821:2006 "Informatsioon ja dokumentatsioonDokumendielemendid. osa 1: ,,Kiri" Asjaajamiskorra peatükid: 1. Üldosa 1.1.Normatiivne keskkond 1.2. Asjaajamise korra...
- rühma dokumentatsioonis ette nähtud tegevuste ning laste ja lastevanematega seotud tegevuste tähtaegadest kinnipidamine ( jälgitakse rühma planeerimisdokumentatsioonis,rühma tegevuskavades, fikseeritud tähtaegadest kinnipidamist, päevikut, laste arengu hindamist, perevestluste läbiviimist jm.) - pedagoogide õppe- ja kasvatustegevuse hindamine (hinnatakse indikaatorite alusel) Pedagooge hindab juhataja või juhataja asetäitja õppe-ja kasvatustöö alal. Hinnatavad valdkonnad on: 1.Õpetaja käitumine ja suhtlemine lastega 2. Õpetaja paindlikkus ja loovus 3. Õpetaja oskus arvestada kõikide lastega 4. Õpetaja oskus kasutada tegevustes lapse enda initsiatiivi või mängu ja mängulisust 5. Õpetaja oskus ergutada lapsi aktiivselt suhtlema, mõtlema, uurima ja katsetama 6. Õpetaja tolerantsus 7. Õpetaja kui korra looja ja distsipliiniharjumuste kujundaja 8. Õpetaja kui isiksuse arendaja ja individuaalsuse arvestaja
• Uus Nõukogude põhiseadus • Riigikogu-> Ülemnõukogu • Valitsuse uus nimi Rahvakomissoride nõukogu, peaminister Johannes Vares-Barbarus • Maakonnad->rajoonid • Muutus kohtuvõim • Ainuke partei-EKP, esimene sekretär Karl Säre<- riigi kõige tähtsam mees KULTUUR • Range tsensuur • Sotsialistlik realism • Koolides õpiti Vene kultuuri ja ajalugu • EV kultuuri väärtuste hävitamine • Lõhuti monumente • Ateistlik kasvatustöö • Kultuur sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik • Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, sõjaväe ja politsei juhid, kohtunikud, maavanemad ja linnapead 5. Saksa okupatsioon 1941-1944 • 22.06.1941 algas sõjategevus III Reich ja NSVL • Suvesõda-relvastatud metsavendade võitlus Punaarmee vastu • Saksamaa üliedukas • NSVL viib läbi mobilisatsiooni- 10 000 eestlast NSVLi koosseisu • 1/3 vene vägedes eestlasi, 2/3 saksa vägedes
Peatükk on lühike ning täidab raamatus otsekui lõppsõna rolli. Kasvatuse futuroloogia ehk tuleviku-uuringud on tänapäeval lai uurimisvaldkond, mille kohta on olemas ka mitmeid soomekeelseid teoseid. Kasvatusel on palju tahke ning ka kasvatust kirjeldavaid teoreetilisi suundi on arvukalt. Raamatu lähekohaks pole valitud õhtki omaette koolkonda või vaatenurka. Autorite eesmärk on laiendada seda traditsioonilist kasvatusteaduse vaatlusala, mis on piirdunud vaid koolis toimuva õppe- ja kasvatustöö ning didakika teemadega. Varasemast enam tähelepanu on soovitud pöörata eriti perekasvatuse ja vanemaks olemisega seotud nähtusele. Tekstile lisanduvad allikad.
Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine. Õppe- ja kasvatustöö planeerimisel ja läbiviimisel kasutatakse erinevaid mänguliike: õppemängud, liikumismängud, rolli- lavastus- ja loovmängud, lauamängud, ehitusmängud, liiva- ja veemängud jne. Mäng kannab ühteaegu mitme õppevaldkonna ülesandeid ning selleks, et mängida ja sellest rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused.
Järgnevate teemade käsitlused tuginevad peamiselt Edgar Krulli õpikule Peadgoogilise psühholoogia käsiraamat (TÜ Kirjastus 2000) Distsipliin, soodne õpikeskkond ja õpetaja kui klassi juht Distsipliini mõiste ja olemus. Kaks vastandlikku arusaama distsipliinist; normaalne distsipliin. Distsipliin on kindlaks määratud kord. Distsiplineerima on korrale harjutama. Laiemas tähenduses on distsipliin nii kasvatustöö tingimus kui ka tulemus , mis tagab õpilastel normaalse õppimise, õppimisoskuste kujunemise ja üldse sotsiaalse arengu. Distsipliiniprobleemide käsitlemisel ollakse pedagoogikas erinevatel seisukohtadel. Mõnikord mõistetakse selle all konkreetsetest distsipliinirikkumistest ülesaamise viise ja meetodeid, mida õpetaja võiks oma igapäevatöös kasutada. (Kuidas peaks reageerima, kui õpilane viskab paberitüki maha
Kordamisküsimused ja mõisted. 2013 a 1. Loeng.Pedagoogiline psühholoogia, õppe- ja kasvatustöö eesmärgistamine. Mis on pedagoogilise psühholoogia põhilised uurimisobjektid? 1) Õpilane 2) Õppimine 3) Õppimiseks tingimuste loomine. Õpetamisele reageerib õpilane õppimisega, millega reageerib õpilane kasvatamisele /õpetaja kasvatustööle? 1) Õppimisega Millise üldise terminiga võetakse pedagoogilises psühholoogias kokku õpetamine ja kasvatamine? 1) Õppimiseks tingimuste loomine
Praktiline töö nr 7 Erikool kui arenduskeskus Nõukogude ajal oli terminil "erikool" halvustav tähendus, sest teistest erinemist peeti häbiväärseks. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses." (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Demokraatia arenedes ja eriti peale Eesti iseseivumist hakati üldsuses veidi rohkem tähelepanu pöörama ka puuetega inimeste õigustele ja vajadustele. (Kroonuaia kooli kodulehekülg, edaspidi Kr). Mõisteti, et "iga inimest on vaja ja võimalik arvestada sotsiaalse ressursina ning kaasata ühiskondlikku ellu." (Haavistu 2009: 51) Hariduskorralduses tähendas see eelkõige seda, et poliitilitse otsustena sätestati mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilaste õigus haridusele. (Haavistu 2009: 51). 15. 12. 1999. a haridusministri määrusega nr 59 võeti vastu toimetulekuõppe...
ENSV perioodi kohta väärib kindlasti märkimist fakt, et kõige esimesed kõiki puuetega isikuid koondavaid organisatsioonid rajati Eestis 80ndate paiku. Tol ajal tunti neid kui invaühinguid. Haapsalu Sanatoorne Internaatkool Haapsalu Sanatoorne Internaatkool arvestab iga haridusliku ja füüsilise erivajadusega õpilase individuaalsust, loob parimad võimalused tema igakülgseks võimetekohaseks arenguks ning elus toimetulekuks. Kooli õppe- ja kasvatustöö on suunatud õpilaste eetiliste väärtushinnangute ja iseseisvas elus vajalike toimetulekuoskuste kujundamisele. Kooli eesmärkideks on anda erivajadustega lastele üldharidus vastavalt nende füüsilistele ja vaimsetele võimetele, tagada koolikohustuse täitmine ja vähemalt rahuldav õppeedukus, arvestada õpilaste tervislikku seisundit ja toetada selle paranemist või säilitamist, valmistada erivajadustega
laiem mõiste? 40. Mida mõistetakse üldjuhul tööalase loomingulisusena? 41. Milliseid loomingulise avaldumise dimensioone hinnatakse E Torrance'i testiga. 42. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos üle keskmise üldise vaimse võimekusega? 43. Milline on loomingulisuse korrelatiivne seos alla keskmise üldise vaimse võimekusega? 44. Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 45. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärasema õpilasega? 46. Õpilaste kognitiivne areng ja koolipraktika 47. Milliste valdkondadena käsitletaks tavaliselt laste ja noorukite arengut? 48. Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste _______________________________________________________ järgi 49. Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist ________________________________________________________ 50
nii toas kui õues, ehk loomulik õpikeskkond. Laps õpib eelkõige matkides ja jäljendades. Õpikeskkonna loomisel on oluline toetada lapse loomulikku õpihuvi. Õppimisviis esimesel 7. eluaastal ongi jäljendamine. Seega tähtsaim kasvatusvahend on täiskasvanu ja sinna juurde ümbrus. Pedagoog ei organiseeri lapsi tegutsema vaid alustab mingi tegevuse ja loob võimaluse lastel sellega liituda ja seda jäljendada. Planeeritud õppe- ja kasvatustöö toimub läbi erinevate tegevuste nagu voolimine, maalimine, õmblemine, laulmine, eurütmia, hommikuring, muinasjuttude jutustamine, lavastusmängud, toidu valmistamine ja koristamine. Igal päeval ja nädalal on oma rütm. Lapsed kogevad aastaaegade vaheldumise seaduspärasusi läbi erinevate tähtpäevade ja aastaaja pidude. Laps teab mida üks või teine aastaaeg endaga kaasa toob ja pidu aitab aastaajale õige hoo sisse puhuda. Pidusid korraldatakse koos lastega
Kasvatustöö ja probleemid HTPK.02.101 Probleemsituatsiooni analüüs Valitud seletuskirjas ilmneb selgelt, et tegemist on käitumisprobleemiga. Liigituse järgi kuulub seesugune käitumine agressiivsuse alla. Sõna agressiivsus tuleneb ladina keelsest sõnast ,,agressio", mis tähendab peale tungimine. Psühholoogilises sõnastikus aga: motiveeritud destruktiivne käitumine, vormidele ja reeglitele mitte vastav käitumine ühiskonnas, tuues kaasa füüsilist ja moraalset kahju inimestele, kahjustades ka rünnatavaid (elus ja elutuid) objekte. Kaklemise kui agressiivse käitumise ilmnemise protsent probleemsete indiviidide puhul on 66%. Agressiivne käitumine ehk agressiivsus on vaenulik ning tahtlik rünnak kellegi või millegi vastu. Agressiooni käigus tehakse haiget või valu teisele inimolendile ning seega on tegemist vägivallaga. Agressioon võib olla nii füüsiline (väg...
ohvrite arvu. Tiiu Kreegipuu artikkel „Ajakirjandus Nõukogude Eestis külma sõja võitlusvahendina“ uurib ajakirjanduse rolli selle aja eesti ühiskonnas. Nõukogude ajakirjandust kontrolliti ülalt alla, mida tähtsam oli väljaanne, seda suuremat tähelepanu pöörasid sellele ajakirjanduse kontrollijad.Teeb kokkuvõtte, et ajakirjanikud olid ühiskonna mõjutajad, sest ajakirjanduse eesmärk oli riigisisene propaganda ja kasvatustöö mis pidid reklaamima propaganda üritusi ning aitama ellu viia mitmesuguseid kampaaniaid, kirjutama nõukogulikest tähtpäevadest, kangelastest, reformidest, jne., et kasvatada uut inimest. Karin Veski, Anu Raudsepp „Vaenlase ja kangelase kuvand eestikeelses originaalõpikutes aastal 1947-1953“. Artikkel vaatleb vaenlase ja kangelase kuvandi loomist sõjajärgsetes eestikeelsetes originaalõpikutes ning nende kuvandite loomise ja muutmise põhjusi. Jõudsid järeldusele, et
1 Eesti haridus nõukogude perioodil. Eesti oli Nõukogude Sotsialistlik Vabariik aastatel 1940-1991. Koolihariduse alged Eesti linnades ulatuvad 13.-14. saj-sse, millal vaimulike ja ametnike järelkasvu tagamiseks asutati toomkirikute ja kloostrite juurde ladinakeelseid õppeasutusi. Maal hakkas haridus tunduvalt hiljem levima. 1940-1941 kõik haridusasutused riigistatakse. Muudetakse lasteaedade süsteemi: hakkab kehtima Nõukogude Liidu liigitus, mis näeb ette lastesõime olemasolu ühe- kuni kolmeaastaste laste jaoks. Koolikohustust pikendatakse aasta võrra, seniste kuueklassiliste koolide juures avatakse seitsmes klass. Õppeprogrammidest kustutatakse usuõpetus. Üldhariduskooli käsitlevate õiglusnormide aluseks saavad järgmised põhimõtted: demokraatlik tsentrialism, kommunistlik kasvatus, koolikohustus ja üldine keskharidus, rahvuste võrdõiguslikkus, sot...
muutmine avaliku mõttevahetuse aineks, jäid enamik valgustuslikke publitsiste oma nõudmistes ettevaatlikeks, pidades näiteks kohest pärisorjuse kaotamist enneaegseks. Tavaliselt piirdusid nad nõudmistega määrata kindlaks talupoegade koormised ja neid vähendada, ning tõhustada samal ajal kooliharidust, kuivõrd harimatute pärisorjade vabastamisele pidavat eelnema pikemaajaline valgustus- ja kasvatustöö. Sellel poliitiliselt alalhoidlikul foonil paistavad silma kaks pärisorjuse kriitikut, kes ühtlasi esindavad ka Liivimaa valgustuse kahte, vanemat ja nooremat põlvkonda -- pastor Johann Georg Eisen (17171779) ja literaat Garlieb Merkel (17691850). Eisen ei piirdunud oma nõudmistes ainult Balti provintsidega, vaid taotles esimesena pärisorjuse likvideerimist ja talupoegade õigust maaomandile kogu Venemaal.
Lõpetav osa (venitamine)- ül-viia laste organism rahulikku seisundisse maandada emotsionaalne pinge. Sisu *rahulikud mängud harjutused *hingamis-lõdvestus-rühiharjutused *lihtsad koordinatsiooni harjutused. Tunniplaneerimisel kõigepealt mõelda ja sõnastada eesmärk. Eesmärgid võivad sisalda )oskusi, keha võimekust, teadmised,isiklikud ja sots oskused) tunnikava-teema, rühm,laste arv, tunni eesmärgid, vajalikud vahendid. Üldoskuste ja valdkondade lõimimine õppe- ja kasvatustöö läbiviimise põhimõtted- 1.lapse indiv ja rengupotentsiaali arvetamine 2 lapse tervise hoidmine ja edendamine, liikumisvaj rahuldamine 3loovuse toetamine 4mängu kaudu õppimine 5humaansete ja demok suhete väärtustamine 6arengut ja sotsialiseerumist soodustava kk loomine 7 lapsele turvatunde, eduelamuse tagmine 8üldõpetusliku tööviisi raknedamine 9kodu ja lasteasutuse koostöö 10eesti kultuuritraditsioonide väärtustamine ja teiste kultuuride eripäradega arvestamine.
käsitletakse intellektuaalsetena. Kõlbeline areng (moral development)- seda iseloomustab laste arusaamade kujunemine seoses kõlbeliste otsustega, milline käitumine on õige, sobiv ja milline on väär, sobimatu. Kõlblus ja kõlbeline käitumine on inimese kui sotsiaalse olendi üks olulisemaid tunnuseid. Seetõttu peetakse laste kõlbelise arengu seaduspärasuste tundmist koos üldistes isiksuse kujunemise seaduspärasustes orienteerumisega eduka kasvatustöö üheks olulisemaks eelduseks. Küpsemine (maturing)- osutab muutustele, mis leiavad indiviidis aset viljastumise ja täiskasvanuks saamise vahelisel perioodil see puudutab eriti neid muutusi, mis ilmnevad spontaanselt, ilma treeningu või teiste sekkumisteta. Küpsus (mature)- kui kasutatakse küpsuse mõistet lastega seoses, siis viidatakse tavaliselt konkreetse lapse käitumisele võrreldes teiste samaealistega. Samuti kasutakse terminit küpsus ka seoses füsioloogilise arenguga.
Sõdade põhitandriks olnud Lõuna-Eestis oli 17. sajandi alguses hävinud enamik elanikkonnast, talud olid tühjad, mõisad hävinud ja linnad alla käinud. 15581582 viidi Liivimaalt vangidena Venemaale umbes 10 000 inimest, peamiselt talupoegi. Tartusse seati sisse õigeusu piiskopi ametikoht. Eesti alal seati jesuiitide residents sisse Tartusse. Nagu mujalgi, olid ka Liivimaal nende tegevuse peasuunad lisaks misjonile haridus- ja kasvatustöö. Jesuiidid olid agarad vaimuliku kirjanduse kirjastajad ja trükkijad, ning andsid muukeelse kõrval välja ka eestikeelset kirikukirjandust. Kokkuvõttes kujunes Liivimaa rahvastikupilt väga kirjuks: 16. sajandi lõpus elas Lõuna-Eesti alal poolakaid, leedulasi, sakslasi, sotlasi, hollandlasi, ungarlasi jne. Suuremad rahvastikugrupid jaotusid ka sotsiaalselt samadesse rühmadesse: suurem osa poolakatest ja leedulastest olid võimukandjad, enamik sakslasi
Eelkooliklassid on tasuta ning õpilastel on samasugused õigused, kui vanematel õppuritel. Õpikud ja teised materjalid, koolisöök ja transport on tasuta, kui teekond ületab viis kilomeetrit või on pingutust nõudev või ohtlik. Kindlustatakse, et õpilase tee kooli oleks võimalikult lühike ja turvaline, arvestades asustuse struktuuri ning koolide asukohti. Suurtemates lasteaedades toimub koolieelse klassi tegevus eraldi gruppides. Ühtluskoolides võib nullklassi õppe- ja kasvatustöö toimuda kas eraldi grupina, koos esimese klassiga või esimesest ja teisest klassist moodustatud liitklassi seas. Töömeetodid põhinevad mängulisusel ja individuaalsel juhendamisel. Laste jaoks peaksid tegevused olema eesmärgipärased ning väljakutsuvad. Meetodid peaksid olema mitmekülgsed. Alushariduse ülesandeks on tagada õppekeskkond, mis tugevdavad lapse huvi ja motivatsiooni ning tagavad neile võimalused mängimiseks ja teisteks tegevuseks, aga ka rahuks ja vaikuseks.
inimestega. Eelistavad töötada omaette ning neile sobib monotoonne tegevus (Kõverjalg 1996). Igal inimesel on üheaegselt kõigi temperamenditüüpide jooni mingi ühe tüübi ülekaaluga ning igal temperamendil on oma positiivsed küljed. Temperament kuulub inimese kõige püsivamate psüühiliste iseärasuste hulka, mis avaldub käitumises ja tegevuses, kuid ei määra neid. Temperamendi tundmine ja temperamendiga seotud omaduste oskuslik kasutamine on eduka kasvatustöö põhialus. Kuna temperamendi omadusi peetakse väga olulisteks, käsitletakse neid sageli omaette tüüpidena - introvertne ja ekstravertne inimene: •Introvertne inimene, kes on kinnine ja tagasihoidlik ning valdavalt pöördunud endasse. Oma sisemaailmaga tegelev isiksus, järelemõtlik ja ettevaatlik. • Ekstravertne inimene ei saa elada ümbritseva maailmata. Nad ei talu üksindust. On seltsivad ja head suhtlejad ning armastavad vaheldust (Leppik 2006). Kokkuvõte
Koduses majapidamises aidatakse jõudumööda kaasa (poeskäik, peenarde rohimine), täiskasvanu moodi töötegemine tundub ihaldusväärsena. Koolielu käsitlemises on kool endiselt laste igakülgne kasvataja, juhendaja, õigele rajale suunaja. Ent kui varem oli raamatu kangelane kuulekas õpilane, siis nüüd võtab ta kooli suhtes selgelt kriitilise hoiaku (J.Rannap "Salu Juhan ja ta sõbrad"). Silmakirjalik kasvatustöö (sõnades kutsutakse lapsi aktiivsusele, aga omaalgatuse ilmingud surutakse raamidesse), liigne reglementeeritus, õpetaja eesmärk suunata lapsi "õigeid" ideid väljendama jne peegeldavad kooli kui autoritaarset asutust. Kirjanikud kasutavad koolist ja õpetajatest kõneldes vahedat satiiri. Tekkinud suund jätkub 70ndate proosas. Võrdlemisi irooniline J. Rannapi "Agu Sihvka annab aru" paneb naeruks formaalse pioneeritöö ja näitab koolipoisse
Kas loomingulisus avaldub õpilastel üldise isiksuseomadusena või pigem valdkonniti? 28. Millist 2 kognitiivse stiili ilmingut kasutatakse kõige sagedamini õpilaste eripära kirjeldamiseks? Valdkonniti. Kontseptuaalne tempo Psühholoogiline diferentseerimine 46. Kas kasvatustöö loomingulise õpilasega üldjuhul lihtsam või keerulisem kui keskpärase õpilasega? 29. Millises suunas areneb üldjuhul laste kontseptuaalne tempo Raskem vanuse kasvades? 47. Milliste valdkondadena käsitletakse tavaliselt laste ja
pedagoogide ning muu erialase ettevalmistusega spetsialistide käe all. Kuna erikooli õpilaste vanus, arengu- ja haridustase erineb, siis on raske arvestada kõikide õpilaste ja nende individuaalsete huvide ja vajadustega. Õppimise edukus ning järgnev toimetulek oleneb paljuski personali võimekusest noori mõjutada ning head eeskuju avaldada. Rollitäitmise edukus sõltub tihti inimestest, kes tahavad vaeva näha ja rollitäitjat õpetada. Kogu erikooli õppe- ja kasvatustöö korraldamise keskpunktis on töö lapse arengut mõjutavate teguritega: tervis, kodu, suhted, õppimis- ja elamisoskused. Õppetöö toimub põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava järgi. Igal õpilasel on õpivõlgnevustega toimetulekuks võimetekohane individuaalne õppekava. Lisaks teadmistepõhisele õppele sisaldab õppekava laiendatud praktilist õpet kodundus- ja üldtöö
- Psüühika ja psüühiliselt vahendatud protsesside muutumine läbi interaktsiooni keskkonna ja teiste inimestega: Õppimine Areng – pidev muutumine või astmed? Arengu staadiumid (Flavell, 1993): • Eristavad kvalitatiivsed muutused • Üleminekutega kaasnevad muutused samaaegselt mitmetes lapse käitumise aspektides • Üleminekud tavaliselt kiired Areng = segu pidevatest ja astmelistest muutustest. Areng ja õppe- kasvatustöö Õppe- ja kasvatustöö seisukohalt on õpilase arengu mõtestamise väljund kahetine: 1. Eesmärk – tagada inimese võimalikult parim toimetulek; 2. Eeltingimus - õpilase arengutasemest tulenevad suutlikkused on tulemusliku õppetöö korraldamise eeltingimuseks. Kui õpilase arengulisi eripärasid õppeprotsessi läbiviimisel ei arvestata, siis pidurdatakse sellega tema õppimist (Ots, 2005). Arenguteooriad ja õpikäsitlused
Tänu eesti kooli ja õpetajaskonna traditsioonidele õnnestus siiski eestikeelses koolis säilitada kohalikku ja rahvuslikku omapära. See väljendus üldhariduskooli pikemas õppeajas (v.a. 1958-1964/65, mil kogu NSV Liidus oli 11 aastane keskkool), koorilaulutraditsiooni edasikandmises ja õpilaste massilises osavõtus rahvuskultuuri üritustest, mida võib vaadelda õpilaste ja õpetajate passiivse vastupanuna. Pidevalt oli päevakorras kommunistlik ja Nõukogude-patriootiline kasvatustöö, mida alati peeti ebapiisavaks, sest selle tulemuslikkust vähendas oluliselt ideoloogia ja tegelikkuse ilmne mittevastavus. Nii stalinismi ajal kui 1970.aastate lõpu uusstalinistliku surve tingimustes jäi eesti keel ja kirjandus üheks kõige kesksemaks õppeaineks, emakeelset haridust pidasid nii õpilased kui lapsevanemad eestlaste loomulikuks õiguseks. Haridussüsteemi lausvenestamine 19.saj. lõpu vaimus ei saanud korduda, kuid venestust püüti teostada järk-järgult
ärahoidmine. Karistuse liiki ja suurust mõjutavad kuriteo toimepanemise põhjused ja tingimused. Osaliselt peab kohus arvestama alaealise ühiskonnavastaste vaadete ja harjumuste allikat (halb eeskuju, vale kasvatus, ühiskonnavastaste elementide mõju), asjaolusid, mis viisid kuritegeliku kavatsuse elluviimiseni ja lõid soodsa olukorra kuriteo ettevalmistamiseks ja toimepanemiseks (vanemate järelevalve puudumine, kooli kasvatustöö puudulikkus, puudused siseasjade organite töös). Arvestada tuleb ka psüühilise arengu iseärasusi. 8 KOKKUVÕTE Miks kirjutasin Venemaa kohta? Pakkus huvi Venemaa karistuspoliitika. Kogemata lugesin ,, "-st loo alaealiste kohta, kes viibisid internaatkoolis. Olles olnud lugenud ,,Gulag"-i nõukogude koonduslaagrite ajalugu ja ka osaliselt internetis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
