finantseerimisel. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Tarbijakrediidileping ja sellega seotud lepingud Tarbijakrediidilepingu mõiste Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (§ 402) Järgnevaid sätteid kohaldatakse ka lepingule, millega üks isik (krediidivahendaja) kohustub oma majandus või kutsetegevuses vahendama tarbijale tasu eest krediiti või osutama krediidilepingu sõlmimise võimalusele (krediidivahendusleping) (403). Järgnevaid sätteid kohaldatakse mh ka tarbija poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva 30 majandus või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul krediidi netosumma või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat.
37. Rahaasutuste liigitus ja selgitused KREDIIDIASUTUS – institutsioon, mis võtab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laenu (AS LHV Pank, Bigbank AS) 1) hoiustamisteenused 2) krediiditeenused 3) väärtpaberiteenused 4) arveldusteenused KREDIIDIANDJA – annab krediiti, pakub tasulist maksetähtpäeva, liisingut või muud abi finantseerimisel, sõlmib krediidilepinguid (teeb toiminguid oma arvel ja nimel) KREDIIDIVAHENDAJA – vahendab tarbijale tasu eest krediidi andmist või osutab krediidilepingu sõlmimise võimalusele (Omaraha OÜ, Ühisraha OÜ) 38. Krediidiasutuste tulud ja kulud Tulud: Intressitulu Dividenditulu Teenustasutulu 13 Tulud finantstehingutelt Kulud: Intressikulu Teenustasukulu Halduskulud
(2) Finantsteenuse reklaam peab sisaldama üleskutset tutvuda finantsteenuse tingimustega ning vajaduse korral konsulteerida asjatundjaga. (3) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, on lubatud esitada üksnes käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 31–35 sätestatud teavet, krediidiandja või kohaldataval juhul krediidivahendaja nime ja tegevusloa numbrit ning tegevuskoha kontaktandmeid. (31) Reklaamis, millega teavitatakse valmisolekust anda tarbijakrediiti või vahendada tarbijakrediidilepinguid, tuleb esitada tüüpilise näite kujul järgmine teave: 1) intressimäär; 2) kasutusse võetav krediidisumma või krediidi ülempiir; 3) krediidi kulukuse määr; 4) kohaldataval juhul tarbijakrediidilepingu kestus;
osutavas reklaamis näidata ära sellise tarbijakrediidi kulukuse määr tüüpilise näite kujul. Erisuseks lepingueelselt avaldatava krediidi kulukuse määra tüüpilise näitega oli see, et reklaamis tuleb esitada tüüpiline näide keskmise tarbija jaoks, võttes arvesse sellist krediidi kulukuse määra, mis on teatavat tüüpi krediidilepingute puhul kõige tõenäolisem, ning ka nende lepingute esinemise sagedust konkreetsel turul. Krediidivahendaja peab lisaks avaldama ka oma volituste ulatuse eelkõige selles osas, kas ta teeb koostööd ühe või mitme krediidiandjaga või tegutseb iseseisvalt. Krediidivõimelisuse hindamise küsimust reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) vastutustundliku laenamise instituut (§ 403-2). See hõlmab teenuse osutaja kohustust omandada teavet (vajaduse korral küsides tarbijalt ja kasutades asjakohaseid andmekogusid), mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediiti lepingus
annaabi.ee 
