aastat või rohkem Levimine Kartuli-kiduussil puudub loodusliku leviku võime. Noorte kiduussi vastsete lähilevik toimub mullas kartulitaime juurte suunas. Tsüstid levivad uutesse piirkondadesse mulla, kartulimugulate, istikute, taimede, lillesibulate, põllu harimiseks kasutatud masinate ja seadmetega ning jalanõudega, aga ka vihma- ja lumeveega. Kõiki seemnekartuli tootmiseks kavandatavaid põlde kontrollib kartuli-kiduussi suhtes Põllumajandusamet. Kartuli-kiduussi tuvastamiseks tarbekartuli põldudel viib Põllumajandusamet läbi seiret. Kasutatud materjaalid http://www.biolan.fi/image/tuotekuvat/peruna.jpg http://www.pma.agri.ee/docs/pics/PMA_infoleht_2_kartulikid uuss.pdf http://www.forestryimages.org/browse/detail.cfm? imgnum=5393022
5. Riigimetsa Majandamise Keskus Riigimetsa majandaja ja haldaja, säästliku looduskasutuse korraldamine riigimetsas. 6. Muinsuskaitseamet Kultuutuväärtused ja nende kaitse. 7. Terviseamet Rahva tervise kaitsja. 8. Päästeamet Hädaolukorraks valmisoleku planeerija, päästepoliitika väljatöötaja ja rakendaja. 9. Põllumajandusamet Riiklik järelevalve ja arendustegevus põllumajanduse ja maaparanduse valdkondades. 10. Eesti Maaomavalitsuste Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 11. Eesti Linnade Liit Liidu liikmete huvide esindaja ja kaitsja. 12. Eesti Teaduste Akadeemia Eestis teaduse arendaja ja esindaja. 13
kaugusel asuvale täies õies rapsipõllule lasi Seiton teha enda teada haigustõrjet 26. juunil. Samal õhtul hakkasid Arvo Kirsi mesilased surema, mesila omanik pöördus põllumajandusametisse. Mürgitamiskahtluse alla sattunud Seiton, kelle põllud asuvad mesila naabruses, avastas inventuuri tehes, et taimekaitsevahendite nõud olid läinud segamini ja mädanikutõrjevahendi hulka oli sattunud mesilastele ohtlik putukatõrjevahend Danadim. Põllumajandusamet alustas antud juhtumi üle väärteomenetlust. Taimekaitseseaduse järgi on taimekaitsevahendi kasutamise nõuete rikkumise eest ette nähtud trahv kuni 200 trahviühikut (800 eurot). Kasutatud kirjandus • https://www.riigiteataja.ee/akt/1040631 (kasutatud 19.10.2014) • http://online.le.ee/2013/07/13/martna-mesilased- surid-murgisurma/ (kasutatud 19.10.2014) Aitäh kuulamast!
artikli 51 kohaselt kogu majandusüksuses 2009. aastast täitma kõik põllumajandusliku keskkonnatoetuse (PKT) taotlejad. Seega kohaldatakse nõudeid: - keskkonnasõbraliku majandamise - mahepõllumajandusliku tootmise - poolloodusliku koosluse hooldamise - kohalikku sorti taimede kasvatamise - ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul. Väetiste kastutamise min nõudeid kontrollib Keskkonnainspektsioon Taimekaitsevahendite kastutamise min. nõudeid kontrollib Põllumajandusamet Nõuded: NÕUE 1: Orgaanilisi ja mineraalväetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 31. märtsini ja muul ajal, kui maapind on kaetud lumega, külmunud või perioodiliselt üleujutatud, või veega küllastunud maale. NÕUE 2: Väetise laotamine pinnale on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10%. Kui maapinna kalle on 5-10%, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. novembrist kuni 15. Aprillini.
heintaimed/enamlevinud-liblikoieliste-heintaimede-liigid (21.10.2017). Punane ristik (Atlantis). Saku: OlderGrupp OÜ. http://www.oldergrupp.ee/sordid/plant/punane-ristik-atlantis (21.10.2017). Punane ristik (Harmonie). Saku: OlderGrupp OÜ. http://www.oldergrupp.ee/sordid/plant/punane-ristik-harmone (21.10.2017). Punane ristik. Jõgeva: Eesti Taimekasvatuse Instituut. http://www.etki.ee/index.php/92- sortide-kirjeldused-alam/104-punane-ristik?showall=1 (21.10.2017). Punane ristik. Saku: Põllumajandusamet. http://www.pma.agri.ee/index.php? id=104&sub=130&sub2=862&sub3=880&sub4=897 (21.10.2017). Riis, M., Karise, R. (2015). Mesilaste korjetaimed ja taimede tolmendamine mesilaste abil. Tallinn: Eesti Mesinike Liit. 59 lk. Sordileht seisuga 8. Jaanuar 2013. - http://www.pma.agri.ee/download.php?getfile2=3724 (30.10.2017). Sordiregistri avalikud päringud. Saku: Põllumajandusamet. http://jis.agri.ee:22008/ReportPages/sl_eesti_sordileht.aspx (21.10.2017). Tamm, S
Sõltuvalt taimeliigist või -liikide grupist tehakse sertifitseerimise käigus põldtunnustamine, proovide analüüsimine ning järelkontrolli põldkatsed. paljundusmaterjali sertifitseerimise korra ning nõuded taimeliigi või -liikide grupi kaupa kehtestab põllumajandusminister. 8. Paljundusmaterjali sertifitseerimist tõendav dokument ja selle kehtivusaeg. Sertifitseeritud seemne- ja paljundusmaterjali partii kohta väljastab Põllumajandusamet ja sertifitseeritud kultiveerimismaterjali partii kohta Keskkonnaamet sertifitseerimist tõendava dokumendi. 9. Mis on sordileht? Sordileht on nende sordilehte võtmisele kuuluvate põllu- ja köögiviljakultuuride liikide sortide loetelu, mille seemet ja paljundusmaterjali sertifitseeritakse ja võib turustada. 10. Mis on paljundusmaterjal? Paljundusmaterjal käesoleva seaduse tähenduses on seemnekartul ning aiakultuuri
Valitsemisalas on maaelu poliitika, põllumajanduspoliitika, kalanduspoliitika kalamajandust puudutava osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Valitsemisalas on Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Veterinaar- ja Toiduamet Jürgen Ligi rahandusminister Valitsemisalas on valitsuse finants- ja ressursihalduspoliitika ning riigi eelarvepoliitika kavandamise koordineerimine ja elluviimine, maksu- ja tollipoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, avaliku teenistuse arendamine, riigiabi andmise lubade menetlemine ning riigiabi seaduslikkuse ja kasutamise üle järelevalve teostamine,
Põllumajandusamet Struktuuriüksus ning Teenistuskohtade Töökohtade teenistus või töökoha Kokku arv arv nimetus JUHTKOND ning peadirektorile vahetult alluvad teenistujad ja töötajad Peadirektor 1 1 Peadirektori asetäitja 2 2 Nõunik 1 1 Juhiabi 1 1 TAIMETERVISE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist 7 7 TAIMEKAITSE OSAKOND Osakonnajuhataja 1 1 Osakonnajuhataja 1 1 asetäitja Peaspetsialist ...
· Peremeesliikide suur arv muudab selle leviku kontrolli keeruliseks. 1.1.4 Leviku tõkestamine · Phytophthora ei talu külmutamist · Phytophthora liikide leviku tõkestamiseks vajalikud abinõud on Euroopa Liidus reguleeritud komisjoni otsustega 2002/757/EÜ, 2004/426/EÜ ja 2007/201/EÜ. · Lisaks on liikmesriikidel kohustus teostada haiguse leviku tõkestamiseks monitooringuid. · Ohtlike taimekahjustajate järelvalve läbiviimise eest vastutab Eestis Põllumajandusamet ning monitooringut viiakse läbi alates 2005. aastast. · Monitooringu 17 käigus teostatakse taimede kontrollimist, pöörates tähelepanu kõikidele taime osadele. Samas ei ole visuaalne kontroll alati tõhus, sest taimed võivad olla nakatunud, kuid väliseid sümptomeid veel ei ilmne. · Vältimaks saastunud taimede importimist riiki peab taimedel kaasas olema taimepass, kus lisaks
( Resistentsuse teke ( Alternatiivse toidubaasi kaotamine (paljud mullas elavad putukad toituvad mitmesuguste taimede juurtest, kuid kui need on põhjaliku umbrohu tõrje käigus täielikult kaotatud, siis ei jää neil muud üle, kui süüa neile muidu vähesobiva kultuurtaime juuri) ( TK organisatsioonid, nende funktsioonid Põllumajandusministeeriumi allasutused 1. Põllumajandusamet www.pma.agri.ee Taimekaitsevahendite turule lubamine, Taimekaitseregistri pidamine, TK vahendite turustamise ja kasutamise ning TK seadmete alane järelevalve , Taimekaitsetunnistuste väljastamise sisuline korraldamine http://www.pma.agri.ee/index.php?main=1 Taimeterviseregistri pidamine, taimede ja taimsete saaduste sisseveo riiklik järelevalve; Ohtlike taimekahjustajate esinemise ja leviku tuvastamine, taimepasside väljastamine; seemnekartuli sertifitseerimine
paranemise ja puhta keskkonna nimel. Keskkonnainspektsioon teeb järelevalvet looduskeskkonna ja -varade kasutamise üle kõigis valdkondades. Valdkondi on kokku ligi paarkümmend ning need jagunevad inspektsiooni struktuurist ja töökorraldusest lähtuvalt kolmeks põhivaldkonnaks -keskkonnakaitse, looduskaitse ja kalakaitse. Keskonnaalast järelvalvet teostavad asutused: • kohalik omavalitsus • maa-amet • maksu ja tolliamet • politsei ja piirivalve amet • põllumajandusamet • päästeamet • tarbijakaitse amet • Tehnilise Järelvalve amet • Tervise amet • veeteede amet • Veterinaar- ja toiduamet Keskkonnaagentuur (KAUR)-Alates 1. juunist 2013. aastal alustas tööd . ... on Keskkonnaministeeriumi hallatav riigiasutus, mille olulisemad tegevused on riikliku keskkonnaseire tegemine ja korraldamine, ilmaprognoosi ja hoiatuste koostamine, hinnangute andmine keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite kohta, asjaomaste
ümberkorraldusi. 10.KOKKUVÕTE 11. 12.LISAD Lisa 1. Mahesead Viljandimaal Sillaotsa talus 13.KASUTATUD KIRJANDUS 1. Ökoloogiliste Tehnoloogita Keskus „Mahepõllumajanduslik seakasvatus“ Tallinn 2010 2. Eesti Põllumajandusministeerium „Mahe turg 2011.aastal“ 3. Eesti Põllu-ja Maamajanduse nõuandeteenistus http://www.pikk.ee/valdkonnad/loomakasvatus/seakasvatus 4. Põllumajandusamet http://www.pma.agri.ee/index.php? id=104&sub=128&sub2=319 5. Eesti Statistika http://www.stat.ee/loendused 6. Eesti Põllumajanduse Sihtasutus „Mahepõllumajanduslik teravilja- ja õlikultuuride kasvatus“, 2011 7. Eesti Maaülikool, Mahekeskus, Eesti Põllumajanduse Sihasutus „Teaduselt mahepõllumajandusele“ Tartu 2012 8. Eesti Põllumajanduse Sihtasutus „Mahepõllumajanduse nõuete selgitus tootjale“, 2011 9
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal annab 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartulist saab polüsahhariide, tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60 % peaks olema süsivesikud 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes olev - amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus, ning saadusteks on maltoos. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peaks saama toiduga 25 35 g kiudaineid, kuna lisavad soolesisaldisele mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde. kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad...
sobivaid mikroorganisme-bakterkultuure, mis parandavad seda liiki taimede toitumistingimusi. (5) Väetisepartii on sama nimetuse, koostise ja samade omadustega ning samadel tingimustel toodetud väetisekogus, mida peab olema võimalik tuvastada ja teistest väetisepartiidest eristada, et tagada väetisepartii jälgitavus. [RT I 2008, 49, 271 - jõust. 01.01.2009] (6) Pädevaks asutuseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2003/2003 artikli 27 tähenduses on Põllumajandusamet. [RT I 2009, 34, 224 - jõust. 01.01.2010] § 3. Väetise käitlemine ja käitleja (1) Väetise käitlemine käesoleva seaduse tähenduses on väetise turustamisotstarbeline tootmine, pakendamine, märgistamine, Eestisse toimetamine ja turustamine. (2) Väetise käitleja võib olla juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus. [RT I 2004, 32, 228 - jõust. 01.05.2004] § 4. Väetise tootmine
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE 2014/2015. ÕPPEAASTA Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste areng ja erinevad käsitlused. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse, tervisliku elukeskkonna hoidmise ja loomise, maastikukaitse ja – hoolduse ning väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse - Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitsevää...
Loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused. Looduskaitse on rahvusvahelised, riiklikud, poliitilisadministratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Looduskaitseväärtus- objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. Summaarne looduskaitseväärtus- liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse, maastiku looduskaitselised väärtused ja nende hindamine. Looduskaitselised väärtuskriteeriumid. 1.Metsakooslused: haruldaste liikide olemasolu, kahaneva alaga jäänukid, huvipakkuva arengustaadiumiga, omapärane struktuur, kasvavad ebahariliku...
TTÜ Tartu Kolledz Arhitektuuriajaloo referaat Kümme hoonet 19. sajandi lõpuni Koostaja: Saladus Juhendaja: Epi Tohvri Tartu 2013 Sissejuhatus Arhitektuur ehk teisisõnu ehituskunst on hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine. Arhitektuuriliste rajatiste kavandajat nimetatakse arhitektiks. Arhitektuuri liigitakse mitmeti, üheks võimalikuks jaotuseks on: sakraal-, profaan- ja maastikuarhitektuur. Arhitektuur on kunst, mida on viljeletud aastatuhandeid. See on kombineeritud ajastu ehituskunstitest, hoone otstarbest ning loomingulistest ilupõhimõtetest. Referaat tutvustab kümmet hoonet alates gooti stiilist kuni historitsismini. Hooned on sakraalhoonetest kirikud ning profaanhoonetest ühiskondlikult kasutatavad hooned. Kirjeldatud on hoonete põhilisi kasutusomadusi, ajalugu ja arhitektuurilisi elemente. A...
Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? tärklis 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? amülaas lõhustab tärklist ja saadusteks on maltoos 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Päevas peab täiskasvanud inimene saama 2535 g kiudaineid. suurendavad toidukördi mahtu, tekitades sellega täiskõhutunde, kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles, aitavad vältida kõhukinnisust ja võivad enne...
keskkonnakaitseinspektor; kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. Keskkonnaalast järelevalvet teostavad riigiasutused ja KOV. Kohalikud omavalitsused kontrollivad volikogus kehtestatud keskkonnaeeskirjade täitmist. Maa-amet kontrollib maakasutuse ja maakorralduse kinnipidamist. Maksu- ja Tolliameti pädevuses on jäätmekäitlus, kemikaalid, pakend. Politsei on keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja. Põllumajandusamet tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega. Päästeamet kontrollib kemikaaliseaduse täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Tarbijakaitseamet teeb järelevalvet pakendiseaduse ja kemikaaliseaduse üle. Terviseamet teeb järelevalvet GMO-de, veeseaduse, välisõhu kaitse seaduse üle. Veeteede Amet kontrollib laevade nõuetele vastavust ja sadamaseaduse täitmist. Veterinaar- ja Toiduamet jälgib GMO-dega
Kordamisküsimused inimese toitumisõpetuses (VL.0336) Toidusüsivesikud: 1. Mitu kcal energiat annab 1 g glükoosi? 4,1 kcal 2. Millist toidusüsivesikut saab palju kartulist? Kartul annab palju tärklist 3. Mitu % päevasest energiast peaks andma toidusüsivesikud (vahemik)? 55-60% 4. Miks muutub leib kaua suus mäludes magusaks? Süljes leiduv ensüüm amülaaas lõhustab leivas leiduva tärklise suus maltoosiks ning see on magusa maitsega. 5. Tärklis on a) monosahhariid b) disahhariid c) polüsahhariid 6. Milline hormoon on vajalik glükoosi transpordiks läbi rakumembraanide? Insuliin 7. Mitu g kiudaineid peaks inimene päevas toiduga saama, miks? Täiskasvanud inimene peaks toiduga saama päevas 25-35g kiudaineid, sest need suurendavad toidukördi mahtu ja tekitavad sellega täiskõhu tunde. Lisaks eeltoodule Kiirendavad toidumassi edasiliikumist peensooles ...
Politsei- ja Piirivalveamet – pädevuses on sellised valdkonnad nagu kalapüük, metsakasutus, jäätmekäitlus, enamiku kohaliku omavalitsuse kehtestatud keskkonnaalaste õigusaktide kontroll, loomakaitse, veesõidukitega liiklemine, merereostuse avastamine ja koristamine. Politsei on ühtlasi kõigi keskkonnakuritegude kohtueelne menetleja Põllumajandusamet – tegeleb GMO-de ja taimestiku kaitsega Päästeamet – kontrollib kemikaaliseaduse nõuete täitmist ja teeb keskkonnaohtlike ettevõtete järelevalvet. Samuti teevad päästjad tuleohutusjärelevalvet vältimaks metsa- ja maastikupõlenguid Tarbijakaitseamet – teeb järelevalvet pakendiseaduses (tagastatava pakendi osas) ja kemikaaliseaduses sätestatud nõuete
osa ja põllumajandustoodete kaubanduspoliitika kavandamine ja elluviimine, toidu ohutuse ja nõuetekohasuse tagamise korraldamine, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alase tegevuse koordineerimine, põllumajandusteadus- ja arendustegevuse ning põllumajandushariduse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Maaeluministeeriumi valitsemisalas on järgmised ametid: o Põllumajandusamet o Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet o Veterinaar- ja Toiduamet 8) Rahandusministeerium: Riigi eelarve-, ressursihaldus-, maksu-, tolli- ning finantspoliitika kavandamine ja elluviimine, majandusanalüüs ja -prognoos, riigiabialane nõustamine ja koordineerimine, raamatupidamise, audiitortegevuse, riikliku statistika, avaliku teenistuse ning riigivara ja riigihangetega seotud tegevus, riigi rahavoo juhtimine,
(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule teostavad riiklikku järelevalvet ka järgmised korrakaitseorganid: 1) Ravimiamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 18 sätestatud nõuete järgimise üle ravimi reklaamis; 2) Terviseamet käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuete järgimise üle meditsiiniseadme reklaamis ning 2. peatükis ja §-s 22 sätestatud nõuete järgimise üle tervishoiuteenuse reklaamis; 3) Põllumajandusamet käesoleva seaduse 2. peatükis ja §-s 26 sätestatud nõuete järgimise üle taimekaitsevahendi reklaamis; 4) valla- või linnavalitsus oma haldusterritooriumil välireklaami üle. (3) Käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud nõuete järgimise üle teostavad järelevalvet pankrotiseaduses sätestatud isikud seaduses sätestatud korras.
KESKKONNAKAITSE ÜLDKURSUS Umbes 5000 aastat tagasi Eesti alale rännanud hõimud suhtusid loodusesse austusega. Neil olid pühad paigad, mida hoolega hoiti: hiied, allikad, kivid, puud, jõed ja järved. Eestis on tänini teada ligikaudu 550 hiit ja enam kui 2000 muud pühapaika. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel, Eric VI Menved. Keelu mõte oli küll hoida saarte metsi kui meremärke, kuid kaudselt aitas see kaasa ka loodushoiule. 1642 Sõmerpalu talupoegade rahutused Võhandu jõel (Pühajõgi) lõhuti pais ja veski. Protestiti Pühajõe (Võhandu) voolu tõkestamise vastu veskipaisudega. Arvati, et voolu tõkestades vihastati jões elavat Pikset, mistõttu kahel eelnenud aastal oli maad tabanud ikaldus. 1644 Johann Gutslaff "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus” 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti alale (säästev metsaraie, mets-õunapuude, pihlakate, tammede, toomingate säi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
