TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Õigusteadus Nimi.................. E-post: .................................... REKLAAMISEADUS ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA Uurimistöö Juhendajad: Professor Raul Narits Lektor Silvia Kaugia Tartu 2011 TIITELLEHT SISUKORD SISSEJUHATUS 1. REKLAAMISEADUSE VASTUVÕTMINE, VÄLJAKUULUTAMINE, JÕUSTUMINE, MUUTMINE ..............
Reklaamiteooria I Eksam Iseseisvate küsimuste läbitöötamine 5.09 SLIDESHOW I. Mis on mis? • CONTENT MARKETING = SISUTURUNDUS • Tarbija käitumise ja lojaalsuse mõjutamine. • Eesmärk kasvatada müüki. • BRAND JOURNALISM = BRÄNDI IMIDŽI LOOMINE • Kasvatab klientide teadlikkust. • Levitab brändi filosoofiat ja tõekspidamisi. II. Kuidas rakendub seadus präegustele turunduskommunikatsiooni võtetele? • Sisuturunduse puhul on seaduses märgitud, et tarbijat ei tohi mõjutada ebaeetilistel viisidel, nagu näiteks eakama sihtgrupi kergeusklikkuse ärakasutamine ning väitmine, et toode on loodussõbralik, teatud eriliste omaduste ning teaduslikult tõestatud faktidega, kui see pole tegelikult tõsi. • Brändi imidži loomise puhul on seaduses sätestatud, et kaubamärk ei tohi enda imidži huvides teist isiku...
eesmärgiks on sisendada inimestele ootusi ja hoiakuid reklaamitavate kaupade või teenuste suhtes (Gerald de Groot 1980, Bachmann 1994, kaudu). Seega reklaam kui massiteabelevi nähtus on suunatud anonüümselt, on tasuline, inimesi psühholoogiliselt mõjustav/informeeriv ning kuulub kellelegi kui autorile (Bachmann 1994:5). Reklaam on turunduse tõhusaim vahend informeerimaks ostjat mõnest firmast, tootest, teenindusest või ideest. Reklaamiseadus käsitleb reklaamina teavet, mis avalikustatakse toodete või teenuste müügi suurendamise, ürituste või idee edendamise või mõnes muus vallas mõne muu soovitud tagajärje saavutamise eesmärgil ning mida reklaami avalikustaja tasu eest või mõnel muul vastutaval kaalutlusel levitab (Reklaamiseadus, 04.02.2009, §2, lg1). Tuhandete mõjutamiseks pole reklaamist paremat (Kotler 2002:108). Anne Anastasi on lihtsustatult väitnud, et reklaamipsühholoogia on põhiliselt suhtlemis- ja
() ( , , , ) () , ( ). ( ) , ( ). .. . : http://www.marketing-ua.com/articles.php?articleId=364 . , , , , . ( , 1) 1966 . (. « », IV, .., .135) : 1) ; 2) , ; 3) ; 4) ; 5) . , , - . . 1) ; 2) ; 3) ; 4) ; 5) . . « » ( 18 1995 ), « » ( 22.03.91) . (. « », IV, .., . 149, 165, 173, 176, 204. 207, 230, 247, 253, 273). . www.riigiteataja.ee: « » (Reklaamiseadus), « » (Keeleseadus), « » (Kaubamärgiseadus). « » , (Ravimiamet). «» - « c » ("Reklaamiagentuuride liit", www.eral.ee).
tõekspidamistega, nt kümme käsku. 18. Õigusakt- juriidilist väljendusviisi kasutades kirjapandud õigusnorm. 19. Konstitutsioon- - riigi põhiseadus, mis korraldab riigi valitsemist, inimeste õigusi ja kohustusi, kõige tähtsam õigusakt. (Eestis neljas põhiseadus) 20. Seadus- õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust, nt. Lastekaitse seadus, reklaamiseadus, jt 21. Määrus, otsus- õigusakt, mis täpsustab seaduses kirjapandud põhimõtteid, nt. Haridusministri määrus (hindamismäärus) 22. Eeskirjad- Reguleerivad käitumist, mingis ühiselu valdkonnas või asutuses, nt. Kooli sisekorra eeskiri, liikluseeskiri, käitumiseeskiri, jt. 23. Riigiteataja- ajakiri, milles avaldatakse kõik seadused, määrused ja otsused. 24. Riik- Hästi organiseeritud kogukond oma territooriumi, valitseja, seaduste, kirjakeele ja rahvaga. 25
Reklaam võib mõjuda positiivselt ka siis, kui ta on üles ehitatud subjektispetsiifilistele argumentidele ja eeldustele, nt Marile meeldivad Rakvere Lihakombinaadi juustuviinerid. Reklaamile reageerimine ja toote või teenuse ostmine kujutab endast valiksituatsiooni, kus kleint otsustab, mida ta valida soovib. Eriti ettevaatlik tuleks olla lastele suunatud reklaamidega. Reklaami mõju võib olla pikemaajalisem. Ka Eesti reklaamiseadus ütleb, et lastele suunatud reklaamis ei tohi ära kasutada laste loomulikku kergeusklikkust ja kogemuste puudumist. Reklaamis saab ja kasutataksegi väga palju erinevaid värve. Osav reklaamija saab ka oma värvivalikuga mõjutada klienti. Kui järgida kindlaid reegleid ja läbi mõelda, millisele kliendile on reklaam suunatud, arvestada milline on toode ja tema iseloom, siis saabki valida sobivad värvilahendused antud reklaamile. Näiteks kui televiisoris reklaamitakse uut
koostamise alused. kontrollimisel B.2.11. 1) turunduse alused; orienteeruma Kohusetundlikkus 1) osaleb kliendigruppide Müügitöö, 2) valdkonna majandusküsimust määratlemisel, arvestade turunduse õigusaktid es ja tundma teenust, toodet ning tehniline (reklaamiseadus); majanduse ning organisatsiooni vajadust; korraldamine 3) reklaaminduse turunduse aluseid 2) vajadusel osaleb hinda põhimõtted kujundamiseltoodetele/ (reklaamitöö teenustele korraldus); 3) kasutab erinevaid
rohkem kliente ja talvel vähem). Piirkonnas arendada aiasaaduste ja metsaandide kokkuostu, mis annab kohviku tegevuseks rohkem eeldusi – küpsetised ja road odavamalt kätte ja kodumaisest toorainest. Pakub hooajalist tööd inimestele, kes seda vajavad. Poliitiline keskkond – rahvusvaheline konflikt. Õiguslik keskkond – töölepinguseadus, palgaseadus, rahvusvaheliste lepingute muutumine, reklaamiseadus, raamatupidamisseadus, kaubandusseadus. Makrokeskkond – Konkurendid – konkurente pole, on ainult Konsum tüüpi kauplus. Kohviku eeliseks on kohapeal tarbimise võimalus. Tarbijad – igas vanuses maksuvõimelised isikud. Teaddlik tarbija, kes eelistab kohapeal tarbimise võimalust kiirsöögikohtadele. Huvigrupp – Facebookis luua huvigrupp, kust on leida uudiseid firma tegevuse kohta. Reklaam. 5. SWOT analüüs
rohkem peaks kajastama alkoholiga seotud pahupoolt. Alkoholi maksustamisel tuleks enim tähelepanu pöörata õlle aktsiisimäärade diferentseerimisele vastavalt kangusele, sest see vähendaks kange õlle tarbimist noorte ja vähekindlustatud elanike seas. Järelevalve efektiivsemaks muutmiseks tuleks muuta õigusakte. (11) Eestis puudub ühtne alkoholipoliitika dokument, ent on hulk õigusakte, mis reguleerivad alkoholiga seonduvat eelkõige Alkoholiseadus ja Reklaamiseadus. Nendest tulenevad alamastme õigusaktid, milleks nimetatud seadustes sätestatud iseärasuste tõttu on valdavalt kohalike omavalitsuste volikogude määrused (2) Mõned konkreetsed näited alkoholiseadusest, mis aitavad meil mõista ja tunnetada meie alkoholi kontrollipoliitikat: alkoholijaemüüki võivad Eestis teostada kõik äriregistrisse kantud ettevõtjad; alkoholijaemüügi õiguse saamiseks tuleb esitada taotlus kohalikule
intellektuaalomandi õiguskaitset. Nimetagem neist siinkohal mõned tuntumad: · Kaubamärgiseadus, jõustus 1.10.1992 · Autoriõiguse seadus, jõustus 12.12.1992 · Konkurentsiseadus, jõustus täielikult 1.1.1994 · Patendiseadus, jõustus 23.5.1994 · Kasuliku mudeli seadus, jõustus 23.5.1994. Lisaks eespoolnimetatuteile on vastu võetud Ringhäälinguseadus, Reklaamiseadus, Tööstusdisaini kaitse seadus. Käesoleval ajal on Eesti Vabariik ühinenud järgmiste rahvusvaheliste kokkulepetega Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsioon (WIPO), Tööstusomandi kaitse Pariisi konvensioon, Patendikoostööleping. Ka selles osas ei ole nimekiri lõplik, samuti on Eesti seadusandlus veel arenemas ning vajalik on intellektuaalomandi alaste suhete õigusliku reguleerimise tagamiseks vastu võtta mitmed intellektuaalse
kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele II. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1-65) leiate vastused alljärgmistest õigusaktidest: Kaubandustegevuse seadus. Tarbijakaitseseadus. Toote nõuetele vastavuse seadus. Konkurentsiseadus. Reklaamiseadus. Kaubamärgiseadus. Pakendiseadus. Jäätmeseadus. Mõõteseadus Toiduseadus. Alkoholiseadus. 2. Tubakaseadus. Küsimuste teisele osale (II. OSA. Küsimused 1 - 62) leiate vastused õpikust ning asjakohastest õigusaktidest (tsiviilseadustiku üldosa seadus, võlaõigusseadus, töölepingu seadus jne.) II OSA. Küsimused kaubandusõiguse teemal. Kaubandustegevuse seadus 1. Milline on Kaubandustegevuse seaduse reguleerimisala?
· Ametlik seaduste, määruste, juhendite näol · Mitteametlik ühiskonna tavade ja eetiliste standardite näol Ebaeetiliseks võib hinnata mõjustamisviisi siis, kui · Kui inimesed peavad otsuseid langetama (käituda, valida, eelistada, ...) piiratud v moonutatud info tingimustes tingimustes, kus info v situatsiooni tõlgendamine on väär/tendentslik Eetilisest aspektist "hellad" valdkonnad reklaamitegevuses: · Lapsed ja reklaam (vt. reklaamiseadus) · Tõde ja vale reklaamis (vt. reklaamiseadus) · Võrdlev reklaam (vt. reklaamiseadus) · Otsepostitus ja isikupuutumatus, privaatsus (vt. isikuandmete kaitse seadus · ja reklaamiseadus) · Alkoholi reklaam (vt. reklaamiseadus) · Ravimite reklaam (vt. reklaamiseadus) · Hasartmängude reklaam (vt. reklaamiseadus) Üldjoontes ei tohi reklaamitegevus kahjustada · Brändi identiteeti ja mainet · Ettevõtte identiteeti ja mainet
1. Mis reguleerib isikuandmete töötlemist EV-s? Isikuandmete töötlemisvaldkonda reguleerivad peamised üldseadused (IKS ja AvTS). Regulatsiooni kohaldamine Isikuandmete kaitse seadus (edaspidi IKS) Avaliku teabe seadus (edaspidi AvTS) Valdkondade eriseadused (nt rahvastikuregistri seadus, reklaamiseadus, infoühiskonna teenuse seadus, elektroonilise side seadus jne) 24.oktoobri 1995 Direktiiv 95/46/EC isikuandmete töötlemise kohta EN 1981. a Üksikisikute kaitse konventsioon, mis puudutab isikuandmete automatiseeritud töötlemist. Regulatsiooni põhimõte on tagada isikuandmete töötlemisel füüsilise isiku põhiõiguste ja põhivabaduste kaitsmine kooskõlas avalike huvidega. St millistel juhtudel peab ja millistel juhtudel ei pea isikuandmete töötlemise nõudeid kohaldama?
mitteametlik eetiksüsteem. Enamus reklaamieetikaga seotud formulare on oma alguse saanud 1930. aastatest, suure majanduskriise aegadest, mil reklaam sattus suure kriitika alla. Reklaamieetika üldalused on fikseeritud "Rahvusvahelises reklaamikoodeksis", mille esmavariant anti välja 1937. aastal. Viimane variant on aastast 1987, mis ilmus eesti keeles 26. augustil 1990. aastal Äripäevas. Reklaami legalistliku eetika väljundiks Eestis on 1998. aasta 1. jaanuarist kehtima hakanud reklaamiseadus. (Roose 2002: 34) Reklaami üldteema alla on koondatud mitmeid olulised alateemad, mis käsitlevad reklaami osa väärtushinnangute ning elustiili kujundamisel, reklaamides esiletõstetavaid väärtusi ning nende suhteid eetiliste normidega. Reklaami ja moraali alateema käsitleb reklaami ja moraalinormide vahelisi suhteid üldiselt. 13 Üldiselt annavad reklaamieetikas tooni kaks küsimust. Esiteks, milliseid tooteid või
eesmärgil, kui puudub käesoleva seadustiku §-des 183 kuni 185 sätestatud süüteokoosseis, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. § 203. Asja rikkumine ja hävitamine Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. REKLAAMISEADUS § 8. Lastele suunatud reklaam (1) Käesolevas seaduses käsitatakse lapsena isikut, kes on noorem kui 18 aastat. (2) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, peab arvestama nende east tuleneva kehalise ja vaimse eripäraga. (3) Reklaami sihtgrupiks ei tohi olla lapsed, kui reklaamitava kauba müümine või teenuse osutamine lapsele on keelatud. (4) Reklaam, mille sihtgrupi moodustavad peamiselt lapsed, ei tohi:
laienemist ka välisriikidesse. Koostöö võimekus on meil personaalsete kontaktide tõttu olemas näiteks Lätis, kus ettevõtlust ja äri Stockholmi Kõrgemas Majanduskoolis Riias õpib ühe meeskonna liikme vend, kes oli antud äriidee kaasautoriks. 3. Majanduskeskkond 3.1. Ettevõtlust reguleeriv seadusandlus Ettevõtte tegevust reguleerivad kõik Eesti Vabariigis kehtivad asjakohased seadused. Tulenevalt ettevõtte tegevusalast reguleerib meie ettevõtte tegevust lisaks Reklaamiseadus. 3.2. Makromajanduslikud tendentsid Makromajanduslikul tasemel leiame, et Eesti majanduse väljavaated on võrreldes Euroopaga suhteliselt head. Kui Euroopas oodatakse peaaegu olematut SKP kasvu, siis Ida- Euroopa riikides oodatakse mõne protsendipunkti võrra kõrgemat SKP kasvu. Mistõttu usume, et meie klientidel Eesti ettevõtetel on piisavalt hea makrokeskond edukalt tegutsemiseks, ning seeläbi prognoosime Eesti ettevõtete reklaamikulusid järgnevatel aastatel
tagajärge. Riigikogu valimiste seadus §1 lg 3 Igal valijal on üks hääl. 2. Viitavad: Sisaldavad viite kas H-le või D-le Perekonnaseaduses §180 lg 2 Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seadustiku §131 3. Kitsendavad: välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. Reklaamiseadus §8 lg 6 Käesoleva paragrahvi lõikes 5 ei kohaldata reklaamile. 1) lapse käitumise avalikes huvides suunamiseks…. Õigusnorm Õigusnormi kui süsteemi osa: I Mitteamorfsus- terviklikkus II hierarhilisus Iseseisvus Eesmärk Organiseeritud Iseregulatsioon … Juriidiline fakt Eluline asjaolu, mille esinemisega kaasnevad juriidilised tagajärjed. RIIK Riigis on tööjaotus, mis tähendab seda, et igaüks töötab ühiskonnas mitte ainult enda, vaid teiste jaoks
integreerimine ühtse eesmärgi - klientide rahulolu - saavutamise nimel. Kliendikeskse ettevõttekultuuri kujundamine avaldub selles, et töötajaskonna mõtlemis- ja käitumisviisid lähtuvad nii olemasolevast kui potentsiaalsest kliendist. Orienteerumine pikaajalisele kasumile tuleneb äritegevuse eesmärgist teenida püsivat kasumit. 32. Selgitage, kuidas seadusandlus mõjutab ettevõtte turundustegevust ( 5 punkti) Reklaamiseadus sätestab reklaami mõiste, reklaamile kehtestatud üldnõuded, keelud ja piirangud ning järelevalve korralduse ja vastutuse seaduse rikkumise eest. intellektuaalne omand (autoriõiguse seadus); andmekaitseseadus; tarbijakaitseseadus; Konkureerimine ja ärisaladus (Ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus) 34. Selgitage millistest teguritest tuleneb brändi väärtus ja millised funktsioonid on brändil? Toodet iseloomustab kõige rohkem kaubamärk
selle areng.. Juriidilisõiguslik (v. poliitiline) keskkond Juriidilisõigusliku keskkonna moodustavad turundustegevust mõjutavad poliitilised jõud, seadusandlikud aktid, ametkonnad ja riigivõimuorganid. Nt sigaretitootajd on sõltuvuses tubakavastasest seadusandlusest. Poliitilised tegurid: juriidilised aktid (seadused, määrused, lepped): äriseadustik; konkurentsiseadus; reklaamiseadus; võlaõigusseadus. Valitsus mõjutab toodet, toote hinda, toote müügikohta, reklaami. 24 Demograafiline keskkond Demograafilise keskkonna moodustavad rahvastikuga seonduvad mõjurid. Turundajatele on olulised sellised tunnused nagu rahvaarv, koosseis,
vaidlusaluse teabe avalikustamisel puudub muu mõistlik eesmärk peale soovi suurendada kaupluses pakutava kauba müüki. Linnavalitsuses on dokumenteeritud õigusrikkumine (on pildistatud kaupluse aknaid koos kleebistega), menetlus on läbi viidud piisava põhjalikkusega. Palun hinnake linnavalitsuse kirja õiguspärasust, määrates esmalt haldustegevuse liigi. Palun hinnake kirjas märgitud sunnivahendi kohaldamise võimalikkust. Väljavõtted õigusaktidest Reklaamiseadus § 2. Mõisted (1) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 3) reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil; (2) Reklaamina ei käsitata: 2) majandus- või kutsetegevuse koha tähistust selle nime, liigi, kauba müügi või teenuse
tema nõudeid, teise rakendamisel on võetud aluseks keskmine tarbija ning paratamatult ei saa arvestada kõigi vajaduste ja soovidega. Kobardunud (rühmitunud) eelistuste puhul kõlbab diferentseeritud segmentimisstrateegia. Selgelt eristuvad erinevad tarbijarühmad ning igaühele saab suunata oma toote ja sõnumi. 4) Segmentimistunnused, segmentimise alused, positsioonimine, positsiooni mõõtmine ja selle tulemuste esitamine positsioonimiskaardil Vt mõistete alt 5. REKLAAMISEADUS Põhimõisted 1) Reklaam ning reklaamina mitte käsitletav teave Reklaam – teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil Reklaamina ei käsitata: 1. majandus- või kutsetegevuse kohas, kus müüakse kaupa või osutatakse teenust, antavat teavet kauba,
Euroopa Liidus on tarbijakaitsealaste õigusaktidega tagatud kõigile õigus võrdsele kohtlemisele nii supermarketist majapidamistarvete ostmisel, elektriarve tasumisel kui ka näiteks muusika allalaadimisel. Euroopa õigusaktidega tagatakse tarbijatele võrdne kohtlemine, lubatud normidele vastavad tooted ja õigus hüvitisele, kui miski on valesti (Tarbija- ja turundusõigus 2011). Kuigi tarbijat kaitsevad kaudselt ka muud seadused (nt konkurentsi-, monopolidevastane, reklaamiseadus jms), kehtib tänapäeval tavaliselt igas enam- vähem tsiviliseeritud riigis ka tarbijakaitseseadus. See põhineb ühiskonnas valitsevail eetilistel tõekspidamistel tarbija õiguste suhtes. Neli tarbija põhiõigust, mis kajastuvad iga (arenenud) riigi tarbijakaitse põhimõtetes, sõnastas kõige esimesena aastal 1962 J. F. Kennedy. Need on järgmised (vt Joonis 1): õigus turvalisusele; õigus valikule; õigus olla kuuldud;
(Perekonnaseadus §180 lg2) Võib rääkida nn otsesest viitest ja blanketsest viitest. Otsene viitamine on võte, kus normitekst viitab mõnele samas õigusaktis olevale normile. Blanketne esitamisviis on võte, kus normitekst viitab mõnes teises õigusabis olevale normile. · Kitsendavad välistavad olukorra, kus õigusnormi faktilist koosseisu saab mõttest lähtuvalt laiendada nendele elulistele asjaoludele, mille suhtes ta ei tohi kehtida. (Reklaamiseadus §8 lg6) Õigusnormi struktuuriosade liigid 1. Hüpotees · Lihtne kirjas üks eluline asjaolu ja selle esinemisel järgnebki õiguslik tagajärg · Keeruline seadusandja on tegelikkusest välja valinud kaks või enam elulist asjaolu, õiguslik tagajärg saabub nende mõlema esinemisel. Ja/ning · Alternatiivne kaks või enam, õigusliku tagajärje saamiseks piisab juba ühe esinemisest. Või 2. Dispositsioon · Lihtne · Keeruline
käitumise ja hoiakute vahel püüab ta nende vahelist vastuolu vähendada, muutes seega oma hoiakuid, sest tema käitumine oli sotsiaalselt aktsepteeritav, kuid hoiakud mitte. Inimese hoiakud mõjutavad ka tema tööalast elu ja suhteid. See kõik näib ehk jube teoreetiline ja idealistlik, kuid on täiesti mõistetav. Üheks hoiakutega manipuleerijaks on kindlasti meedia. Meedia on sellel alal suhteliselt mõjukas. Meediaga seoses on üheks mõjutajaks kindlasti reklaam, või õigemini reklaamiseadus, mis keelab esitamast sugupooli diskrimineerivaid reklaame. See tagab mingilgi määral ebavõrdsuse vähendamist, sest meedia loob stereotüübid, trendi ja tõekspidamised ning ühiskond järgib neid. Mida soolise võrdõiguslikkuse seadus reguleeriks? Ideaalis reguleerib soolise võrdõiguslikkuse seadus soolist võrdsust kõigis eluvaldkondades. Muidugi välja arvatud valdkonnad, mis puudutavad bioloogilist
annaabi.ee 
