Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge
Add link

PSÜHHOLOOGIA ALUSED (0)

1 HALB
Punktid
Vasakule Paremale
PSÜHHOLOOGIA ALUSED #1 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #2 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #3 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #4 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #5 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #6 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #7 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #8 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #9 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #10 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #11 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #12 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #13 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #14 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #15 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #16 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #17 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #18 PSÜHHOLOOGIA ALUSED #19
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-06-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

53
doc

Psühholoogia alused

Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis.

Psüholoogia
90
doc

Psuhholoogia alused

Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis.

Psühholoogia alused
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10

Psühholoogia alused
20
docx

Psühholoogia alused konspekt

Psüühlised protsessid ­ vaimne tegevus välismaailma peegeldamisel, mis avaldub tunnetusprotsessidena, emotsionaalsete ja tahtelisteprotsessidena Psüühilised seisundid ­ inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära,meeleolu Psüühilised omadused ­ konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned ( need jooned, mis iselo. Inimese psüühikat kiiruse,täpsuse, püsivuse, muutlikkuse , aktiivsuse taseme, mahu jaseisukohalt) Eksperiment ­ psühholoogiliste uuringute põhiliseks meetodiks on katse. See on olukord, kus katse korraldaja püüab arvustada ja muutumatuna hoida teatud faktoreid või tegureid ja muuta sihipäraselt ning kontrollitud määral teisi faktoreid või tegureid Vaatlus ­ sihipärane objekti jälgimine faktide kirjeldamise ja seletamise eesmärgil. Rajatud hüpoteesile, viiakse läbi varem koostatud plaani alusel (sama ka eksperimendi puhul)

Ülevaade psühholoogiast
107
docx

Õigusdeaduskonna sissejuhatus psühholoogiasse

Psühholoogia Bachman, Talis 26.09.08. Põhiraamat ­ Rait Maruste ja Talis Bachman ,,Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine. Psyche + logos psühholoogia (hing + õpetushingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Objektiivne keskond ([psii]tähistab psüühikat, hingeelu nähtusi) Psüühika determinatsioon: *ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) *bioloogiliselt (aju) Psüühilised nähtused: *psüühilised protsessid (nt emotsioon (vana tuttava nägemine)) *psüühilised seisundid (nt protsessid (meri, lained liiguvad, kajakas lendab ja laev upub)) *psüühilised omadused (nt teadtud kvaliteet, omadused, mis aitavad seda kategoriseerida (inimene on vastutustundlik, ärrituv (sa pole koguaeg, aga vahel))) 3 psühholoogiat: *Eelteaduslik (common sense) *Filosoofiline

Psühholoogia
26
doc

Psühholoogia alused konspekt

1879 - sellest aastast võib psühholoogiat pidadada teaduslikuks distsipliiniks. Wilhelm Bunt rajas eksperimentaalse psühholoogia labori Leipzigis. Filosoofilisi käsitlusi tunnetusest: Antiik-Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: materialistlik (Demokritos) ja idealistlik (Platon). Platon väidab, et hingel pole midagi ühist mateeriaga, vaid hing on ideaalne ning tunnetus seisneb kehasse asunud hinge meenutustes elust ideaalses maailmas. Platon (428/7-348/7 e.m.a.):

Psühholoogia alused
51
docx

PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR

Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid) - Elektromagneetilised lained (nähtav valgus) - Füüsilismehhaaniline surve (puudutus) - Molekulid õhu koostisosana (kaselehtede tolm) Vastavates meeleorganites tekitavad need ärritajad erutuse (ergastuse) erutus kantakse edasi närvikeskustesse (peaajusse ja selle koorde) seal töödeldakse andmed töötluse tulemusena tekivad inimesel tegelikkuse esemetest ja nähtustest ideaalsed teadvustatud kujundid.

Psühholoogia
74
docx

Psühholoogia konspekt

Eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida. Psyche (kreeka k) – hing, vaim Logos (kreeka k) – õpetus Psüühika - organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides/organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüühilised nähtused jagunevad:  protsessid - tunnetus- ja emotsionaalsed protsessid, toiminguid käivitavad ja suunavad protsessid (nt inimesele meenub midagi - ta mõtleb sellele - tunneb midagi - unustab)  seisundid - inimese üldine aktiivsuse tase, olek, psüühiliste protsesside kulgemise eripära, meeleolu.  omadused - inimese psüühika tüüpilised erijooned, mis iseloomustavad inimese psüühikat kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse, aktiivsuse taseme, mahu, suunitluse jm seisukohalt (nt võimed, temperament, iseloom, huvid, väärtused, ideaalid). On teatud

Psühholoogia



Märksõnad

Mõisted

teema 1, psyche, teaduslik psühholoogia, eristavaks jooneks, teoreetiline psühholoogia, rakenduslik psühholoogia, eripsühholoogia, psüühilised protsessid, üldine olek, eksperimentaalselmeetodil, laboratoorsele eksperimendile, vestlus, sisalduvale informatsioonile, üldpsühholoogia, patopsühholoogia, eksperimentaalpsühholoogia, teema 2, algne objekt, määratud tervikuga, psühhodünaamiline perspektiiv, teema 5, teema 6, aistingul, abstraktne, psühhofüüsika, erinevatel tajumodaalsustel, süntesteesia, kontrast, omaduseks, titngitud refleksid, taju konstantsus, sisendus, hallutsinatsioon, identifikatsioon, refleksioon, empaatia, stereotüpiseerimine, aktsentueerimine, projektsioon, küllalt levinud, protsessile, unustamine, reprodutseerimine, reminstsentsi nähtus, hüpermneesia, plokkskeem 1, plokkskeem 2, semantika, morfeem, süvastruktuur, sapiri, vene keeles, erikeel, hääle tekkimiseks, sisekõne, suuline, afektiivne, monoloog, assotsiatiivne eksperiment, fooniandmed, afaasia, wernicke piirkond, lihtsaim mõõt, teema 12, eneseregulatsioon, tahte funktsioonid, tahteakt, motivatsioone teke, apraksia, internaal, internaalidel, teema 13, teema 14, orienteerumisrefleks, sensoorne, motoorne, filtreerimine, paralleelne töötlus, järjestikune töötlus, tugevnemises, metronoomiplõksatusi, konsentratsioon, tähelepanu organisatsioon, refraktaarsus, ülerahvastusefekt, filtriteooria, tähelepanu tüübid, eelisteks, vaikne uni, hingamine, aktiivne uni, äsjasündinul, silmaliigutused, hingamine, anesteesia, teema 15

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Uutele kasutajatele e-mailiga aktiveerimisel
10 punkti TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun