· taju apertseptsioon sõltuvus varasemast kogemusest · taju aktiivsus organsüsteemide aktiivne olek tajus 9.Tahteline ja tahtmatu tähelepanu Tahtamatu tähelepanu tekib sel juhul kui inimene ei ole püstitanus eesmärki olla tähelepanelik Tahteline tähelepanu on tähelepanu teadlik ja tahtlik suunamine mingile objektile või tegevusele 10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine
välisärritaja vastavus inimese seisundile, ootusele, vajadusele 4. tunded igasugune välisärritaja, mis kutsub esile mingi tunde, äratab tähelepanu 5. huvi 6. ootus Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks
teadvustamatu; eeldab varasemat kogemust tajutava objektiga. Näiteks kui sõnast on osad tähed ära võetud, siis inimene suudab ikkagi selle sõna välja mõelda, isegi amneesiat põdevad inimesed. Känkimine - On järjestikku esitatud materjali mõtteline rühmitamine teatud ühikuteks, millele saab anda mingi uue nime. N 48398438493498398=48 398 438 493 498 398 Assotsiatsioonide liigid??? Tahtlik ja tahtmatu omandamine??? Mnemotehnika materjali objektiivne, subjektiivne organiseerimine. Käsitletud mäluseadusest tuleneb, et üsna kasulik on siduda sellist materjali, millel endal mõtet ei ole, nagu aastaarvud ajaloos, telefoninumbrid, mõned nimed jne. Sellist võtet kasutab mnemotehnika ehk mälutehnika. Näit: Mõned maja- ja korterinumbrid võime meeles meelde jätta, kui leiame neis mingi seose, näit. 31-62 (viimased kaks numbrit on esimese korrutis kahega)
Sõna jõud võis uskumuse järgi tappa ja ka ellu äratada. Oluline õppimise vorm pidi olema ka mnemoonika ehk mälu treenimine. Kirjaeelsel perioodil anti kogu sugukonna tarkus edasi suuliselt. Selle info kogus oli aukartustäratavalt suur. Omalt poolt ei tohtinud midagi lisada ega ära unustada, sest õigest mälust olenesid head suhted kaitsejumalatega. Me teame küll nii kaugetest aegadest äärmiselt vähe, kuid peame kindlasti järeldama mingisuguse mnemotehnika olemasolu juba siis, vastasel juhul ei oleks olnud võimalik kõiki legende, hümne, pärimusi, lugulaule mälus talletada. Kahtlemata tegelesid säärase raske ja vastutusrikka valdkonnaga eelkõige jällegi hõimujuhid, samaanid ja targad. Kuid mingit õpetust pidi saama iga suguharu liige, et maagilistes tantsudes, riitustes, leina- ja rõõmutseremooniates väärikalt osaleda. Ilmselt tuleb silmas pidada ka rütmi,
köitvus , huvi,erutus,virgus, psüühiline aktiivsus 2) kordamiste arv ja omandamise metoodika mnemoonika, ei tohi ületuupida, õige omandamine (plaanipärasus, materjali seostumine varasema teadmisega, süstematiseerimine, võrdlemine , olulise esiletoomine jne) 3) materjali hulk ja iseloom 4) omandamisvõime sõltumine elueast Tahteline kui meeldejätmisvajadus on isiksuslikult oluline Tahtmatu see on parem,kui on seotud aktiivse toimimise ja tegevusega Mnemotehnika/mnemoonika - meeldejätmisoskus, mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust. Mälumaht - muutub ökonoomsemaks, vabanevad nö mälupesad, kui oled õppinud või harjunud teatud koosesinevaid elemente tervikuks koondama Maagiline arv Georg Miller, näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama ja vahetult reprodutseerima
Äratundmine- tajudes mingit objekti, sündmust vms, millega oleme varem kokku puutunud, tunneme selle ära. Meenumine- materjal tuleb meelde n-ö iseenesest. Meenumine ei nõua tahtepingutusi, sageli kutsuvad seda esile juhuslikud vihjed Meenutamine- eeldab juba tõsist mõttetööd ja tahtlikku pingutamist. Samas võib liiga tugev tahtmine meenutamist hoopis pärssida. Mnemotehnika- mälutehnika Meeldejätmine, seoste loomine. Silmamälu, numbrimälu, sõnamälu ja kujundimälu. Mälu liigid- liigitatakse lähtealusest olenevalt mitmel viisil. Materjali mälus säilimise aja järgi eristatakse sensoorset, primaarset ja sekundaarset mälu. · Meeleelundite kaudu tulev informatsioon salvestatakse automaatselt sensoorsesse mällu, kus see vähem kui sekundi jooksul sorteeritakse ja kodeeritakse lühiajalise salvestuse jaoks.
Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus. Omandamisele mõjub ka üldine aktivatsiooniaste (virgus, huvi, erutus ,magamatus, alkohol, huvipuudus jne) a.i.1.a.i.2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika ehk mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. a.i.1.a.i.3. Materjali hulk ja iseloom. Täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali omandamisvõime iseloomustamiseks kasutatakse ,,vahetu mälu mahu" mõistet. Vahetu mälu tüüpilist mahtu määratletakse sageli nn
tekkivad ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsioonid Ühe nähtuse või tunnetusühiku aktualiseerumine psüühikas kutsub esile ka teise aktualiseerimise. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. (ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib
ajutised või püsivad närviseosed ja nende seoste keerukamad kompleksid ehk assotsiatsioonid. Assotsiatsioonid Ühe nähtuse või tunnetusühiku aktualiseerumine psüühikas kutsub esile ka teise aktualiseerimise. Assotsiatiivne eksperiment Carl Gustav Jungi projektiivtesti vorm isiksuse varjatud afektiivsete komplekside väljaselgitamiseks. (ütled kass vastab koer, ütled lumi vastab valge ) Tahteline omandamine , Tahtmatu omandamine Mnemotehnika /mnemoonika omandamist hõlbustab meeldejätmisoskus. Nt ,,kohtade meetod". Mälu maht vahetu mälu maht: täiesti uue või omavahel mõtteliselt seostamata materjali (arvud, sõnad, terminid võõrsõnad) omandamisvõime. ,,maagiline arv" NN maagiline arv 7+_2 näitab infoühikute hulka, mida inimesed on võimelised vahetus mälus säilitama. Komp (känk) psühholoogiline infosisaldusühik. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda:
On loodud mitmeid üldisi programme, mida saab rehabilitatsiooniks rakendada, kuid nende rakendamine on juhtumipõhine. Tehnikate valik sõltub pt-di eelistustest, tema individuaalsetest vajadustest, eelnevast ravist. Efektiivseks rehabilitatsiooniks on vajalik - terapeutiline suhe pt-ga - süsteemsus ja tegevuste tähenduslikkus - valitud tehnikad peavad pt-di seisundiga sobima - vahepealsed hindamised, et jälgida edenemist Mnemotehnika – meeldejätmine mingi kindla koodi järgi. Vaimne kujutlemine, “kohtade meetod” (method of loci) – meeldejäetava info “asetamine” kindlatesse teadaolevatesse asukohtadesse Hajutatud meenutamine (spaced retrieval) – meeldejätmise soodustamine läbi kordamise Kaduvad vihjed (vanishing cues) – meenutamise soodustamine läbi vihjete, nii et järk-järgult piisaks järjest napimast vihjest.
Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus. Omandamisele mõjub ka üldine aktivatsiooniaste (virgus, huvi, erutus ,magamtus, alkohol, huvipuudus jne) 30 2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist
1. Psüühilise aktiveerituse suunatus omandamisele. Omandamist soodustavaks teguriks on vajadus omandamiseks. Tahte osavõtu alusel eristatakse tahtelist ja tahtmatut omandamist. ; Omandamissoodsalt toimib omandatava materjali või omandamisprotsessi emtosionaalne köitvus. Omandamisele mõjub ka üldine aktivatsiooniaste (virgus, huvi, erutus ,magamtus, alkohol, huvipuudus jne) 2. Kordamiste arv ja omandamise metoodika. Omandamist hõlbustavaks on mnemoonika eh mnemotehnika. See on mitmesuguste mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis hõlbustab meeldejätmist ja võimaldab suurendada mälu mahtu, kestust ja täpsust, kasutades ära lisaassotsiatsioone,materjali oskuslikku rühmitamist jms. 3. Materjali hulk ja iseloom. Psühholoogiliseks infosisaldusühikuks ei ole mitte bitt vaid komp ehk känk. Ühe komba infosisaldus võib varieeruda; tähtis on see, et isiku jaoks on tegemist
kinnistumiskes vajalik (tuupimisel annab sama arvu kordamiste harjutamine paremaid tulemusi kui sama arvu kordamiste kuhjamine) Tähtis on omandamiseesmärgi selge määratlemine, plaanipärasus, materjali seostamine, süstematiseerimine, võrdlemine; uute mõistete õppimine palju näiteid; omandamist hõlbustab ka mnemoonika e mnemotehnika mitmete mehhaaniliste ja vaimsete abivõtete süsteem, mis võimaldab suurendada mälumahtu, kestust, täpsust nt ,,kohtade meetod" materjali mõtteline paigutamine hästi tuntud ruumi teatud kohtadele ja ebatavaliste assotsiatsioonide loomine, visuaalseid kujutusi kasutades. Tuleb tunda oma mälu iseärasusi ja kujundada endale sobiv omandamismeetod. Materjali hulk ja iseloom mida enam on omandatava kohta eelteadmisi seda