III-FALLILINE FAAS(3 -6 a) Oidipuse staadium, tekivad agresiivsus vastassoo vastu. V ETAPP(13-18.a) Identsus ja rollisegadus .Olulisel kohal on tugevad tunded, väga tugev armumine, tugevad üksindustunded. poistel tunded ema vastu. Omandab palju isa maneere. Tekib huvi seksuaalküsimuste vastu, seksuaalfantaasiad, tähtis on sooline identifikatsioon ja soolised Närvisüsteemi kõikumine märgatav. Teiste suhtes ollakse tihti egotsentrilised ja isepäised, kuid seesmiselt abitud ja väärtusetud. Käitumine on pendeldav- mängud. Õpitakse moraalistandardeid: formeerub suhtumine mõistetesse "naiselik", "mehelik", "õige", "väär" jne. Suhtumine seksuaalsusse saab alguse sellel kord aktiivne, kord passiivne. Vanematega suhtlemisel peaks tekkima sõbrasuhe. Tekib lõplik seksuaalne orientatsioon. Probleemid söömisega
· vaimne mina · sotsiaalne mina · ideaalmina Enesehinnang (W. James) = Edu / Taotlused Nõudlusnivoo (K. Lewin) - nõudlikkus enese suhtes Isiksus (persona= mask) Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng Sotsiaalse mina areng on mõjutatud kolme teguri vastastikusest koostoimest: · sünnipärased isiksuse omadused · vanusega seostuv sotsiaalne kogemus, mis omandatakse kultuurikontekstis · kasvukeskkonnas omandatud sotsiaalsed oskused ja kogemused Sotsiaalne identifikatsioon Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: · tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse · asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Mina kui teadmiste struktuur Mina-skeemid · Mina-skeemid peegeldavad enesekohaseid teadmisi, kogemusi ja mälestusi endast
Sinna alla kuuluvad repressioon (väljatõrjumine), nihe (keskendumine teise asja), vastureaktsioon (väljendatakse vastandikust mõtet), projektsioon (teiste süüdistamine), ratsionaliseerimine (tuuakse labaseid vabandusi) ja regressioon (lapsepõlve mälestusmallid). 8. Teiseks on primitiivsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad eitamine, väljaelamine, lõhestamine (kaksikelu elamine), autistlik fantaasia (kujuteldatakse palju), projektiivne identifikatsioon (kujuteldatakse end kellegi teisena), primitiivne idealiseerimine (nõustutakse pahade omadustega), omnipotentsus ( võetakse liigselt vastutust) ja enda alavääristamine (lootes saada teistelt kiitusi). 9. Kolmandaks on küpsed kaitsed. Sinna alla kuuluvad kompenseerimine (negatiivsete külgede tagasitegemine teisel alal), asendamine, allasurumine, intellekualiseerimine (emotsioonide suunamine millegile teisele), ennetamine, altruism (teiste sarnaste
• Selge suhtlus • Kliendi rahulolu kõige tähtsam Käitumine/hoiak • Keskendumine kliendile ja tööle • Keelatud söömine/joomine/suitsetamine/nätsu närimine töö ajal • Keelatud magamine töö ajal • Keelatud isiklikud nutiseadmeid Väljanägemine • Hoolitsetud, puhas, professionaalne väljanägemine • Sobivad ehted • Sobilikud jalanõud • Puhas ja korralik vormiriietus • Nähtaval kohal nimesilt ja/või ametlik identifikatsioon • Päikseprille võib kanda vaid väljas, päevasel ajal ning mitte klientidega suheldes Informeeritus • Võimelised juhiseid andma • Selged ja arusaadavad väljendid • Säilitama rahu ja viisakuse suheldes ärritunud kliendiga • Pakkuma lahendusi • Teadma, kust saada abi kui kliendiga suheldes tekib keelebarjäär • Teadma, kust saada arstiabi • Teadma, kust leida vastavat personali Hindamismeetodid
Enne Eesti iseseisvumist oli venelastel valdav NLi identiteet. Selle suuna järgi ei toimu seoses olude muutusega kultuurilise identiteedi oluliseks muutumist. Seda suunda pole erinevad uurijad kinnitanud. Kokkuvõtteks võib öelda, et mitte-eestlaste identiteedi edasine kujunemine on võtmeküsimus Eesti ühiskonna ja muulaste vaheliste suhete kujunemises Varasemad uurijad on Eestis elavate venelaste iseloomustamisel toonud välja järgmised punktid: Tugev territoriaalne identifikatsioon koduvabariigiga ja nõrk Vene kodaniku identifikatsioon Venemaaga. End eristatakse Venemaa venelastest ja Eestit peetakse oma kodumaaks. Venemaal oleks elu nende jaoks harjumatu, kuigi kultuuriliselt ollakse sellega seotud. Madal identifikatsioon uue Vene riigiga peale 1991.aastat. Eestis elavad venelased osutavad nii avalikku kui varjatud vastupanu neid Venemaaga siduvale poliitikale ning peavad end üha vähem Venemaal toimuvate sündmuste osaliseks.
AS INGLE OHUTUSKAART Vastavalt EL direktiivile 91/155. Kooskôlas SOM määrusega nr. 37 26.05.2000 Koostamise aeg: 19.05.2004 Lk. 1 (4 ) Toote nimetus: NAATRIUMATSETAAT 1. Identifitseerimine: Kemikaali nimetus Naatriumatsetaat Firma identifikatsioon AS INGLE Aadress ja tel.nr. Ingliste 79004, Rapla maakond, EESTI, tel. (372 48) 42214 Hädaabi tel.nr. 112 2. Koostis: Keemiline nimetus Naatriumatsetaat Sünonüüm Äädikhappe naatriumsool
Näiteks: Armastust ei ole olemas! Truudus on juhuse puudus! Ma vihkan sind ,,Mina" kaitse: regressioon, identifikatsioon Regressiivne käitumine on arengutasemest madalamal tasemel käitumine Keerulise, ülejõu käiva tegevuse asendamine ülilihtsaga, millega kindlasti toime tuleb Lunimine, vingumine, palumine lapselik käitumine millegi saamiseks Alkoholi jt uimastite tarbimise õigustamine Enese alavääristamine Identifikatsioon on peamiselt seotud mehenaise käitumisrollidega, aga ka tähtsa teise inimese käitumise, välimuse jms matkimine K.G.Jung Arhetüübid ema arhetüüp Taassünni arhetüüp Meesnaine Rahvuse arhetüüp Eysencki isiksusemudel H.J. Eysencki isiksusemudel Kaks isikuse dimensiooni: E ekstravertsus ja N neurootilisus (Dimensions of Personality, 1947). Ekstravertsus (E) ja neurootilisus (N) kirjeldavad käitumise
9. Seksuaalne areng S.Freud (vihik; õ.lk. 134-135) Oraalne faas sünnist kuni 12. Elukuuni. Peamiseks naudingiallikaks on suu. Anaalne faas 1. - 3. Eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut, ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus. Falliline faas 3. - 5. Eluaastani. Elavned huvi suguelundite vastu, mis väljendub muu hulgas masturbeerimises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. Latentne faas 5 - murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonid ja -huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus nagu uinuks, andes aega lapse teadliku mina ning lapse üldhuvide kujunemiseks.
1986. aasta rahvusteadvuse uurimus Eestis oli tõenäoliselt esimene, kus selgus rahvuse hinnang oma olukorrale tervikuna. Selgus et Eestlased pole oma olukorraga rahul, ja see ka üha halveneb, teised rahvused on siin elades omadega väga rahul ja edaspidi läheb neil veelgi paremini. Samas ka Eesti poliitika ei julgenud seda endale veel tunnistada. Nii aga näitavd et uurimusandmed, võõras rahvuskeskonnas nõrgeneb eestlastel mitte ainult rahvusprobleemi teravus, vaid ka etniline identifikatsioon. See viib rahvusliku pessimismi tekkimiseni ja rahvusteadvuse nõrgenemisele. 1986.87. aastal algas Eestis nii nimetatud fosforiidikampaania. Moskva keskametkonnad kavandasid Kabala-Toolse fosforiidikaevanduste rajamise, mis oleks ohtlikult reostanud kogu Virumaa looduse ning põhjavete kaudu mõjutanud suurt osa Eestimaast. Üle Eesti veeres protestilaine ning massiliselt koguti allkirju kaevanduste vastu. 1987. aasta juunis
28.Seksuaalsuse arneg Freudi järgi 1. Oraalne faas-sünnist kuni 12 elukuuni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu(imemine ) 2. Anaalne faas-1-3 eluaastani. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu; seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut,ühtlasi areneb tema enesekontrollivilumus. 3. Falliline faas-3-5 eluaastani. Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendab muu hulgas masturbeermises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. 4. Latentne faas-kestab murdeea alguseni.Seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus nagu uinuks, andes aega lapse üldhuvide kujunemiseks 29.Saavutusvajadus seostub sooviga teha kõike võimalikult hästi.Saavutusvajaduses eristatakse püüdlust edu saavutamises ja püüdlust ebaedu vältida.
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Humanistlik paradigma Organismiline lähenemine Abraham Harold Maslow (1908 - 1970) Maslow, A. Motivation and personality. 1954 (1970). Maslow, A. Toward a psychology of being. 1968. Humanistlik psühholoogia American Association of Humanistic Psychology (1962) I Psühholoogia eesmärgid: 1.Uurida inimese kogemust (experiencing person) 2. Uurida loovust, valikuid ja eneseteostust. 3. Uurida isiksuse jaoks olulisi sündmusi. 4. Psühholoogia eesmärk on aidata inimestel oma eneseväärikust tõsta. Eneseteostus (self-actualization) organismiline lähenemine What humans can be, they must be. II Motivatsioon: defitsiidi vajadused (D-needs) olemise vajadused (B-needs) III Vajaduste hierarhia: Vajaduste hierarhia D-needs, B-needs 1. Füsioloogilised vajadused (Physiological needs) söök, vesi, uni, sek...
Taju ja tunnetus Meeleline tunnetus - meelelise tunnetuse moodustavad aistingud, tajud, kujutlused. Tegemist on tegelikkuse tunnetamise ühe astmega. Teine on abstraktne aste. Ärritaja meeleorgani otsene mõjutaja. Mingi ese või nähtus. Ärritus ärritaja toimel meeleorganites käivitunud protsess. Erutus - ärritamisel tekkiv närviprotsess. Retseptor - tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganis (silm kõrv) või siseorganeis. Retseptor on ärrituste vastuvõtjana funktsioneeriv osa organismis Analüsaator - kompleks mille vahendusel toimub aistingu tekkimine. Analüsaatori moodustavad (1) tundenärvi lõpmed e retseptorid, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis, (2) närviimpulssi edasikandvad närvikiud ja (3)erutust töötlevad peaasju osad. Aisting kui protsess - aistmine on aktiivne protsess, millest võtavad osa paljud erinevad analüsatorid üheaegselt ja kombineeritult. Edastades informatsiooni esemetest või nä...
suhtes olla, plaane, mis inimesel nähtuse suhtes võivad tekkida, samuti suhete võrgustikke selle eseme ja teiste esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsioon · Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. · Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut identifikatsioon tuvastamine Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalseidentifikatsiooni osana
Skeemid organiseeritud teadmised objektide kohta (mõjutused "ülevalt-alla" lähtumine välja kujunenud stereotüübist). Sildistamine suhtlemisel võib olla piirav ja hinnanguid säilitav. Käitumise põhjuste omistamine · vaatleja ja käituja seisukohtade erinevus · atributsioonivead (automaatsed) · fundamentaalsed vead Inimese tajumise mehhanismid: · kategoriseerimine, · projitseerimine, · identifikatsioon, · empaatia, · aktsentueerimine, · haloefekt, · esmamulje efekt Tunnetuse subjektiivsus mõjutab suhtlemispartneri omaduste tajumist ja käitumise motiivide leidmist. Suhtlemise komponendid: kommunikatsioon Mudel · sõnumi saatja · edastatav teade · kanal · sõnumi saaja · müra (saatja, vastuvõtja, kanal) Müra näide (X, kellel on eelarvamus Y ja on hetkel väga ärritunud, ütleb rahuliku häälega Y-le: "Sa oled mu
Oraalne faas- sünnist kuni aasta- poolteistaastaseni. Selle vältel on peamiseks naudinguallikaks suu (imemine, hiljem hammustamine). Anaalne faas- 1. kuni 3. aastaseni. Iseloomulik on lapse huvi roojamise vastu. Seda protsessi kontrollides tunneb laps naudingut ning samuti tugevneb tema enesekontrollivilumus. Falliline faas- 3. kuni 5. eluaasta. Elavneb huvi suguelundite vastu, mis väljendub muuhulgas masturbeerimises. Selle ea peamine ülesanne on sooline identifikatsioon. Latentne faas- kestab murdeea alguseni. Seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt, seksuaalsus nagu uinuks, andes lapsele aega teadliku mina ning lapse üldhuvide kujunemiseks. Genitaalne arengufaas- algab suguküpsusega, rahuludust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Kui miski takistab seda, siis leiab aset pöördumine mõnda varasemasse faasi. Sellistes tagasipöördumistes nägi Freud seksuaalhälvete olemust ja lahenduse võis neile
Initsiatsiooni ettevalmistav etapp Tutvustati hõimu kombeid ja rituaale Valmistati ette tööeluks Õpetati käsitlema relvi, jahipidamist Kasin toit, karastamine Vastupidavus- ja julguseproovid Küpsuskatse Kehadele tätoveeriti või maaliti sümboolseid kujundeid Demonstreeriti kõike ettevalmistava etapi vältel õpitut Lõppes piduliku, täiskasvanuks tunnistamise kombetalitusega Initsiatsioon = sooline identifikatsioon. Noor inimene pidi ennast tundma tollest hetkest mehe või naisena. Initiation with ants Initsiatsiooni uurijad Margaret Mead (1901- 1978) Male and Female, 1963 Kultura i mir detstva, 1988 Igor Kon Interdistsiplinaarne seksuoloogia, 1987 Rebjonok i obshestvo, 1988 Kool: Schole (kreeka keeles) jõudeolek, vaba aja veetmise paik Kool Schule school koulu oa skola skole l'ecole scuola escuela mokykla skòli szkola skola escola Kool kui ühiskondlik institutsioon
eluaastast edasi; kujuneb abstraktne ja loogiline mõtlemine,oskab opereerida ka võimalikkuse,tõenäosuse kategoorias. Seksuaalne areng S.Freud- seksuaalsus ei alga suguküpsusega,vaid sünnihetkest. Erinevad faasid; 1. Oraalne faas sünnist kuni 12 elukuuni;peamiseks naudingu allikaks suu,hammustamine 2.Anaalne faas 1.kuni 3.eluaastani; lapse huvi roojamise vastu,seda kontrollides tekib nauding 3.Falliline faas 3.kuni 5.eluaastani;huvi suguelundite vastu;sooline identifikatsioon 4.Latentne faas murdeea alguseni;seksuaalreaktsioonid ja huvid alanevad ajutiselt,et anda aega lapse teadliku mina ja üldhuvide kujunemiseks. *Suguküpsus algab genitaalses aregufaasis,mil rahuldust otsitakse seksuaalsest lähedusest. Seksuaalsuse väljakujunemist mõjutavad lapsepõleelamused,eriti suhted vanematega,seoses sellega tekkis Oisipuse kompleks ehk tütarde esimene armastus objektiks on harilikult
eesmärkidega), egoosaluse tüüp. Sekundaarne hinnang: süü või au ehk vastutus sündmuse eest. Stressi liigid (kahju, oht, väljakutse) ja nende seos hinnanguga. Kahju kahju või kadu, mis on juba juhtunud. Oht ootus, et midagi halba kohe juhtub. Väljakutse väljakutse, mida inimene tunneb kindlalt, et suudab saavutada. Toimetuleku liigid. Trait-oriented vs state-oriented Trait eesmärgiks varajane individuaalide identifikatsioon, kelle toimetulekuviisid ning võimalused on ebaadekvaatsed spetsiifilise stressoriga olukorras. State reaalne toimetulek, mis on üldisema eesmärgiga. Ehk kuidas toimetulekuviis aitas inimesel stressiga toime tulla. Microanalytic vs macroanalytic Micro suur number erinevaid toimetuleku strateegiaid Macro keskendutakse peamistele konstruktidele Stressi ressursiteooriad. Stressi ressursiteooriad ei keskendu tihti
PSÜHHOLOOGIA AINE Psühholoogia on teadus inimese ja loomade käitumisest süstematiseeritud info ja teadmised, teoreetilised seisukohad, terminioloogia, eksperimendid. Loob teooriad selle kohta, kuidas käitub. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avadusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Uurib midagi sisemist. Ajalugu: 1) eelteaduslik psühholoogia (arvamuspsühholoogia) 2) filosoofia 3) teaduslik psühholoogia (W.Wundt) jaguneb filosoofiaks ja loodusteadusteks. PSÜHHOLOOGIA HARUD (TEOREETILISED JA RAKENDUSLIKUD) Psühholoogia struktuur: 1) Teoreetilised psühholoogia harud - Üldpsühholoogia terminoloogia, teooriad, kontseptsioonid, teadmised - Eksperimentaalpsühholoogia uurimismeetodid (sh testis), uuringute tulemused 2) Rakenduspsühholoogia harud - on kujunenud ajaloo käigus ja on kuntslikud, peegeldades teaduse arengu taset, moodi ja kujutlust mi...
probleemides süüdistatakse kedagi teist, ratsionaliseerimine - ebasobivate põhjuste asemel tuuakse sobivamad, regressioon - ilmnevad varasemate arengustaadiumite käitumismallid) Primitiivsed kaitsed (eitamine - ängi reaalseid põhjusi eiratakse, väljaelamine - tugevad alateadvuslikud ängid elatakse välja tüli norides, lõhestumine - kaksikelu elamine, autistlik fantaasia - reaalsus asendatakse kujutlusega, projektiivne identifikatsioon - kujutletakse end kellegi teisena, primitiivne idealiseerimine - olen jah paks, ja tahangi olla, omnipotentsus - hakatakse tegelema kõigega, võetakse endale ülejõukäivaid ülesandeid, alaväärtustamine - ennast alandamine) Küpsed kaitsed (kompenseerimine - puudujääk kompenseeritakse oskuste või eduga mõnel teisel alal, asendamine - objektilt suunatakse energia moraalselt aktsepteeritavale alale, allasurumine - teadvstatud
Kui hästi läheb, pääsed amputatsiooniga. Pneumoonia. Esineb reeglina pärast eelnevat hingamisteede infektsiooni. Sümptomid köha, rinnavalu, räginad, palavik, külmavärinad. On täheldatud ka farüngiiti. Artriit ja uretriit. Diagnostika. Meningiidi korral esineb bakter liikvoris, kui antibakteriaalset ravi pole alustatud. Tõsise meningokokkinfektsiooni korral on ka veres neid suhteliselt mõnuga. Kasvavad šokolaadiagaril, selektiivsel söötmel; täpne identifikatsioon süsivesikute oksüdatsiooni järgi (glükoos ja maltoos). Preparaadis G- intratsellulaarsed diplokokid. Lateksaglutinatsioon kihnu antigeenide määramiseks ei ole väga kõrge tundlikkusega (kihnu antigeenid). Ravi ja profülaktika. Penitsilliin on esimene valik (on täheldatud üksikuid juhte madala resistentsusega muundunud PBP-ga), ceftriaxone, tsefotaksiim (, klooramfenikool: on ise toksiline, tekib kiiresti resistentsus).
Taju omadused: valivus (objekt-foon), mõtestatus, konstantsus. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. o identifikatsioon teise inimesega samastumine o refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine o empaatia teise tundemaailma sisseelamise o stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast o aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures
Segasüsteemid - proportsionaalse ja majoritaarse süsteemi segu - > pool parlamendikohtadest valitakse proportsionaalse ja pool majoritaarse süsteemi alusel -> valijal on kaks häält: 1 hääl ringkonnas kandideerija = majoritaarne; teine hääl suletud erakonnanimekirja poolt = proportsionaalne nt Saksamaal Valimiskäitumist mõjutab suur hulk tegureid nt inimeste sotsiaalne taust, parteiline identifikatsioon, meedia, üksiksündmused. Inimeste või ühiskonnarühmade valimiskäitumist täpselt ette ennustada on keeruline, kuna eri tegureid on selleks liiga palju Kõige olulisem muutus valimiskäitumises on see, et tänu sotsiaalsetel lõhedel põhinenud hääletuse kahanemisele on hääletuskäitumine muutunud järjest ebastabiilsemaks ja etteaimatamatuks Eesti valimissüsteem Eestis on kasutusel poolavatud erakonnanimekirjadega proportsionaalne süsteem
Marxism ja postmarxism SISSEJUHATUS Selle loengu ülesehitus: · Kultuuri sotsioloogilise tõlgenduse eripära · Marxi teooriat enim mõjutanud ideed · Marx ise, kellele loengus suurim rõhk. Püüan selgitada kogu tema ühiskonna teooriat, sest muidu võib alati tekkida oht, et marksismi kritiseeritakse vulgaarselt - umbes nii, et pannakse ühte ritta plaanimajandus, Lenin, nõukogude võim, Marx ja tegelikult kritiseeritakse hoopis Leninit. · Marxi teoreetilise edasiarenduse kaks võimalust: hegemoonia teooria ja marksistlik struktualism eelkõige Frankfurdi koolkond ja Althusser. Püüan näidata selle edasiarenduse loogikat. Loengu teema kultuurisotsioloogia koosneb kahest sõnast. Sestap osutub vajalikuks nende kahe sõna määratlemine, et leida võim...
o Sublimatsioon sotsiaalselt vastuvõtmatu impulsi asendamine kättesaadava ja lubatavaga, aga kättesaamatu soovi asendamine millegi kättesaadavaga o Eitamine Ei ole olnud, ma pole nii pahasti öelnud o Negativism inimese selline käitumine, mis koosneb tegevustest, mis on vastupidised teiste inimeste ootustele või nõudmistele. Ei taha, kui peab o Regressiivne käitumine arengutasemest madalam käitumine o Identifikatsioon seotud mehe-naise käitumisrollidega, aga ka tähtsa inimese käitumise, välimuse matkimisega · XII loeng Sotsiaalsed suhted · Hoiak püsiv valmisolek emotsionaalseks poolt või vastureaktsiooniks, positiivseks või negatiivseks hinnanguks mingile sotsiaalsele nähtusele. · Hoiaku põhisisu võetakse üle sotsiaalselt keskkonnalt eeskätt igapäevases praktilises elus ja tegevustes ,,oluliste, tähtsate inimeste" mõjul
hävitada. Kui on ette näha, et materjali ei õnnestu sama päeva jooksul laborisse saata, on soovitav kasutada “kuiva jääd” (tahket CO2) sisaldavad termosed või vedelat lämmastikku (-196°C). Mõningad viirused, näiteks tsütomegaloviirus, ei talu külmutamist. Külmutada ei tohi ka verd, sest lüseerunud rakumaterjal takistab edasiste protseduuride läbiviimist, seevastu verest eraldatud seerum on külmutatav. Viiruste diagnostika ja identifikatsioon • Viiruspartiklite, viirusliku antigeeni või viirusliku nukleiinhappe olemasolu määramine uuritavas materjalis. • Seroloogiline diagnostika määrab kas antikehade esinemist vereseerumis või viiruslikku antigeeni uuritavas materjalis. 76 Diagnostilised meetodid jagunevad: 1. Mitteimmunoloogilised meetodid; 2. Immunoloogilised meetodid. Mitteimmunoloogilised meetodid Viiruste isoleerimine ja kultiveerimine
projektsioon üsnagi algeline kaitsemehhanism ning tüüpiline sellisele lihtsakoelisele häirele nagu paranoia. (6) Enese vastu pööramine (Wendung gegen die eigene Person; turning round upon oneself) leiab aset, kui isik impulsi, mida ta ei julge teise vastu suunata, iseendale pöörab. Depressioonis on analüütikute arvates muude mehhanismide kõrval tegev ka agressiooni enese vastu pööramine, mis normaalse arengu käigus muidu väljapoole oleks suunatud. (7) Identifikatsioon (Identifizierung; identification) on samastumine kellegi teise mingi omaduse või joonega ja selle osaline või täielik omaksvõtmine. Selleks, et ohuga toime tulla, samastab isik end siin ohu allikaga. Nagu paljusid teisi kaitsemehhanisme, kasutab ego identifikatsiooni peale kaitse ka teistes funktsioonides, eriti isiksuse kujundamiseks ning välise reaalsusega suhtlemiseks. Teraapias on vahel oluline identifikatsioon terapeudiga.
Taju omadused: valivus (objekt-foon), mõtestatus, konstantsus. Taju sisu ja suunitlus sõltuvust tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest nim. apertseptsiooniks. Tajuväliste tegurite mõju tajule ja aistingutele (vt. lk 110-111) Väärtaju ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Hallutsinatsioon haigusliku seisundi korral tekkinud välisärrituseta taju Inimese tajumine on hinnanguline, sellest tulenevalt ka ebatäpsem. identifikatsioon teise inimesega samastumine refleksioon teise inimese mõttemaailma sisseelamine empaatia teise tundemaailma sisseelamise stereotüpiseerimine teise inimese interpreteerimine levinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes inimesest kui teatud sotisaalse grupi esindajast aktsentueerimine enda jaoks olulisi omadusi märgatakse teise inimes juures oreooli(halo)efekt kujunenud üldmulje mõju üksikomaduste tajumisel
TEEMA 1 PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID, STRUKTUUR Psühholoogia teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas Eelteaduslik levinuim, vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inimese hingeelu, käitumise, inimtüüpide ja inimestevaheliste suhete kohta Filosoofiline - tekkis koos filosoofiaga, kuna paljud filosoofia kesksed probleemid on tihedasti seotud psühholoogia uurimisainega. Süstematiseeritud ja range loogiline ülesehitus. Teaduslik kõige hilisema tekkeajaga. Teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja mõistete loogiliselt mittevastuoluliste süsteemide kasutus, nähtuste võimalikult objektiivne ja range mõõtmine ja uurimistulemuste korratavus sõltumatute uurijate poolt ning eri aegadel juhul kui eeltingimused on samad Teoreetiline nii metoodiliselt kui sisuliselt rakendu...
Imidži/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia • Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsiooni teooria • Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. • Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. • Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: - tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse - asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut - Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ...
positiivsete tunnete määr Suhted: 1. Algavad 2. Neid luuakse 3. need arenevad Suhtlemispsühholoogia alusel on suhte jaoks vajalik: *Humanistlik- empaatiline mõistmine, tingimusteta positiivne suhtumine, loomulikkus. *Empaatiline mõtlemine (Teise tunnete läbielamine + teise kingades mõtleine (rollivõtmine)protsess, kus alguses identifitseeritakse end teise kingades, nii et tema kogemus muutub minu kogemuseks)(ajalises järjekorras): 1. Identifikatsioon, mille käigus pööratakse tähelepanu partnerile/kliendile 2. Liitumine- teise kogemus muudetakse enda omaks identifitseerimise kaudu 3.Peegeldus- teise inimese kogemuse kogemina samal ajal enda kogemustega 4. Lahutus- asutakse taas eraldi positsioonidele. *Tingimusteta positiivne suhtumine (mitteomav soojuse aste + suhtumise tingimusetus (aktsepteerimine ilma „aga, kui“-deta). *Kongrugentsus ehk loomulikkus (partner on suhtes vaba (rollivaba), sügavalt ta ise oma tegelike kogemustega).
varasemad kogemused, emotsioonid, mõtlemine, konstruktiivne protsess, kontekstitundlik). Omadused: terviklikkus, struktuursus, produktiivsus, mõtestatus, valivus (objekt, foon – tahaplaanil ja ebamääraselt eristuv taju), konstantsus, apertspetiivsus, ökoloogiline põhjendatus. Apertseptsioon – taju sisu ja suunitluse sõltuvus tajuja isiksuslikest omadustest ja kogemustest (ajutine, püsiv). Inimese tajumine identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise tõlgendamine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuse kaudu. refleksioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelamise vahendusel. empaatia – mõistmine teise inimese tundemaailma sisseelamise kaudu. stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil, lähtudes
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
esemete vahel" (Damasio 2000: 9). Imidzi/kuvandi sotsiaalpsühholoogilistest alustest Sotsiaalpsühholoogia · Keskendub eelkõige indiviidide käitumisele ja mõtlemisele sotsiaalsetes situatsioonides, uurib faktoreid, mis mõjutavad inimese käitumist ja mõtlemist sotsiaalsetes situatsioonides, kirjeldab ja seletab indiviidi ja grupi käitumist, et käitumine oleks ennustatav Sotsiaalne identifikatsioon · Sotsiaalne identifikatsioon - samastumine teatud sotsiaalse grupiga. · Referentgrupp - grupp, kelle hulka tahaksime kuuluda ja kes on meile eeskujuks. · Sotsiaalse identifikatsiooni aluseks on: tendents grupeerida asju ja nähtusi kategooriatesse asjaolude otsing, mis kajastaksid positiivset enesehinnangut Toetada sümbolilise väärtusega kaupade tarbimist inimese sotsiaalse identifikatsiooni osana ja seeläbi tõsta brändi tarbimisväärtust ja läbi müüki ... Mina-skeemid
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defin...
(vt ka küsimus 12 - Vastastikune teadmine ja arusaamine kui integratsiooni aspekt) Homogeensus kui integratsiooni aspekt Homogeensus Hüpotees on, et sotsiaalne homogeensus aitab kaasa poliitilisele integratsioonile jvp. Mida sarnasemad on ggrupid, seda lihtsam on nende vahel luua integratiivseid suhteid. Homogeensuse indikaatorid on raske teaduslik probleem. Kirjanduses on kasutatud järgmisi teste: jõukus või sissetulek, haridus, staatus või klass, religioon, rass, keel, etniline identifikatsioon, hoiakud, väärtused ning iseloom. Samas on taoliste indikaatorite puhul oluline siduda need ka homogeensuse tundega. Kirjanduses on sageli näiteks majanduslikke indikaatoreid kasutatud, kuid sama sotsiaalne klass või sissetulek ei pruugi tähendada sama ilmavaadet. Probleemist aitab üle `sotsiaalse distantsi' mõiste, mis möödab hoiakuid ja väärtusi. Respondentide valmisolekut seostada end teistega erinevates situatsioonides on skaleeritud ja võrreldud
I OSA PSÜHHOLOOGIA ÜLDKÜSIMUSI PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Teema 1 Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Eelteaduslik Elutarkus, elupsühholoogia, terve mõistus, pikitud müütide, eelarvamuste, omavahel vasturääkivate tõdemuste ja käibefraasidega, samas aga sisaldades üllatavalt tabavaid ja praktilises elus kasulikke näpunäiteid ja tõdesid. Märkimisväärne osa EP teadmistest ei ole verbaalselt edastatav. Filosoofiline põhifunktsioon on tegevuse süstemaatiline ja ennetav mõtestamine inimühiskonna tarbeks., oluliste gnoseoloogiliste (tunnetusteoreetiliste) ja ontoloogiliste (olemisõpetusega seotud) probleemide lahendamine ning sellest johtuvalt uute ideede genereerimine. Teaduslik Eristavaks jooneks teadmiste suur usaldusväärsus, mille tagavad mõistete täpne defineerimine ja loogilis...
54. Kuidas pannakse kokku valgu Asn jäägile seotav oligosahhariidne kompleks UDP-GlcNAc seostub ER- membraanis dolihoolfosfaadi külge. Seal liidetakse sellele 5 mannoosijääki. Dolihool liigub membraani luumenipoolsele küljele flipaasi toimel. Liituvad veel 4 Man ja 3 Glc jääki. Oligosahhariid on valmis ja oligosahhariid-valk transferaas toimetab selle Asn külge. 55. Miks on sekreteeritavate valkude glükosüülimine vajalik. Õige konformatsiooni omandamine, rakkude vastastikune identifikatsioon ja adhesioon, tagab organellidevahelise liikumise, suurendab resistentsust proteeaside suhtes. Epiteelirakud produtseerivad mutsiine, mis on olulised epiteelirakke katva lima tekkes. Kodeeriv osa pikeneb ja lisajuppe jääb vähemaks? mutsiin vs mütsiin 56. Mis määrab A, B, O vererühmad. Neid määravad A v B aglutinogeenide olemasolu v puudumine. 57. Tähistage tabelis milliste doonor ja aktseptorvererühmade vahel võib vereülekandeid teha.
Dispositsioonid e. püsivad isiksusejooned. Sisemised seisundid – muutuvad (room, kurbus) Minapilt: üldine ja spetsiifiline Kehaline – välimus, sugu, pikkus, kaal, riietus, auto, eluase jne. Akadeemiline – õppimine, omandamine Sotsiaalne - suhtlemine, sõprus Transpersonaalne – suhtlemine tundmatutega ja üleloomulikuga Põhineb – omandatud uskumustel, hoiakutel, harjumustel ja arvamustel. Minapildi tasemed • Kategoriaalne identifikatsioon (4-7 aastat) • Võrdlev hinnang (8-11 aastat) • Interpersonaalne (12-15 aastat) - Avalik “mina”, Privaatne “mina” Susan Harter’i teooria (1987): • Varajases lapse-eas on minapilt muutlik, kuid üldiselt väga positiivne enesehinnang • Keskmises lapse-eas enesehinnang langeb Enesehinnang - Tegeliku mina ja ideaalse mina lahknevus • Lapsed hindavad ennast 5 valdkonnas (1987): 1. Kompetentsus koolis 2. Sportlik kompetentsus 3. Sotsiaalne aktsepteeritavus 4
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
Mikrobioloogia üldkursuse kordamisküsimused ja vastused 1. Mikrobioloogia aine ja ajalooline areng Mikro väike Bio elu Logos õpetus Teadus väga väikestest palja silmaga mitte nähtavatest organismidest, mikroobidest. Mikroobid on ühed algelisemad elusloomad maa peal. Mikrobioloogiat saab jagada bakterioloogia, mükoloogia, viroloogia, algoloogia. Bakterioloogia - uurib baktereid. Mükoloogia - uurib hallitusseeni. Viroloogia uurib viiruseid Algoloogia uurib lihtsamaid vetikaid jm. Mikrobioloogia ajalugu Mikrobioloogia isaks peetakse Anthony von Leuwenbock'i, avastas bakterid, vere- ja spermarakud, mikroskoopilised ümarussid ja keraloomad. Raamat " Looduse seadused". Tegi algelisi mikroskoope. Louis Pasteur ( 1822-1895 ) tõi esimesena välja mikroorganismide osi ainete keemilisel muutumisel hja haigestumisel. Leidis, et suhkur muudetakse piimhappeks spetsiaa...
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Ve...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st v...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Liikumistajuga seotud objektide tunnetamisel on tuntud Motion induced blindness efektid, kus liikumise tulemusena võivad mingisugused objektid meie taju jaoks ära kaduda. Sellised efektid on nt lumesajus ka liikluses avalduvad. Sama ka bioliikumise suhtes, kus on tume foon nind valgete täppide tulemusel (,mis inimese külge kinnitatud), on tajutav inimene ja liikumine, mida ta teeb. Inimesetaju Kesksemad inimesetaju mehhanismid on järgmised: - identifikatsioon – teise inimese mõistmine ja tema käitumise interpreteerimine temaga samastuda püüdmise või temaga samastumisoskuste kaudu - reflektsioon – teise inimese mõistmine valdavalt ratsionaalsel teel, tema mõtlemisse sisseelaminse vahendusel - empaatia – mõistmine teise inimese tunnetemaailma sisseelamise kaudu - stereotüpiseerimine – teise inimese interpreteerimine üldlevinud sotsiaalsete tüüpskeemide abil,
sõltumatus, armukadeduse puudumine. võimaldab tõest partneri taju. pakub partnerile eneseaktsepteerimist ja armastust kui väärtust. VIII ENESETEOSTUS: Ennastteostanud inimesi iseloomustab 4 rühma tunnuseid: Teadvustamine (awareness). Reaalsuse adekvaatne tajumine, avatus kogemusele (olen avatud kõikidele oma kogemustele), tippelamused, eetiline teadvus. Südamlikkus (honesty) – huumor, identifikatsioon inimkonnaga, olemuslik armastus (B-love) , inimeste aksepteerimine. Vabadus – kõrge privaatsusvajadus, sõltumatus, loovus, spontaansus. Eneseusaldus (trust) – missiooni tunnetus, mittekonformsus, probleemide lahendamise suunatus, enesekindlus, eneseusaldus, transpersonaalne psühholoogia. HUMANISTLIK PARADIGMA KLIENDIKESKNE LÄHENEMINE CARL RANSON ROGERS (1902-1989) Counseling and psychotherapy: newer concepts on practice. (1942)
Eesmärgiks on siin positiivsete erinevuste leidmine. Kui sotsiaalne identsus grupi liikmeid ei rahulda, üritavad nad: 1) lahkuda grupist, kuhu nad momendil kuuluvad ja asuda mõnda teise, nende arvates prestiizikamasse gruppi 2) teha kõik selleks, et grupp, kus nad momendil asuvad, muutuks positiivselt erinevaks tesitest gruppidest. Niipea kui ,,mina- kontseptisoonis" tõuseb esiplaanile sotsiaalne identifikatsioon, hakkab isiksus tunnetama, et temal ja tema grupi liikmetel on ühised tüüpilised iseloomulikud tunnused, mis määratlevad grupi kui terviku. See viib tunnetatava sarnasuse rõhutamisele grupisiseselt ja erinevuste rõhutamisele nende vahel, kes kuuluvad teistesse gruppidesse Toimub võistlus ,,IN" gruppide ja ,,OUT" gruppide vahel. Inimene ise kuulub ,,IN" gruppi. See tundub inimesele olevat kõige vastuvõetavam, parem grupp. See vastab
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
