Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "PSÜHHOLOOGIA ALUSED". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
psühholoog, psühholoogia, aisting, eksperiment, gestalt, ärritaja, sensoorse, signaal, ärritus, foon, fooni, kujutlus, vaatlus, analüsaator, ajalis, reaktsioon, aistingud, tunnetusprotsessid, valivus, subjekt, tajud, kontrast, mäluprotsess, infotöötlus, pulss, kognitiivne, tunnetusprotsesside, tajumine, tahe, representatsioon, kuulmis, fechnermeeleorganitele mõjumisel. Aluseks organismi esmasele orienteerumisele ümbritsevas ja iseendas. Taju Tähelepanu Mälu Kujutlus Mõtlemine Fantaasia : Sensoorsed Pertseptiivsed Mnestilised Intellektuaalsed Meeleline tunnetus aistingud, tajud, kujutlused. Sellele järgnevad tunnetusprotsessid ei ole eelneva lihtsad summad ega isegi mitte kombinatsioonid, vaid omandavad uue kvalitatiivse eripära. Loogiline tunnetus Ärritatavus evolutsiooniliselt on tekkinud aisting sellest Ärritaja iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile. Seda mõjujat nim ärritajaks Ärritus mõjuprotsessi nim ärrituseks. Erutus ärritusel tekkiv närviprotsess Retseptor tundenärvi lõpmed Analüsaator selle vahendusel tekib aisting. Selle moodustavad tundenärvi lõpmed kehapinnal, spetsialiseeritud meeleorganeis või siseorganeis ; närviimpulssi edasi kandvad närvikiud ja erutust töötlevad peaaju osad. Aistingud
-> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Sõltumatu muutuja ja sõltuv muutuja Müra on sõltumatu muutuja ja selle toimel aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks. Eelnevalt määratletakse käitumise kategooriad, mis uurija
muutuja st fakt pole artefakt) -> faktid üldistatakse ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohta -> uue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodite reliaablusnõue sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Eksperiment Võimaldab manipulatsioonide abil selgitada põhjus-tagajärg seose. Laboratoorne eksperiment, loomulik eksperiment (uuritav on tavapärases tegevuskeskkonnas) Sõltumatu muutuja ja sõltuv muutuja Müra on sõltumatu muutuja ja selle toimel aste leidvad muutused tähelepanuülesande täitmisel on sõltuvad muutujad Vaatlus süstemaatiline jälgimine eesmärgiga seletada, kirjeldada. Introspektsioon (enese) ja ekstrospektrioon ( teiste) vaatlus. Retrospektisoon on enese tagantjärele uurimine. Ideid vaatluse korraldamiseks
ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.
Püstitatakse hüpotees ning uuritakse nähtuste omaduste kohta kogutakse teadusfaktid, mis võimaldavad nende omaduste kohta midagi öeldakontrollitakse kas faktid on paikapidavad ja tulenevad tegelikult meie poolt uuritavast faktid üldistatakse ja tehakse järeldus teooria paikapidavuse või muutmisvajaduse kohtauue teooria või arendatud teooria kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uute faktide saamiseks kasutatakse järgmisi meetode: 1) eksperiment 2) vaatlus 3) vestlus, küsitlus 4) test Psühholoogiliste meetodite põhiline meetod on katse e eksperiment. Olukord, kus katse korraldaja püüab muutumatuna hoida teatud faktoreid v tegureid ning muuta sihipäraselt teisi faktoreid. Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, et teha kindlaks selle toime teda huvitavale nähtusele on sõltumatu muutuja. Eksperimentaalsel meetodil on järgmised põhiliigid: 1) laboratoorne eksperiment
ja tehakse järeldused teooria paikapidavuse või muutumisvajaduse kohtauue teooria või teooria arendatud variandi kontrollimiseks püstitatakse uus hüpotees. Uurimismeetodid peavad vastama reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja a) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.
4th ed. Brooks/Cole Publishing Company. Pacific Grove, USA Tulving, E. (1994). Mälu. Tallinn, Kupar Õppetöö sisu ja ajakava: Loengud/ Teema, sisu lühikirjeldus praktikumid I Ülevaade psühholoogia valdkonda kuuluvatest teemadest. Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks psühholoogiliste teemade käsitlusi eri ajajärkudel. Erinevate perspektiivide ülevaatlik tutvustus. II Psühholoogia meetodid: eksperiment, vaatlus, intervjuu, küsimustikud. III Inimene kui biopsühhosotsiaalne tervik. Psüühika bioloogilised alused. Närvisüsteemi roll vastuste kujundamisel sotsiaalsetele stiimulitele. Närvisüsteemi struktuurid ja funktsioneerimine. IV Informatsioonitöötlussüsteem. Tunnetusprotsessid: aistingud, taju, mälu, tähelepanu. V Mõtlemine. Fantaasia, kujutlus. Keel. VI Arenguteooriad.
ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks nad on mõeldud. Uurimismeetodid peavad vastama ka reliaablusnõudele: sama meetod peab andma samades või väga lähedastes tingimustes sama või väga lähedase tulemuse ka uuesti rakendatuna. Suurt osa psühholoogilisi uurimusi seob lihtne põhimõte, mida võiks tähistada reeglina „kui nii, siis nii ja kui naa, siis naa“. Eksperiment ehk katse (laboratoorne ja loomulik). Muutuja, mida katse korraldaja teadlikult kontrollib, on sõltumatu muutuja. Sõltumatu muutuja toimel aset leidvad efektid või muutused on kirjeldatavad kui sõltuva muutuja muutused. Loomulik eksperiment peab vältima neid muutusi, mis katsealuses tekivad teadmisest, et temaga eksperimenteeritakse. Loomuliku eksperimendi puhul on katseisik tema tavapärases tegevuskeskkonnas
kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonda. Närviprotsesside (er ja pid) vastastikune induktsioon – erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess. Tunnetusprotsessid Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus). Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine, töötlemine ning tunnetamine mingi konkreetse aistinguna võtab aega. Iga aisting algab mingi eseme või nähtuse mõjumisest meeleorganile - ärritaja (meeleorganile mõjuja), ärritus (mõjuprotsess), erutus (närviprotsess). Aistingu tekkimine toimub analüsaatoriks nimetatud kompleksi vahendusel. Analüsaatori moodustavad
Valiidsus – hüpoteeside kontrollimiseks ja /või uuritava kohta andmete saamiseks kasutatavad meetodid peavad olema sobivad ja asjakohased ning võimelised mõõtma just neid nähtusi ja omadusi, mille mõõtmiseks need mõeldud on Reliaablus – sama meetod peab andma samades või väga lähedastest tingimustest sama või väga lähedase tulemuse ka korduvalt kasutatuna 1.3 Psühholoogia uurimismeetodid ja uurimistulemuste töötlus Eksperiment ehk katse Eksperimendis: arvestamine ja muutumatuna hoidmine ebaoluliste muutujate puhul; sihipärane ja kontrollitud määral uuritavate muutujate jälgimine Loomulik eksperiment: 1) katsealune ei ole katsest teadlik 2) kasutatakse laboratooriumis väljaspool uurimisel 3) katsealune on tavapärases tegevuskeskkonnas 4) mõjurid on korraldajate poolt fikseeritud 5) korraldajal on nõrk kontroll olukorra ja muutujate puhul 6) seadmetele kasutamisele seatud piirangud
mõistlik tegevus. Kõrge intelektuaalsed. Madalam sensoorsed, tunnetuslikud tunnetusprotsessid. Kõik see, ms on mälus ja mõtlemises, on millalgi olnud aistingutes. Aistingud pole mitte aint kõige varajasem alusptotsess, vaid ka palju lihtsam protsess. Sünaptiline ümbervahetus info läheb ajju ja see muutub liigutuseks (vmt) Keskkonna üksikomaduse kui stiimulite vahetud meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess aisting (nt nähemine, kuulmine, tasakaaal, valu) Psühhofüüsika rajaja Gustav Thodor Fechner Põhimõisted: Läved (absoluutsed läved, eristusläved) & tundlikkus (need 2 on pöördväärkuslikud) Alumine a.l. - absol alumine lävi on see min ärritaja määr, mille puhul veel tekib aisting või vastupidi?) Ülemine a.l. - (absoluutne ülemine lävi on see, mille puhul me veel tunnetame, ,.sd,.,s?)
Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme. Psüühika on aju ja kogu närvisüsteemi omadus tunnetada ümbritsevat maailma ja iseennast. Psüühika koosneb psüühilistest nähtustest. Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Aisting Ärritatus Teadmised Taju Hajameelsus Oskused Mälu Tähelepanelikkus Vilumused Mõtlemine Rahulolu Temperament Fantaasia Väsimus Iseloom Teaduslik psühholoogia rajaneb teaduslikel uurimismeetoditel ja tulemusi on võimalik kontrollida
ühiskondlik-ajalooliselt. Inimese teadvust iseloomustab võime eristada tegelikkuse olulisi omadusi (sh kodeeritakse informatsiooni, märkide kasutamine asjast mõtlemisel, sümbol esindub psüühikas), on eesmärgiline (inimene planeerib), ühiskondliku-ajaloolise kogemuse omandamine ja edasiandmine (kujunevad sotsiaalsed omadused), eneseteadvus. Teadvus teadvustatud psüühika osa. Teadvusväline psüühika osa (vt. Bachmann, T., Maruste, R. (2003) Psühholoogia alused: lk 41) Psühholoogia kujunemine teaduslikuks distsipliiniks. (Psühholoogia varajase arenguloo kohta lisaks ,,Psühholoogia alused") Platon (u. 427-347 e.Kr) Teadmised on seotud meenutamisega. Inimese hing on näinud ideid ideede riigis, kus ta oli enne sündmist. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga ning hing unustab, mida ta varem oli näinud ideede riigis. Ideede jäljendid muutuvas maailmas aitavad meenutada hingele seda, mida ta varem teadis. Aristoteles (384322 e. Kr
Eesmärgipärane tegevus on võimalik tegelikkuse peegeldeamisel või esindamisel. Tegelikkusest vaimse pildi loomine psüühiline kujunditena toimub tunnetusprotsesside vahendusel. Psüühilise tegevuse vomrid ehk tunnetusprotsessid: Aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine, fantaasia. Toimub psüühilise infotöötluse süsteemi vahendusel. Sõltuvalt sisust liigituvad: 1. Sensoorsed- esemete ja nähtuste üksikomadused. Aisting. 2. pertseptiivsed- (vastu võtvad). tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Psüühiline tulem= taju. 3. mnestilised- (mälu). Mälukujundite loomine, ümberkujundamine. Suurem osa on passiivses ja varjatud seisundis. 4. intellektuaalsed- mõtlemisprotsessid, kajastuvad esmete ja nähtuste seosed, varjatult ja vahetult mitte antud (abstraktsed) omadused.
ärritaja, nt irevil hammastega kiskja. Inimene on valmis reageerimiseks juba enne, kui teadus olukorda kajastada jõuab. 2. TUNNETUSPROTSESSID Kognitiivsed ehk tunnetusprotsessid aitavad inimesel luua ideaalse muteli tegelikkusest, kajastades selle tegelikkuse vahetult kogetavaid ja üldisemaid omadusi. 2.1 Sensoorsed tunnetusprotsessid Meeleelundite abil vastu võetud mõjutused töödeldakse sensoorsetes süsteemises ja need põhjustavad AISTINGUID. AISTING on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Aistingul kui KOGNITIIVSEL PROTSESSIL on sageli ka emotsionaalne värving, mis vahendab esemete ja ärritajate võimet pakkuda mõnutunnet, ebameeldivust, õdusust, rahustavust, ärritavust jne. Aistingud saavad alguse mingi mõjuri mõjumisest meeleorganile. Kui stiimulobjektist lähtuv ärritaja on retseptoriga vahetus kontaktis on tegemist KONTAKTSE MEELEGA.
psühholoogiaharudes) 4.Mille poolest erineb mitte-teaduslik teaduslikust nähtuse uurimisest/tundma õppimisest? Teaduslik meetod kriteeriumid? Milliseid meetodeid kasutatakse psühholoogias? Meetodite kirjeldamine. Teaduslik psühholoogia 1879. W. Wundt katsed mõõta ja numbriliselt väljendada psüühilisi protsesse. Uute faktide saamiseks kasutab psühholoogia järgmisi põhilisi meetodeid: 1) Eksperiment e.katse (põhiline meetod) :sõltumatu muutuja, sõltuv muutuja ) Laboratoorne eksperiment.Isel. on laboriseadmete kasutamine,võimalik täpselt mõõte, katset saab korrata identsetes tingimustes, katseisikute tegevus on reglementeeritud juhiste ja instruktsioonidega.Sageli aga kallis ja aeganõudev.Kunstlikkuse tõttu on võimatu uurida mis tahes meid huvitavat nähtust.
o Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Näiteid negatiivsetest ja positiivsetest korrelatsioonidest: Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. 3. Katse ehk eksperiment - Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) - Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID TEADVUS - ... -ks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. - ... on keerukate elusorganismide ajus loodud töökeskkond, mida põhjustab miljardite närvirakkude ehk neuronite omavaheline suhtlemine ja koostöö.
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimese käitumist ja viibimist gruppides. Arengupsühholoogia uurib ealiselt erinevate inimeste käitumist (lapsepõlvest kõrge eani). Keskkonnapsühholoogia uurib ümbritseva keskkonna mõju inimese psüühikale ja käitumisele. Differentsiaalpsühholoogia uurib inimeste omavahelisi erinevusi. On veel ka teisi harusid, nagu lastepsühh., meditsiinipsühh., pedagoogiline psühh. jne. Meetodid: Kasutatavam on eksperiment ehk katsetamine, kus katsete abil muudetakse tegureid ja kontrollitakse hüpoteeside ning teooriate vettpidavust. Püütakse leida oletusi, miks üks asi on toimunud, tehakse katsed ja järeldused. Kirjeldav meetod alati uurimusliku töö osa. Testid isiksusküsimustikud ja võimete testid. Need ei ole määrava väärtusega. Vaatlus sihipärane jälgimine, et kirjeldada ning üldistada. Introspektsioon ehk enesevaatlus on väga subjektiivne.
Sotsiaalpsühholoogia uurib inimest ühiskonnas (grupis). Arengupsühholoogias uuritakse lapsi, et välja selgitada, kuidas tekivad inimesel kognitiivsed funktsioonid, millised on kaasa sündinud, millised ühiskonna poolt arendatud jne. Psühhofüüsika uurib, kuidas välismaailma füüsilised suurused (helid, värvid, liikumine, objektide ajalne järgnevus jne) on kujutatud psüühilistes protsessides, ehk kuidas meie aju saab välismaailmast aru. · Mis on eksperiment? Vaatlus? Intervjuu? Too iga uurimismeetodi kohta oma näide. Eksperiment ehk katse: tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendis seatakse uuritav psühholoogiline nähtus teadaolevatesse, suvaliselt muudetavatesse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. Eesmärgiks hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Mis on psüühika? Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psühholoogia on teadus, mus uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Psüühika on individuaalsele kogemusele toetuv käitumist organiseerivate protsesside süsteem. Jagunevad: protsessid, seisundid ja omadused. Psühholoogia harud isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Isiksusepsühholoogia- uuritakse inimesi üksteisest eristavaid omadusi, kuid ka seda, kuidas need omadused moodustavad just selle ainukordse isiksuse. Sotsiaalpsühholoogia- suhtlemist ja sotsiaalsete gruppide psühholoogiat käsitlev haru. Arengupsühholoogia- uurib inimese arengut alates viljastamisest emakas, lõpetates inimese surmaga
Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Teadusliku psühholoogia algust arvestatakse aastast 1879, mil Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Tänapäeva psühholoogias on viis teoreetilist suunda: Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs S. Freud) - rõhutatakse alateadvuse mõju käitumisele ja varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule. Biheiviorism (J. Watson) - objektiivselt vaadeldava käitumise uurimine. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile (objekt või sündmus, kas siis sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse). Humanistlik psühholoogia (C. Rogers ja A. Maslow) -rõhutab inimkogemuse universaalsust ja inimese neid oma-
saab seostada mingi materiaalse protsessiga - Psüühikas peegeldub tegelikkus, mis eksisteerib inimeses endas ja väljaspool. 2) Käitumise kontseptsioon - Kuna psüühika on ideaalne nähtus, siis loobutakse selle uurimisest ja vaadeldakse neid nähtusi, mida on võimalik mõõta - Stiimul (psüühika) reaktsioon PSÜHHOLOOGIA UURIMISMEETODID 1) Eksperiment on tunnetusmeetod, mida iseloomustab uuritava nähtuse aktiivne mõjutamine ja kõrvalnähtustest isoleerimine. Eksperimendid seatakse uuritab psüholoogiline nähtus teadaolevaisse, suvaliselt muudetavaisse tingimustesse, milles nähtuse seaduspärasus avaldub ehedal kujul. - Eksperimendi eesmärk on hüpoteeside kinnitamine või ümberlükkamine. - Psühholoogiline eksperiment eeldab uurija jaoks võimalust aktiivselt sekkuda
.. võimaldavad märgata nähtuste omavahelisi seoseid, aga mitte põhjus-tagajärg seost. Positiivne korrelatsioon - võrdeline seos Negatiivne korrelatsioon - pöördvõrdeline seos o Positiivne korrelatsioon: Mida närvilisem on inimene, seda rohkem tekkib tal konflikte kaasinimestega. Mida vähem hirme, seda vähem stressi. o Negatiivne korrelatsioon: Mida väiksem õpimotivatsioon, seda rohkem on probleeme õppetöös. III Katse ehk eksperiment o Loomulik katse (toimub inimese tavaümbruses) o Laboratoorne katse (kasutatakse erinevaid mõõtvahendeid laboratooriumis) TEADVUS JA TEADVUSE SEISUNDID Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumiste ja mälestuste omamist ning tundmist. Spontaansed teadvuse seisundid: Unistamine, Uni ja unenäod, Esilekutsutud teadvuse seisundid: Hüpnoos, Meditatsioon, Mitmesuguste ainete tarbimisest mõjutatud seisundid. TUNNETUSPROTSESSID
KORDAMISKÜSIMUSED – ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST Johanna Olesk – 2014 Psühholoogia – teadus käitumisest ja psüühilistest protsessidest (vaimseid protsesse e psühhikat). Teaduse ja praktilise töö valdkonnana püüab seletada, ennustada , modifitseerida ja parandada inimese elu ja seda maailma, kus nad elavad. Ladina k psyche + logos – hing, vaim + õpetus Psüühika – organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad:
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia
SISSE- JA VÄLJAJUHATUS Mis on psüühika? Psüühika võimaldab objektiivse tegelikkuse tunnetamist ja sellele vastavat käitumist. Miks inimesed käituvad just nii nagu nad käituvad? Sest neil on just selline aju, nagu neil on. Miks on aju just selline ja mitte teistsugune? Sest seda on kujundanud looduslik valik. LOODUSLIK VALIK: mutatsioon loob variatsiooni; kahjulikud mutatsioonid langevad ebasoodsa valiku alla; paljunemine ja mutatsioonid leiavad aset; kasulikud mutatsioonid püsivad tõenäolisemalt ja paljunevad. MILLISED INIMESE MUTATSIOONID ON VALITUKS OSUTUNUD? Need, mis aitasid kütil-korilasel toime tulla kohastumuslike probleemidega 1,6 miljoni aasta jooksul. INFO TÖÖTLEMINE -> EESMÄRGILE SUUNATUD KÄITUMINE: ootamisprogramm, toitumisprogramm, liikumisprogramm. KÕRGEMAD PSÜÜHILISED PROTSESSID EELDAVAD REPRESENTEERIMIST - ehk info kodeeritakse seesmisteks sõnalisteks ja pildilisteks kujutlusteks. (tähistatav, mentaal
Psüühilised nähtused- Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused. Falsifitseeritavus - hüpotees on kummutav ehk falifitseeriv- formuleeritud nii, et meil oleks algusest peale selge, milline tõendites avalduv seaduspärasus näitaks, et hüpotees on vale. Operatsionaalne definitsioon- definitsioon, mis tõlgib muutuja, mida me hinnata tahame, konkreetseks protseduuriks või mõõtmiseks. Populatsioon- kogu rühm, mille kohta uurija tahab järeldusi teha. Valim- populatsiooni alamhulk, mida teadlane uurib, et populatsiooni kui tervikut tundma õppida. Ootuste vihjed- märgid, mis võivad uuringus osalejale aimu anda, milline käitumine on selles olukorras oodatud või soovitav. Topeltpime uuring- uuringu selline korraldus, kus osalejad määratakse teatud katsetingimustesse, hoides seejuures nii osalejad, kui ka uurijad teadmatuses, kes millisesse rühma määrati. Uurimismeetodid- Intervjuu, test(objektiiv ja projektiivtest), juhtimisanalüüs Biheiviorism- on psühholoogia s
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailma esemete aatomid. 2. Idealist
Motivatsioon on vajaduse rahuldamisele suunatud funktsionaalsete süsteemide eesmärgipärane aktiivsus. Vajadus kutsub esile motivatsiooni, motiiv aga konkretiseerib selle. 7. Tunnetusprotsessid (sh nende liigid, üldised seaduspärasused), sh. aistingute läved, adaptatsioon ja selle mõte, taju ja emotsioonide, varasema kogemuse seosed, taju omadused, mäluprotsessid. Tähelepanu liigid ja omadused. Mõtlemise ja keele seos. Tunnetusprotsessid on aisting, taju, mälu, tähelepanu, kujutlus, mõtlemine ja fantaasia. Sensoorsed protsessid kajastavad esemete ja nähtuste üksikomadusi. Tulemus on aisting. Pertseptiivsed protsessid tegelikkuse esemete ja nähtuste terviklik vaimne esindamine. Tulemus on taju. Mnestilised protsessid tunnetatust luuakse mälu kujundid. Tulemus on kujutlus. Intellektuaalsed mõtlemisprotsessid kajastuvad esemete ja nähtuste seosed.
Eksperimentaatori isik, kes aitab eksperimentaatoril korraldada topeltpimendamise protseduuri abiline Eksperimentaatori isik, kes mõnda tüüpi eksperimentides (eelkõige sotsiaalpsühholoogilistes) kaasosaline esineb teistele katseisikutele katseisikuna, ent tegelikult aitab eksperimen- taatoril ajada katseisikuid eksiarusaamale katse tegelike eesmärkide või tingimuste suhtes Kordus- eksperiment, mida sooritatakse selleks, et kontrollida kord kinnitust leidnud eksperiment hüpoteesi kehtivust samades või minimaalselt muudetud tingimustes (reeglina uutel katseisikutel) Uurimistöö eetika üldiste eetiliste põhimõtete professionaalne järgimine ja rakendamine uurimistöö ettevalmistamisel, läbiviimisel ning tulemuste kasutamisel
nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis. Teadvus on omane ainult inimesele – on inimese psüühika kõrgem vorm ja olulisemaks jooneks on inimese sihipärase tegevuse tagamine Psüühilisi protsesse mõjutavad: Keskkonnastiimulid Varasemad kogemused Geneetiline baas Füsioloogiline seisund Tunnetussüsteem Sotsiaalne keskkond Kultuuriline keskkond Individuaalsed omadused 1.2. Psühholoogia valdkonnad 1. Bioloogiline psühholoogia: (Charles Darwin – Origin of Species, 1858) - Mõistmaks käitumist ja inimestevahelisi er 1 Inimkäitumise mõistmine bioloogilisest perspektiivist. Pärilike tegurite olulisus. Populatsioonisisene vs populatsioonide vaheline variatiivsus. Liigisisesed individuaalsed erinevused. Füsioloogilised protsessid.
annaabi.ee 
