ö usuhullud, kuid romantismis levis religioosne elukäsitlus. Elu pühaduse kaitse, armastuse ja vabaduse humaanne ideaal läbisid juhtmotiividena kogu romantismi kultuuri. Alusati rahvaluule talletamist: tuntud eeposed ("Rolandi laul", "Laul minu Cidist", "Niebelungide laul") taasavastati. Sellest ajast pärinevad ka vendade Grimmide muinasjutud. Saksa luule arengus oli murranulise tähtusega kolmosaline rahvalaulude kogu "Poisi imesarv" (1806-1808), mille avaldasid vennad BRENTANO JA ARNIM. Saksa romantism oli suunatud rahvusliku keskaja poole, aga prantsuse romantismi side oli märksa nõrgem. Prantsuse kirjadaam STAÉL oletas oma teostes, et ehtne romantilinevaim on gremaani rahvastel ja Lõuna-Euroopa rahvad kalduvad klassikalise vaimuloome poole. Tänu Walter Schotti loomingule tekkis ajaloolise romaani zanr, mis peagi segunes tänu Dumas'le ajaloolise seiklusromaaniga.
Idealisierung der mystische Welt der Religion Romantisierung von Wirklichkeit Phantasie Dunkle Erleben Nacht Dämonische Leidenschaft Schönheit u. Wildheit der Natur Frühromantik (1795-1804) Wichtigste Autoren: Novalis, Schelling, Tieck, Schlegel Veränderung des Denkens, Weltwahrnehmung Romantisierung der Wirklichkeit, Weltverzauberung, Wortspiel, Erzeugung von Stimmungen progressive Universalpoesie Hochromantik (1804-1815) Clemens Brentano, Achim und Bettina von Arnim, der Gebrüder Grimm Flucht von rellen Problemen ->romantische Vergangenheit Rückbesinnung auf die altdeutsche Sprache u. Literatur Volkspoesie (Märchen), Volkslieder => nationaler Selbstbewusstsein Spätromantik (1815-1840) E.T. A. Hoffmann, Eichenhoff, Brentano, Achim von Arnim, Tieck Hervorhebung der Schattenseite d. menschl. Psyche Hinwendung zu Religion, Spiritualität die Sehnsucht nach der “alten Ordnung” Abrechnung m. d
Võrdleval vaatlusel peaks ta muutuma mõistetavaks. Heidelbergi romantikud olid natuke jenalastega seotud, sest nii mõnigi oli Jenas käindu ning tundsid nende põhimõtteid. Heidelbergi koolkond on Jena koolkonna jätk pärast seda kui ta laiali läks. Heidelbergi ülikooli ümber nad koondusid, kuid oli palju lõdvemini seotud koolkond kui Jena. Seal paistab mitme kandi pealt silma autor Clemens Maria Brentano. Tal on mõningad saavutused ja konseptsioonid mis on saksa romantismi ja romantilise ajastu mõttes olulised, ta esindab oma ajastut hästi. Ta on üks autor keda ei ole tõlgitud. On õppinud mingit aega Jenas ning jenalastega kokku puutunud. Ta oli Jenalastega tuttav ja püüdis nendega lävida, kuid nad ei võtnud teda omaks. Ludvig Tieck oli tema suur eeskuju Jenas. Jenalased ei võtnud ka teda omaks. Oma iroonias hakkasid nad teda
Juliusz Slowacki (poeet) Kornel Ujejski (poeet) SAKSAMAA Johannes Brahms (helilooja) Achim von Arnim (kirjanik) Caspar David Friedrich (kunstnik) Felix MendelssohnBartholdy (helilooja) Clemens Brentano (kirjanik) Moritz von Schwind (maalikunstnik, graafik) Anton Bruckner (helilooja) Alfred Rethel (maalikunstnik, graafik) Adelbert von Chamisso (kirjanik)
1720- Immanuel Kant, Gottfried Wilhelm Leibniz, Gotthold Ephraim Aufklärung 1800 Lessing Christoph Martin Wieland Sturm und 1770- Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller Drang 1785 Weimarer 1786- Johann Wolfgang von Goethe, Johann Gottfried Herder, Friedrich Klassik 1805 Schiller, Christoph Martin Wieland 1795- Clemens Brentano, Joseph Freiherr von Eichendorff, E.T.A. Romantik 1840 Hoffmann, Novalis 1815- Anette von Droste-Hülshoff, Franz Grillparzer, Eduard Mörike, Biedermeier 1848 Adalbert Stifter 1830- Vormärz Georg Büchner, Georg Herwegh, Heinrich Heine 1848 1850- Realismus Theodor Fontane, Gottfried Keller, Theodor Storm 1890
h) Salapärasus (tegevuskohtadeks lossid jne, pahelised tegelased). i) Püüdlus absoluudi poole (tavaliselt selleni ei jõuta). Hakati teadlikult jäädvustama rahvaluulet, lisaks keskajale taasavastati mitmete renessansi- ja barokk-autorite looming. Tänu W. Scottile tekkis ajaloolise romaani zanr. 3. Kes on kuulsamad romantikud, sh luule esindajad? (märksõnad) Prantsusmaal: Chateaubriand, G. Sand, Merimee, Madame de Stael, Hugo, Saksamaal: Heine, Brentano, Arnim, Hölderlin, ven. Schlegelid, Novales, Tieck, Hoffmann Venemaal: Puskin, Lermontov Inglismaal: Shelley, Blake, Wordsworth, Coleridge, Southey, Byron, Keats Eestis: Kr. J. Peterson, L. Koidula Sotimaal: W. Scott 4. Kes on Walter Scott? Tänu temale tekkis ajaloolise romaani zanr. 5. Millised on Merimee elu ja loomingu olulisimad faktid? ,,Dzentelmen kirjanduses". Loomingutunnusj.: teiste rahvaste keelele, kommetele ja minevikule keskendumine
omakorda vokaalsümfoonilised teosed. 15. Mahleri on võrreldud Beethoveni ja Brahmsiga. Mis neid ühendab? Mahleri sümfooniaid võib sisulisest küljest -muusikalis-dramaturgiline arendus ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi. 18. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab
. ,,Arutlus teadusest ja . ,,Hümnid ööle" kaunitest kunstidest" . ,,Hingelaulud" . ,,Arutlus inimeste Ludwig Tieck: ebavõrdsuse päritolust ja . ,,Franz Sternbaldi põhjustest" rännuteed" . ,,Arutlus ühiskondlikust Fr. Schelling lepingust" . ,,Uus Heloise" Heidelbergi koolkond: . ,,Pihtimused" Clemens Brentano: . ,,Üksildase uitaja . ,,Poisi võlusarv" mõtisklused" Archim von Arnim Vennad Grimmid . ,,Hunt ja 7 kitsetalle" E.T.A. Hoffmann: . ,,Õpetlikke ülestähendusi kõuts Murri sulest"
10-aastaselt alustas Edmund õpinguid Viini Reaalgümnaasiumis. Aasta hiljem hakkas ta käima Olmützi Riigigümnaasiumis. Ta oli keskpärane õpilane, kes eelistas matemaatikat ja loodusteadusi. Lõpetanud 1876. aastal gümnaasiumi jätkas Edmund õpinguid Leipzigi ülikoolis, kus õppis loodusteadusi. Kaks aastat hiljem jätkas ta juba Berliinis matemaatikaõpinguid ja doktoriteesid kaitses ta 1883. aastal Viinis. 1884. aastal kuulas ta Franz Brentano loenguid filosoofiast. 1886. aastal õppis ta Halles ja habilitatsioonitöö kirjutas arvu mõistest. Sel perioodil vahetas ta religiooni: temast sai kristlane. 1887. aastal sai temast Halle ülikooli eradotsent. Ta abiellus juudi kogukonnast pärineva uskuvahetanud Malvine Charlotte Steinschneideriga. Neid laulatati kristliku kombe kohaselt. Neil oli kolm last. (http://et.wikipedia.org/wiki/Edmund_Husserl 25.01.2015) Ed
kirgastumine“, „Nii rääkis Zarathustra“, „Don Quijote“, „Kangelase elu“; ooperid: „Salome“, „Elektra“, „Roosi kavaler“, Ariadne Navosel“; sümfooniad (programmilised): „Alpi sünfoonia“ ja „Sinfonia Domestica“ (ehk kodusümfoonia) Ja Wagner . Mahler: Tema eeskujudeks on Jean Paul Hoffmann, Goethe ja Dostojevski, kellelt pärineb tema põhiline idee Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi. 2. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionism sai alguse Claude Debussy loomingust. Impressionistlik muusika pöörab erilist
11.15 – jeenalased, saksa romantism jätkub Seekord räägime Tieckist, kelle tähtsus on tõlkimises, välja andmises ja oma kaaslaste tööde lõpetamises. Temalt on palju igasuguses žanris kirjutisi. Ta on palju kasutanud näiteks muinasjutu žanri (vt mida kirjutasin unenäolisuse kohta Novalise juures). Saksa romantismis eristatakse 3(?) koolkonda: Jeena romantikud Heidelbergi romantikud ???? grimmid äkki? Heidelbergi koolkonnast on oluline Clemens Brentano. Valdavalt luuletaja aga kirjutanud ka mõningaid jutte ja osalenud rahvaluule kogumisel. Oma romantilise meelestatuse sai ta jeenast. Ta kirjutas üliromantilisi asju – näiteks romaan „Godwi“. Saksa rahvalaul paelus Brentanot suuresti. Sellega tegelesid veel varem ja hiljem ka Goethe ja vennad Grimmid – see oli populaarne. Rahvaluule kogumise tulemuseks Brentanol oli kogumik „Poisi võlusarv“. Rahvalaul hakkas väga Brentano luuletusi mõjutama. Samal ajal hakati nende
majanduse ajalooks. Pööras suurt tähelepanu nähtuse kirjeldamisele, tõstis majanduses esile psühholoogilise faktori: tema arvates sõltuvad tootmise, jaotamise ja tarbimise iseloom ning töölisküsimus peale majandusnähtuste ka tunnetest ja õigusest, üldse ajastu kultuurist. Lätub tootmiskulude teooriast. Samastab hinna ja väärtuse, pidades hinda kõige täpsemaks väärtuse väljendajaks. 7. Milles seisnesid L. Brentano majandusvaated? (,,Kaasaegsed tööliste gildid", ,,Kaasaja sotsiaalsete nähtuste põhjustest", ,,Agraarpoliitika") Pidas õigeks mullaviljakuse teooriat, kaitses monopole, ei pooldanud teraviljatolle. 8. Mida jutlustas sotsiaalne koolkond? Kujutasid tootmist puhttehnilise protsessina, milles ei olevat sotsiaalseid elemente. Seega eraldasid nad ühiskondlikud suhted tootlike jõudude arengust, eitasid nende seoseid. Inimtegevuses soovitasid jälgida eesmärke
protsessidele eelnevad alati neuraalsed protsessid. Näiteks ideed formuleerivad ainult teatud närvisüsteemi protsesside tingimusel. Seega põhjustab neurofüsioloogia vaimseid protsesse! • Strukturalism suri koos Titcheneriga – suuna suletus paljude teiste teaduses prevaleerivate nähtuste suhtes ning vananenud uurimismeetodid olid selle põhjuseks. Teised varased lähenemised psühholoogias Franz Clemens Brentano (1838-1917) • Sisukas teadvuse uurimine rõhutab teadvuse protsesse, mitte sisu – uurib, mida teadvus teeb. • Mentaalsete protsesside eesmärk - täita mingit funktsiooni. Tegevuspsühholoogia. • Mentaalsed tegevused viitavad objektidele endast väljaspool – intentsionaalsus. • Fenomenoloogiline introspektsioon – introspektiivne analüüs, mis on suunatud terviklike, sisukate kogemuste vaatlemisele. Carl Stumpf (1848-1936)
Lähtutakse sellest, et ei ole objekti ilma subjektita. Fenomenoloogilise meetodi põhimõteteks on: 1) fenomenoloogiline reduktsioon, s.t. hoidumine igasugustest otsustustest, mis käivad objektiivse reaalsuse kohta ning väljuvad "puhta" (s.o. subjektiivse) kogemuse piiridest. 2) transtsendentaalne reduktsioon, s.t. tunnetusobjekti enese käsitamine mitte reaalse, empiirilise, sotsiaalse ja psühholoogilise olemusena, vaid "puhta" transtsendentaalse teadvusena. Husserl leiab, et Brentano kaksikjaotus - inimese psüühiline tegevus ja selle intentsionaalne objekt - tuleb asendada (G.Frege (1848-1925) kolmikjaotusega: · psüühiline akt, · psüühilise akti tähendus, mida Husserl nimetab noemaks, · ja selle objekt. Igal aktil on noema, kuid ei pruugi olla objekti. Veel enam, ühel ja samal objektil võib olla mitu noemat. Eriti ilmneb see tundmusaktides nagu armastus, vihkamine jne. Filosoofia kui teadus "puhastest olemustest" (eidetism) vastandatakse tegelike faktide
draamale „Egmont“ ning sellest sai keskmise perioodi viimane jõuline laine. Beethoveni isiklik elu oli keerukas-ühestki tema arvukaist suhtest ei sündinud midagi püsivat. 6-7. juulil 1812 kirjutas ta Teplitzis oma kuulsaima ja ühtlasi kõige õrnema ja isiklikuma armastukirja, mille anonüümset adressaati tuntakse „Surematud armsamana“ (peale tema surma leiti see tema asjade hulgast). Beethoveni biograaf M. Solomon väidab, et kirja adressaadiks oli Antonie Brentano. IV Aastad 1813-15: kriis Peale aktiivset perioodi saabusid mitu aastat vaikust. Sellel perioodil loodud sümfoonilist lahingupiolti „Wellingtoni võit“ peetakse tema elu kõige piinlikumaks ebaõnnestumiseks. 1815 mängis ta viimast korda publiku ees klaverit(mõned kirjeldused väidavad, et haiguse tõttu polnud ta tegelikult selleks suuteline) V Aastad 1816-27: hiline looming Vananevat geeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või veidrikuks. 1818. aastast ei aidanud ka enam
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibe...
Sellel ajal oldi veendunud, et Ossiani laulud olid ehedad. 1773 kirjutas ka Shakespearist, aitas tema renomeed tõsta. Shakespeare'ist räägib austusega suure hulk selle perioodi õpetlasi ja kirjamehi. ,,Ideid inimkonna ajaloofilosoofiast", tema peateos, suur mõju. Tundis huvi rahvalaulude vastu , erinevate rahvaste vastu. 1778-1779 ,,Volkslieder" ulatuslik ja oluline teos, alus kogu Euroopas lahvatanud rahvalaulude kogumisele. Saksamaal koguti väga palju kokku (ka nt Goethe ja Brentano kogusid). Oluliseks sai Saksa eeskuju ka Balti piirkonnas, ärkamisaeg 19. sajandi teisel poolel tõi eesti rahvapärimuse kogumise. Suurimaks saavutuseks Saksamaal kujunes Weimari klassitsism. Hiline, pöörab pilgu antiikeeskujudele, kuid juba uuelt tasandilt. Vaieldakse, kas oli pigem klassitsistlik või romantilise varjundiga. ,,Faust" on Weimari klassitsismi suurteos, mis võtab kokku valgustuse saavutused. Johann Wolfgang Goethe (1749-1832) suur saksa poeet ja mõtleja, temalt pärineb
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
