ÕPIMAPP Kaubamärk (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL

Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool
K15KÕ
Mari-Liis Voronkov
ÕPIMAPP
Iseseisev töö
Juhendaja: Liina Maasik
2016
Mõdriku

SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE 4
1.1Kaubamärgi üldine mõiste 4
1.2Kaubamärgi ajalooline areng 5
1.3Kaubamärgi kaitsmine 5
2BALTI VESKI AS „VESKI MATI“ 6
2.1 Veski Mati ajalugu 6
2.3 „Veski Mati“ kaubamärgi alla kuuluvad tooted 8
2.4 Veski Mati toodete valik ja väljapanek kaupluste põhjal 8
3 KAKAO 11
2.1Kakaopulbri valmistamine 14
2.2Huvitavaid fakte kakaost 15
4 ARUTELU 16
KOKKUVÕTE 17
KASUTATUD KIRJANDUS 18

SISSEJUHATUS

Õpimapp on jaotatud neljaks suureks peatükiks ning nende alapeatükkideks. Esimene peatükk käsitleb kaubamärgi üldist mõistet, annab ülevaate selle ajaloost ning miks on vaja kaubamärki kaitsta.
Teine peatükk räägib kaumabärgist Balti Veski AS Veski Mati. Peatükis on kirjutatud Veski Mati ajaloost, milliseid tooteid antud kaubamärk teeb/müüb ning olulisest mehest nimega Jaan Puhk .
Kolmas peatükk on keskendunud ühele kaubakategooriale, milleks valisin kakao. On välja toodud kakao ajalugu, kuidas see tooraine meieni jõudis, lisatud illustreerivad pildid, kirjutatud kakao valmistamis- ja töötlemisviisist ning jagatud huvitavaid fakte maailmast.
Oma töös kasutasin mitmeid allikaid , enamus nendeks olid internetiallikad, mis tegid töö tunduvalt mugavamaks. Kasutasin ka ühte raamatut „Maailma toiduainete entsüklopeedia“. Töö koostamisel oli raskeim osa oma ajaplaneerimine ja samuti oli raske valida endale sobiv kaubamärk ning –kategooria, töö lõpus annan ülevaate töö käigus kogutud mõtetest ning miks just valisin Veski Mati ja kakao.

1 KAUBAMÄRGI ÜLDINE MÕISTE, AJALOOLINE ARENG JA KAITSE

Kaubamärgi üldine mõiste

„Kaubamärk on graafiliselt kujutatav tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa või teenust teise isiku identsest või samasse valdkonda kuuluvast kaubast või teenusest. Kaubamärgi järgi peab tarbija aru saama, et toodet või teenust pakub mingi kindel ettevõtja ja selle toote poeriiulilt või teenuse teiste pakkumiste hulgast üles leidma. Kaubamärgi abil ei saa kaitsta kaupade või teenuste sisu, kaupade tootmise või teenuste osutamise viisi, toodete koostist jms.“( http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark )
Peamisteks kaubamärgi liikideks on järgmised:
SÕNAMÄRK – kujundamata ehk tavapärases arvutikirjas sõna või sõnade kombinatsioon, sõnad kombinatsioonis tähtede või numbritega, tähe- ja numbriühend jms. Sõnad võivad olla pärit tavakeelest, nimed või tehissõnad, nii eesti- kui võõrkeelsed.
KOMBINEERITUD MÄRK – sõna(d), täht (tähed) või number (numbrid) koos kujundi või kujundite kombinatsiooniga.
KUJUTISMÄRK – koosneb ainult kujundist, ei sisalda sõnu, numbreid ega tähti.
RUUMILINE MÄRK – kolmemõõtmeline tähis (näiteks toote omapärane väliskuju), mille kohta võib esitada mitu vaadet.
HELIMÄRK – heli, meloodia või signatuur, mida on võimalik kujutada noodikirjas. ( Ibid )
Kaubamärgiks ei sobi tähised, millel puudub olemuslik võime eristada tarbija jaoks eri ettevõtte kaupu või teenuseid. Samuti tähised, mis on vastuolus avaliku korra ja heade tavadega. Kaubamärgiks ei loeta tava- ja tõepäraste toodete või pakendite kujutisi ning tarbija jaoks eksitavat teavet andvaid tähiseid. (Ibid)

Kaubamärgi ajalooline areng

„Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast , kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest.“ ( Pihla ,K.2006) Varasel keskajal kasutasid feodaalid sõjas ja ka oma maavalduste liitlaste vaenlastest eristamiseks kõikvõimalike märke sh. erikujundusega kilpe. On leitud 11. sajandist pärinevaid kaubamärke kandvaid mõõku. Esimesed paberivalmistajate vesimärgid on pärit 13. sajandist. 19.sajandil muutus kaubamärkide kasutamine juba massiliseks ning aina rohkem hakati tähelepanu pöörama kaubamärgi esteetilisele küljele. Kuna kaubamärkide kuritarvitamine muutus üha sagedasemaks, seati sisse kaubamärkide kohustuslik registreerimine. Kaubamärgi põhieemärk oli kaitsta firma ja põhifunktsiooniks sai kauba reklaamimine. (Ibid)

Kaubamärgi kaitsmine

„Kaubamärgi ülesanne on tähistada kaupu või teenuseid selliselt , et need teistesamalaadsete seast välja paistaksid. Kaubamärk peab tarbijale meelde jääma, et ta saaks õnnestunult valitud toodet või teenust uuesti osta. Seega on kaubamärgi puhul olulised eristatavus ja silmapaistvus, mis aitavad täita ka reklaamifunktsiooni.“ (epa.ee/et/kaubamargid/miks-kaitsta-kaubamarki)
Teenuse või toote hea maine muudavad kaubamärgi väärtuslikuks kvaliteeditähiseks, mis vajab aga õiguskaitset. Peab mainima, et kaubamärgi registreerimine ei ole kohustus, vaid õigus. Selle abil omandatakse ainuõigus kaubamärgi kasutamiseks kindlate kaupade tähistamisel. Registreeritud kaubamärk annab õiguse keelata teistel isikutel kaubamärgiga identsete või sarnaste tähiste kasutamise samas tegevusvaldkonnas ning sellel territooriumil, kus kaubamärk on õiguskaitse saanud. „Eesti kaubamärgiregistrisse kantud märgil on õiguskaitse Eesti Vabariigi territooriumil.“ Kaubamärgi kaitse peab olema heauskne, mitte konkurentsivabaduse piiramiseks või sihilikult mõne teise ettevõtja äritegevuse takistamiseks. (Ibid)

BALTI VESKI AS „VESKI MATI“

„Balti Veski AS on asutatud esimese Eesti Vabariigi aegse ettevõtliku perekonna Puhkjäreltulijate poolt. Suure jahuveski , ladude ja üle-eestilise kaupluseketi omanik aktsiaselts Kaubamaja J.Puhk & Pojad, isa Jaak ja tema viis poega , tegelesid lisaks viljaärile veel metallitootmise ja autokaubandusega. Jaak Puhk on Viljandi tikuvabriku asutaja ning tegutsenud Riias metsa ja puiduäris.“ ( http://www.veskimati.ee/ettevottest/balti-veskist )
1934 aastal ehitas ärimees  Eduard Puhk veski Helsingisse. Tänapäeval töötab veski Soomes  Helsingin Mylly nime all Järvenpääl, mis oli valmides põhjamaade modernseim veski. Eesti taasiseseisvumine, mis toimus 1993, võimaldas perekond Puhkil uuesti Eestis äriga algust teha. (Ibid)
„Täna tegutseb Balti Veski Baltimaade suurima teraviljakontserni Malsena  koosseisus , olles Veski Mati kaubamärgi all pakkumas Eesti suurimat kuivainete tootevalikut.“ (Ibid)

2.1 Veski Mati ajalugu

„Eesti ajaloos on olulist rolli mänginud Viljandist pärit ettevõtja Jaak Puhk.  Jaak Puhk on tuntuks saanud veskiomanikuna, viljakaupmehena ja töösturina. Lisaks Eesti äridele tegutses ta 20. sajandi alguses metsa ja puiduäriga Riias.“ (Ibid)
Jaak Puhki tegeles mitme äriga, lisaks on ta olnud toeks Eesti Vabariigile, näiteks ostsid Puhkid noorele Eesti Vabariigile Londoni ja Berliini saatkonnahooned. Puhkid on toetanud Eesti valitsust, hilisemalt on osaletud ka riigihangetes.
Tuntuim Puhkide äriühing oli aktsiaselts Kaubamaja J. Puhk & Pojad, ettevõttes olid võrdsete osanikena isa Jaak ning tema viis poega. 1923.aastal omandasid Puhkid metallitöötleja Ilmarise enamusosaluse ning aastal 1924 asutasid Tallinna sadama lähistele suurveski. 1927 aastal täienes veski 45 m viljaelevaatoriga, mis oli silmapaistev Tallinna uhkes siluetis.
1934. aastal läks Soome Puhki , pere noorim poeg Eduardkus ta tegi Helsingisse veski, mille nimetas Helsingin Mylly. Eduard suri 1943.aastal, pärast mida sai äri omanikuks Saksamaal õppinud poeg Jüri, kes juhtis veskit ligi 40 aastat. Aastal 1991 ehitati Helsingi lähedale Järvenpääle uus veski, mis oli tol hetkel Soome kaasaegseim.
Pärast Eesti taasiseseisvumist, asutati Eestisse Balti Veski AS. (Ibid)
Joonis 1. Kaubamärk Veski Mati ( https://lagedi.wordpress.com/2015/03/ )

2.3 „Veski Mati“ kaubamärgi alla kuuluvad tooted

• Jahud
  
• Helbed /kliid
  
• Riisid
  
• Tangud
  
• Oad/ herned
  
• Pasta
  
• Müsli
  
• Paneeringud
  
• Mahetooted
  

2.4 Veski Mati toodete valik ja väljapanek kaupluste põhjal

Tõin välja Veski Mati toodete toodete väljapaneku ja valiku Tapa Grossi toidukaupluse ja Kunda Konsumi põhjal.
Tapa Grossi toidukaupluses oli valik üsnagi kesine, saadaval oli täistera-, nisu, maisi-, tatra- ja odarjahu, mis asetsesid kõige alumisel riiulil. Leian, et need võiksid olla paigutatud üles poole ja langeksid silmade kõrgusele, et ei peaks kaua otsima , sest jahu ostetakse ilmselt rohkem kui näiteks kaerakliid, mis aga asetsesid kõrgemal. Kaerakliide kõrval oli ka nisukliid ja kiirkaerahelbed. Kõige ülemisel riiulil oli ainult üks valik makarone. Veski Mati kaubamärgi alt võis veel leida punast aeduba, põlduba, pudruriisi ja pikateralist riisi. Arvan, et oleks parem jälgida, kui kõik ühe firma tooted oleksid paigutatud järjestikku riiulile, et kõik oleksid ühel kõrgusel.
Kunda Konsumis oli valik rikkalikum kui Grossi toidukaupluses. Konsumis olid saadaval kõik eelnimatatud tooted. Jahudest oli juures grahamjahu, riisijahu, sepikujahu ja pitsajahu. Kliidest olid 8-viljahelbed kliidega, seemnete ja kliidega helbed, kaerahelbed ja erinevad kiirpudrud. Pasta valik oli samuti suurem kui Grossi kaupluses. Paigutus oli hea, tooted ei olnud teineteisest nii kaugel, kuid sellegi poolest nagu eelnevalt mainitud , asetaksin ühe firma tooted järjestikku ühele kõrgusele (ehk vasakult paremale).
Joonis 2. Pilt Grossi toidukaupluse jahu paigutusest (Foto: Mari-Liis Voronkov)
Joonis 3. Pilt Grossi toidukaupluse kaerakliide ja riisi paigutusest (Foto:Mari-Liis Voronkov)

3 KAKAO

„Kakao (Theobroma cacao) – jumalate ja kuningate toit, afrodisiaakum, supertoit … kakao on aegade algusest olnud üks glamuursemaid toiduaineid ning oma veetlust pole ta siiani kaotanud.“ ( https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/mehhiko-toidu -ajalugu-iii-kakao/)
Kakao teekond on meieni olnud üsna pikk. Kakaoupuu pärineb Lõuna-Ameerika lähisekvatoriaalsetest piirkondadest, kuid kasvatama hakati aga Kesk-Ameerikas umbes 12.sajandil eKr. Tol ajal ei kasutatud kakaoube, vaid kakaoviljade magustat viljaliha , millest valmistati ka alkohoolsied jooke . ( http://cocoa.ee/et/ )
Euroopasse tõi kakaoube esimesena Kolumbus, kuid ta ei pidanud seda eriti oluliseks. Tuntuks sai kakao siis, kui Mehhiko vallutaja Herman Cortés saatis Hispaania kuningale Karl V-le kakaoube koos asteekide joogiretseptiga. Hispaanlased muutsid retsepti, hakates jooki magustama ja kuumutama. Peagi sai sellest Euroopa õukondades moejook. Usutakse ka, et inimestele tõi kakaopuu sulismaost jumal. (Ibid)
Kakaopuid on kasvatatud juba üle 3000 aasta. Selle puu viljad olid väga tähtsad maiadele, hiljem ka tolteekidele ning asteekidele, kes kasutasid neid maksevahendina kui ka toiduks. Kakaoube seostati paljude omadustega, sealhulgas seksuaalse aktiivsuse tõstmisega. Asteekide legendi järgi oli kakaopuu loodud metsajumala Quetzalcoatl´i poolt. (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 640)
Joonis 4. Sulismaost jumal Quetzalcoatl
( https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/mehhiko-toidu-ajalugu-iii-kakao/ )
Kakaopuu on suhteliselt väike nelja kuni kaheksameetrine igihaljas puu. Kasvab soojades ja väga niisketes kohtadest. Kakaopuu vajab varjulist paika, seega tema pärast ei ole vaja vihmametsi maha raiuda, kuid kasvades lagedamaal, tuleb talle varjuks istutada mõni kõrgekasvuline avara lehestikuga rohttaim nagu näiteks banaan. Suurtes istandustes kasvatatakse neid siiski väljadel, sest vilju tuleb korjata käsitsi ning metsas on seda raskem teha. Paraku väljadel kasvatamine pole nii saagirikas, sest kakaopuu õite tolmutamiseks vajalik imetilluke surusääsklane eelistab elupaigana maapinnale kogunevat kõdunevat lehekihti, mida on rikkalilut just vihmametsades. (kaunistused.weebly.com/kakaopuu.html)
Kakaopuu viljad ja ka õied asetsevad kobarates jämedatel okstel ning tüvedel. Vilja nimetatakse ka kaunaks. Vili on ovaalne 15 kuni 20 sentimeetrit ning 8 kuni 10 sentimeetrit lai. Valmides küpseb vili rohelisest kollaseks, sealt edasi oranžiks, siis punaseks, lillaks ja lõpuks pruuniks . Paraku on saagi koristamine tülikas, kuna kõik kaunad ei valmi samaaegselt. Valminuna kaalub kakaovili umbes 500 grammi, mida übritseb kolme sentimeetri paksune koor. (Ibid) „Poole kilo kakao saamiseks on vaja ühe puu kogu aasta saaki.“ (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa- production -nutshell)
Joonis 5. Harilik kakaopuu ( http://nagi.ee/photos/ummijuss/23072567 )
„70% maailma kakaoubadest on pärit neljast Lääne-Aafrika riigist: Elevandiluurannikult, Ghanast, Nigeeriast ja Kamerunist. Ülekaalukalt kõige rohkem – enam kui pool maailma kakaost – kasvatatakse Elevandiluurannikul ja Ghanas. Neile järgnevad Indoneesia , Nigeeria, Kamerun , Brasiilia ja Ecuador .“(et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production-nutshell)
Kakao kasvatamine on käsitsi tehtav töö, mis on väga tööjõumahukas ja vajab pidevat tähelepanu. Kakaopuu õitseb ja kannab vilju aastaringselt . Suured kakaoviljad tuleb puude otsast keppidega alla lüüa. Nagu eelnevalt mainisin , valmivad kaunad erinevalt, seetõttu tuleb puid pidevalt jälgida. Samuti on kakaopuu õrn, väiksemadki ilmamuutused, kahjurid ja ähvardavad haigused mõjutavad puu saagikust. Kui küpsed viljad on koristatud , tuleb need matšeedega lahti lõigata ning oad välja võtta. Kakaooad kääritakse, kuivatatakse, puhastatakse ja pakitakse. „Kui oad on kakaokottidesse pakitud, müüvad talunikud toote vahendajatele. Vahendajad ostavad töötlemata oad kokku ja müüvad need ekspordijatele. Oad transporditakse Euroopasse ja Ameerikasse, kus need purustatakse ning ubadel eemaldataksekestad. Seejärel oad röstitakse ja jahvatatakse ning valmistatakse kakaovõid ja kakaopulbrit, millest omakorda toodetakse šokolaadi.“ (Ibid)
Joonis 6. Pilt pakitud kakaokottidest (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production-nutshell)

Kakaopulbri valmistamine

Oad koosnevad tuumast, seemnekestast ja idust, millest ainsana on söödav tuum, kuid tuuma tuleb enne söömist töödelda selle väga kibeda maitse tõttu. Esmalt ube ftrementeeritakse 3-9 päeva 50 kraadise kuumuse juures, nii hävineb suur osa mikroobidest, samas aktiveeruvad ensüümid, mille toimel muutub ubade värvus ja maitse. Frementeeritud oad kuivatatakse päikese käes nii kaua, kuni nende niiskus langeb kuue kuni kaheksa protsendini. Kuivatatud oad puhastatakse võõrkehadest ning sorteeritakse, sellele järgneb röstimine, mis on väga oluline töötlemise järk. Röstimise käigus väheneb ubadele kibeda maitse ja parkiva toime andva tanniini sisaldus, samuti röstimine määrab lõpptoodangu maitse ja värvi. „Röstitud oad jahutatakse, neilt eemaldatakse kest. Järgneb ubade jahvatamine valtsveskis 50-70 kraadises kuumuses. Töötlemise selles järgus saadakse kleepuv kakaomass, mis sisaldab 53% kollast rasva – kakaovõid.“ (Maailma toiduainete entsüklopeedia, 2006, lk 641)
Kakaopulbrit on võimalik valmistada ka Hollandlaste meetodi järgi, kus saadakse samuti kakaopulber kakaomassist kakaovõi väljapressimise teel, kuid enne pressimist lisatakse lahustuvuse suurendamiseks aluselisi ühendeid näiteks naatriumkarbonaati, naatrium-, kaalium - või magneesiumhüdroksiidi, mille tulemusena saadakse tumedam , mõruma maitsega kakao. Sellise meetodi lahustamiseks leiutas C.J.Van Houten 1828.aastal. (Ibid)

Huvitavaid fakte kakaost

„Kakao annab lõunariikides elatist 40-50 miljonile talunikule, töölisele ja nende peredele. Mõnedes Lääne-Aafrika riikides nagu Elevandiluurannik  ja Ghana sõltub kuni 90% talunike igapäevane esmane sissetulek kakaost.“ (et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production-nutshell)
„ Kakaod on ammustest aegadest kasutatud ülemiste hingamisteede, kurgu - ja neeluhaiguste ravimisel . Kakaovõi aitab tõhusal köha vastu. Šokolaadis leidub A-, B1-, B2-vitamiini, kaltsiumi, fosforit, rauda ja vaske, mis on vajalik immuunsüsteemi toetamiseks. Kakao ja šokolaadi kasulikud omadused meie organismile on tõeliselt piiritud!“ (cocoa.ee/et/)

4 ARUTELU

Oma töö kaubamärgiks valisin Veski Mati ja kaubakategooriaks kakao. Valisin just need, sest tarbin neid väga tihti, kui mitte iga päev, siis üle päeva kindlasti. Olen suur mannapudru armastaja ja millegi pärast ostan alati Veski Mati mannat. Samuti meeldib mulle väga kakaod juua
Töö käigus sain lähemalt teada Veski Mati ajaloost, nimelt huvitavaks faktiks osutus minu jaoks see, et Balti Veski AS on asutatud esimese Eesti Vabariigi aegse ettevõtliku perekonna Puhkjäreltulijate poolt. Suure jahuveski, ladude ja üle-eestilise kaupluseketi omanikeks oli aktsiaselts Kaubamaja J.Puhk & Pojad, isa Jaak ja tema viis poega.
Samuti ei osanud ma arvata, et kakaopuid on kasvatatud juba üle 3000 aasta. Oli huitav teada, kuidas kakaovilju korjatakse ning et kakaopuu on väga õrn, kuhu kipuvad kergesti nakkushaigused ja parasiidi tulema , mille tõttu tuleb neid pidevalt jälgida ning hoolitseda.
Peale interneti allikate kasutasin ühte raamatut „Maailma toiduainete entsüklopeedia“, milles oli näiteks kakaost väga põhjalik ülevaade just selle töötlemisest, mis toimub 3-9 päeva 50-kraadises kuumuses. Huvitav fakt oli ka see, et kakaopuu kasvatamine on käsitsi tehtav tööjõumahukas töö ning et kakaopuud õitsevad aastaringselt.
Tuginedes ühele interneti allikale, ei osanud arvata, et kakao annab lõunariikides elatist 40-50 miljonile talunikule, töölisele ja nende peredele. Riikides nagu Elevandiluurannik ja Ghana sõltub kuni 90% talunike igapäevane esmane sissetulek kakaost.

KOKKUVÕTE

Töös on käsitletud kaubamärki Balti Veski AS „Veski Mati“ ja ühte kaubakategooriat, milleks on kakao.
Töös on räägitud kaubamärgist, mis on graafiliselt kujutatav tähis. Kaubamärgiks võib olla näiteks sõnamärk, kombineeritud märk, kujutismärk. Kaubamärgiks ei sobi tähised, millel puudub olemuslik võime eristada tarbija jaoks eri ettevõtte kaupu või teenuseid. Samuti tähised, mis on vastuolus avaliku korra ja heade tavadega. Kaubamärgiks ei loeta tava- ja tõepäraste toodete või pakendite kujutisi ning tarbija jaoks eksitavat teavet andvaid tähiseid.
Kaubamärgiga sarnanevate märkide olemasolust on andmeid muistsest Egiptusest ja Kreekast, kus käsitöölised ning kunstnikud oma tooteid kindlale valmistajale osutavate lipikutega tähistasid. Nüüdisaegsete kaubamärkidega sarnanevaid märke on leitud näiteks Pompeji varemetest.
Veski Mati on esimese Eesti Vabariigi aegse ettevõtliku perekonna Puhkjäreltulijate poolt. Ettevõte pakub oma klientidele laias valikus tatart, riisi, hirssi, nisu ja maisimannat. Erinevaid jahusid, herneid , ube ning kaera- ja riisihelbeid. Balti Veski turustab oma kvaliteetseid tooteid tuntud „Veski Mati“ kaubamärgi all.
Kaubakategooriaks sai valitud kakao, mis on meieni jõudnud läbi Mehhiko vallutaja Herman Cortés, kui too saatis Hispaania kuningale Karl V-le kakaoube koos asteekide joogiretseptiga. Hispaanlased muutsid retsepti, hakates jooki magustama ja kuumutama. Kakaopuid hakati kasvatama aga Kesk-Ameerikas umbes 12.sajandil eKr. Tol ajal ei kasutatud kakaoube, vaid kakaoviljade magustat viljaliha, millest valmistati ka alkohoolsied jooke
Töös on välja toodud illustreerivad pildid ning vaatlus Tapa Grossi toidukapluse ja Kunda Konsumi põhjal. Kasutatud erinevaid interneti allikaid ning ühte raamatut.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.epa.ee/et/kaubamargid/mis-kaubamark Kasutamise kuupäev 10.01.16
Pihla.K. (2006). Geograafilise tähise ja kaubamärgi õiguslik analüüs ning võrdlus. Kasutamise kuupäev 10.01.16
http://www.veskimati.ee/ettevottest/balti-veskist Kasutamise kuupäev 10.01.16
https://mexgourmet.wordpress.com/2014/10/08/mehhiko-toidu-ajalugu-iii-kakao/ Kasutamise kuupäev 11.01.16
http://cocoa.ee/et/ Kasutamise kuupäev 11.01.16
https://lagedi.wordpress.com/2015/03/ Kasutamise kuupäev 11.01.16
Maailma toiduainete entsüklopeedia. (2006) Tallinn: Tea Kirjastus. Kasutamise kuupäev 12.01.16
www.kaunistused.weebly.com/kakaopuu.html Kasutamise kuupäev 12.01.16
www.et.makechocolatefair.org/teemad/cocoa-production-nutshell Kasutamise kuupäev 12.01.16
http://nagi.ee/photos/ummijuss/23072567 Kasutamise kuupäev 12.01.16