sajandist. Rapsi on nimetatud ka õlikaalikaks. Nimetus on tulnud sellest, et noor rapsitaim sarnaneb väliseltkaalikale. Kõige paremini sobivad rapsi kasvatamiseks keskmised liivsavi- ja saviliivmullad, mille pH on üle 6,5. Kui pH tase on 6,0 või alla selle, on muldade lupjamine vajalik. Rapsi kasvatamiseks ei sobi põuakartlikud (liivased) ega liigniisked maad. Rapsi kasutusalad Enim kasutatakse rapsi toiduõli valmistamisel. Valminud rapsist pressitakse välja õli. Külmmenetlusel pressitud rapsiõli lisamine saiataignale muudab saiad ilusaks kollaseks. Koostöös füüsikainstituudiga uurib õlitaimeühistu rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. Praegu kasutatakse metsas sadu tonne vana mootoriõli, mis aga reostab loodust. Looduslikult puhas rapsiõli sobiks saeketiõliks hästi. Ka transmissiooniõlina traktorite käigukastides saab rapsiõli kasutada, samuti igasuguste vormide määrimisel näiteks katusekive
· Raps ei talu põuda ega liigniiskust. · Kasvuks kõige paremini sobivad keskmised liivsavi ja saviliivmullad, mille pH on üle 5,5. · Raps annab aastas ühe saagi ning hea saagi seal, kus kasvab oder. · Taim pärineb ristõieliste sugukonnas ja kapsasrohu perekonnast, ning on tekkinud rüpsi ja kapsa looduslikust ristumisest. · Rapsi kodumaadeks Euroopas peetakse Hollandit ja Inglismaad. Rapsi kasutatakse: · Suurimaks rapsi kasutusalaks on toiduainetööstus: rapsist pressitakse välja õli> · > peale õli pressimist jäävad alles rapsikoogid, mis on loomadele valgurikkaks jõusöödaks. · Füüsikainstituudis uuritakse rapsiõli kasutamise võimalusi saeketiõlina. · Rapsiõli leiab kasutust ka ehituses näiteks määritakse sellega katusekivide vorme · Uuritakes ka rapsiõli kasutamist kütusena Rootsis toodavad talunikud rapsiõlist diislikütuse asendajat rapsimetüülestrit.
Sisukord Sissejuhatus 2 1. Mis asi on biodiisel 2 1.1. Biodiisli eelised 2 2. Kuidas tehakse biodiislit ja selle turustamine 3 2.2. Millest saaks biodiislit toota 3 2.2.1. Rapsist õli saamine 4 2.3. Õli käes, mis edasi 4 2.3.1. Biodiisli näitlik tootmine baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeemi 5 põhjal 2.3.2. Baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni skeem 6 2.4. Kui biodiisel valmis 6 2.4.1. Kontroll 7 2
GMO võib esineda toidukaupades, kus: 1. vähemalt üks toidu koostisosa on geneetiliselt muundatud organism; näiteks puding, mis sisaldab geneetiliselt muundatud maisitärklist; 2. toit on tervenisti geneetiliselt muundatud organism; värske porgand, tomat, mais, soja, raps, teravili; 3. see on saadud geneetiliselt muundatud organismist, kuid tööltemise tagajärjel ei sisalda terveid muundatud geene; näiteks muundatud rapsist valmistatud toiduõli. Tegelikult pole geneetiline muundamine midagi muud, kui uus tase sordiaretuses, et 1. muuta taim taimekahjuritele vastupanuvõimelikseks; 2. tõsta toiteväärtust (suurendada viljakust) 3. saada lahti seenhaigusest 4. suurendada külmakindlust 5. vähendada toiduainete toomiskulusid. Toiduained läbivad väga põhjaliku ohutuse uuringu. Ühe geneetiliselt muundatud taime aretamine, ohutuse hindamine ja toiduaine turuletoomine võtab aega 10-15 aastat
töötatakse välja. Seismiselt aktiivsetes piirkondades, kus maa seest väljub kuum vesi või aur, saab kasutada geotermilist energiat. Kõige rohkem kasutatakse seda Islandil. Paljudes riikides saab soojus- ja elektrienergia tootmiseks kasutada biomassi. Eestis on selleks eelkõige võsa (hakkepuit) ja pilliroog.Brasiilias juba kasutatakse suhkruroost saadavat metanooli autokütusena. Selle tootmine on odavam kui bensiini tootmine. Ka rapsist toodetakse diislikütust. Kõige laiema leviku on alternatiivenergia kasutamine leidnud USA-s, Jaapanis, Saksamaal, Brasiilias ja Soomes. Tuleb arvestada, et energiatootmine on alati seotud eelnevate (energia)kulu-dega. Kulud võivad olla üsna väikesed (nt metsast puude kogumisel) ja väga suured (nt nafta ammutamisel merepõhjast, kus tuleb rajada puutorne, korraldada nafta ja tööliste vedu). Seda tuleb meeles
*Kergesti bioloogiliselt lagundatav ja ei ohusta õnnetuse korral pinnast ning põhjavett. Jäätmete käitlemine. *Srot (tekib rapsiõli tootmisel) kogutakse kokku ja läheb loomasöödaks. *Glütserool (tekib biodiisli tootmisel) on kasutatav kosmeetikatööstuses. Piisavalt suurte biodiisli tootmiskoguste juures on võimalik teha koostööd kosmeetikafirmadega. *Metanool kogutakse kokku ja taaskasutatakse biodiisli tootmisel Rapsist õli saamine *Rapsi kasvatamine Eestis tegelevad sellega paljud põllumehed *Raps tuleb kokku koguda ja kuivatada. *Õli seemnest kätte saamine ekstraktsioonimeetodil külm- või kuumpressimine. Külmpressi kasutamine on vähem energiat nõudev kui kuumpress ja eraldatava õli mahud on umbes samad, kuigi kuumpressiga eraldatakse natuke rohkem õli. *Jääk srot seemnete kestad. Vastavalt pressimise tehnoloogiale sisaldab rohkem või vähem õli. Sobib loomasöödaks.
· Eesti põllumehe soov on olnud alati ISE oma rahvast toita ning oma loomi endakasvatatud ninaesisega sööta. Intensiivse maaviljeluse tingimustes on oluline suurendada eelkõige kultuuride saagikust, et põllupidamine talumehele peale töörõõmu ka taskusse tulu tooks. Selleks on eriti oluline õige sordi valik, mille eest põllul hoolt kandes (korrektne mullaharimine, väetamine, taimekaitse jm.) on võimalik oma eesmärke realiseerida. Taliteravili: Taliteravilja kasvatamise eeliseks on eelkõige mulla niiskusevarude efektiivsem ärakasutamine ning pidurdavaks faktoriks ei kujune näiteks hiline kevad. Külvatakse peamiselt kesale kas mustkesale või kultuuridega kesale: põldhein/ristik, varajane kartul, segatis, varajane oder, rüps/raps ja mais. Sagedaseim kahjustaja on lumiseen, levides põllul kolletena. Seda aitab ...
1 Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USA's kasutatakse aga laialdaselt sojaõli. Biodiisli arendajatel on hea meel tõdeda, et Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud viimastel aastatel populaarsust. Interneti andmetel pole Eestis rapsist kütust tööstuslikult veel toodetud, üksnes mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud, kuigi valdavalt Eesti toidulaualt leitavat rapsiõli võiks töödeldult vabalt kasutada ka kütusena. Samuti olevat biodiislil võrreldes tavalise diislikütusega palju eeliseid: ta on taastuv; on energiasäästlik; saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes
on hakatud järjest enam otsima alternatiivseid kütuseid. Üheks sobivaks alternatiiviks on osutunud biodiisel. Biodiislit saab toota erinevaid tootmisprotsesse kasutades mitmetest erinevatest looduslikest rasvainetest ja õlidest. Euroopas on enamkasutatavaks tooraineks biodiisli tootmisel rapsiõli, USAs kasutatakse aga laialdaselt sojaõli.Euroopas, eriti aga Saksamaal ja Rootsis, on biodiisli kasutamine kogunud .populaarsust just viimastel aastatel.Seni pole aga Eestis rapsist kütust tööstuslikult toodetud,vaid mõned põllumajandusettevõtjad on seda peamiselt enda tarbeks teinud.Rapsiõli on Eestis leidnud rakendust valdavalt toidulaual, kuid seda võidaks kasutada ka kütusena. Mis asi on biodiisel Biodiisel (mono alküül estrid) on puhtamalt põlev diiselkütus, mida tehakse looduslikest taastuvatest allikatest nagu taimeõlid. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi
ENERGIAMAJANDUS MÕISTED ENERGIAMAJANDUS- ehk energeetika, majandusharu mis tegeleb energiavarade hankimise, nendest kütuste või soojus-, ja elektrienergia tootmisega ning edastamisega tarbijale. FOSSIILNE KÜTUS- orgaanikat sisaldav ainete segu mis on tekkinud tuhandeid aastaid tagasi Maal elanud organismide jäänustest, nende mattumisel maapõue ning muundumisel suure rõhu all (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi, turvas), energiat saab nendest kätte ainult põletamisel TAASTUMATUD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad, mis ei taastu või teevad seda inimese seisukohast lõputult pika aja jooksul (fossiilsed ja tuumkütused) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD- energiaallikad mis on kättesaadavad nii suures koguses et ned saab kasutada lakkamatult (päikesekiirgus, tuul, voolav vesi, looded, Maa sisesoojus) või mis taastuvad ökosüsteemi aineringes (biomass) TUUMAENERGIA- ehk aatomienergia, aatomituuma moodustavate elementaaro...
Energiaallikate skeem taastuvad taastumatud energiaallikad energiaallikad nafta tuuleenergia maagaas PÄIKESEENERGIA vee-energia kivi- ja pruunsüsi puit jm bioenergia põlevkivi MAA PÖÖRLEMISE ENERGIA loodete energia tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättet...
Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see tegevus mõjutab nii ...
mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine taimekahjuritele resistentseks kui ka toidu toiteväärtuse tõstmine); mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid. Siin võib näiteks tuua geneetiliselt muundatud rapsist valmistatud toiduõli või suhkru, mis on saadud herbitsiiditolerantsest geneetiliselt muundatud suhkrupeedist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest toode saadakse; geneetiline muundamine annab sellele organismile juurde kasu-likke omadusi (näiteks tõstab saagikust), aga ei tekita muudatusi toiduks kasutatavas tooraines; mis on uue või tahtlikult muudetud esmase molekulaarstruktuuriga. Need on näiteks uued magusained või rasvaasendajad
..................................................... 14 Kasutatud kirjandus..................................................................................................... 15 Sissejuhatus Hiljuti toidupoodi külastades õli ostmiseks avastasin, et Eestis toodetakse lisaks tavalise rapsiõli maitsele veel basiiliku ja küüslaugu maitsega Eesti Rapsiõli. Olles lugenud varasemalt artiklit geneetiliselt muundatud toidust, tekkis huvi, kas Eestis toodetakse rapsiõli geneetiliselt muundatud rapsist ning kas see võiks minu tervisele kahjulikult mõjuda. Geneetiliselt muundatud organismidega (GMO) seotud arutelude arv on viimastel aastatel jõudsasti kasvanud. Geneetiliselt muundatud organismide (GMO) loomise idee väljatöötamisega hakati tegelema juba 1950.aastatel ning esimene geneetiliselt muundatud taim loodi 1983.aastal ning selleks oli transgeenne tubakas. Nüüdseks on GMO-dega seonduv tehnoloogia arenenud mitmeid aastaid ning paralleelselt GMO-de
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Oluline on linool- ja linoleenhape. Suurimad tootjad on maailmas: Hiina, Kanada, india, Prantsusmaa, Saksamaa. Eestis: 1980. aastatel hakati Eestis õlikultuuride kasvatamisele suuremat tähelepanu pöörama. 1990. aastatel kasvupinna kiire suurenemine. 1996. aastal võeti vastu riiklik programm: - õlikultuuride kasvatamise ja - taimeõli tootmise kohta. 1999. aastal alustas rapsist toiduõli tootmist Jõgevamaal Painkülas asuv RAS Werol Tehased. Tehase tootmisvõimsus oli siiani 72 000 tonni rapsiseemet aastas. Alates 01.nov. 2012 AS Scanola Baltic 2013. aastast käivitub uus tehas tootmismahuga 140 000 tonni rapsi aastas 17. Rapsiõli toiteväärtus, kasutamine. Rapsiõlis on: - küllastunud rasvhappeid (100 grammis 7,2 g), - küllastamata rasvhappeid (88,8 g). Olulise osa moodustavad linool- ja linoleenhape.
Toidu valmistamisel kasutatakse palju kaunviljadest (soja, maapähkel), seemnetest (päevalill, raps, puuvill, lina), teraviljast (mais), viljadest (oliiv, palmipuu, Kreeka pähkel, viinamarjaseemned) saadud taimseid õlisid. Euroopas eelistatakse oliivi-, rapsi, päevalille-, soja- ja maapähkliõli, Kanadas on kõige populaarsem rapsiõli, Vaikse ookeani maades kasutatakse peamiselt palmipuu- ja sojaõli. Eestis on hakatud tootma rapsiõli omakasvatatud rapsist, kuid müügil on ka teiste maade õlisid. Loetletud õliliikidest sobib kasutada praadimiseks maisi-, viinamarjaseemne-, rapsi-, maapähkli-, päevalilleseemne ja sojaõli, hästi talub kuumust ka tavaline oliivõli. Salatiõlina kasutamiseks sobivad eelkõige need, mille pakendil on märgistus "Salatiõli".( http://www.e-ope.khk.ee/oo/toidurasvad/taimelid.html) - Rapsiõli on üks madalama küllastunud rasvhappesisaldusega õli,
mis sisaldab geneetiliselt muundatud organisme või koosneb neist (näiteks mais, mille ühe valgu aminohappelist koostist on insenergeneetiliselt muudetud; geenide siirdamise eesmärkideks võivad olla näiteks nii taime muundamine taimekahjuritele resistentseks kui ka toidu toiteväärtuse tõstmine); mis on saadud geneetiliselt muundatud organismidest, kuid ei sisalda neid. Siin võib näiteks tuua geneetiliselt muundatud rapsist valmistatud toiduõli või suhkru, mis on saadud herbitsiiditolerantsest geneetiliselt muundatud suhkrupee- 7 dist. Siinkohal on geneetilist muundamist kasutatud organismi puhul, millest toode saadakse; geneetiline muundamine annab sellele organismile juurde kasu- likke omadusi (näiteks tõstab saagikust), aga ei tekita muudatusi toiduks kasutatavas tooraines;
omand tekkida ainult ühele asjale. See eeldab, et omandatav asi on individualiseeritud. Nii on Riigikohus nentinud, et vilja kui asendatava ja liigitunnustega asja puhul ei saa omandi üleminekust rääkida enne selle omandaja jaoks eraldamist (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. veebruari 2011. a otsus asjas nr 3-2-1-138-10, p 33). Olukorras, kus Letofini poolt Werolile pressimiseks üle antud rapsist toorõli väljatuleku ja rapsikoogi saamise protsendid kõikusid ega pruukinud langeda kokku lepingujärgse protsendiga ning Werol pressis toorõli erinevatelt tarnijatelt saadud rapsiseemnest, kusjuures õli jooksis kokku ühte mahutisse, ei ole alust rääkida spetsiaalsuse põhimõtte järgimisest. Letofinil oli lepingust tulenev õigus nõuda pressimiseks antud rapsiseemne kogusest 37% rapsi toorõli ja 62% rapsikoogi
garantii kasutamaks nendes kuni 5%-list bioetanooli või biodiisli segu vastavalt bensiiniga või fossiilset päritolu diislikütusega. On tehtud kindlaks, et 5% biokütuste kasutamine kütusesegus vähendab tüüpiliselt süsihappegaasi emissiooni 3% võrra. Biodiislit toodetakse rapsist, päevalillest, sojast ja palmiõlist. Bioetanooli toodetakse tärklisest, suhkruroost, suhkrupeedist või nisust. Nende taimede kasvatamisel kütuse valmista- miseks on oluline positiivne mõju – kasvufaasis absorbeerivad need atmosfäärist süsihappegaasi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
