........................19 3.4Tooted..................................................................................................................20 3.5Müügipakendis toidu märgistusele esitatavad nõuded........................................20 4KAHE KAUPLUSE VÄLJAPANEKUD...................................................................23 4.1Tartu Annelinna Prisma: Vilma tooted................................................................23 4.2Tartu Annelinna Prisma: Põnn tooted..................................................................25 4.3Tartu Eedeni Maksimarket: Vilma tooted............................................................26 4.4Tartu Eedeni Maksimarket: Põnn tooted.............................................................27 2 5KASUTATAV TOORAINE........................................................................................29 5.1Salvest Põnni tooraine
Raamatukõne 1.Autor: Astrid Lindgren, Teos: ,,Madlike ja jaanikingu põnn", Ilmumisaasta: 2003. 2.Lühidalt huvitavat autorist: Astrid Lindgren sündis taluniku tütrena Smalandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tütar. Perekonda ja lapsepõlveseiklusi kajastab tema autobiograafia "Silmapiirilt kadunud maa". Pärast kooli lõpetamist oli ta 16-aastaselt praktikandiks ajalehe Vimmerby Tidningen juures. 19-aastaselt siirdus ta Stokcholmi , et õppida sekretäriks. Aastal 1926 sündis tal poeg Lars, kes oma esimesed eluaastat elas kasuvanemate juures Kopenhaagenis. Aastal 1924 abiellus ta Sture Lindgreniga ning võttis poja enda kasvatada. Aastal 1934 sündis perre tütar Karin. Just Karini haigevoodi ääres istudes mõtles Astrid Lindgren välja loo punapäisest tüdrukust, kellele nime Pipi Pikksukk pani tütar. 3.Tähtsamad sündmused on: Kui madlike saab tä...
Referaat Astrid Lindgren (14.11.1907-28.01.2002) Koostas: Regina Peterson Klass: 8a. Kehra Gümnaasium 2009. a. Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14. november 1907 Vimmerby 28. jaanuar 2002 Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud ligi 70 keelde ja avaldatud vähemalt sajas riigis. 2002. aastal, kui Astrid Lindgren suri, loodi Rootsi parlamendi toetusel Astrid Lindgreni mälestusauhind. See on rahaliselt suurim lastekirjanduse auhind, küündides 5 miljoni Rootsi kroonini. Elukäik: Astrid Lindgren sündis taluniku Samuel August Ericssoni (18751969) ja tema abikaasa Hanna Ericssoni tütrena Smålandi maakonnas Vimmerby väikelinna lähedal Näsis. Ta oli neljalapselise pere teine laps ja kõige vanem tü...
Meeldejäänud suvetuttav Suvel kohtusin paljude sõpradega ja tuttavatega. Mul õnnestus sõlmida ka mõned uued sõprussidemed, üks nendest jääb mulle eluks ajaks meelde. Ta oli kõigest kolme aastane, aga suutis mulle suurt peavalu valmistada. Ma sõitsin isa, ema ja õega mööda käänulisi teid, vaiksed tuuleiilid paitasid teeäärsetel põldudel kasvavaid viljapäid. Ilm oli päikesepaisteline ja soe. Sellest tõotas tulla tore perepuhkus Lõuna- Eesti kuppelmaastikul. Me jõudsime Haavametsa, kuhu oli plaanis minna, alles hilja õhtul, sest selle sihtkoha olime valinud esimest korda. Teekonna võtsime ette selleks, et sugulasi külastada, nimelt olid nad sinna hiljuti suvila ostnud. Kohale jõudes tekkis natuke kõhe tunne, sest talukoht asus metsa sees ja oli päris pime. Majani viis umbes kahesaja meetrine mändide allee. See oli vana talu ja kuna ma ise ka maakohas elan, tekkis seal kodune tunne. Aknad olid väikesed ja uks madal, ...
Sissejuhatus Aastal 1946 tegevust alustanud väikesest Tartu Puu- ja Aedviljatehasest kasvas välja Eesti Vabariigi üks suuremaid konservitööstuse ettevõtteid- Tartu Konservitehas ehk praeguse AS Salvest eelkäija. Missioon on teha tarbijate elu maitsvamaks ja mugavamaks. AS Salvest asub Tartu linnas, paiknedes 108 297 m² suurusel territooriumil. Tootmishoonete, ladude ja abirajatiste katusealune pindala kokku on ligikaudu 32 000 m². Salvestis töötab 150-160 inimest, paljud nendest on ettevõttes töötanud juba 2030 aastat, mis näitab töötajate suhtumist ja lojaalsust. Ettevõtte eesmärk hoida kõrget tootmiskultuuri, väljastatava toodangu suurepärast kvaliteeti ja tarbijate usaldust. Salvesti ajalugu 1946. aastal alustas tegevust Tartu Puu- ja aedviljatehas, kus algselt töötas 26 töölist ja tootmisvahendiks olid pada, katel ning ämbrid. Oma aiandite saadustest keedetud hoidised ja soolatud kurgid-kapsad viidi hobusega tartu turule. 1951. aa...
´´Kes te olete?´´ küsis mehike. ´´Kes sa ise oled!´´ vastasid mehed korraga. ´´Ta külmetab, kui ta magab põrandal.´´ ja näitas mehele, kes oli uimaseks löödud. ´´See on sinu süü.´´ ning nad tõmbasid oma mõõgad välja.´´Ära jama, kas sa ei tea, et me oleme piraadid?´´ ´´Mul on kõht tühi, kas teil on midagi?´´ ütles mehike piraate tähele panemata Tarmole, kes nurgas istus. ´´Kuula mis ma ütlen sa väike põnn.´´ ja piraadid valmistusid teda mõõgaga lööma. ´´ Sure!´´ kuid nad ei jõudnud reageeridagi enne, kui mehike nende mõõgad puruks lõi. Tarmo oli imestunud ja mehed samuti. ´´Mis sa järsku teed?´´ ´´K...kes sa oled?´´ ´´Mina? Ma olen Rasmus J. Poolak. Lõbu teiega kohtuda.´´ Piraadid põgenesid nii kähku, kui jalad lubasid koos oma uimase paarilisega ja ainult Tarmo jäi ikka veel oma nurka imestusest istuma. ´´Mis just juhtus?´´
et ta on näljane. Ja siis läksid nad tagasi alla. Teepeal püüdis Jack ühe metssea kelle ta sai ainult haavata ( Noaga kõrri). Jack vabandas ja ütles, et ta ei tee enam niimoodi. Samal päeval kutsus Ralph koosoleku . Ralph ja Jack rääkisid sellest, mida nad eile leidsid ja, et Jack oma salgaga võiks metssigu toiduks jahtida järgmine kord. Hiljem paigutati reegleid kuidas saab koosolekul rääkida jne. Siis kui Põssa ka Jack rääkisid omavahel ütles üks põnn oma hirmust koletiste ja maode ees. Jack aga ütles, et kui oleks selline koletis tapaksid nad koori salgaga selle ära. Ralphil tuli mõtte et nad võiksid ehitada signaal tule kohas kus nad eile olid mäe tippus. Rahvas aga ütles, et neil pole vahendeid, et teha tuld. Jackil tuli mõtte, et kasutada Põssa prille . Jack krabas Põssa prillid endale ilma luba küsimata . Pärast seda kui nad said tule andis Ralph prillid tagasi ja muutis oma
aplausist. Elu tundub nagu unenägu rambivalguses, kus pead olema parem osavam ja ilusam kui teised. Tehed ühe vale liigutuse. Kukud, sinu üle naerdakse ning valu võib tunduda tappev. Kuid kõigil meil on kuhugi minna, kus rohi tundus vanasti nii kõrge ja päike nii särav ja soe. Minnes koju, leiad eest needsamad näod, mis varem olid küll pontsakamad ja lõbusamad, aga armastus pole neis kadunud. Enam ei oota keegi su suuri saavutusi, sest pere jaoks oled seesama põnn, kes vaikuses konutas ja õnnest unistas. Naaberrajooni tüdrukud on küll siiamaani peenemad ja särtsakamad, kuid sellel pole enam tähtsust. Ellu minnakse õppima, erinema ja saavutama, kuid kui saabub talv, siis võtame nagu Nipernaadigi koti selga ja naaseme koju, et kuuluda jälle ühte oma pere ja kallitega. Suve saabudes asume rännakule, sest otsime erilist paika, kus saame jääda iseendaks ja tunda rõõmu sellistest asjadest, mida teised ei märkagi.
See tähendab, et räägitakse tõtt ega valetata. Lapsed õpivad kõige enam oma vanematelt, seega kui nemad ei räägi tõtt, hakkavad ka lapsed valetama. Pojad ja tütred vaatavad oma isasid ja emasid kõrvalt. Võib küll arvata, et lapsed ei pane suurt tähele, kuid tegelikult on nad väga terased ning võtavad vanemate käitumist kergelt üle. Lapsed on ausad kuni rääkima õppimiseni. Alates sealt hakkab ta kasutama vanemate kõnepruuki. Kui põnn oskab rääkida, siis oskab ta ka valetada. Leibkonnas võib ausus seisneda väikestes asjades: kes võttis viimase vorstiviilu, kes jättis riided vedelema. Selle tõttu pere kohe ei lagune, kuid kui vanemate vahel tekivad pinged, siis on oht suur. Lapsevanemad, kui mees ja naine, peavad leidma aega ka üksteisele. Ainult lastele aega pühendada on vale, nemad on peres tänu mehe ja naise armastuse tõttu. Kui partneri armastus jääb tagaplaanile, siis hakkab ta seda otsima mujalt.
Anna Haava avardas ka eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Minu lemmikuteks Haava repertuaarist on ,,Ööbiku surm" ja ,,See on sellest paganlusest". Esimene neist on lihtsalt võrratult kaunis ja kurb luuletus, mis haarab kõiki lugejaid/kuulajaid. Kokkuvõte Anna Haava on jätnud eesti luulesse arvatavasti sama tugeva jälje kui Lydia Koidula. Kuid miks teab siis iga pisemgi põnn Lydia Koidula ,,Ema süda" või ,,Meil aia-äärne tänavas", kuid mitte ,,Ööbiku surm"-a. Samas on see sama ilus luuletus. Miks siis aga ei õpetata selliseid kaunit Eesti klassikat algkalssides? Miks ei vääri Anna Haava samaväärset tunnustamis kui Lydia Koidula, kuigi ka tema on kirjutanud rahvuslike luuletusi. Mis on luule paljalt sõnas? Mis on luule paljalt sõnas?
Astrid Lindgren referaat 2007 Sisukord Sisukord..............................................................1 A.Lindgreni elust..................................................2-4 A.Lindgreni pildid....................................................5 Raamatute loetelu...................................................6 Lugemispäevik........................................................7 Viktoriin............................................................8-9 1. A.Lindgreni elust Astrid väiksena Astrid Lindgreni kuju Stockholmis Astrid Lindgren, 1924 Astrid Lindgren (sünninimi Astrid Anna Emilia Ericsson; 14.november 1907 Vimmerby 28. jaanuar Stockholm) oli rootsi lastekirjanik, kelle raamatuid on tõlgitud li...
viitamisjärjekorras viiendast raamatust kirjutad lause lõppu (5) Kõik kasutatud kirjanduse loetelus esitatud materjalid peavad esinema viidetes. Viitamissüsteem peab olema kogu töö ulatuses ühtne. 8 2.2. Raamat Autor(id), ilmumise aasta, pealkiri, köite või osa number, väljaande number (esimese trüki puhul pole vajalik, ilmumise koht, kirjastus, soovitatavalt lehekülgede arv Näide: Lindgren, A. 1994. Madlike ja Jaanikingu põnn. Tallinn: Eesti Raamat. Pihlak, L. Tõnisson, A. 2002 Geograafia põhikoolile. Algkursus. I osa. Tallinn: Koolibri 2.3. Artikkel ajakirjast või ajalehest Ajakirja artikli puhul kantakse loetellu järgmised andmed: autor(id), ilmumise aasta, artikli pealkiri, ajakirja nimi, number, lehekülje numbrid kus artikkel asub. Näide: Kask, K. 1976. Kreeka pähklipuu Eestis ja naaberaladel. Eesti Loodus, nr 4, lk 241-245. Ajalehe artikli puhul kantakse loetellu üksteisest punktiga
kohvi. Müügil Pauligi Parisieni nime all. (ttp://www.coffeetea.info/ee ja http://www.naistemaailm.ee/?id=8384) (Kohviuba Gustav Espresso) 6. Loetle imikutele pakutavaid tooteid ja grupeeri need erinevate tunnuste alusel. (Selver As, Paide Selver) Imikutele pakutavad tooted kannavad järgnevaid kaubamärke: Alete, Aptamil, Bebivita, Celia, Ellas`s kitchen, Gerber, Hipp, Milupa, Nestle, Organix, Piltti, Põnn, Semper, Tutteli. Vaadeldavas poes on imikutele müügil üle 150 toidu tootenimetuse. Tooted jagunevad 3 gruppi 1) Piimaasendajad (piimapulber, piimasegu, jätkupiim), pakendatud üldiselt karpidesse (papp või plastmasskarp), mõeldud mitmeks kasutuskorraks. 2) Püreed ja mahlad (üle 80 nimetuse puuvilja mahlast kuni köögiviljapüreeni), pakendatud kergelt avatavatesse klassist purkidesse. Mõeldud üldjuhul üheks toidukorraks.
kvaasipärisnimedega tähistatud olendid, kurat: Vanamees nurgas, pea kärnas (raiepakk); Tiidu käib teeda kaada, Tiidu karvad kohevil (heinakoorem); Mees läheb metsa, kõht kodu poole (sääremarjad); Kuri on nurkas, hambad irevil (vokk). B3. Topeldatud `substantiiv + verb' -tuumadega vorme (lause 1. pooles olend, 2. pooles ta kehaosa): Härg magab, maksad liiguvad (maja, inimesed sees); Põrsas jookseb, põnn tõuseb (vokivärten). B4. Atributiiv- ja lokatiivtuuma ühend: `mingisugune miski või keegi, tal (mingisugune) miski kuskil ~ mingis asendis': hooned: Valge maeake, kõllane lillike sihen (kanamuna); loomad ja linnud: Hall härg, auk seljas (veskikivi); Must kikas, mulk päälaen (pudel); inimesed: Musta peaga poiss, tõrvakasukas seljas (peahari); Vaksapikune vanamees, raudhabe suus (võti); Väikene Villem, vaskne kübar peas (sõrmkübar sõrmes). B5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
