Evolutsioon · Seedekulgla on arengu ja kohanemise tagajärg Toitumine · See vastab organismi vajadusele ja toidu olemusele · Inimese seedekulgla on ca K. Port 9m pikk 4..5 x keha pikkus · Lamba seedeklugla on 27 x kehast pikem · Inimene ja lammas söövad erineva seeditavuse astmega toitu Inimese energiavajadus Ülekaal · 2400 kcal/päevas · Kehaehitus · Keha akumuleerib · T...
Üldiselt arvatakse, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikuse kasvul. Samuti arvan ka mina, et majandusareng tugineb tootlikusel, mis praegu on küll madal võrreldes Lääne riikidega. Sest kui majandus areng tugineks kiirel palgatõusul siis see viiks majanduse veelgi hullemasse seisu sest paljud firmad ja Eesti riik läheks niimoodi kahjumisse kuna tootlikus pole piisavalt kõrge. Sellepärast arvangi, et Eesti edasine majandusareng tugineb tootlikusel, sest tootlikuse kasvades kasvaksid ka palgad ja majandusareng kiireneks. Eesti riigi tootlikus on kõvasti langenud peamiselt selle tõttu, et meil valdavad ehitus ja madala tootlikkusega kaubandus- hotellindus, mitte tööstus ning kõrge tootlikkusega äriteenused ja finantsvahendus. Neid alasid on Eestile küll vaja, kuid nende kõrval vajame "äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid". Tuleks rohkem
See järel karvasibul lõpetab tegevuse ja juukse karv langeb mõne päeva jooksul välja. Sellele järgneb mõne kuu pikkune puhkeperiood, enne kui hakkab kasvama uus juuksekarv. Juuksed kasvavad kolmepäeva jooksul ühe millimeetri. Sellest lähtudes võiks arvata, et seitsmekümneaastastel inimesel võiksid olla seitsme meetri pikkused juuksed. Me peame aga meeles pidama, et karvasibulad katkestavad tegevuse iga mõne aasta järel. See tõttu ei maksa inimestel loota, et nende juuksed kasvaksid istmikust allapoole. Normaalsel inimesel kuluks kuus aastat selleks, et lühikeseks lõigatud juuksed kasvaksid nii pikaks, et neil võiks istuda. Juuksed sisaldavad valku, mina nimetatakse keratiiniks. Juuksekarva pealispind on soomusjas. Normaalselt värvunud juuksekarv ei ole seest õõnes. Vanematel inimestel on aga tihti juuksekarvade sees tühimikud, mis peegeldavad valgust ja nii paistavad juuksed hallina. Kui uued karvasibulad alustavad tööd aeglasemalt, kui vanad
Näiteks tehti katse lõhega, kus muudeti tema geneetilist pärandit. Tänu sellele kasvas lõhe kiiremini teistest liigikaaslastest. Tehti ka katse sigadega, mis kahjuks ei olnud edukas.Sead olid rohkem haigustele vastuvõtlikumad kui muidu, nad olid pimedad ja suguvõimetud. Kuigi see on alles algstaadiums nähakse selles päris palju potentsiaali. Veterinaari vaates oleks see väga hea, kui on võimalik niimodi geneetilist pärandit muuta, et loomad ei oleks haigustele nii vastuvõtlikud ja kasvaksid kiiremini. Selle üle on olnud palju vaidlusi, et see on ebaeetiline muuta loomade geneetilist pärandit. Sellega on võimalik ära hoida palju pärilikke haigusi, mis võivad tekkida elujooksul. Minu seisukoht Mina arvan, et GMO on vajalik tänapäeval. Toitained on tänu GMO'le viljakamad ja suurema toiteväärtusega. GMO'l on ka teatud piirid, mis piiravad nende ohtlikkust. Uuringud on näidanud, et GMO pole siiski nii kahjulik, kui arvatakse
kuigi mitte otseselt juhitav, nagu poliitikutele tihti meeldib näidata. Sündimata on jäänud üle 50 000 lapse, abiellujate arv on vähenenud. Keskmine eluiga on jätkuvalt madal. Rahvastikuprotsessidega tegelevate ametkondade ja valitsusametite tegevus on määratlemata ja omavahel koordineerimata. Kui riike hinnaata, siis mida vaesem riik, seda kõrgem iive. Kuid vaesuse kaudu me iivet tõsta ei taha. Pigem tuleks pakkuda siinsele rahvale paremaid elutingimusi, et peredesse kasvaksid terveid lapsi. Eestisse sünnib ikka neljandiku jagu vähem lapsi kui juurdekasvuks tarvilik. Eesti riik peaks olema oma rahvastiku suhtes rohkem hoolivam ja toetama paresid. Peredele võiks riik maksta rohkem lasteraha mis aitaks paljusid peresid. Riik võiks ka eakamaid elanike aidatama vähendama maksude koormust ja pensione tõsta, et tõsta Eestis keskmist eluiga kõrgemale ja suremust vähendada.
(lk 151 esimene lõik) V1: Kui inimese teod ei kahjusta teisi, siis ühiskond ei tohiks sekkuda. (Küll aga tohib suunata, manitseda ka eirata; harida noori/lapsi) A1: Inimene ise teab, mis on talle hea A2: Kui ühiskond sekkub eraellu, siis valesti ja vales kohas A3: Valikuvabadus on inimestele tähtis, eraelu piiramine tekitab mässumeelt A4: Elu ise karistab pahelist inimest piisavalt A5: Eraelu piirangud üha kasvaksid, kui neid lubada A6: Halva elu halvad tagajärjed annavad üldsusele hoiatavat eeskuju V2: Niipea, kui inimese teod mõjutavad teisi, on ühiskonnal vaja sekkuda. (lk 152 ülevalt kolmas rida)
toob.' Luues mittetulundusühinguid ja seltsinguid, mis tegutsevad väikese inimrühma heaks, tehakse palju ära mitte ainult sinna gruppi kuuluva rahva vaid ka riigi heaks, sest inimene, kes vajab vähem abi riigilt annab võimaluse riigil abistada neid, kes pole veel suutnud omale tuge leida. Ei saa ära unustada neid, kes pole niivõrd ettevõtlikud. Inimesed, kellel on pere ja lapsed, peaksid püüdma oma lapsi kasvatada nii, et neist ei saaks koorem ühiskonnale vaid nad kasvaksid selliseks, kes suudavad vajadusel teiste koormat kanda. Aidate riiki aitame me tegelikult iseennast ja oma kogukonda. Selle mõtte järgi elamine ongi see, mis teeb inimesest hea riigi hea kodaniku. Margus Tanneberg TTG 12b
Sellest konseptsioonist tihti rääkivad kirjanduses. Autorid ja filoosofid korduvald kippuvad selle küsimusele, mis teeb inimest õnnelikuks? Võibolla see on eneseteostus, kui inimene suudab oma eesmärki saavutada, oleks see töös või loomingus. Võibolla see on rikkus, mis võib anda inimesele palju võimalust, reisimist, õppimist või aidata vaesemais inimest. Mõned inimesed arvavad, et õnn on see, kui sina ja sinu pere oleks terve ja et lapsed kasvaksid heaks inimeseks. Õnn on see suur mõiste, millesse igaüks paneb midagi oma, aga tegelikkult, see on jätkuvalt kollektiivne pilt, mille sees on tervis, tunnustamine, soojus ja nõudlus. Mõned on rahul sellega mis neil on, isegi vähe asjuga, teised vajavad uskumatu saavutusi, et olla õnnelikuks aga see on nüansid ja igaüks ona oma õnne sepp. Aga mina arvan, et õnn on väga oluline, ola õnnelik aeg- ajalt ja nii tihti kui on võimalik. Selleks,
käiseid), seelik ja enamasti villasest riidest lühike jakk kampsun või varrukateta liistik. Peakatteks oli abielunaistel kohustuslik tanu. Meeste rahvarõivaste peaosad olid valge linane särk, püksid ja vest. Peakatteks oli kaapkübar, suvel ka murumüts või silmkoes topsmüts ja talvel nahkne talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära
3 esimest põhimõtet: 1.Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud. 2.Oma tähtsamaks ülesandeks loeb Selts aidata kaasa sellele, et eesti üliõpilastest kasvaksid karske eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud. 3.Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud. Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude. Ajalugu 29. september (17. september) 1881 asutatava korporatsiooni värvideks valitakse sinine, must ja valge 9. märts (26. veebruar) 1884 vilistlaskogu asutamine
Minu unistuste perekond ja selle seostus monigaamse tsiviilabieluga Mina sooviksin, et minu ja minu mees oleks monogaamses tsiviilabielus. Me jagaks kõike võrdselt, saaksime hästi läbi ja aitaksime üksteist alati kui on vaja. Kindlasti kui mul on olemas kindel elu, kindel mees, keda armastada siis ka lapsi. Minu unistuste perekonda kuulubki esikohale mees, keda ma saan usaldada ja kõik jagada. Ma ei tahaks mõeldagi sellele kui mu mees peaks mind petma, eriti siis kui peres on lapsed või isegi siis kui pole. Mees peab olema täielikult minu usalduse ära teenima, et minuga koos elada. Seda kõike ei saaks ka ilma armastuseta. Minu arvates, mees peaks olema hooliv, abivalmis ja südamlik, kuigi selliseid mehi on kindlasti raske leida, kuid eks tulevik seda näitab. Mehed ei julge oma tundeid eriti väljendada ja tänu sellele nad võivadki kaotada selle, keda armastavad. Minu unistuste perekonda kindlasti kuuluksid lapsed...
Millises Eestis ma elada tahaksin? Kindlasti on igal kuulajal oma arvamus, kuidas Eestit võiks muuta, ja millises Eestis ta elada tahaks. Minu arvamus, millises Eestis ma elada tahaksin, on aga selline. Ma tahaksin elada Eestis, kus oleks soe ja kasvaksid palmid. Aasta läbi saaks käia T-särgi, lühikeste pükste ja kleidiga. Kus oleks ilus helesinine meri ja inimesed oleksid heatujulised ja lõbusad. Ma tahaksin elada Eestis, kus lendaksid ringi papagoid ja tuukanid. Ma tahaksin elada Eestis, kus iga hommik algaks päikese tõusmisega üle mere. Kus ükski päev ei oleks vihmane ja poleks talve, ning suusatamise ja uisutamise asemel harrastataks kalapüüki või banaanide kasvatamist. Kus männi-ja kuusemetsade asemel oleks džungel
Holden kinniseks jäädagi. Holden ei usalda inimesi, mistõttu tal puuduvad südamelähedased sõbrad. Ka minul ei teki usaldus kergesti, kuid paar südamesõpra mul siiski on. Tüdineme kiiresti inimestest ning üldiselt pole nad meie tass teed. Ka minu arvates on meid ümbritsev pigem võlts, kui aus ja siiras, ning sooviksin samuti muuta maailma paremaks ja õnnelikumaks nagu Holdengi. Ta ei taha, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Tema soovunelmaks on olla püüdja rukkipõllul, kes hoiab lapsi kuristikku langemast. Leian, et see on üpriski huvitav mõttekäik, sest tõepoolest võiksime kõik jääda lasteks, sest siis tundus maailm ilusam paik ning tõele näkku vaatamisega ei olnud kuhugi kiiret. Meile meeldib, kui inimesed räägivad asjadest, mis neile tegelikult huvi pakuvad
See väljendub näiteks selles, kui ta muuseumis on ja mõtleb, et mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on. Holdenil on üks pahe, nimelt suitsetamine, kuid tal on ka positiivsed jooned: meeletu kiindumus laste vastu, nende kaitsmine, muuseumide külastamine( seda seepärast, et seal ei muutunud kunagi midagi ). Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma. Ta ei taha, et lapsed peaksid rikkuma oma silmi roppude sõnadega, täpselt nii, nagu ta ei taha ka, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Kõik tekitab temas halbu emotsioone, kuid siiski on miski, mida ta tõesti tahab: saada valvuriks nö püüdjaks, kelle soov on kaitsta lapsi suureks kasvamise eest ja nö suurte inimeste maailma inetuse eest.Võibolla tuleks talle kasuks, kui ta üritaks vaadata teiste inimeste seisukohti mitte vaid enda vaatepunktist ning olla pisut leplikum kaasinimeste vigade suhtes. Ma arvan, et Holden vaatab maailma kohati
On palju selliseid vanemaid, kes sunnivad oma lapsi käima neid radu pidi, mis olid kunagi neile endile unistutseks ja südamesoovideks. Aga vanemad peaksid laskma lastel ise otsustada, valida, kogeda asjade häid ja halbu külgi ja vastutada oma tegude eest. Vanemate suhtumine, käitumine ja see mis nad oma lastesse investeerivad, mida õpetavad ja annavad kajastub aastate pärast nende laste tegemistes ja olemises. Kõik vanemad soovivad, et nende lastest kasvaksid töökad, ausad ja heasüdamlikud inimesed. Seetõttu peavadki vanemad ise õigesti käituma, vaatama olukordi ka läbi laste silmade ning neile head eeskuju andma.
Aga jääme Eesti piiridesse. Enamasti vajavad Eestis sotsiaalabi lapsed, invaliidid, vanurid, vanglatest väljapääsnud. Vanurite, kes moodustavad Eesti elanikkonnast viiendiku, eest peavad hooltkandma seaduse järgi nende omakesed. Juhul, kui puudub neid või võimalusi, võtab riik vastutuse enda kanda. On loodud vanadekodusid, päevakeskuseid jne. Laste juures on oluline nende kasvatus, et nad kogeksid vanemlikku hoolitsust ja kasvaksid täisväärtuslikeks inimesteks. Seepärast on oluline lastetoetused, eriti lasterikastele peredele ja lastekodudele. Sõltuvusprobleemid(alkoholism, narkomaania) on Eestis väga kõrgel kohal sotsiaalprobleemide seas. Mulle tundub, et sellele probleemile mõeldakse palju, kuid tegutsetakse vähe. Minule on teada Eestis ainult üks võõrutusravi asutus, Wismari haigla. Kui vaadata selle haigla suurust väliselt ja mõelda numbritest(abivajaminevate
Samuti ei usalda ta teisi, seepärast pole tal ka südamelähedasi sõpru; enne ütled, siis mõtleb; sallimatus, mis näitab, et ta tüdineb väga kiiresti inimestest ära. Kinnine iseloom ning otsustusvõimetus on talle saatuslikuks saanud, täpselt nagu ka mitte oma tahtmise läbisurumine. Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma. Ta ei taha, et lapsed peaksid rikkuma oma silmi roppude sõnadega, täpselt nii, nagu ta ei taha ka, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Kõik tekitab temas halbu emotsioone, kuid siiski on miski, mida ta tõesti tahab: saada valvuriks nö püüdjaks, kelle soov on kaitsta lapsi suureks kasvamise eest ja nö suurte inimeste maailma inetuse eest.Ta mõistab, et ta ei suuda kaitsta kõiki, ise mitte teistele haiget tehes. Ta on vihane peamiselt ainult sellepärast, et täiskasvanud ei mõista tema probleemi ega võta seda isegi tõsiselt.
Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda me enam tunnistada, et nemad on meie suurimad iidolid. Samas üritame ise näidata eeskuju oma noorematele õdedele-vendadele. Me soovime ju ometi, et nendest kasvaksid samasugused toredad inimesed nagu me ennast peame. Teiseks suureks mõjutajaks on arvatavasti sõbrad. Nendega veedame me võimalikult palju aega koos, mistõttu halva sõpruskonna tõttu võib inimene ise ka halvaks muutuda. Sõprade ellusuhtumine mõjutab meid samapalju kui vanemad. Kui su sõbrad armastavad väga palju pidutseda, siis oled sa ise samasugune, mis võib ometi su ülejäänud elule suurt kahju teha, kuna kõik hakkab kannatama, nii peresuhted kui kool
või õõnsaks jäänud, tähendas see halba, pere lagunemist · Kes lõikas sooja leiba, sellel purunes leivaõnn. · Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast enne tükikese ära, et mitte oma leivaõnne ära anda. Leivaga seotud uskumused · Pätsi ei pandud lauale lõigatud ots ukse poole leib võis majast välja minna. · Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab. · Leiva otsakontsu sai peretütar, et tal kasvaksid ilusad rinnad. · Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili panna, siis pidi perenaine ära surema. Liha · Kihnus on läbi aegade söödud HÜLGELIHA. · Paljudes peredes oli oma hülgekütt. · Liha keedeti, soolati ja suitsutati. · Hülgerasvaga määriti paate ja kasutati maja värvimisel. · Hüljes oli mandril hinnaline vahetuskaup. Kohv · Kohv oli külaliste tarvis. · Kohv keedeti pajas ja valmistati viljast,
Paljud said muidugi aru, et ta seda pole. Kuigi ta ei tahtnud kunagi saada täisealiseks, suitsetas ja jõi ta ikkagi piisavalt. Tema arvates olid täiskasvanud võltsid ja silmakirjalikud, kes räägivad ainult tööst ja rahast, kellel on igapäev rutiine töö ega pole mitte mingisugust vaba inimese tunnet. Holdenil oli suur kiindumus laste vastu, talle meeldis neid kaitsata, ta ei tahtnud, et lapsed rikuksid enda maailma roppude sõnadega täpselt nii, et lapsed kasvaksid suureks, ja näeks mida elul on pakkuda täiskasvanule. Arvatavasti Holden tänu sellele ei tahtnutki saada täiskasvanuks. Tal oli endal õde Phoebe kellega ta sai kõige paremini läbi, talle meeldis, et Phoebega sai räägida täiskasvanulikult ja et Phoebe oli väga arenenud mõttemaailmaga. Eriti meeldis talle temaga tantsida, sest tema arvates oli Phoebe inimene kes tantsib kõige paremini. Suur kiindumus oli ka
ja kellel on alati õigus, sellepärast pidid abikaasad mõnikord kannatada peksu, sõimu ja alandusi. Vargamäe peremees Andres oskas oma joomisega pidada, sellepärast oli tema tütretel ja tema naisel Krõõdal natuke kergem, aga Pearu mürgeldusega pidi tema lambisihver lömitama, et ta lastele liiga ei teeks. Veel üks tähtis roll oli emadus. Peredes oli alati palju lapsi. Eelkõige oodati Vargamäe naistel poegi, kes saaksid olla head abilised tööl ja kasvaksid edukateks peremeesteks. Pearu esimesed lapsed olid pojad, aga Krõõt sünnitas juba kolm tütre, millepärast oli Andres temas pettumas, kuigi viimane laps oli juba poiss, kes aga oma ema ei näenud rohkem. Maril lastega probleemi polnud. Sünnitas oma lapsi ning hoolitses ka Krõõda maha jäänud hingede eest. Hea abikaasa ja ema rollile lisandusid ka kohustused. Kõik talutööd jagunesid kaheks raskemaid, nagu maaparndus ja külv, tegid mehed, ning veidi kergemaid, nagu loomade
LÕE-1 LOOVUS KINGITUSEKS LASTEAIAST Essee TALLINN 2009 Tihtipeale ütlevad inimesed, et nad ei ole loovad, või et neil ei ole kunstiannet. Kas see ka alati nii on, seda me ei tea. Võimalik, et inimesed pole endas seda loovat poolt veel avastanud, kuna nad pole kunagi kunstiga eriti tegelenud. Võib-olla jääbki see avastamata. Kõik saab ju alguse lapsepõlvest. Kodust ja ka lasteaiast. Mida aga peaks lasteaiad tegema, et nende võsukestest kasvaksid loovad inimesed? Esiteks arvan ma, et lasteaias peaks olema piisavalt kunstilisi tegevusi. Nendes saavad lapsed oma loovust kasutada. Samuti areneb loovus kunstilise ttegevuse käigus. Paar korda nädalas on minu arvates piisav. Nii praegu lasteaedades ka on. Liiga palju pole aga ka mõistlik, kuna siis muutuks see võib-olla lastele tüütavaks ja vastumeelseks. Teiseks, kunagi ei tohiks lapsele öelda, et see, kuidas tema mingit asja joonistab või maalib, on vale. See piiraks last
MINU TULEVANE PEREKOND Missugune võiks olla mu elu 10- ne aasta pärast? Loodan elada oma majas, kuskil linna ääres, kus on hea elada oma mehe , tütarde ja poegadega. Minu koduks peaks olema maja koos aia ja kõrvalhoonetega. Kindlasti oleks mul iluaed ja ka tarbeaed, kus ma saaks kasvatada endale sobivaid köögivilju. Tarbeaias oleks koht ka maasikapeenardel, kasvuhoonel ja maitseainete peenardel. Nii hea on söögi sisse oma peenralt võtta supirohelist. Iluaias kasvataksin roose ja kindlasti oleks mul kiviktaimla. Sobilik oleks ka väike veesilm, kus kasvaksid vesiroosid. Millisena ma kujutan ette oma tööd? Töötaksin meeldivas kohas, kus on hea palk ja normaalne töö aeg, et jääks aega laste kasvatamiseks ja perega koos olemiseks. Minu töö ei peaks olema selline, kus ma pean palju inimestega suhtlema. Mulle meeldiks oma kätega midagi teha, et sellest oleks kasu nii mulle, kui mu klientidele. Oma perre soovik...
Kui rääkida inimvahelisest vägivallas, siis oleneb palju ka kodusest kasvatusest. Samuti arvan, et kulunud ja iganenud tsitaadid, nagu ,,Kes lööb, see armastab", peaks ühiskond ise kiirelt välja juurima, et takistada üha uute generatsioonide kasvamist teadmisega, et vägivald on normaalne. Kuna me ei saa inimesi ümber kasvatada, on probleemiks ka see, kui vanemad inimesed kasvatusmeetoditena rihma või kasevitsa kasutavad. Kui me suudaks hakata nautima muid adrenaliiniallikaid, kasvaksid meie lapsed üles vähema vägivallaga, kui praegu. Meile ei sisendataks, et vägivald, mis võidab kurjuse on hea. Meid õpetataks vastu astuma ilma ise samale tasemele langemast. Kuid selleni on pikk tee. Ning senini pean tõdema, et kahjuks on ,,surnud ringil" veidi suurem osa ühiskonnas, kui ,,küsimusel". Seega jah, vägivald sünnitab vägivalda. Iseasi, kas laseme sel juhtuda või takistame seda?
käivad mul ikka aegajalt peast läbi. Perekond ja kodu on minu jaoks !! väga tähtis. Ma olen ülesse kasvanud väga toredas, kuid pisikeses perekonnas. Mu ema ja isa on mulle palju õpetanud, ma ootan põnevusega, et kõiki neid tarkusi oma lastega jagada. Ainukene mõnesmõttes kurb asi on see, et mul pole õdesid ega vendi. Niisiis mu unistus oleks vähemalt kaks last. Kõige paremal juhul ennem poissi ja siis tüdrukut. Ma tahaksin kasvatada oma lapsi niiviisi, et kui nad suureks kasvaksid, oleksid nad valmis astuma laia maailma ja oskaksid enda eest seista. Täpselt nii, nagu minu vanemad mind kasvatanud on. Ma olen isegi väga perekeskne inimene ning laste saamine tulevikus oleks minu jaoks ikka väga suur ja tähtis südmus. Üritan hoiduda sellest, et ma neid ära ei hellita. Ma loodan, et mu lastest tulevad ilusad, toredad ja õnnelikud inimesed. Ma ei saa seda küll garanteerida, kõik inimesed on erinevad, kuid mina kavatsen omaltpoolt selleks kõik teha
kuhiksõlge. Vöö (vüü, puudõh) oli tähtis ülikonna osa. Tugevalt ümber keha mähituna kas särgi peale või seelikuvärvlile, abielunaisel ka põllevärvli peale, pidi see keha toetama, koos hoidma. Eriti tähtis oli vöö tõstmise juures. Kanepis öeldi, et kui vöö peal, siis on inimese ihu kinni. Põlvas ulatunud mõni vöö 5-6 korda ümber keha. Tavaline vöö ulatus 2-3 korda ümber keha. Tütarlastele pandi vöö peale juba lapsena, et nad kasvaksid keskelt peenemaks. Vöö pealmiseks pooleks oli villasem pool. Vöökirjadesse kooti sisse märke, mis pidid kaitsma halva silma ja haiguste eest. Kririvöö on 3 cm lai, kootud valgest linasest niidist ja punasest, rohelisest ja sinisest lõngast. Kummaski otsas on 17 cm pikkused narmad. Pikkus tuleb võtta olenevalt keha ümbermõõdust, nii et vöö ulatub vähemalt 3 korda ümber keha. Vöö mähkimist alustatakse
peaks oma poja pärast häbi tundma. Tihti ei väärtusta noored oma vanemate poolt neile võimaldatud võimalusi. Holdeni sooviks oli olla rukkipõllul ja kaitsta lapsi kuristikku kukkumise eest. Ta soovis lapsi kaitsta täiskasvanuks saamise eest. Holden soovis maailma paremaks muuta. Ta soovis, et lapsed väärtustaksid ja naudiksid oma lapsepõlve nii kaua kui see võimalik on, sest lapsepõlv ei ole korduv. Holden ei tahtnud, et lapsed kasvaksid suureks ja näeksid, mida maailm pakub täiskasvanutele. Tema suureks sooviks oli olla hea vend oma õele ning sama hea poeg oma vanematele nagu oli tema vend Allie. Holden rääkis oma muredest vaid õele, keda ta usaldas kõige rohkem. Arvan, et enamik tänapäeva noori sarnanevad Holdeniga, soovides kaitsta endale lähedasi ja endast nooremaid õdesid-vendi ja tuttavaid erinevate pahede eest. Tihti ongi just õed- vennad need, keda kõige rohkem usaldatakse.
Kahe inimese vahel peab armastus ja truudus olema. Võimaluse korral reaalelus kokku saada oma perega ja koos veeta 1-2 päeva, näidata ühiskonnale, et kõik eluaegsed ei ole nii ohtlikud, nad on piisavalt kaua kinni istunud, et oma elust järeldusi teha, sest igat inimest tuleb võtta individuaalselt ja anda lootust neile, kes seda väärivad. Kinnipeetav on arvestanud, et peale 20 aastat on ta natuke peale 50 aastat vana ja on võimalus vabaneda. Vangi soov on, et tema lapsed kasvaksid õiguskuulekateks riigikodanikeks. Samad unistused, mis igal lapsevanemal. Lapsed käiksid ujumas, muusikakoolis. Tema soov oli viibida teise lapse sünni juures, kuid viimasel hetkel see luba tühistati. Ta tahab näidata ühiskonnale, et eluaegsed kinnipeetavad ei ole nii ohtlikud. (Tegeleb legaalse äriga, millega toetab materiaalselt oma peret.) Kinnipeetavat toetab suur kogukond, sellepärast ongi sellel lool positiivne kuvand. Tähtis on tugeva pere olmasolu igas olukorras
oma tahtmise läbisurumine.( Sally, tema tüdruksõber, Holden jättis ta maha ). Holdenil on üks pahe, nimelt suitsetamine, kuid tal on ka positiivsed jooned: meeletu kiindumus laste vastu, nende kaitsmine, muuseumide külastamine( seda seepärast, et seal ei muutunud kunagi midagi ). Poiss soovib paremat ja õnnelikumat maailma. Ta ei taha, et lapsed peaksid rikkuma oma silmi roppude sõnadega, täpselt nii, nagu ta ei taha ka, et lapsed kasvaksid suureks ning näeksid, mida elul on pakkuda täiskasvanutele. Kõik tekitab temas halbu emotsioone, kuid siiski on miski, mida ta tõesti tahab: saada valvuriks nö püüdjaks, kelle soov on kaitsta lapsi suureks kasvamise eest ja nö suurte inimeste maailma inetuse eest. Ta mõistab, et ta ei suuda kaitsta kõiki, ise mitte teistele haiget tehes. Ta on vihane peamiselt ainult sellepärast, et täiskasvanud ei mõista tema probleemi ega võta seda isegi tõsiselt. Teose
Euroopa kultuuripärandit kogu selle mitmemõõtmelisuses tuleb kõikide vahenditega säilitada ja levitada nii liidus kui väljaspool selle piire, eitamata asjaolu, et on äärmiselt soovitatav suhtuda nii avatult kui võimalik teistesse kultuuridesse, mis lisaks on alati olnud Euroopa kullaproov. Meie kultuuripärand, sealhulgas selle väljendusvormide mitmekesisus ning algallikate segunemine, nagu näiteks kreeka-ladina ning juudi-kristlik pärand, on ajaloo vältel asetanud Euroopa kõikide kontinentide etteotsa. See on tõestanud end innovatsiooni, arengu ja edu võrreldamatu tõukejõuna, mis levis kõikides suundades ning on tänapäeval jätkuvalt inimlikkuse, vaimse rikastumise ja elavnemise, demokraatia, sallivuse ja kodanikuühiskonna põhiliseks võrdkujuks. Üha enam globaliseeruvas maailmas on Euroopa kultuuriline rikkus oluline väärtus, mille tuumaks olevad silmapaistvad omadused kujutavad endast Euroopale tõelist lisaväärtust ning mille roll ide...
mitmekülgse terviku. Ema on traditsiooniliselt hoolitseja ja toitja, isa piiride seadja ja "ukse" avaja maailma. Isa kaasamine kasvatusprotsessi on väga oluline, sest isa eemalejäämine laste kasvatamisest muudab kasvatuse ühekülgseks. Isa roll laste kasvatamisel omab olulist tähtsust, kui tähelepanu pöörata laste soolistele erinevustele ja vajadusele erinevate soorollide kujunemisel aluseks olevate rolli eeskujude järele. Kõik ju tahavad, et nende tütardest kasvaksid naiselikud naised tõelised daamid ja poegadest mehelikud mehed tõelised härrasmehed. Pojad tahavad olla oma isade sarnased ja tütred õpivad isa kaudu tundma meherolli. Isa lähedust vajavad kõik lapsed, aga eriti vajavad seda poisid. Meeste arusaam isarollist võib olla väga erinev ja sellest tulenevalt on isasid ka väga erinevaid. Soome Jyväskyla Ülikooli pedagoogika doktor Jouku Huttunen on isaduse mõistet vaadelnud neljast aspektist: 1
5.Leiba peeti pühaks. Austa leiba, leib on vanem kui meie. Kui leivatükk maha kukkus pidi sellele kohe suud andma-nii ei tulnud vaesus majja.Pätsi ei pandud lauale nii,et lõigatud ots oli ukse poole- leivatükk võis uksest välja minna.Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab.Andes võõrale leiba lõikas perenaine pätsi otsast kärsakese ära, et mitte oma leivaõnne ära anda.Kui söömas oli pere siis sai leivakontsu pere tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leiba ei tohtind selili asetseda või käega murda, muidu pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, siis tähendas see seda, et tuleb tüli-pere laguneb.Leiva taigna sõtkumisel pesi perenaine hoolikalt käed ja sidus pähe rätiku. Palja peaga ei tohtinud tainast sõtkuda.Leivaviil asendas tihti peale pidulauas taldrikut kuhu peale pandi sülti ja liha. 6.Loomi tapeti sellisteks tähtpäevadeks nagu
Eeltuumsel ei ole rakkutuuma ja nende pärilikkusaine asub tsütoplasmas aga päristuumsel on rakutuum ja on ümbritsetud membraaniga. Nimeta elutunnsed. 1.Reageerivad ärritusele 5.Paljunevad 2.Koosnevad rakkudest 6.Kasvavad ja arenevad 3. Neil on püsivsisekeskkond 7. Toimub ainete ja energia vahetus 4.Neil on sarnane keemiline koostis * Miks on rakud väiksed? Kui rakud kasvaksid liiga suureks siis neid toimuv ainete transport muutuks liiga aeglaseks. *Millest sõltub ainuraksete rakude, looma- ja taimerakkude kuju? Nende kuju sõltub nende rakude ülesandest. Rakku ehitus. Mis ülesannet täidab rakumembraani. Rakumembraan eraldab raku sisemuse väliskeskkonnast, kaitsev rakku välismõjude eest, ühendab rakke omavahel ja tagab ainete ja info liikumise rakku ja väliskeskonna vahel. Kirjelda rakkumembraani ehitust.
kombestikus. Kui leivatükk juhtus käest kogemata maha kukkuma, tuli see üles võtta ja suud anda. Leivapätsi ei pandud kunagi lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole olnud – leib võis majast välja minna. Kunagi ei lõigatud õhtul uut leiba lahti, sest „õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab”. Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast „kärsakese” ära, et mitte oma leivaõnne ära anda. Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi selili lauale asetada, siis pidi pereema ära surema. Leivale vajutati enne küpsetamist ristimärk, et kaitsta seda halva silma eest. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba – pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne, sooja leiba tuli murda. Kui sööja leidis leiva seest midagi sobimatut, ei tohtinud ta sellest rääkida, sest see oli
sotsiaalpedagoogide näol, korraldatud on koolibussitransport, tegutsevad mitmed keskused. Vallas tegutsevad ka vabatahtlikud abistajad. Praeguse seisuga on meie vallas väga tugevalt arenenud sotsiaalne abi võrgustik mida peaks minu arust hoidma ja arendama edasi kuid kahjuks käivad kuuldused et meie vallas on käsil haldusreform mis meie jaoks ei pruugi hästi mõjuda. Sest kui me liituks linnaga oleks meie valla toetused samad mis linnalgi, järjekorrad sotsiaaltöötajate juurde kasvaksid ja inimese lähedane lähenemine kaoks. Väikestes kogukondades on ikka olnus suureks plussiks see et kui sotsiaaltöötaja teab, et pere on hädas kuid tal puudub transpordi võimalus valda tulemiseks sõidab sotsiaaltöötaja ise kohale. Ka kaob mingis mõttes subsidiaarsuse põhimõtte sest abi osutamine ei toimuks enam inimesele kõige lähemalt. Mulle üldiselt meeldib siin elada, inimesed on toredad ja alati abivalmis, ka lastel on siin väge hea elada, eemal linnakärast ja möllust
Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis (-1oC juures ta hävib). Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. Kasvatatakse nii maitse- kui ka ravimtaimena. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Basiilik toidutaimena Aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Ta on universaalne maitsetaim. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed- majoraan, basiilik ja piparrohi). 3.Rosé Pipar Rosé pipar ei kuulu hoolimata oma nimest piparde hulka. Pohla meenutava, hapra koorega rosé
parandamiseks. Sotsiaaltöö on väga lai valdkond, mille alavaldkonnaks on lastekaitse. Lastekaitse põhieesmärgiks on kaitsta last ja tema õigusi, arvestades tema soove ja vajadusi. Meie ühiskond on väga muutunud aastate jooksul ning laste osatähtsus nüüdses ühiskonnas on tõusnud suuresti, kuna lapsed on meie tulevik. Kuna Eesti rahvastik viimaste andmete kohaselt aina vananeb, siis ongi oluline toetada ja kaitsta lapsi, et nendest kasvaksid tulevikus täisväärtuslikud kodanikud, kes suudaksid oma eluga iseseisvalt toime tulla ning säilitada meie ühiskonda heal tasemel. Lastekaitsetöötaja on võtmefiguur lastega tegelemise valdkonnas. Lastekaitsetöötaja töö on väga vastutusrikas ja raske nii vaimses kui ka füüsilises kontekstis. Kuna lapsed vajad rohkem järelevalvet, toetust ja suunamist, siis peaks nendega tegelavatele töötajatele esitama kõrgemad nõudmised
4.osa Väikse printsi planeet oli väiksem kui maja. Autoril oli tõsine põhjus arvata ,et prints tuli asteroidilt B612. Autor rääkis, et ta ei saaks seda lugu sõpradele rääkida, kuna nad ei usuks teda. Nad arvaksid, et nad on lapsestunud. Ta arvas, et ta on vanaks jäänud, kuna ta ei oskanud näha lammast seal väikses kastis. 5.osa Väike prints muretses, kas lambad söövad ahvileivapuusid. Need olid tema planeedil suurel probleemiks, kuna kui nad liiga suureks kasvaksid, siis oleks planeet lihtsalt plahvatanud. Autor soovitas printsil elevandid võtta, kuid prints ütles, et nad tuleks siis üksteise otsa panna, et nad asteroidile ära mahuksid. 6.osa Prints armastas enda planeedil jälgida päikeseloojanguid. Neljandal õhtul ütles ta autorile, et nad loojangut vaatama läheksid. Nad pidid ootama, et päike loojuks. Printsi planeedil loojus ükskord päike 43 korda. 7.osa Väike prints oli enda lille pärast mures
" George Washington ,,Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda sagei külastavad." Ralph Waldo Emerson ,,Tõeline õnn ei seine sõpruse arvus, vaid väärtuses ja balikus." Ben Jonson ,,Ilusaim avastus, mida tõelised sõbrad teevad, on see, et nad võivad kasvada erladi, ilma et nad lahku kasvaksid." Elisabeth Foley ,,Sõber on keegi, kelle kuuldes ma võin valjuhäälselt mõelda." Ralph Waldo Emerson 5
Kuivatatud basiiliku seemneid kasutatakse näiteks Tais toitude paksendamiseks, kuigi seemned pole niivõrd aromaatsed kui lehed. 5 Basiilik 7. KUIVATAMINE, KÜLMUTAMINE JA SÄILITAMINE Basiiliku võrseid ja lehti kogutakse õitsemise algul. Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Lõplik saak korjatakse tervete okstena. Soodsal suvel võib neid saada koguni kolm. Valguse ja niiskuse mõjul kaotab kuivatatud basiilik oma maitse- ja värviomadused üsna ruttu, seega peaks teda kuivatama kiirelt, varjulises kohas ning säilitama õhukindlalt, näiteks tumedas suletavas klaasist anumas. Optimaalne temperatuur on 35°C. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandalgi aastal ning lõhn muutub sealjuures märksa tugevamaks
rätikut. Filmi keskseks tegelaseks on Mari, kes on abielus mehega, keda ta ei armastanud. Peale oma õe surma nõustus ta abielluma oma õe lesega - talupoeg Tõnu Prillupiga ning asus nende lapsi kasvatama. Ta abiellus Tõnuga ainult oma õe laste pärast, mitte armastusest Tõnu vastu. Mari oli väga noor ja ta oleks leidnud endale ka mehe, keda oleks tõeliselt armastanud, kuid tal ei olnud valikut. Ilmselt ta ei tahtnud, et lapsed ilma emata kasvaksid ning tema oli neile väga lähedane ja tundis, et see on tema kohus. Mari oli noor, väga lõbus, isepäine ja kohusetundlik ning tal oli eneseväärikust ja ta ei lubanud end pilgata ega käskida. Marile meeldis väga lugeda, tantsida ja lõbutseda. Talle ei meeldinud, et teda koheldakse nagu mingisugust omandit ja ta hakkas meeste võimule vastu kuigi mehed võisid tol ajal naisi käskida. Näiteks kui mõisahärra von Kremer pakkus talle korterit linnas ja paremat elu, ei olnud Mari nõus
ESSEE " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Marianne Vetemäe ÄJ-1-P-e-tar TARTU 2009 " Kui ma oleksin Eesti Vabariigi peaminister, mis oleksid 5 asja, mida ma antud situatsioonis teeksin?" Alustaks siis sellest, et esiteks see on väga hea teema arutuseks. Mina arvan, et sellised asjad nagu majanduskriis ei sünni üleöö ja oli vaja juba enne selleks valmistuda ja mõelda erinevate võimaluste, ettepanekute jne peale. Samuti minu meelest algas see majanduskriis USA pärast, kuid ma ei süüdista nüüd kedagi, sest lihtne on süü kellegi kaela visata. Ameerikas, kus kukkus kokku k...
eemalduvad. Tegelikult see nii ei ole. Kui me asuksime mis tahes muus tähesüsteemis, fikseeriksime täpselt samasuguse galaktikate eemaldumise seaduse. Peale selle, Hubble'i seadus on ainuke galaktikate eemaldumise seadus, mis pole kosmoloogilise printsiibiga vastuolus. Vaatleme mis tahes geomeetrilist kujundit, mille moodustavad mitu galaktikat. See kujund peab suurenema nii, et ta jääks iseendaga sarnaseks (muidu kasvaksid kaugused ühes suunas kiiremini kui teises, see aga oleks vastuolus Universumi isotroopsusega). Sellepärast peab ühe ja sama aja jooksul kaugus igast galaktikast kasvama sama arv kordi. Kui galaktika A asub suvaliselt valitud keskmest (näiteks Linnutee keskmest) N korda kaugemal kui teine galaktika B. Sellepärast ta peab ka kaugenema N korda kiiremini kui galaktika B. Teiste sõnadega, galaktika eemaldumise kiirus peab olema võrdeline tema kaugusega, mida Hubble'i seadus ütlebki.
koos tema isa Setiga väikese figuurina Karnaki Liibüa-sõjakäikude reljeefidel. Noor prints saatis oma elukogenud isa tema igapäevastes tegemistes ning õppis temalt nõnda riigijuhtimiskunsti. Paljud raidkirjad räägivad, kuidas Ramses jälgib Aswanis obeliskide raiumist, osaleb Seti suurtes ehitustöödes ning pühitseb pidulikult sisse ka enda Osirise templi Abydoses. Seti valis tähelepanelikult oma poja jaoks välja ka noored tarmukad mehed, kes tema kõrval üles kasvaksid ja pärast teda tema valitsemisajal hästi teeniksid. Isiklik elu Ramsese isiklikust elust ei ole tegelikult kuigi palju teada. Kümme aastat enne oma isa surma abiellus ta oma kahe peanaisega, tähtsamaid kaasasi oli tal kokku aga 8. Tema esimene ja lemmiknaine oli Nefertar, seda teatakse Abu Simbeli väiksema templi järgi, mis oli pühendatud talle ja armastuse jumalannale. Nefertar suri aga noorelt ja tema haud Thebesis on hästi tuntud
koguprodukti muutuse jagatisega. Piirtulu võrdub kogutulu muutuse ja koguprodukti muutuse jagatisega.Kasumit maksimeeriv tootmismaht on selline, kus MC=MR. Antud juhul täpselt sellist olukorda ei eksisteeri, aga sellele kõige lähem on kui MC=100 ja MR= 105. Sel juhul oleks kasum 80. Järelikult tuleks toota 4 ühikut. b) Piirtulu ja hinna seos. Hind on kogutulu/ koguprodukt , piirtulu aga kogutulu muutus/ koguprodukti muutusega c) Kui fikseeritud kulud kasvaksid 30 euro võrra, lisanduks see summa igal juhul kogukulule, olenemata mitu ühikut toodetakse. Seega oleks endiselt kõige kasulikum toota 4 ühikut, seejuures kahaneks kasum 50-neni. Ülesanne 8 Hind 8 10 12 14 16 Kogus 40 32 24 16 8 E = -Q/Q : P/P . Nõutava koguse suhteline muutus/ hinna suhteline muutus
Tsunami on maavärina poolt põhjustatud 1540 m kõrgune ja 400800 km/h maa poole tormav hiidlaine. Laamtektoonika järgi tähistavad vahevööainese tõusukohti Maa pinnal ookeanide keskahelikud, kuumad täpid ja kontinentaalsed riftid, vajumise piirkondi ookeanilise litosfääri vahevöösse vajumise vööndid. Kui vahevöö kivimaines liigub sellistes protsessides nii vertikaal kui horisontaalsuunaliselt plastiliselt, ilma, et elastsed pinged kasvaksid, siis palju külmemas ja rabedamas litosfääris kuhjuvad mehaanilised pinged tükeldavad viimase jäikade laamade mosaiigiks, mis rebestuvad, triivivad ja upuvad astenosfääri pinnal. Siit on selge, miks maavärinate epitsentrite levikukaart joonistab väga hästi välja laamade piirid. Ookeanide keskahelikes rebitakse üksteisest lahti õhukesed litosfäärilõigud, mis hakkavad külgsuunas veidi erineva kiirusega triivima
hakanud. Andres pole sellise kaalutusega Vargamäed ostnud, et hiljem saaksid mingid vöörad inimesed selle koha üle võtta, vaid et tema omad lapsed selle taluga edasi tegeleksid. Andres tahtis rabad loomakandvaks teha, et nad ei peaks enam kõhuvi vee ja muda sees ulpima, seetõttu plaanitigi kohe alguses uusi kraave kaevama hakata. Plaaniti ka uusi kambreid peagi ehitama hakata, kuna vanad olid juba lagunenud ja loomadele tuli ka ruumi tegema hakata. Andresel oli ka soov teha oma aed, kus kasvaksid viljapuud ja lilled, seda oli tahtnud koheselt teha, kui ta Vargamäele jõudis. Tööde käigus tuli ilmseks ka see, et põllulapid olid võsasse kasvamas, ning need tuli juurtest ja mätastest puhtaks teha. Esimese aasta kevade küdmisega selgus, et maapind on päriski kivine ja ader läks tihti tänu tulisele hobusele puruks. Käidi kõrtsis endale sulast ja tüdrukut kauplemas, seal kohtus ka Andres Oru-Pearuga, ning kohe alguses läks neil sõnavahetuseks. Peagi soovis
Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta selle üles võtma ja suud andma. Pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole -- leivatükk võis majast välja minna. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest «õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab». Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast «kärsakese» ära, et mitte oma leiva-õnne ära anda. Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp. Suvel,
sõpradelt laenatud raha. Võrtsjärve kalurite raha eest osteti 2000. aastal 1,2 miljonit klaasangerjat. Inglise firma UK Glasseel tõi kalakastid lennukiga otse Ülenurme lennuväljale. Sel aastal olid maksid maimud 5000 krooni kilo. Praegu kasvanduses elavad kalad on võrdlemisi erineva pikkuse ja kaaluga. Väiksemad kaaluvad umbes 10, suuremad aga 300 grammi, enamik on siiski 50 grammi ringis. Et nad ühtlaselt kasvaksid, tuleb neid iga 40 päeva järel sorteerida, sest kui suuremad on söötja all söömas, peletavad nad väiksemad sabalöökidest tekkiva vee liikumisega eemale. Väike kala sööb umbes viis protsenti oma kehakaalust, suuremal on see suhe väiksem. Basseinid mahutavad 12 tonni kasvavat kala ja maimuna saaksid kasvatuses lapsepõlve veeta umbes 2,5 miljonit angerjat
Kui lapsel juhtus leivatükk käest maha libisema, pidi ta selle üles võtma ja suud andma. Pätsi ei pandud lauale nii, et lõigatud ots oleks ukse poole -- leivatükk võis majast välja minna. Õhtul ei lõigatud uut leiba lahti, sest «õhtune leib kahaneb, hommikune kasvab». Andes võõrale leiba, lõikas perenaine pätsi otsast «kärsakese» ära, et mitte oma leiva-õnne ära anda. Kui söömas oli oma pere, siis sai otsakoorukese tütarlaps, et tal kasvaksid ilusad rinnad. Leivaviilu ei tohtinud ühe käega murda ega leivapätsi lauale selili asetada, siis pidi pereema ära surema. Kui leivapäts oli küpsemisel pragunenud või õõnsaks jäänud, tähendas see halba -- pere laguneb. Kes aga lõikas noaga sooja leiba, purustas leivaõnne. Liha oli eesti talurahvale maiuspala. Lihasuppi keedeti neljapäeva ja pühapäeva õhtutel. Kõige levinum oli hapukapsasupp. Esines ka klimbi-, kartuli-, oa- ja hernesupp
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
