SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 1 Mälu..............................................................................................................................................3 1.1 Primaarsalvestised ehk sisemälu............................................................................................3 1.1.1 Protsessori registrid.........................................................................................................3 1.1.2 Vahemälu........................................................................................................................ 3 1.1.3 Põhimälu......................................................................................................................... 4 1.1.4 Püsimälu..........................................................
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Linda Kirsipuu SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2009 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID...................................................................4 2. LEVINUMAD SULFIIDID.............................................................................................................5 2.1. Püriit..........................................................................................................................................5 2.2. Galeniit............................................................................
Räpina Ühisgümnaasium Andri Võsokovski 7. b klass REHIELAMU Loovtöö kirjalik osa Juhendaja: Olav Pihlapuu Räpina 2013 Sisukord Sisukord..................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. TALUPOJA ELAMU ............................................................................................4 2. LÕUNA-EESTI TÜÜPI REHIELAMU................................................................6 3. EHITUSLIKUD KONSTRUKTSIOONID...........................................................9 3.1 Seinad...................................................................................................................9 3.3 Ahjud........................................
Messingist tehakse ehteid, tema kuldse värvuse tõttu. Hea valatavuse tõttu tehakse messingist, padruneid, veetorusid, tabalukke ja kruve. Enne kahurite tulekut kasutati messingut ka soomusrüü materialina, lisaks on sellest tehtud mõõku ja kilpe [2] VIIDATUD ALLIKAD [1] ,,wikipedia," wikipedia, 23 september 2018. [Võrgumaterjal]. Available: https://en.wikipedia.org/wiki/Brass. [Kasutatud 2 oktoober 2018]. [2] ,,vikipedia," vikipedia, 25 oktoober 2017. [Võrgumaterjal]. Available: https://et.wikipedia.org/wiki/Messing. [Kasutatud 2 oktoober 2018].
Jumal Anubis Anubis oli tähtsamaid Vana-Egiptuse jumalaid. Teda kujutatakse sageli maalidel ja nikerdustel üleni musta šakaalina. Must oli viljakuse värv ning seda seostati surma ja taassünniga hauataguses elus. Anubis oli iidne Egiptuse allilma jumal, kes kaalus surnute südameid. Ta oli ka balsameerimisjumal. Tema püha on 22. jaanuaril ja peakultuskoht oli Lykopolis (Hundilinn). Anubis on Osirise poeg, kes kehastas mitmesuguseid koernuumeneid. Teda samastatakse Isise müsteeriumides kreeka hingede juhi Hermesega. Vana Kuningriigi püramiidides olid tekstid, kus ta oli seotud vaaraode matmisega. Sel ajal oli Anubis kõige tähtsam surnute jumal, kuid ta asendati Keskmise Kuningriigi ajal Osirisega. Allikad: Vikipedia C. Clifford „Aardekütid” Helena 5. Klass
et.wikipedia.org/wiki/Soome /Internetis/ 2. Metsaring.[WWW] http://www.metsaring.files.wordpress.com/2012/03/7_ypef- booklet-2011-12_soome.pdf 3. Vikipeedia [WWW] http://www.et.wikipedia.org/wiki/Soome#mediaviewer/File:Finland_in_Europea n_Union.svg 4 Metsatööstus [WWW] http://www.finland.fi/public/default.aspx? contentid=160041#!lightbox/3/ 5. YPEF. [WWW] http://www.ypef.eu/sites/default/files/imagecache/duze/Picture %203.jpg 6. Vikipedia Soome [WWW] http://www.et.wikipedia.org/wiki/Soome 7. Zoran Bubic [WWW] http://www.panoramio.com/photo/28659025 8. Soome metsade iseloomustus [WWW] http://www.panoramio.com/photo/28659025 9
Veekogu asukoht Koralli meri asub Austraalia Kirde rannikul Veekogu andmed Mere soolsus on 30 Suurim sügavus 9165 m Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Korallid Vetikad Meriliiliad Kirjud kalad Mureenid Haid Muid elusolendeid Koralli mere võrdlus Lääne merega Koralli meri Lääne meri Soolsus: 30 Soolsus: 6-8 Suurim sügavus: 9165 m Suurim sügavus: 459 m Elustik: Väga värvikirev ja seal Elustik: Üksluine elavad haruldased loomad ja taimed Kõige ... Merele on nime andnud maailma suurim koralliriff ,,Suur Vallrahu", mis on kuni 2000 km pikk ja keskmiselt 100 km lai. Sadamad Koralli merd ümbritsevad Austraalia, Uus-Ginea, idas aga lugematud saared. Kasutatud allikad Miksike Google Vikipedia
editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arenguka vad/pulmonoloogia_arengukava.pdf 2. Haigekassa, E. (2016). Eesti Haigekassa Infoteatmik 2016, 27. 3. Haigekassa, E. (kuupäev puudub). Haigekassa lepingupatrnerid. Allikas: Eesti Haigekassa: https://haigekassa.ee/node/4094?page=eriarstid 4. Regionaalhaigla. (kuupäev puudub). Pulmonoloogiakeskus. Allikas: Regionaalhaigla: http://www.regionaalhaigla.ee/et/pulmonoloogiakeskus-1 5. Vikipedia. (29. October 2014. a.). Pulmonoloogia. Allikas: Vikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Pulmonoloogia
Marleen Koppel Laagri Kool 7 t klass 1. Autor 2. Raamatu sisututvustus 3. Faktid 4. Minu arvamus 5. Kasutatud kirjandus Alfonso Signorini on sündinud 7. aprillil 1964 Milanos. Ta on ajakirjanik ja kirjanik, populaarne tele ja raadiosaadete juht. Raamat räägib Coco Chanellis kui lihtsalt Gabriellest kellel on alati olnud väga julged ideed ja kellel ei ole olnud kunagi privileege. Raamatus kirjeldatakse kuidas saab ühest tavaliselt poisilikkust tüdrukust ühtäkki ilu etaljon. Ta on dramaatilise ajastu kangelanna, kes võitleb maailma sajandi barbaarsusega ja võidab. Coco Chanelli päris nimi on Gabrielle Bonheur Chasnel Ta alustas oma karjääri lauljana ning üks tema lemmikumaid laule oli ,,Qui qu'a vu Coco", kust pärinebi tema hüüdnimi Coco. Coco Chanel valmistas alguses ainult kübaraid ning seda peamiselt oma tutvusringkonnale. Kõige me...
Jutukogu · ,,Väikesed võililled" (1983) Õpik · ,,Karu-aabits" (1971) Muinasjutukogu · ,,Roosa muinasjutt" (1990) Näidendikogu ,,Mõmmi, Sabata krokodill ja teised" (1980) · Romaan · ,,Umbjärv" (1985), täiskasvanuile -3- Kasutatud kirjandus: 1. Google 2. Vikipedia 3. TEA laste- ja noorte entsüklopeedia 4. EE (6 kd.) 5. Ajaleht ,,Postimees",11.veebruar,2011a. -5- Sisukord: 2.Heljo Mänd. Tema looming. Tuntumad teosed. 3.Tuntumad teosed jätkub. 4.Materjal ajalehest. 5.Kasutatud kirjandus. -1-
Põhikool ALFRED NOBEL referaat autor: 8. klassi õpilane Juhendaja: Füüsika õpetaja Juhendaja: Arvuti õpetaja 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Varane eluiga...............................................................................................................................4 Leiutised......................................................................................................................................5 Nobeli auhind..............................................................................................................................6 Nobeli preemia fond.......................................................................................................
Isomeeria ja isomeerid Selle lühikokkuvõtte eesmärk on anda lühiülevaade isomeeriast ja isomeeridest. Mis asi on üldse isomeeria ja mis on isomeerid? Kuidas jagunevad isomeerid? Kuidas tunda ära isomeere? jne. Esimene isomeeride paar avastatid soolade vahel valemiga AgCNO. Kuigi soolad olid sama valemiga, kippus üks neid plahvatama, teine aga oli püsiv. Siin tuligi mängu struktuuri erinevus, millele pani Rootsi teadlane Berzelius nimeks isomeeria, nähtuse seletas aga Vene teadlane Butlerov. Nähtust esineb orgaanilises keemias rohkem, kui anorgaanilises. Isomeeria on nähtus, mille puhul on mitmel ainel samasugune summaarne valem, kuid erinev ehitus ehk struktuur. See tähendab, et ainete molekulides on samad aatomid, mis on erinevalt seotud. Sellest tulenevalt on neil ka erinevad füüsikalised ja keemilised omadused, mistõttu loetakse neid erinevateks keemilisteks aineteks. Isomeerid jagunevad kahte suurde...
Järva- Jaani Gümnaasium Uku Pilv Eestiga seotud maadeuurijad (Ferdinand von Wrangel, Otto von Kotzebue, Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen ) Uurimistöö Juhendaja: Kristjan Piirimäe Sisukord Sissejuhatus 1. Ferdinand Friedrich Georg Ludwig von Wrangell 1.1 Elulugu 1.2 Maamehest meresõitjaks 1.3 Ümbermaailma reisid 1.3.1 Golovnini juhitud ümbermaailmareis 1.3.2 Kolõma ekspeditsioon 1.3.3 1825- 1827 1.4 Kamtsatka laht 1.5 Kindralkuberneriks 1.6 Admiraliks ja koju 1.7 Wrangeli saar 2. Otto von Kotzebue 2.1 Elulugu 2.2. Ümbermaailmareisid 2.2.1 Esimene ümbermaailmareis 2.2.2 Teine ümbermaailmareis 2.2.3 Kolmas ümbermaailmareis 3. Fabian Gottlieb Benjamin von Bellinghausen 3.1 Elulugu 3.2 Mereväes 3.3 Ümbermaailmareis 3.4 Edasised töökohad 3.5 Bellingshauseni nime kandvad objektid 3....
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
igaüks tegeleda. Eestis on jalgpall ka rahvaspordi tasemel tõusutrende näitamas. Reeglid on lihtsad ja kõigile Internetist kättesaadavad. Samuti ei ole jalgpalli mängimiseks olulist varustust vaja. Tippjalgpalluritest on saanud avaliku elu tegelased. Enamikes riikides on parimad jalgpallurid elukutselised sportlased, kelle aastapalk on kõrgem kui mistahes teise spordiala elukutselistel sportlastel. KASUTATUD ALLIKAD Brasiilia jalgpallurid. Vikipedia Vaba Entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Brasiilia_jalgpallurid välja otsitud 08.09.2012 Eesti jalgpallikoondis. Vikipedia Vaba Entsüklapeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis välja otsitud 08.09.2012 Inglismaa jalgpallurid. Vikipedia Vaba Entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Inglismaa_jalgpallurid välja otsitud 08.09.2012 Jalgpall. Vikipedia Vaba Entsüklopeedia kodulehelt http://et.wikipedia
Loodusvarad ja nende kasutamine 1. Põllumajandus ja toiduainetööstus Valitud riigiks on Argentiina Argentiinas on loodusvöönditest esindatud pampa, mis läänes ja lõunas läheb järk- järguliselt üle poolkõrbeks, põhjas, troopikavöötmes, aga savanniks ja sooks. (Miksike, 2015). Argentiina asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur jaanuaris on +20 kuni +25 C ja juulis +10 C ringis. Õhutemperatuuri amplitud on 12 C. Aasta keskmine õhutemperatuur on 16 C. Aastane sademete hulk on 500- 1000 mm. Arengutaseme poolest kuulub Argentiina kõrgelt arenenud riikide hulka, ehk siis riik kuulub Põhja riikide hulka. Kuigi põllumajanduse osa SKT-s on küllaltki väike – vaid 10,3% ja hõivatud vaid 5% tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur: kolmandik kuni pool Argentina ekspordituludest tuleb põllumajandusest (Wikipedia, 2015). Argentiina...
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi TARBEPLASTID Kodutöö nr. 6 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Tallinn 2020 Sisukord POLÜETÜLEEN (PE) .......................................................................................................... 3 POLÜVINÜÜLKLORIID (PVC) .......................................................................................... 4 POLÜPROPÜLEEN (PP) ..................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 6 ...
TALINNA POLÜTEHNIKUM Multimeedia erialaosakond Kert Kompus ASSEMBLER Referaat OPERATSIOONISÜSTEEMI ALUSED MS-18 Tallinn 2018 Sisukord Assembler..................................................................................................................................3 Assemblerprogrammi lähtekood................................................................................................5 Assemblerprogrammi loomine...................................................................................................6 Assemblerkeele laused...............................................................................................................8 Omistamine ja võrdlemine.........................................................................................................9 ...
olla treenerite ja harrastajate, väljakute ja sobivate eestvedajate puudus. Seega võib öelda, et Eestis tegeletakse küll palju korvpalliga, aga seda peamiselt suuremate linnadega piirkondades. Maakohtades jääb korvpalli harrastajate arv aina väiksemaks ning seega tuleks pöörata Eesti Korvpalli Liidul oma tähelepanu rohkem väiksematele maakondadele, asulatele. 17 Kasutatud allikad Korvpall 1 Korvpall. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Korvpall - 28.02.2013 Korvpall 2 Korvpall. Eesti Olümpiakomitee koduleht - http://www.eok.ee/korvpall - 28.02.2013 FIBA. Wikipedia - http://en.wikipedia.org/wiki/FIBA 03.03.2013 NBA. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/NBA - 03.03.2013 Eesti Korvpalliliit. Vikipedia - http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Korvpalliliit 15.03.2013 Eesti Korvpalliliidu ajalugu. Eesti Korvpalliliidu koduleht - http://www.basket.ee/? mid=247 15.03.2013 Lisa 1
Perekond / elulugu . Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen sündis 20. Septembril 1778 . aastal Saaremaal Lahetaguse mõisas Fabian Ernst v. Bellingshauseni ja tema naise Anna Katharina v. Fölckereni kolmanda pojana . Tema vennad olid Reinhold Johann ja Hermann Friedrich , kellest mõlemast said maaväeohvitserid . Sünnikoha suhtes on küll olnud palju arvamusi , näiteks Hiiumaa , Kihelkonna ja ka Arensburgi . Sama kehtib ka meresõitja nime kohta . Meresõitja ise , kuid ka ta vennad , kasutasid kogu oma eluajal nime Bellingshausen , kuid Kihelkonna koguduse kirikuraamatu alusel oli nimeks hoopis Billingshausen . Lahkarvamusi on ka sünniajas . Kuni 1956 . aastani märkisid meie teatmeteosed Bellingshauseni sünniajaks 1779 , kahe erineva augusti kuupäevaga . Kõikides lahkarvamustes valitseb mitmekesisus aga juba algallikates . Tulevane meresõitja veetis aga oma sünnikohas vaid oma lapsepõlve . 1784 . aastal suri Bellingshauseni isa j...
Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Referaat Red Hot Chili Peppers Koostaja: Karita Perendi Tallinn 2010 Sisukord 1.) Sissejuhatus 2.) Bändist üldiselt 3.) Bändi ajalugu 4.) TV, film ja meedia 5.) Lõppsõna 6.) Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Selle referaadi koostan ma ühest oma lemmikbändist nimega Red Hot Chili Peppers, selle bändi valisin ma just sellepärast, et nendest tean ma palju ning neist on kõikjal palju kirjas ja ka sellepärast, et teieni tuua selle bändi hea muusika ja nende ajalugu. Bändist üldiselt Alustekst : Red Hot Chili Peppers on neljaliikmeline rock-bänd, mis on võitnud mitu Grammy auhinda. Bänd on pärit Californiast ja moodustati aastal 1983 Los Angelesis. Hoolimata sellest, et bänd on üle elanud mitmeid probleeme nii äri- kui ka eralus, on siiski ...
10 Kokkuvõte Nüüd kui referaat valmis, loodan et saadakse juba rohkem aru kuidas erinevad viirused levib ning kuidas oma arvutit kaitsta nende eest. Usun et mu referaadist on nii mõnelegi inimesele kasu, et ta saab teada arvutiviirustest ja kõigest sellega seonduvast. Uurimustöö oli huvitav kuna sain ka ennast arendada erinevate teadmiste osas. 11 Kasutatud kirjandus: Arvutiviirus. Vikipedia. URL: http://et.wikipedia.org/wiki/Arvutiviirus (29.112010) Arvutiviirused. URL:http://web.zone.ee/arvutiviirused/ (29.11.2010) 12
3. Islam [http://www.islam.pri.ee/poliitikatxt.php] 14 detsember 2009 4. Islam [http://www.islam.pri.ee/terrorismtxt.php] 14 detsember 2009 5. Koraan 6. Partridge, C. Maailma usundid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006, 495 lk. 7. Postimees [http://www.postimees.ee/010308/esileht/olulised_teemad/11_september/217400.php? sven-mikser-enne-ja-parast-terrorit] 18. detsember 2009 8. Soll, K. Teejuht purunevasse maailma. Tallin: Koolibri, 2003, 240 lk. 9. Vikipedia. Vaba entsüklopeedia [http://et.wikipedia.org/wiki/Koraan] 14. detsember 2009 21
Sõja põhjused On vaidlusi selle kohta, kas Teist maailmasõda pidada esimese jätkuks või mitte, aga sõja algatajate Nõukogude Liidu ja Saksamaa olukorda ning sealseid hoiakuid mõjutas see kindlasti määravalt. Enamik keisririigile järgnenud Weimari vabariigi ajast (1919-1933) olid Saksamaal majandusliku kriisi aastad, hõlmates hüperinflatsiooni 1920-ndate algul ja 1929. aastal Ühendriikide börsikrahhist alguse saanud ülemaailmse suure majanduskriisi. Saksamaal olid kõik poliitilised parteid seisukohal, mille järgi tuli Versaille's sätestatud piire muuta. Levinud oli n-ö 'nuga selga' teooria, mille kohaselt Saksamaa kaotas sõja just nimelt kodurindel - reeturite tõttu. Keisririik oli veel täies relvis ning vaenlase territooriumil. Seetõttu kannatas sotsiaaldemokraatide väljakuulutatud Weimari vabariigi legitiimsus, kuigi vaherahulepingule 1918. aasta novembris olid alla kirjutanud sõjaväelased. Esimese maailmasõja lõpuks oli Saksamaal tä...
varasemalt tehtud Materjal ja metoodika- Kus? Kuidas? Mida? Millal? Tulemused- töö sisu hinnanguteta (arvandmed, tabelid) Analüüs ja järeldused Kokkuvõte- sisu ülevaade, vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele Kasutatud kirjanduse loend, lisad Nõuded: · 3-5 lehekülge · Uurimisobjekti jälgimine vähemalt 3 päeva · Kasutatud allikaid vähemalt 5 (NB! Eesti keelne Vikipedia KEELATUD, inglise keelne lubatud) · Kõik kirjalikud tööd koostatakse arvutil ja prinditakse valge paberi ühele poolele formaadis A4. Kirjalike tööde vormistamisel on kõige olulisem stiiliühtsus kogu töös. Kõikides peatükkides peab olema tekst ühtemoodi kujundatud. Veerised (tekstivabad servad) peavad olema töös paremal 2 cm ja vasakul 3 cm; üleval ja all 2,5 cm. · Soovitav kirjatüüp on Times New Roman suurusega 12 punkti. Oluliste mõistete
jõudsid ka Haydni sümfooniatesse. Haydn on kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydn vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirikumuusikat (2). 9 KASUTATUD ALLIKAD 1. Grünberg, L. (2005). 21 maailmakuulsat heliloojat. Odamees OÜ 2. Kaldaru, M. (2003). Muusikaajalugu gümnaasiumil. Õhtumaade muusikalugu 1. Konspekt. Avita. 3. Vikipedia. [10.aprill 2012] http://et.wikipedia.org/wiki/Joseph_Haydn 10
Kuressaare Ametikool Toitlustuse õppesuund Toitlustusteenindus Eliisa Annusver, Aigar Veevo TÄHTPÄEVADE AASTARING Uurimustöö Juhendaja: Õpetaja Maie Kahju Kuressaare 2009 2 Sisukord: Kasutatud kirjandus : Vikipedia, ... 3 AASTA JAOTUS. · Rahvapäraselt käsitatakse aastat kui ajaringi, mis otsekui algaks ja lõpeks ning algaks ja lõpeks uuesti. · Päikesekalendri aasta jagunemise kaheks võrdseks pooleks määravad suvine ja talvine pööripäev. Nende ajatähiste sisu keskendub eestlaste jaanipäevale (24. juuni) ja jõuluajani (21. detsembrist 6. jaanuarini). · ,,Tähtraamatus ehk teaduses on kõik neli: suvi, sügis, talv ja kevad ühepikkused, üheväärilised. Rahvasilmis ei ole see mitte nõnda. Rahva arust on kevad ja sügis ainult sillad, üleminekud ühest ...
Oleneb ka, kas ollakse vahetult enne alkohooli tarbimist või sellel ajal söönud. Füüsilisest tegevusest sõltub palju, mida rohkem tegutseda, seda kiiremini alkohool kehast väljub. Ja suureks oluliseks faktoriks peetakse ka sugu, mehed kannatavad rohkem kui naised.4 1 Trunin, L., Karu, M., 2009 „Teadmiste Raudvara“ osa III; Karik, H., Ratassepp, V. (1980) „Keemia 11. klassile“ 2 Vikipeedia „Promill“, http://et.wikipedia.org/wiki/Promill 3 Vikipedia „Alkohoolijoove“ http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove 4 Samas, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkoholijoove 6 2.3. Kasutamine Etanooli kasutatakse eelkõige alkohoolsete jookide tootmisel. Kuid ka termomeetrites, sest o külmumistemperatuur on –112 C. Kõrge kütteväärtuse tõttu kasutatakse kütusena reaktiivmootorites, sisepõlemismootorites.
fagotsütoosi puudulikkus. Niisugust jaotust kasutatakse eeskätt primaarse immuunpuudulikkuse korral (Maailma Tervishoiuorganisatsiooni klassifikatsioon), kuid ka sekundaarse immuunpuudulikkuse korral prevaleerib immuunsüsteemi teatava lüli häire. KASUTATUD ALLIKAD: 1. Roosalu, M. (2010). Inimese anatoomia. Tallinn: Koolibri. 2. Lausvee, E. (1990). Lapse anatoomia ja füsioloogia. Tallinn: E. Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut. 3. Wales, J. Vikipedia: vaba entsüklopeedia. Leukotsüüt. 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Leukotsüüt. (24.09.10) 5. Kingisepp, P.-H. (2006). Inimese füsioloogia. Tartu: AS Atlex. 6. Leucocytes. http://www.transtutors.com/homework-help/Biology/Animal-Tissues/leucocytes.aspx. (24.09.2010) 7. Frances, F. T., Dunning, M. B. (2004). A manual of laboratory diagnostic tests. Philadelphia, PA: Lippincott Williams & Wilkins 8. Marks, V., Cantor, T., Mesko, D. (2002). Differential diagnosis by laboratory medicine
2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Eesti Keskkonnaministeerium. 9. Reljeefikaart. http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis? app_id=UU82&user_id=at&bbox=686021.277987413,6423307.16768023,702524.70 9323084,6431695.27534257&setlegend=SHYBR_ALUS01=0,SHYBR_ALUS11=1& LANG=1 20.04.2018 10. Renno, O. 1993. Eesti haudelindude levikuatlas. 11. Tuulik, T., Kull, T. 2002. Kodumaa käpalised. 12. Vikipedia, 2016. Meenikunno looduskaitseala. https://et.wikipedia.org/wiki/Meenikunno_looduskaitseala 19.04.2018 LISAD Lisa 1. Maa-ameti mullakaart Meenikunno looduskaitseala kohta.
X ja Y teooria SISUKORD TEOORIA X JA Y AUTOR..................................................................................................3 TEOORIA X: AUTORITAARNE JUHTIMINE..................................................................4 TEOORIA Y: OSALUSJUHTIMINE...................................................................................7 VEEL X JA Y TEOORIAST.................................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................................................10 KASUTATUD ALLIKMATERJALID...............................................................................11 X ja Y teooria TEOORIA X JA ...
Tallinna Ülikool Geneetiliselt muundatud põllukultuurid Uurimistöö Tallinn 2009 RESÜMEE Käesoleva töö eesmärk on uurida, mida kujutavad endast geneetiliselt muundatud organismid, mis on geneetiliselt muundatud põllukultuuride kasutamise tagajärjed ja kuidas nad võivad mõjuda loodusele ja inimesele. Oma töö kirjutamiseks ma kasutasin mitmesuguseid teaduslikke raamatuid, samuti leidsin erinevate inimeste ja teadlaste arvamusi. Uuringu ajal selgus, et geneetiliselt muundatud põllukultuuridega seotud küsimused on aktuaalsed terves maailmas ja nende kasutamise kohta on palju arvamusi. Võtmesõnad: DNA, rakk, geenitehnoloogia, transgeenne, põllukultuurid, tagajärjed SISUKORD RESÜMEE...............................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................
Aravete Keskkool ÕPIMAPP Ajalugu Koostaja: Keit Kallas Klass: 12 Juhendaja: Kettrud Väisanen Aravete 2009 Esimese maailmasõja lätted Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist või isegi peamisi põhjusi. Üldiselt kujunes see süsteem, mis lõi alused Esimese maailmasõja tekkeks, välja seoses 1789. aastast möllanud revolutsioonilistele sündmustele järgnenud Viini kongressi (1814-1815) restaureeritud vana korraga ning tollase tasakaaluprintsiibi nihetega 19. sajandil, mis olid peamiselt tingitud Bismarcki- aegse Preisimaa jõulisest ekspansionismist, mille tulemus oli kõigi Saksa alade (välja arvatud Austria) inkorporeerimine Preisimaa koosseisu (Saksa keisririigi loomine). Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenev...
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................3 1. Keskaeg ja keskaja mõiste.......................................................................4 2. Keskaja inimeste jagunemine....................................................................5 2. 1. Munk.............................................................................................5 2. 2. Rüütel............................................................................................6 2. 3. Talupoeg ja põllutöö...........................................................................7 2. 3. 1. Talupoja elamu.............................................................................7 2. 3. 2. Talupoja rõivastus.........................................................................8 2. 3. 3. Talupoja söök ja jook.............................................................
annekteerimiseni viinud MRP salaprotokollidele. Neile sündmustele oligi loomulikuks jätkuks „Balti kett“ . See erakordne inimkett äratas maailma tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide iseseisvustaotluse teadvustamisele. Impeeriumid mõistsid, et maailma sümpaatia kuulus Balti riikide rahvaste vabaduspüüetele. „Balti ketti jäädvustavad filmid, fotod, helisalvestised ja üleskutsed on kantud ka UNESCO maailma mälu dokumendipärandi nimekirja“ ( Vikipedia, Baltikett 20). Balti keti sõnum oli, et Balti riigid ei ole oma alandusi unustanud ega sellega leppinud. 1.2. Balti keti järel toimunu Sain teada, et 12.11.1989. kuulutas Eesti NSV Ülemnõukogu Eesti liitmise NSV Liidu koosseisu 1940 aastal õigustühiseks. 24.12.1989. mõistis NSV Liidu rahvasaadikute kongress MRP salaprotokollid õigustühiseks ja kehtetuteks allkirjastamise hetkest. 06.09.1991. pidi Nõukogude Venemaa tunnistama Eesti Vabariigi iseseisvaks iigiks. 31.08
Jakob Westholmi Gümnaasium LOODUSEST INSPIREERITUD KLEIDI LOOMINE NING PÕHILISEMAD STIILIDE MUUTUMISED AASTAIL 1910-1990 Praktiline töö Autor: Regina Kaasik Juhendajad: Helme Trees Anneli Josu Mai-Liis Õnnis Tallinn 2017 Summary The author chose to write her practical research of "The making of a nature inspired dress and main changes in fashion in the years 1910-1990". The choice of this theme resulted from the hobbies and passion thowards fashion. The author herself is a model and is thus connected to fashion on a daily bases. One of her dreams is to design and create clothes for people who care for fashion as a...
Kool Nimi Klass Päikesesüsteem Referaat Tallinn 2008 Mis on Päikesesüsteem? Päikesesüsteem moodustub Päiksest ja tema ümber tiirlevatest taevakehadest. Tegelikult on Päikesesüsteem üks tohutu suure tähtede ja planeetide süsteemi- Galaktika osake. Galaktikaid on universumis miljardeid. Meie Galaktikat nimetatakse Linnuteeks. Päikesesüsteem on umbes 5 miljardit aastat vana. Sel ajal tekkis gaasipilv, mille mass oli umbes kaks Päikese massi. See pilv sisaldas vesinikku, heeliumit ning peale nende veel 1- 2 % raskemaid elemente. Raskusjõud tõmbas pilve aina kokku poole ja pärast miljoneid aastaid kestnud kokkutõmbumist muutus aine tihedus ning temperatuur pilves nii suureks, et kergemad aatomituumad (vesiniku tuumad) hakkasid ühinema raskemateks. Päikesesüsteemi kuulub üheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslased ning...
Kuressaare Gümnaasium PSEUDOTEADUSED Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: Kuressaare 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................................. 4 TÄNAPÄEVAL ON TIHTI RASKE VAHET TEHA, MIS ON TÕELINE JA MIS ON VÄLJA MÕELDAD VAID SELLEKS, ET KEEGI SELLE PEALT SAAKS RAHA TEENIDA. PALJUD INIMESED TEEVAD TÄHTSAID OTSUSEID ASTROLOOGIALE PÕHINEDES, KASUTAVAD HOMÖOPAATIA RAVIMIEID, USUVAD, ET VÕLUVITSA ABIL SAAB ERINEVAID ASJU LEIDA, USUVAD PENDLI VÕIMETESSE JNE. SEDA SORTI NÄHTUSTEL PUUDUB TIHTIPEALE IGASUGUNE TEADUSLIK TÕESTUS VÕI ON VAJALIKUD KATSED VÄGA HALVASTI KORRALDATUD. PALJUSID NENDEST TEOORIATEST ON RASKE ÜMBER LÜKATA VÕI TÕESTADA, SEST KASUTATAKSE ÄHMASEID JA TESTIMATUID VÄITEID. KASUTATAKSE KA NÄILISEID TEADUSLIKKE VÄLJENDEID NAGU ENE...
2008. http://www.netglimse.com/celebs/pages/stacy_peralta/index.shtml (10 veebruar 2009) Stradlen P. 2008. Skateboard Trick. (24 veebruar 2009). http://www.buzzle.com/articles/skateboard-trick.html THB = Tony Hawk's Biography. 2008. http://www.tonyhawk.com/bio.html (23 veebruar 2009). 25 VP = Vikipedia, Skateboarding Tricks. 2008. http://en.wikipedia.org/wiki/Skateboarding_trick (21 veebruar 2009) 26 Skateboarding Summary I chose skateboarding as my year paper subject because I ride skateboard as well. The purpose of this year paper is to introduce skateboard and its tricks. Also to introduce the history of
Kuressaare Gümnaasium KASSIDE EEST HOOLITSEMINE Uurimustöö Koostaja: Sigrid Järsk Klass: 10B Juhendaja: Sirje Kereme Kuressaare 2010/2011 Sisukord 1.Kasside ajalugu..................................................................................................................................5 2.Kassi eest hoolitsemisest üldiselt......................................................................................................8 2.1.Kassi pidamine...........................................................................................................................8 2.2.Kass vajab head kodu................................................................................................................8 2.3.Vabadus on kassile ohtlik........................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2013 1. TAIMERÜHMADE JAOTUS LEHTPUUD OKASPUUD LEHTPÕÕSAD LIAANID Elaeagnus Clemantis Thuja Berberis vulgaris commutata Elulõng Elupuu Harilik kukerpuu Läikiv hõbepuu Magnolia Picea abies Buxus sempervirens Magnoolia Harilik kuusk Harilik pukspuu Caragana Prunus avium Taxus arborescens Kirsipuu Jugapuu Suur läätspuu Padus avium Cornus alba Harilik toomingas Siberi...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse- ja majandusarvestuse õppetool K14KÕ Jana Annuk TOIDUKAUBAÕPETUS Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik. MA Mõdriku 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1. KAUBAMÄRGI MÕISTE, AJALUGU JA KAITSE................................................5 1.1Kaubamärgi mõiste................................................................................................5 1.2 Kaubamärgi ajalugu..............................................................................................5 1.3Kuidas kaubamärki kaitsta?...................................................................................6 2SALVEST...........................................................................
1 ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST (EKSAMIKS VALMISTUMINE, PSP6001 Kristjan Kask) ESIMENE LOENG (ÜLEVAADE PSÜHHOLOOGIAST) Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Lühidalt öeldes on psühholoogia õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Mis on psüühika? Psüühika on organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Psüühilised protsessid Psüühilised seisundid Psüühilised omadused Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia -Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia O...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine...................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
