Uudis Täna(14.10.14) toimus Pärnu Koidula Gümnaasiumis avatud väitlus teemal "Õpetajaamet on noortele ihaldusväärne". Väitlejateks olid meie oma kooli 10. ja 12. klassi õpilased, kes käivad ka väitlusringis. Väitluse teemat kaitsesid 12.klassi õpilased Lauri ja Triin ning vastupidist proovisid tõestada Uku-Laur ja Rauno 10.klassist, keda väitlusringis juhendab Siim Ruul. Õpetaja ameti tähtsuse ja vajalikkuse kõrval arutati ka palga teemat. Küsimusele: „Ka poliitikuid vihatakse, kas nad ei peaks siis olema poliitikud?“ jäi kõlama vastus: „Ei, sest nende palk korvab neile selle.“
Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer", kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka minu silmi riivavad just need lood, kus kutsutakse inimesi üles kommenteerima, kes kandis sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal võib ajakirjanikku tõesti ette kujutada magusat nuruva koerana. Sest just tema uudislugu peab saama palju kommentaare, mis sellest, et see uudislugu polegi üks eriline uudis, aga noh, midagi tal ju ikka lugejatele pakkuda on. Kommentaariumitel peab siiski olema ka mingi funktsioon, sest miks muidu selline asi üldse välja mõeldi? Lisaks meelelahutusele, mida vaimukad kommenteerijad pakuvad, on neil ka palju rohkem infot, kui mõnel meediakanalil. Hea näide on Savisaarest, kes oli väga hämmastunud, et kuidas küll teada saadi, kuhu ta on sissekirjutatud
16)Kuidas jagunevad ajakirjanduses e. pressis ilmuvad materjalid? Trükiväljaanne: 1)toimetuse materjalid: -pildilised lood, kirjutatud lood: *uudislood, arvamuslood, jutustavad lood, pisiinfo 2)toimetusväline materjal -reklaam, kuulutused, teated 17)Mis on kõvad uudised/pehmed uudised? *Kõvad uudised- paljude inimeste elu mõjutav uudis *Pehmed uudised- inimeste eraeluga seotud või meelelahutuslik lugu 18)Mille poolest erinevad uudislugu, arvamuslugu ja jutustav lugu? Uudislugu on avalikkusele vajalik teave; arvamuslugu on kellegi seisukohta väljendav lugu; jutustav lugu on inimest tutvustav lugu 19)Uudise komponendid (3) ? Kirjelda neid Uudise komponendid on juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Juhtlõik on loo tuuma sisaldav lause; teema arendus on keskse sündmuse avamine Juhtlõik peab köitma lugeja tähelepanu. Juhtlõigus esitatakse lugejale sündmuse tuum ning püütakse tõestada, miks just see sündmus andis alust uudise kirjutamiseks
Fantaasiat rõhutavad: teleseriaal, telemäng, kuuldemäng, koomiks. Uudisväärtuste põhikriteeriumid: tugev mõju lugejate elule, sündmus on ebatavaline või ootamatu, sündmuses on tugev konflikt. Meediaeetika reeglid: erapooletus, sõltumatus, tasakaalustatus, kõigi tähtsate faktide esitamine, materjali kontrollimine, oma arvamuse välistamine. Pseudouudiste peamised tekkepõhjused: omanike survel, persoonidele, kes kord juba lehes olnud, keerulised sündmused. Uudislugu: sündmuse värskus, sündmuse mõju lugejatele, sündmuse geograafiline lähedus. Uudise pealkiri: uudis algab pealkirjast. Head pealkirjad on lühikesed ja löövad. Pealkirjas ei kasutata üldsusele tundmatuid isikunimesid ega lühendeid. Arvamusloode funktsioonid: selgitada sündmusega kaasnevaid muutusi ja edaspidist mõju, veenda lugejat, andes juhtnööre, kritiseerida. Uudise komponendid: juhtlõik, teema arendus ja lisamaterjalid. Mõjutamine: suures osas
tobuks, kahekümne ühesena ei suutnud ta ära imestada, kui palju vanamees selle seitsme aastaga arenenud oli. Järjest nooremad inimesed on hakkanud järgima täiskasvanute eeskuju ja on alustanud oma teed meelemürkide manustamise rajal. Vanemad muretsevad oma laste pärast, kuid nad ei mõista, kui kiiresti nende lapsed on suureks saanud. Kuidas aga tulla toime hoolivate vanematega, kes ei kiida heaks järglaste iseseisvaid elustiilivalikuid? Hiljuti ,,Pealtnägijas" kajastatud uudislugu noorukitest, kes ennast lõiguvad, sokeeris Eesti ühiskonda. Loos räägiti, kuidas lapsed ennast lõikusid, et endale tähelepanu saada, kuid enda näitamiseks ei pea endale füüsiliselt ega ka vaimselt liiga tegema, vaid saab ka teisiti. Eksponeerides ennast parimast küljest, mis on igal indiviidil olemas, kuid vajab veidi utsitamist, et seda esile tuua. Iga inimene vajab mängukanni, kuid pikapeale neist tüdinetakse ning otsitakse endale uut lelu, millega ennast lõbustada
Giovanni Boccaccio ''Dekameron'' · Boccaccio on novellizanri looja. · Boccacciost alates saame rääkida itaalia klasssikalisest kirjandusest. · Novell tähendas uudislugu või uudisjuttu. · Lisaks uudisloole pidi novellis olema pistrik. · Pistrik tähendab kas sündmust lauset, olukorda, mis võimaldab novelli viia lõpplahenduseni. · Novell on eepikazanr, milles on vähe tegelasi, vähe sündmusi ja ootamatu lõpplahendus ehk püänt. · Boccaccio kirjeldab 14.sajandi itaalia elu. · Dekameroni avalause kõlab järgnevalt: '' On inimlik kaasa tunda neile, kelle meel on kurb.''
Tekkis mitu uut lehte toimetuste kollektiivsel initsiatiivil. OLULISED: H.H. Luik, Stradberg, Tõnisson, Müller, Bonnier. Parteilehed ei püsinud. Pisikesed erirühmadele suunatud väljaanded. Ajalehed (Äripäev) välisomanduses. Tiraazid kukkusid. Hüperinflatsioon hinnad tõusid 14x 1992. Kujundus muutus, visuaalsust rohkem, maht kasvas. Suuremad ajalehed võtsid kasutusele arvutid. Muutus praeguseks. Eristati uudis, arvamus. Tüüpiline läänelik uudislugu. Pikad intervjuud, kuriteod, kerged uudisteemad (mood, eraelu), järjejutud, huumor: esimesed koomiksid, horoskoobid. Maakondades üks ajaleht. Nädalalehed täidavad ka ajakirjade rolli: Liivimaa Kroonika, ülisopane Post. Eraomanduses päevaleht: Hommikuleht. 6 korda nädalas päevalehed. Palju meelelahutust. Raadio parlamendi alluvuses. Kohalikud kommertsraadiod, eraraadiod. Teles murrang 1993. 1995-2000 kontsentreerumine, uus süsteem Turg väga väike. U 200 lehte-ajakirja
liigitada seisukoha alla. Mittepooldavat seisukohta väljendas kindlasti artikkel Kremli-meelse telekanali NTV uudisloost, kus teatati, et Eesti alustab ETV+ abil informatsioonisõda Vene uudiste vastu (Langen, 2015). Delfi puhul oli raske leida artikleid, milles oleks esitatud kindlad seisukohad. Samas võib väita, et mida lähedamale ja aktuaalsemaks muutus ETV+ alustamine eetris, seda rohkem hakkas ’’vastu võitlema’’ Vene meedia, kui võtta näiteks NTV uudislugu. Õhtuleht Artikkel kajastamaks Arvamusfestivali debatti (2015) teemal ’’ETV+ - kas ainult meelelahutus’’ annab mitmeid seisukohti, kus ollakse enamasti telekanali poolt, määratledes ära ka, et telekanal peaks pigem end suunitlema meelelahutusliku kanalina. Mittepooldajaid esines omajagu, näiteks peeti ühes arvamusloos telekanalit aastas mitmeid miljoneid neelavaks jaburuseks, sest see ei jõua vabalevisse (Uudam, 2015). Lisaks on eraldi
Seda võib lugeda venepoolse hea tahte märgina ning heas usus antud lubadusena. Näitab Venemaad pigem heas valguses. Samuti räägitakse artiklis kahe riigi omavahelisest suhtlusest ning koostöövõimaluste tekitamisest. Artikkel kõneleb sellest, et kaks riiki üritavad saavutada ühiseid kokkuleppeid, et vältida riigis lokkava halva olukorra eskaleerumist ning inimohvrite teket. Üldistavalt - üritatakse vältida vastastikuseid ebameeldivusi. Uudislugu lõppeb lausega, kus tuuakse välja välisministrite omavaheline kokkulepe, et kui Ukrainas peaks olukord halvenema, korraldatakse erakorraline kohtumine ning peetakse läbirääkimisi. Seda võib vaadelda kui kahe riigi soovist leida teatav kooskõla sündmuste arengus ning proovida saavutada mingigi koostöö. Kaheksas ja viimane analüüsimiseks võetud artikkel "Lavrov: Lääneriigid peavad seadma esikohale Ukraina rahva huvid", kõneleb välisminister Lavrovi üleskutsest
Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio Eesti Vikipeedia sai alguse 2003 aastal. • ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Elektroonilised vahendid• Internet, Intranet• Blogid (ajaveebid) & “blogosfäär”• Podcasting/ Messenger – Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. kas ajaröövel või kiire otsustusprotsess?• E-mail – kirjarühmad, cc/bcc, netiket;• WebDesktop• Skype Meediasuhted-on sk üks olulisi töövahendeid. O seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma Vookogud ehk uudisvoogude agregaatorid (nt.Netvibes, Pageflakes) võimaldavad tellida ja kombineerida tegevusest teada anda
· RTV: Raadio ja televisiooni lühend. · ON-LINE: Interneti teel edasiantavad materjalid. · KÕNEISIK: Isik keda meedia tsiteerib, mainib või keda meedia kasutab arvamusliidrina. · ALLIKATÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Päevalehed, Ajakirjad, Maakonnalehed, Infoagentuurid, Internet, Televisoon, Raadio · ARTIKLITÜÜBID: IMF Baltic on kasutusele võtnud järgmised kategooriad: Artikkel, Juhtkiri, Arvamus/Kommentaar, Uudislugu, Lühiuudis, Pressiteade. Meediasuhted · Meediasuhted on suhtekorralduse üks olulisi töövahendeid. Organisatsiooni seisukohast on kasulik avalikkusega suhelda ja oma tegevusest teada anda. · Meedia ei ole mingil juhul kuulekas kanal kellegi sõnumi edastamiseks, vaid pigem kommunikatsiooni eraldiseisev sihtgrupp, kellel tulenevalt erilisest positsioonist ühiskonnas on suurem mõju muude sihtgruppide arvamuste kujunemisel. Meediasuhted võib jagada proaktiivseteks ja reaktiiveteks
On räägitud arbujalikust vaimuhoiakust vankumatu vaimu kehastus, mis ei sõltu materiaalsusest. Talvik vangistatakse, sureb vanglas, Allver tõmbub enesse ega avalda tekst, Masing on läbi Nõukogude aja sisepagulane, tegeles religiooni filosoofiaga. 17. Heiti Talviku luule. Heiti Talvik (1904-1947) 1924. a ilmus ajakirjas ,,Looming" esimene tema luuletus. Elu ja looming jäi sõja tõttu lühikeseks. Talvik oli enesekriitiline, kirjutas tekste rohkem, kuid avaldas ainult kaks uudislugu: ,,Palavik" (1934) esimene väljapeetud dekadentlik luulekogu Eesti kirjanduses ja ,,Kohtupäev" (1937). Sellele lisas üksikuid varasemaid luuletusi ja natuke hiljem ka, kuid neid ei jõudnud ta ise raamatusse panna. Kõik tema looming ühes ,,Legendaarne" (2004). Talviku tähtsus tema luulekogud olid väga tugevad 1930ndate luules. Legenaarse ainesega oli otseselt seotud mõlema raamatu puhul: kirjanduslooline legend põimitud Palavikus see luulekoguna terviklikum ja ühemõttelisus
Jaanuse ja Linda abielu lahutataksegi 03.12.2018. Lahutamise hetkel oli Jaanuse pangakontol 5 000 EUR, mis tema jutu kohaselt anti talle kinkena, kuid seda ta tõendada ei suuda ning Mari pangakontol 160 000 EUR (sh 130 000 eurot ülikoolifondi jaoks, ülejäänud on peale Annelinna korteri ostmist töötasust kõrvale pandud raha). Peale lahutust võidab Mari suures uusaasta loosis miljon eurot ning sellest tehakse kohalikus ajalehes ka suur uudislugu. Jaanus, kes parasjagu töökaotuse ja kasiinosõltuvuse tõttu rahahädades vaevleb, satub samuti uudislugu lugema ja otsustab, et nüüd on hea aeg nõuda vara jagamist. Väikses linnas jõuavad jutud Jaanuse plaanist nõuda vara jagamist ka Mari kõrvu ning ta otsustab ise esimesena tegutseda. Mari pöördub Teie poole ning teatab, et ta soovib endale Jaanuse Mustangit, mida Mari pidevalt hooldas ja kasutas, 60% Annelinna korterimüügist
muundatud üldisemateks tähelepanekuteks. Cartier-Bressonil õnnestus raamistada näiliselt kerged spontaansed momendid, kuid jätta nendest kõrgekunstiline ning amatöörikauge mulje. Erich Solomon--saksa fotogaaf.. tuntud täna oma piltidele juristidest ja diplomaatidest. Ta kasutas inovatiivseid meetoteid et neid pilte saavutada. Pildistas tähtsaid inimesi kontrollimatutel momentidel. "Ajastu kuulsaid inimesi kontrollimata silmapilkudel". Pildiajakirjandus- loob pilte et öelda uudislugu.1880-1897 aja sai võimalikust piltideg ailustreerida uudiseid. Töö peab olema aus ja erpooletu, samas räägib loo rangelt ajakirjanduslikus mõttes. Tähtsad punktid- õigeaegsus-, objektiivsus(õiglena ja täpne olukorrra kirjeldus), narratiiv(kõik peab olema arusaada vaatajale isegi teises kultuurist). William Eugene Smith-ameerika photojournalist kuulus tänu oma jõulistele 1 maailmasõja piltidele. Levitas humanismi ideid fotograafias
5) Uudisel on narratiivne esitus. Narratiivis eristatakse 2 poolt: kronoloogiliselt järjestatud sündmuste kulg (= lugu ise) ja esitusviis ehk kuidas see on konstrueeritud tekstiks. Meedia veebiväljaanded ilmuvad enam-vähem kohe pärast sündmuse toimumist, seega pole neid mõtet järgmise päeva paberlehes enam avaldada. Enamik lehepinnast hõlmavad kommentaarid. Uudislood on muutunud vormiliseks. Tänapäeva ajalehel on ühel lehel kas üks suur uudislugu paljude piltidega või kaks ning püütakse saada võimalikult paljudelt kommentaare. Uudiste emotsionaalsuse skaala tuleb paika panna: ühes otsas kuivad ja neutraalsed sõnad, teises skaala otsas emotsionaalsed ja afektiivsed. Mitteneutraalsete väljendite kasutamine viitab sellele, et tarbeteksti on tunginud ilukirjanduse narratiivimallid – seega lugu läheneb vormiliselt meelelahutusele. Lugu püütakse esitada põnevamalt, säilitades siiski dokumentaalsuse.
arusaamatuks jäänut, esitab küsimusi, Meediatekstide tunnused. Põhilised vahendab ja võtab kokku, kommenteerib, meediakanalid. esitab vastuväiteid, loob tõlgendusi ja esitab Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik arvamusi ning seostab teksti oma kogemuse meedia. Fakti ja arvamuse eristamine. ja mõtetega; kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, teksti tõlgendamisel, tekstide seostamisel ja arvamuslugu, intervjuu, reportaa, kuulutus. tekstile reageerimisel; Uudisloo ülesehitus ja pealkiri. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri. Tele- ja raadiosaated. Tekstiloome Tekstiloome põhjendab ja avaldab viisakalt, asja- ja Kirja kirjutamine ja vormistamine,
Ajajaotus 1. tund Ajurünnak tegevusprogrammi sõnastamiseks ja vormistamiseks. Kodune ülesanne: koostada huvigrupi seisukohti kajastav kõne. 2. tund Koduste tööde analüüs. Seejärel koostatakse rühmatööna põhjalikum programm. Grupid valmistuvad esinemiseks kodus. 3. tund Kandidaatide väitlus, küsimuste esitamine sõnavõtjaile, hääletamine ja hääletamise tulemuste teatamine. 4. tund Avaliku debati videoanalüüs. Kodus: kirjutada sündmuse kohta uudislugu, -nupuke, artikkel. Projektitöö ,, Töö kiidab tegijat" 1. Korralduslikud andmed 55 Osalejate arv: kogu klass rühmadeks jaotatuna Orienteeruv kestus: ligikaudu 4 akadeemilist tundi Vahendid: Internet, päeva- või maakonnalehed, A-1 joonistuspaber 2. Eesmärgid, õppesisu ja -tegevus Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus,
annaabi.ee 
