Gert Helbemäe Sellest mustast mungast Heinrich sündis 1490 aastal pagaripojana Lüübekis mida hüüti heeringalinnaks. Ema töötas ka isaga koos.Heinrichil oli vanem õde Elizabeth kes hiljem põllul vägistati ja ta sai endale poja Johannese.Heinrichi vanaema, keda ta väga armastas suri gangreeni. Lüübeksi veedetud aja vältel põdes heinrich ka katku läbi. Heinrichile meeldis väga Margareta ja näis,et tüdrukule meeldis ka poiss väga aga hiljem,kui Heinrich juba munk oli saab ta teada,et Margaret oli abiellunud.
Robin Sharma on sündinud Aafrikas ja kasvanud üles Kanadas (tema vanemad on pärit Indiast). Enne veel, kui Sharma asus nõustama maailma edukamaid ettevõtteid, tegutses ta juristina, kuid ühel hetkel taipas, et oli väliselt edukas, aga seest tühi. Pärast seda kui ta oli kirjutanud raamatu «Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari», hakati teda tasapisi kutsuma ettevõtetesse nõuandjaks. Robin Sharma on juhtimisala, särava esinemise ja isikliku meisterlikkuse arendamise suuremaid asjatundjaid maailmas. Ta on kirjutanud 11 rahvusvahelist bestsellerit, nende hulgas raamatud "Lugu mungast, kes müüs maha oma Ferrari", "Juhtimistarkus" ja ,,Pühamees, surfar ja tegevjuht". Tema raamatuid on välja antud ligi 50 riigis, 70 erinevas keeles. Raamat räägib ühest mehest, kes oli olnud väga edukas ning majanduslikult ülijõukas. Kui Juliani tasakaalutu elustiil viib ta rahvast täis kohtusaalis peaaegu saatusliku infarktini, avaneb ta ees u...
Gert Helbemäe (1913-1974) · Sünni järgne nimi Gert- Joachim Einborn (kuni 1935. aastani) · Õppis Prantsuse Lütseumis (kuni 1933.aastani) · Töötas ajalehes Vaba Maa, Roheline Post ja Uudisleht · Kokku kirjutas umbes 30 kuuldemängu · 1941. aastal abiellus Are Vanaveskiga · 1947. aastal põgenes Inglismaale ja sai ajaleht Eesti Hääl toimetajaks · Kokku kirjutas 13 teost "Ohvrilaev" "Vana Toomas" "Öö nõiapoes" "Õekesed" "Sellest mustast mungast"
Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn15. juuli 1974 London) Gert Helbemäe sündis 1913 Tallinnas Kalamajas ärimehe pojana. Esialgne perekonnanimi Einbord, pärast Helbemäe. Õppis Prantsuse Lütseumis, mille lõptas 1933->töötas ajakirjade väljaannetes (Roheline Post). Seal töödates nägi ta Tln-a seda poolt, mida polnud enne märganud. 1934 läks tööle raadiosse, kus tegi muusika-ja kirjandussaateid,esitas lühijutte. 1944 põgenes ta perega Saksamaale Lüübekisse, kus uuris arhiividest Tln-a kohta. 1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa män...
Boccaccio novellid Essees annan ülevaate kahest Giovanni Boccacio novellist, mille teos kannab pealkirja ''Dekameron I''. Valisin analüüsimiseks esimese päeva neljanda novelli ja viienda päeva neljanda novelli. Esimene novell räägib mungast, kes tegi pattu, tuues tüdruku kloostrisse oma kambrisse. Abt, kellele vahele jäädi, tahtis munka noomida, kuid nähes tüdrukut, ei suutnud ka tema talle vastu panna. Kuna nii munk kui ka abt eksisid reeglite vastu, otsustasid mõlemad sellest vaikida ja pääsesid sel moel puhtalt. Arvan, et autor tahtis novelliga öelda seda, et ka kõige korralikumad inimesed ei pruugi suuta ahvatlustest loobuda ning võivad reeglite vastu eksida. Selle loo puhul
Eesti pagulaskirjandus oli kirjandusliik, mis arenes väljaspool venelaste poolt okupeeritud Eestit aastail 19441990. Väliseesti kirjanudse tekke põhjused: · Kodust oli lahkunud palju kirjanikke (M.Under, G.Suits, H.Visnapuu, A.Gailit, A.Mälk) · Oli põgenetud vägivaldse võimu eest, kellele oli vaja vaimselt vastu hakata · Oma rahvusliku kuuluvuse kinnituseks identiteet Pagulaskirjanike põlvkonnad: · Vanempõlvkond kirjanikud, kes juba Eesti Vabariigis olid tuntud. Neile oli lahkumine kodumaalt kõige valuam, sest maadesse, kuhu mindi polnud nende nimed tuntud, seega polnud kirjanikuna elatist teenida võimalik. G.Suits, M.Under, A.Adson, H.Visnapuu, A.Gailit, K.Ristikivi, A.Mälk · Keskmine põlvkond See oli arvukaim grupp. Kirjanikud, kes lahkudes olid umbes 20 aastased. Neil oli gümnaasiumiharidus ja enaik vallalised. Nad suutsid paguluses oma valitud eriala teostada...
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
REFORMATSIOON Ecclesia semper reformanda Kirik vajab alati reformimist Kiriku reformimise põhimõte on kehtinud läbi kiriku ajaloo. 15.- 16.sajandil elas Euroopa läbi jälle ühte sellist reformiliikumist. Saksamaal levis samal ajal humanistlik mõtteviis, leiutati trükikunst ja õilmitses linnakultuur. 1517.aastal avaldas saksa mungast teoloogiaprofessor Martin Luther oma esimesed kirjutised, millest suurimat huvi äratas kirjutis indulgentside ehk patukahetsuskirjade kohta. Legend räägib, et ta olevat sellel teemal naelutanud 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Lutheri seisukohtadest arenenud diskussiooni ja selle tulemusel tekkinud reformatsiooni eesmärgiks oli puhastada kirik sellest, mis varjutab ja moonutab evangeeliumi Jeesusest Kristusest.
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
Nii kestis see mitu põlvkonda järjest. Üks valitseja aga armastas oma kõiki kolme poega ning lasi kaks sõrmust juurde teha. Peale surma said kõik valitsejaks. Juut vastas sellega ka küsimusele, et igal inimesel on õigus oma arvamusele ja sellele millesse uskuda. Saladino sai aru, et juut on tark mees ning juut laenas talle raha. Saladino maksis kõik tagasi ning neist said head sõbrad. 4.Novell Järgmisena oli jutujärg Dioneo käes. Ta rääkis teistele loo ühest mungast. Nimelt läks ühel ilusal päeval üks munk Lunigianas jalutama ning kohtas üht kena tütarlast. Ta viis selle tütarlapse kloostrisse ning oma tuppa. Peagi tuli abt ning sai aru, et seal toas on naine. Ta läks tagasi oma tuppa ning kavatses pärast munka karistada. Munk aga kuulis, et abt käis ukse taga ning läks abti juurde ja andis talle toavõtme ning ütles, et läheb metsa kuigi tegelt peitis end teise tuppa. Siis läks abt munga tuppa ning talle hakkas ka see tüdruk meeldima
Gert Helbemäe Gert Helbemäe (Einborn) sündis 10. novembril 1913 Tallinnas. Isa oli jõukas mees. Ema poolt soti verd ja isa poolt hispaania verd.Ta õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis, lõpetas selle 1933. Seejärel asus ta tööle Vaba Maa reporterina, kus kirjutas ka ilukirjanduslikke palasid. Töötas ka ajalehtede Roheline Post ja Uudisleht juures. Uudislehe juures kirjutas palju artikleid Tallinna ajaloost. Ajateenistuses viibides kirjutas kuuldemängu "Lumikellukeste sünd", mille saatis Eesti Ringhäälingule. Kuuldemäng võeti rõõmuga vastu ja paluti lisa. Helbemäe on kirjutanud u 30 kuuldemängu. Riigi Ringhäälingu kuuldemängude võistlusel 1939.a saab Helbemäe kaks auhinda: "Maria viiul" saab esimese koha ja "Augusta Carolina" kolmanda.Helbemäe hakkab Eesti Ringhäälingu juures vabakutselisena tööle. Raadiotöö kõrvalt kirjutamiseks eriti aega ei jää. 1941. aastal abiellub G. Helbemäe Are Vanaveskiga. Nõuko...
ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) paiguti tugevnenud publitsistlik allhoovus on allutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni romaan "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, selle mängupaigaks on Kesk-Aasia, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingis-khaanist ning tao mungast Chang Chunist. Realistliku romaani kompositsioonireegleid eirab sürrealistlik narratiiv lembemotiivide varieerimisega teoses "Arvid Silberi maailmareis"(1984, lühem variant LR 1981): autor esitab kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues lühiromaanis on keskendutud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest.
jne. d) Sõjaväelased nad polnud rahul sõja käiguga (Venemaa jaoks), ebaedu masendas. e) Lõpuks pöördusid isegi õukondlased (Venemaa kõrg-aadelkond) keisri vastu. G. Rasputin ja tema lugu Nikolai II suhted naisega olid õrnad (kiindunud), palju lapsi oli (6) - 5 tütart ja 1 poeg. Pojal avastati hemofiilia (vere hüübimatuse tõbi), ravimatu haigus. Ta kukkus nina verele, kriisiolukord. Rasputin oli mungast lahtiöelnud, ta otsiti üles, et ta raviks. Nõudis, et oleks poisiga kahekesi. Verejooks jäi kinni. Rasputinil olid võimed (nö sensitiiv). Tsarinna kiindus Rasputinisse, nägi temas jumalikku saadikut. Rasputinile usaldati isegi sõjaasjandus (nagu kindralitele). Rasputinil oli võime mehi ,,laua alla juua, mõistust kaotamata" (talle ei mõjunud alkohol nii, nagu tavainimestele). Tal oli seletamatu mõju naisterahvastele
Ta tänaks Jumalat, kui tema kõne suudaks maha jätta kellegi lapsemeelsuse. Ta tsiteerib pühakirja, kuidas sai valgus, mis on selle ning pimeduse teod. Me peame austama ja kohtlema hästi maad, mis on antud meile ning meie sugulastele see on ka ühtlasi Jumala käsk, mida on eestlased kaua aega austusega täitnud. Asjad, mis on eestlastele tähtsad on olnud. Esiteks usk- kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Seal kirjutatakse ühest mungast Rietrichist, keda eestlased kui vangi võetud vaenlast tahtnud ohverdada. Ta suhtus sakslaste nõidade ohverdamisse halvustavalt. Sakslased arvasid, et Eesti sõjajumal on Tharapita, sest nad ei saanud eesti keelest mitte midagi aru, kuigi oli Taara. Eesti rahva vanaaegne usk polnud inetum, kui muu selle aja paganarahval. Ristiusu levitajad jõudsid esimesena virulaste juurde, kes end ka kohe ära ristida lasid. Nad uskusid, et taanlastel ja sakslastel on üks Jumal ning üks ristiusk
edasiandmisel. Kasutatakse puhtaid kirkaid värvitoone. Üksikasjade peen väljamaalimine on ehk pisut naiivne, kuid selles siiruses on oma võlu. Vararenessansi maalikunsti rajaja on · Masaccio /masatso/ (1401-1429) Tema lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga võrreldes on ta julge uuendaja. Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega. Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija · Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510).
Ei ole vahet, mis seisusest inimesega on tegemist, kes oma tunnetele vastu ei suuda panna – neid leidub nii talupoegade, üliõpilaste kui ka vaimulike seas. „Dekameron“ räägib elust, täpselt sellisena nagu seda elati ja elatakse ka praegu. Boccaccio naerab välja kirikuteenrite pahesid, rõhutab nende moraalset süüd, eksimist loomuse ja looduse vastu. Ka munk võib olla tubli ja võimekas mees, kuid ei maksa teeselda askeeti. Esimese päeva neljas novell räägib loo mungast ja abtist, kes mõlemad sama tüdrukuga vallatlevad. Abt näeb munga alatut tegu pealt ning loodab teda selle eest süüdistada. Kongi sisenedes läheb tal endalgi noore tütarlapse peale veri keema ning ta vallatleb temaga. Sedasama nägi pealt ka munk. Kuna mõlemad on süüdi, käskis abt kõigest vaikida. Kuigi abt ja munk, kes peaksid mõlemad olema vagad ja eeskujuks teistele, alluvad süüdimatult oma ihadele. Kirjeldatud on, kuidas abt enda pattu õigustab: „Miks ei peaks
kodudes. · Populaarseimaks lauluks tekkis Itaalias 13 saj madrigal. Sageli põhinesid renessanssiaegsed laulud rahvaviisidel. · Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike, näiteks lihtsalt vaimulikud hümnid. · 16 sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal e luterikoraal, mis oli täiesti uut liiki laul, sest laulis terve kiriku kogudus ehk rahvas. · Muutusid keerulisemaks missa ja motett. · Luterlus tekkis mungast Martin Luter. Kirik pidi olema emakeelne ning laulud pidid olema väga lihtsad, et kõik kirikus olevad inimesed saaksid laulda. Saksa luterikoraal on eestlaste koorilaulude eeskäijaks. · Kui varem oli instrumentaalmuusikat kasutatud peamiselt laulu või tantsu saateks, siis renessansiajastul muutus pillimuusika iseseisvaks. · Sellepärast tehti olemasolevaid pille paremaks ja leiutati ka täiesti uusi pille.
vähemalt avalikku vaenu nad ka enam ei pidanud. Cristian Unterrainer (alias Meister) Rataskaevu tänaval asuva ,,neetud ja kummitava" maja endine omanik. Võimukas kaupmees, kellele oma ilusa naise Ermegunde vajaduste inimliku rahuldamise asemel meeldis teda hoopis piitsutada. Seetõttu pole midagi imestada, et kaupmehe pikkade ärireiside ajal leidis tema noor naine lohutust sageli almustekorviga linnas käivast noorest ja elujõulisest mungast Adelbertusest, kes kadedate keelte sõnul selliseks lohutuseks ka erakordset varustust olevat omanud. Unterrainer sattus neile peale, sulges nad keldrisse, piinas ja piitsutas oma naist seni, kuni ta suri. Ta sundis Adelbertust seda kõike pealt vaatama, piinas ja näljutas ka teda. Kui Ermegunde oli surnud, andis Cristian mungale valida ta kas müürib ta elusalt koos naise laibaga seina sisse või laseb tal minna, aga alles pärast seda, kui
· Theoderich · Albert Meinhard oli Augustiinlaste ordu koorihärra. Ta hakkas Väina jõe suudmes elavate liivlaste hulgas ristiusku levitama. 1168. aastal pühitseti ta Liivimaa esimeseks piiskopiks. Kaupo oli Toreida vanem. Ta aitas usinasti sakslasi ja oli esimene eestlane, kes sai koos Alberti abiga Roomas käia. Berthold oli Liivimaa piiskop pärast Meinhardi surma. Tal tekkisid liivlastega teravad vastuolud ning ta pöördus tagasi Saksamaale. Theoderich oli piiskop Meinhardi mungast abiline. Aitas Meinhardil ristiusku levitada. Theoderich saadeti ka Eestimaale misjonäriks. Albert oli Bremeni toomhärra, kes pühitseti peale Bertholdi Liivimaa piiskopiks. Temast sai üks peamisi vallutussõdade juhte ja organiseerijaid. Rajas 1201. aastal Riia linna ja 1202. aastal Mõõgavendade ordu. · I PERIOOD (1208 1212) Sissetung Eestisse 1208. aasta sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Kohe algas maa
katukupisikusse suri. Samuti jätkas Edward III Saja-aastast sõda ning inimesed kannatasid veelgi. Oma arsti nõuandel ümbritses paavst Clemens VI ennast tulekolletega ning samuti jäi ellu. Paavsti arst Guy de Chauliac küll nakatus, aga ravis ennast ning lõpuks ka paranes. Katku laastamine lasus tugevalt kloostritele, sest mungad olid need, kes tegelesid haigetega ning pakkusid peavarju. Osades kloostrites jäi umbes kahasajast mungast ellu viis kuni kümme. Ellujääjad varastasid tühjadest majadest ja tundsid rõõmu ellujäämisest. Ühiskond moraliseerus kiiresti. Talupojad tõusid kõrgemasse seisusesse, sest vaba maad oli nii palju, et neist said maaomanikud, saak oli hea ning toidulaud oli mitmekesine. Inimesed abiellusid ning said lapsi. Jõukam elanikkond pidi tihti ise oma põlde harima hakkama, ses talupojad ja teenrid lahkusid, sest neil oli võimalus mujal maad saada
hästi, kui suutis, et esineda Vaimukultuuri Ühingus. 2) kirjutada nii, et tema arutlused oleksid Virvele (kui luuletav ja natukene sinisukne: vaimutegevust eelistav naisterahvas) vastuvõetavad, üllatavad (lk 100). Esines ühingus, virve oli heas mõttes üllatunud. Läks nagu unistas. Esitamise lõppu suur arutelu. Johanson, tema sõber ja õp Roop. IX saavutus oma jutuga kreutzvaldi ja koidulaga..Virvele mulje avaldamiseks. oluline hoopis: Tooderiga kõnelus. Tooder rääkus buda mungast ja teiste ning enda veenmisest. X Kristjan Koorma sünnipäev. Jaak pettunud, kuna arvab, et Virve ei saabugi sünnipäevale, aga saabus siiski. Käisid kahekesi sünnip ajal vaatamas Jaagu lapsepõlve kodu ja aeda (isa oma). Suudlesid. Saatis Virve koju. Virve suudles teda, aga ütles, et ärgu Jaak helistagu enne eksamite lõppu. Muidu läheb mõlemal halvasti. (unustasid korraks kooli, aga seda nö ei tohtinud ju ometi!) XI Inglise keele tund peale Kristjani sünnipäeva koolis
Ometi hakkab tolleaegses ühiskonnas järjest rohkem võimust võtma raha, kuigi seda peeti esialgu linnaelanikele ja talupoegadele omaseks nähtuseks ning selle kasutamisest püüti hoiduda. Raha muutus eluliselt väga oluliseks. Selle puudumisel ei suudetud säilitada oma kuulsust ega ka kohta rüütlite seas. Templirüütlite olemus Rüütlid eksisteerisid sügaval kristlikul ajal ning nende üheks ülesandeks oli levitada oma sõjaretkedel ristiusku. Templirüütel oli koondportree nii mungast kui ka rüütlist. Keskaegses ühiskonnas tunti palju muret pattude ja hinge pärast, seetõttu ei olnud paljud kirikumehed algselt nõus liitma omavahel vaimulikku pühendumust ja füüsilist võitlust lahingutes. 20 Templirüütlid pühendasid kogu oma elu jumalateenimisele ning sellega seoses andsid nad ka mungatõotuse. Samas tekib jällegi vastuolu kui need samad templirüütlid peavad astuma vastu oma jäikadele tõekspidamistele ja tapma, kuid jällegi teiselt poolt mungana inimesi
Nad on vanad sõbrad ja otsustavad koos jooma minna. Nad ei tea, et ülemdiakon neile järgneb, kohutatuna Jehani käitumisest ja veelgi enam kindlalt, et ,,Phoebus" on sama mees, kellest Pierre Gringoire rääkis. Phoebus eputab, et plaanib Esmeraldaga veel samal õhtul kohtuda. Kell seitse väljuvad nad baarist. Kui Jehan kaotab meelemärkuse ja kukub mutta läheb Phoebus Esmeraldaga kohtuma. Frollo järgneb talle. Varsti ta märkab, et keegi jälitab teda. Hirmul, et kuulujutud paharet mungast, kes jälitab öösel inimesi, vastab tõele, otsustas Phoebus oma jälitsejaga silmitsi seista. Frollo ei ütle kes ta on, aga küsib Phoebuselt tema kohtumise kohta. ,,Paharetmunk" krabab Phoebuse ja süüdistab teda valetamises. Nad peaaegu võitlevad, aga Frollo laenav Phoebusele natukene raha, tingimusel, et Phoebus ei valeta. Mees nõustus ja nad sisenevad lähedalasuvasse majja. Kui Esmeralda siseneb, peidab mees Frollo tuppa kus on luureava
Rüütel kellel on unistused kuid need lähevad metsa. Ja tema teener on lihtne talupoeg kuid terava mõistusega kes tihti aitab oma peremehe äpardustest välja. Ja teener ristis oma isa KURVA KUJU RÜÜTLIKS. Sellest teosest pärineb ka ütlus: Võitlus tuule vestlustega. Prantsusmaa Prantsusmaal saavutas renessanss kõrgtaseme 16. sajandi teisel poolel. Nende suurim humanist ja kirjanik oli F. Rabelais. Nooruses oli munk, tülide tõttu vahetas kloostreid, kuni loobuss täielikult mungast olemisest ning liitus humanistlike ringkondadega. Tema peateos on viieosaline ,,Gargaantua ja Pantagruel" kirjutas seda pikki aastaid. Teos räägib värvikalt ja humoorikalt rahvatraditsioonidest pärit hiidudest ja nende seiklustest. Palju kasutab rahvalikku kõnepruuki. Ning oma mõtete esiletoomiseks satiiri(välja naermine) ja protesti(kunstiline liialdus mille abil tahetakse midagi esile tuua või rõhutada). Kirjandiõpetus Kirjand
Nad on vanad sõbrad ja otsustavad koos jooma minna. Nad ei tea, et ülemdiakon neile järgneb, kohutatuna Jehani käitumisest ja veelgi enam kindlalt, et ,,Phoebus" on sama mees, kellest Pierre Gringoire rääkis. Phoebus eputab, et plaanib Esmeraldaga veel samal õhtul kohtuda. Kell seitse väljuvad nad baarist. Kui Jehan kaotab meelemärkuse ja kukub mutta läheb Phoebus Esmeraldaga kohtuma. Frollo järgneb talle. Varsti ta märkab, et keegi jälitab teda. Hirmul, et kuulujutud paharet mungast, kes jälitab öösel inimesi, vastab tõele, otsustas Phoebus oma jälitsejaga silmitsi seista. Frollo ei ütle kes ta on, aga küsib Phoebuselt tema kohtumise kohta. ,,Paharetmunk" krabab Phoebuse ja süüdistab teda valetamises. Nad peaaegu võitlevad, aga Frollo laenav Phoebusele natukene raha, tingimusel, et Phoebus ei valeta. Mees nõustus ja nad sisenevad lähedalasuvasse majja. Kui Esmeralda siseneb, peidab mees Frollo tuppa kus on luureava
maades. Weber uskus, et protsetandtlikud väärtused soosivad selliste turumajandusega hästi sobivate iseloomujoonte kujunemist nagu tööarmastus, kokkuhoidlikkus, ausus ning arvepidamine. Kapitalismi ajal muutus juhtmõtteks rikkuse kogumine, enesedistsipliin ja ratsionaalsus. Kapitalist ei naudi töö tulemust, vaid pigutab selle uuesti tootmisesse, et jõukust veelgi suurendada. Mõnes mõttes sarnaneb kapitalist mungaga, kes loobub maistest rõõmudest ja elab askeedina. Erinevalt mungast imetleb kapitalist aga mammonat. Seda nähtust seletas Weber protsetantismi levikuga, sest protsetantism omistab ilmalikele ametitele samasuguse väärtuse nagu vaimulikule tööle. Seega võib ametialane edukus valmistada jumalale sama suurt heameelt kui usin palvetamine. Émile Durkheim. Tööstusühiskonna puhul huvitas teda eeskätt vaimuelu ja sotsiaalse solidaarsuse areng. Agraarühiskonnas elasid inimesed väikestes üksteisest üsna sõltumatutes kohalikes kogukondades.
Tapa Gümnaasium Renessanss Lisbeth Vinter 10b Tapa 2011 1 Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') (itaalia keeles Rinascita ,,taassünd") oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemalduminereligioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgneskeskajale. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, kuigi seda on ka vaidlustatud. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit 13. sajandi lõpu Firenzest, eelkõige Dante Alighieri jaFrancesco Petrarca tekstidest. 14. sajandil elas roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, läbi tõsist kriisi. Prantsuse kuningat...
kirjanikega. Õnnepalu kirjutas palju oma mõtisklustest, igapäevaseid tegemistest, suhtlustest kodustega. See on päevik sõna otseses mõttes. Vahepeal käis ta ka Brüsselis, et kellegagi kohtuda või niisama aega veeta. Tema kirjeldustesse ja mõtisklustesse on segatud ka jutt 13. sajandi munga elust kloostris. Kui sellel raamatul oleks märksõna, oleks see kloostriüksindus. Mitte sellepärast, et Õnnepalu on jutustanud ajaviiteks mungast, vaid seepärast, et Villa Helleboschis olemist võib võtta kui kloostris olemist: äärmiselt rahulik elu, väga vähe tegemist peale kirjutamise ja mõtisklemise. Ning kui tema 40 päeva täis said, suutis ta külalisteraamatusse kirjutada sõnad, mis väljendasid tema tänulikkust, mis sest, et suutis terve raamatu vältel oma igavust või rahulolematust väljendada. Mõtted: Ükski ühiskond, koosseisev ja ennast kogukonnana tundev inimkooslus ei saa olla ei
FLKU.05.091 EESTI KIRJANDUSE AJALUGU II Sügissemester 2017: kordamisküsimused arvestuseks 1. Siuru tegevus ja looming. Kirjandusühing Siuru (1917-1920): Marie Under, Friedebert Tuglas, Artur Adson, August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper (August Alle, Johannes Barbarus liitusid rühmitusega selle kriisi ajal 1919. aastal, mil tülide käigus Underiga eemalduvad Gailit ja Visnapuu). Lisaks kuuele siurulasele seisid selle lähedal ka Richard Roht, Aleksander Tassa, Albert Kivikas. Kunstnikest olid rühmitusega tihedamalt seotud Nikolai Triik, Konrad Mägi, Ado Vabbe jne. Siuru rühmitus on esimene logostatud rühmitus. Siuru nimi on võetud ,,Kalevipojast" müütiline siuru lind, ka rühmituse Siuru logol on see lind. Lisaks kandsid liikmed krüsanteeme rinnas. Siuru rühmituse põhjaks oli seltskondlik tegevus, oma tegevuse algul esines ,,Siuru" ühtehoidva sõpruskonnana, kes tegi entusiastliku tööd oma raam...
linnas"(1980), ,,Rännak giidi saatel"(1988), ,,Väike valge vangimja"(1996) on järk- järgult süvenenud autori huvi ajakajaliste teemade vastu, olgu neiks siis elukeskkond, looduskaitse, ühiskonna ebakohad, inimeste igapäevasuhted vms. Läinud ühes suunas lõpuni, valib Valton tavaliselt uue aineala ja lähenemisnurga. Ka romaaniloomingus on ta üllatav. ,,Tee lõpmatuse teise otsa"(1978) räägib Tsingis-khaanist ja tao mungast Chang Chunist. Selle romaaniga astus kirjanik julge sammu kaugete tsivilisatsioonide avastamise teel. ,,Arvid Silberi maailmareis"(1984) on sürrealistlikule romaanile lähedane armastusromaan, mis räägib Arvidi ja Ilma kümnest fantastilisest reisist maakera eri paikadesse. Õhise pealkirja all ilmunud lühiromaanides ,,Üksildased ajas" I-II(1983-1985) vaadeldakse erinevate inimeste eluõhtut, mil avaneb kõige selgemalt elumõtte ja töö tähendus.
Eesti proosa Rahvajutud Proosa on saanud mõjutust rahvajuttudest ja luulest. Rahvaluule tugineb traditsioonidele on muutlik kuna liigub suust-suhu vastavab kindlatele reeglitele ja on kindlad keerdkäigud, mis jutud peavad olema anonüümne, väljamõtlejat ei tea väljendab pärimusrühma maailmavaadet Müüt Muistend Muinasjutt Faktiline. Kaugest Faktiline. Lähiminevikust. Väljamõeldis. Ajatu. Kohta minevikust. Toimumis Inimeste ja vaimolendite ei saa määrata. Ei ole paigaks varasem või teine abil seletatakse, miks meil seatud kindla rahvaga. maailm. Jumalate ja maailmas midagi on ja vägilaste maailm. kuidas tekkis. Kindla kohaga seotud. Friedrich Robert Faehlmann (1798 1850) "Müütilised muistendid" Eestlane, vaba, talupoja peres. Isa mõisniku usaldusalune ja peale vanemate surma võeti mõisnike hole...
päeval. „ Mind on see ära tüüdanud- olla igal pool viimane...“(lk224) Olles viimane kes näeb teel Saaremaale suurt kala (iidne, ussisõnu kõnelev habemega kala) hakkab Leeme mõtlema selle peale ja on pahur mõeldes kui mitmes asjaolus tema viimane on. „Mind häirisd need moodsad inimesed, kes muudkui kelkisid oma uure kommete ja imelike lemmikutega nagu see Jeesus, kellest ma midagi ei teadnud ja teada ei tahtnudki.“(lk228) Tuuletarga Möigase mungast poja jutu kommentaar kui Hiie ja Leemet ootasid, et tuuletark oma sõlmedesse seotud tuuli otsib. "Aga sinuga vaielda pole võimalik.Sina usud ainult seda, mida sulle kloostris räägitakse, aga mitte oma vana isa."(lk235 Peale Möigast pole kedagi kes võtakse üle tema töökoha ja teadmised, Röks arvas, et pole vaja selliseid paganlike harjutusi, piisab vaid jumala poole palvetamisest, et muuta mõõnade ja tõusude kursi ning kiirust.
Karussell" kutsusid esile poleemika, kiitikud süüdistasid kirjanikku nõukogudevaenulikkuses ja eksistentsialismis. 1970. aastate algul hakkas huvituma ajaloost. Sarnaselt Karl Ristikiviga vältis Valton eesti ajalugu. Näiteks romaani 27 "Teekond lõpmatuse teise otsa" (1978) selle tegevus toimub Kesk-Aasias, jutustatakse mongoli valitsejast Tsingish- khaanist ning tao mungast Chang Chunist. 1970. aastate keskel muutus Valtoni looming zanrite poolest mitmekülgseks; novellide kõrvale ilmusid romaanid, aforismid, luuletused, näidendid ja lasteraamatud. Novellikogud "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) on publitsistliku kallakuga. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues lühiromaanis on keskendutud üksilduse kui olemisviisi analüüsile. Valtoni on avaldanud ka aforismikogusid ning kaks luuletuskogu. 1949
kõrval ilmusid romaanid, aforismid, luuletused ja lasteraamatud. Novellivalikkogudes "Mustamäe armastus" (1978) ja "Võõras linnas" (1981) kujutab Valton elu ja inimest subjektiivse olemise vaatekohast; paiguti tugevnenud publistsistlik allhoovus on paigutatud mängu paradoksaalsusele, mis tagab maailmapildi ambivalentsi. Valtoni esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" (1978) on ajalooline, jutustatakse mongoli valitsejast TsingisKhaanist ning taoistlikust mungast Chang Chunist. Kõiki romaani kompositsioonireegleid lammutab loogikast loobuv sürrealistlik raamat armastusmotiivide variatsioonidega "Arvid Silberi maailmareis" (1984, lühem variant 1981), kus autor esitab subjektiivseid kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues jutus on keskendatud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest
VARAUUSAEG MATI LAUR 1. VARAUUSAJA ÜHISKOND Uusaja mõiste tõi käibesse Halle ülikooli ajaloo- ja retoorikaprofessor Christoph Cellarius (1638 1707), kes eristas ajaloos vana-, kesk- ja uusaja. Cellarius pidas kesk- ja uusaja piiriks Konstantinoopoli langemist 1453. Hiljem on uusaja alguseks loetud ka Ameerika avastamist 1492, Itaalia sõdade algust 1494, reformatsiooni vallandumist 1517 jm. Nõukogude ajalookirjutus nihutas kesk- ja uusaja piiri tänapäevale veelgi lähemale, alustades uusaega Inglise revolutsiooni algusega 1640. Varauusaega (ingl early modern history; sks frühe Neuzeit, Frühneuzeit; pr histoire moderne) hakati uusajast omaette perioodina eraldama pärast Teist maailmasõda. Tinglikuks piiriks varauusaja ja uusaja vahel loetakse enamasti Prantsuse revolutsiooni algust 1789, teistest dateeringutest on sagedasem varauusaja lõpetamine Napoleoni sõdadega 19. saj. alguses. Viimastel aastakümnetel on saanud üldiseks tavaks ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
