Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
1931 lahkus Saksamaalt 1938 võeti temalt saksa kodakondsus Looming 1929. aastal ilmus ,,Läänerindel muutuseta", mis oli küllaltki autobiograafiline teos. 1931. aastal ilmus teine romaan ,,Tagasitee" 1945.aastal ilmus inglise keelsena ,,Arc de Triomphe" 1961. aastal ilmus ,,Taeval ei ole soosikuid" 1971 aastal (postuumselt) ilmus ,,Varjud paradiisis". "Unistuste tuba" (1920, "Die Traumbude"; eesti keeles 1993; tõlkija Uno Liivaku) "Gam" (kirjutatud 1924, ilmus 1998; eesti keeles 2003; tõlkija Uno Liivaku) "Jaam silmapiiril" (1927, "Station am Horizont"; eesti keeles 2001; tõlkija Jaanus Õunapuu) "Läänerindel muutuseta" (1929, "Im Westen nichts Neues"; eesti keeles 1929, kordustrükk 1935; tõlkija Grete Koch ning 2000, kordustrükk 2006; tõlkija Viktor Tomberg) ISBN 9985-62-393-2 "Tagasitee" (1931, "Der Weg zurück"; eesti keeles 1994; tõlkija Uno Liivaku)
olukorda karistusasutuses. Pärast vangistusest vabanemist 1897. aastal lahkus ta Inglismaalt ja elas Sebastian Melmothi nime all Dieppe' i ligidal, hiljem Pariisis. Sõbrad toetasid haiget ja viletsuses elavat kirjanikku. Veidi enne surma läks ta katoliku usku. Oscar Wilde suri 30. novembril 1900 aastal Pariisis meningiiti. Looming Romaan ● "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused ● "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) ● "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) ● "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer) ● " " (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) ● "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson) Muinasjutud
Tõlkija ja toimetaja sümbioos Sissejuhatus Nagu rohusööjad loomad ei suuda elada ilma tselluloosibakteriteta, kes aitavad neil tselluloosi seedida, nii ei saa ka ükski tõlkija edukat ja täisväärtuslikku teksti valmis ilma toimetajata. Nende kahe pealtnäha lihtsa ameti sümbioos on imetlusväärne ilma tõlkijata poleks toimetajat, ilma toimetajata - tõlkijat. Millised on pädeva tõlkija ja toimetaja omadused ning kellest sõltub tõlkekvaliteet? Miks on nende kahe vaheline koostöö nii tähtis? Ning mitte lihtsalt koostöö, vaid jätkusuutlik ning edukas kooperatsioon. Ükskõik millise koostoimimise käigus ei saa lootma jääda ainult kaaslase peale tema võib muidugi parimal juhul kogu töö õigesti ning edukalt valmis teha, halvimal juhul kõiki alt vedada iseenesetarkusega valmiskirjutatud luiskelugudega
aastane. 1960. aastal, 4. jaanuaril, teel Pariisi hukkus Camus ja ta kirjastaja Michel Gallimard autoõnnetuses. Enne surma tegi Camus plaane kirjutada raamatut oma eluloost. 1995. aastal lasi Camus' tütar, Catherine Camus, trükki ta viimase ja lõpetamata käsikirja "The First Man" ("Esimene inimene"). 5 Teosed Näidendid · "Caligula" (1941, 1945; eesti keeles 1989; tõlkija Ott Ojamaa) · "Arusaamatus" (1944; eesti keeles 1989; tõlkija Henno Rajandi) · "Piiramisseisukord" (osalt romaani "Katk" dramatiseering, 1948) · "Õiglased" (1950) Romaanid · "Õnnelik surm" (La Mort heurese; esimene, käsikirja jäänud romaan, ilmus postuumselt 1971; eesti keeles 2005; tõlkinud ja järelsõna: Tanel Lepsoo) · "Võõras" (L'Etranger; 1942; eesti keeles 1966, 1989, 2003; tõlkija Henno Rajandi)
Suuline, kirjalik ja viipetõlge tere! Meie oleme Diana, Pia ja Katrin. See on meie grupitöö. Tõlk või Tõlk tõlgib suuliselt Tõlkija tõlgib kirjalikult 1. TÕLGI ISIKUOMADUSED Tõlgi isikuomadused: × esinemisjulgus × olukorraga kohandumine × stiilitunnetus × hea mälu × hea tähelepanuvõime, keskendumisvõime × Ilmekus (ekspressiivsus) 2. TÕLkija ISIKUOMADUSED Tõlkija isikuomadused: × püsivus × loov lähenemine × kultuuriline ja keeleline pädevus × kohusetundlikkus, punktuaalsus × lai sõnavara, hea väljendusoskus × tõlkeprogrammide ja õigekeelsusallikate kasutusoskus × stiilitunnetus 3. Viipekeele tõlgi ISIKUOMADUSED Viipekeele Tõlgi isikuomadused : × ilmekus × probleemide lahendusoskus × situatsiooniga kohanemine/paindlikkus × oma rollis püsimine, jäämine tõlgitava teksti piiridesse. × tähelepanuvõime × info täpne edastamine “Mina-1 s...
(Liels un mazs 2009); vene keeles "Сирли, Сийм и секреты" (KPD 2008), ungari keeles "Sari, Samu es a titkok" (2008), leedu keeles "Sirle, Simas ir slepiniai", (Kronta 2010) "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) 5 "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avīze 2009); vene keeles "Ноябрь, или Гуменщик", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008), prantsuse keeles "Les Groseilles de Novembre", tõlkija Antoine Chalvin (Le Tripode 2014) "Sibulad ja šokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga)
Oscar Wilde'i peamiseks õpetajaks oligi tema ema, tänu kellele sai ta perfektselt selgeks prantsuse keele ning õppis lugema kreeka ja ladina keelt. Jõukas intelligendiperes üles kasvanud Wilde õppis Trinity ja Magdalena kolledzis ning osales estetismi liikumises. Oscar Wilde'ile on pühendatud Tartus skulptuur, kus on teda kujutatud koos Eduard Vildega. Oscar Wilde looming: Romaan: "Dorian Gray portree" (1891; eesti keeles 1929, 1972, 1996, 2002, 2004; tõlkija A. H. Tammsaare; 2007; tõlkija Krista Kaer) Jutustused: "Lord Arthur Savile'i roim" (1891) "Canterville'i lossi vaim" (1891; eesti keeles 1991; tõlkija Mart Helme) "Readingi vangla ballaad" (1898; eesti keeles 2004; tõlkija Krista Kaer) "De profundis" (1905; eesti keeles 1992; tõlkija Krista Kaer) "Näidismiljonär" (eesti keeles 2003; tõlkijad Eva Luts ja Eve Peeterson) Muinasjutud: "Õnnelik prints" (1888; eesti keeles 1990; tõlkija Krista Kaer) "Ööbik ja roos" (1888)
film Libahunt (1968) Valga Gümnaasium 10.A Mareli Nielson Tegijad: Rezissöör- Leida Laius Stsenarist- Leida Laius ja Lembit Remmelgas Operaator- Algimantas Mockus Lembit Remmelgas 4. veebruar 1921 25. juuli 1992 eesti kriitik, tõlkija ja stsenarist Algimantas Mockus 1931.A Leida Laius Leedu 26. märts 1923 6. aprill operaator 1996 Oli eesti filmilavastaja Roman Sabsay
· "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; Soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag,Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Käränen) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Romeo ja Julia" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004)
Sündis Vändras, 18431886. Sooritas Tartu ülikooli juures nn. suure eksami ja sai koduõpetajaks. Koidula oli esimene naislüürik- kirjutas küpset loodus- ja isamaaluulet, lasteaulud ja ballaadid. Koidula oli eesti rahvusliku näitekirjanduse ja teatri rajaja. 1870. aasta jaanipäeval lavastati "Vanemuise" seltsis Koidula näidend "Saaremaa Onupoeg". 3. Karl Eduard Sööt Sündis Tartu vallas 18621950- Alates 1913 oli ta vabakutseline kirjanik. Ta on tegutsenud ka tõlkija ning kirjandus- ja kultuuriloolasena. Söödi luulet iseloomustab romantika ja realismi põimumine, tundesiirus, huumor ja kohatine ühiskonnakriitilisus. 4. Anton Hansen Tammsaare Sündis Albu vallas Põhja-Tammsaare talus, 18781940. Töötas ajakirjanikuna "Teataja", "Vaatleja" ja "Sõnumete" toimetuses. 1920. aastatest alates oli vabakutseline kirjanik. Mõned tema kirjutatud kuulsamad teosed: · "Kõrboja peremehes" (1922) · "Tõde ja õigus" IV (19261933)
"Ain Kaalep 80 (4. VI 1926)" Luuletaja, näitekirjanik, kriitik ja tõlkija. 1956. a-st kutseline kirjanik. Aastast 1989 ajakirja ,,Akadeemia" peatoimetaja, kujundas ajakirja universaalseks teaduslikuks väljaandeks, millel märgatav roll eesti kultuurielus. Elva linna aukodanik 1998. Maailma humanitaarkultuuri hea tundjana on Kaalep oluliselt laiendanud oma loominguga eesti luule ajalist ja geograafilist haaret, kasutades motiive ja vorme antiigist idamaadeni. Elulugu Ain Kaalep sündis Tartus haritlase perekonnas. Ta õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja
ja 2008, Varrak) ·"Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) ·"Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) ·"Kalevipoeg" (1997, BNS) ·"Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) ·"Pagari piparkook" (1999, Kupar) ·"Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) ·"Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) ·"Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) ·"Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) ·"Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) ·"Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) ..... ·"Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) ·"Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) ·"Vargamäe vanad ja noored" (2003) ·"Limpa ja mereröövlid" (2004) ·"Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat")
haagi- e adrakohtunikud-tegelesid põgenenud talupoegade välja andmise ja ülesotsimise ja tagasi toomisega raharent- talupojad pidid maa eest maksma raha , mitte vilja teoorjus- talukoha eest rendi tasumine mis ulatus kuni veerandini vilja saagist , töö mõisa heaks Dietrich Damerow-tartu piiskop lõi laialdase orduvastase koalitisiooni Wolter von Plettenberg-liiivima ordumeister, ühendas vana liivimaa sõjajõude Johann Koel-Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja , katekismuse tõlkija Hans Susi - tallinna linnakooli õpilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija Balthasan Russow- Tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor Simon Wanradt-Tallinna niguliste kiriku õpetaja , katekismuse koostaja
Lääne-Saksamaal. George Orwell suri 1950. aastal. Tsitaadid "Kui ma oleksin olukorrast pisut paremini aru saanud, oleksin tõenäoliselt ühinenud anarhistidega." (kirjast sõber Jack Commonile, oktoober 1937). "Iga rida, mille ma alates 1936. aastast olen kirjutanud, on kirjutatud otseselt või kaudselt totalitarismi vastu ja demokraatliku sotsialismi poolt, nagu mina seda mõistan." (1946). Raamatud ( eesti keeles ilmunud ): · "Loomade farm" (1988; "Perioodika"; tõlkija Mati Sirkel) · "1984" (1990; "Perioodika"; tõlkija Elias Treeman) · "Pariisi ja Londoni heidikud" (1995; "Ühiselu"; tõlkija Sirje Veski) · "Valaskala kõhus" (1995; "Vagabund"; tõlkija Udo Uibo) · "Kummardus Katalooniale" (2000; "Kupar"; tõlkija Rein Saluri) · "Loomade farm. 1984" (2002; tõlkijad Tõnis Arro, Tõnis Kusnets, Mati Sirkel, Rünno Vissak) Inglise keeles ilmunud: · "Down and Out in Paris and London" (1933)
Esimeses sisupeatükis kirjutan ma tema elukäigust ja elus toimunud sündmustest. Teises sisupeatükis kirjutan ma tema poolt loodud kirjandusest. 3 1. Friedebert Tuglas Friedebert Tuglas sündis 1886-ndal aastal Ahjas, Võnnu kihelkonnas. Tema kodanikunimi oli Friedebert Mihkelson. Ta vahetas oma nime Friedebert Tuglase vastu aastal 1923. Ta oli rahvuselt eestlane. Tuglas oli kirjanik, tõlkija, ajakirjanik, kirjanduskriitik, kirjandusteadlane ja toimetaja. Friedebert Tuglas elas 85 aastaseks ja suri aastal 1971. 1.1 Elukäik Friedebert Tuglas on sündinud Ahjas, õppinud Uderna ministeeriumikoolis ja Maaritsa kihelkonnakoolis. Peale seda suundus ta Tartu linnakooli. Oma haridusteed jätkas ta Hugo Treffneri Gümnaasiumis. Oma sotsiaaldemokraatlike vaadete tõttu võttis Tuglas osa 1905. aasta revolutsioonist, mille tõttu ta vahistati ja veetis kaks kuud Toompea vanglas
Doris Kareva Elukäik Sündinud Tallinnas 28. novembril 1958. aastal Elukutselt luuletaja ja tõlkija Õppis 19661977 Tallinna 7. keskkoolis 1977 jätkas Tartu ülikooli filoloogia teaduskonnas Osales kirjandusrühmituses ,,Wellesto" Töötas ajakirjas "Sirp ja Vasar" korrektorina 1982 Kirjanduse Liidu liige 1992 UNESCO Eesti rahvuskomisjoni (ERK) peasekretär Looming Esimesed kirjanduslikud loometööd ilmusid 60ndate aastate lõpus Osales Konkursil "noorte kirjandussündmus '76 "
Lauldav luule Jaan Tätte Lauldav luule O Muusika saade O Lüürika O Ott Arder O Peep Ilmet O Leelo Tungal O Aapo Ilves O Jaan Tätte Ott Arder O 24 veebruar 1950 O Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija O Vabakutseline kirjanik O Eesti Kirjanike Liidu liige Peep Ilmet O 30 oktoober 1948 O Kirjanik ja tõlkija O ''Tuulekanne'' O ''Matsalu mailt'' O ''Mõraseks mõistetud meel'' O ''Ajastaja'' Leelo Tungal O 22 juuni 1947 O Luuletaja, prosaist ja libertist O 1979. aastast kuulub Eesti Kirjanike Liitu O ''Jõuluvana, kes kartis lapsi'' O ''Mirjami lood'' O ''Varesele valu'' Aapo Ilves O 20 oktoober 1970 O Luuletaja, prosaist, näite- ning ajakirjanik, kunstnik ja muusik O Kirjutab eesti, võru ja setu keeles O Eesti Autorite Ühingu ja Eesti Kirjanike Liidu liige
23 Mis on kvaliteet 187 23.1 Tõlkekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 187 23.2 Teenusekvaliteet . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 189 24 Toimetamise liigid 193 24.1 Tellija . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 194 24.2 Toimetatav valdkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . 195 24.3 Vastutuse jaotus tõlkija ja toimetaja vahel . . . . . . 196 24.4 Kui palju saab toimetaja tõlkijat usaldada? . . . . . . 198 24.5 Muutuste sisseviimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 199 24.6 Põhjendamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 200 24.7 Vaidlustamine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24.8 Kellele jääb viimane sõna . . . . . . . . . . . . . . . . 201 24
· "Kaelkirjak" (1995, Tiritamm; 2000 ja 2007 Tänapäev) · "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Jumala Lood" · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja ?okolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004) · "Vaene üliõpilane" (2004; sarjast "Kuulamisraamat")
Marie Under ehk Printsess (1883 1980) Õppis 4-aastaselt soravalt lugema 14-aastaselt alustas luuletamist Eesti luuletaja Maetud Rootsi Looming Luulekogu ,,Sonetid" Luulekogu ,,Eelõitseng" Luulekogu ,,Sinine puri" Loomingu omapära Naiselik, kasutab lõhnu, värve Armastusluule rõõmsam Looduspitide kujutamisel kasutas emotsioone Johannes Semper ehk Asm (1892 - 1970) Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik On õppinud Pärnu Gümnaasiumis, Peterburi Ülikoolis, Riia Polütehnilises Instituudis, Moskva sõjakoolis, Berliini Ülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Vormikindel luule ja proosa Friedebert Tuglas ehk Felix (1886 1971) prosaist, kriitik, kirjandusteadlane ja tõlkija Valiti "Siuru" ühingu sekretäriks. On olnud 2 kuud vangis.
LOOMING: - Range joont. Kangro lausestus on omapärane, stiil pingeline. Mõttevaheldused on kiired ja kaunid. Kangrol on väga kindel positsioon eetika ja esteetika suhetes: ta ignoreerib esimest ja armastab teist. - Itaalia mõjutustega - Luulet iseloomustab intertekstuaalne mängulisus ja soov ühildada luules ühildamatut – peeni kultuurilisi teadmisi elusolemise tumedate kehamahladega. Kangro on ka erudeeritud tõlkija PALK: - Kõhklesin päris pikalt, sest ma ei tahtnud ahnepäitsina mõjuda - Järgneva kahe aasta jooksul on Kangrol plaanis mitu teost. - On vähemalt kaks romaanimõõtu asja plaanis. Samuti mitu jutustuse mõõtu teksti, lisaks veel novellikogud ja luuletused sinna juurde. Tõlkeplaane on samuti. http://epl.delfi.ee/news/kultuur/maarja-kangro-looming-on-nagu-onge-valja- viskamine?id=51276976 http://www.sirp
Ilmar Laaban Elu ja looming Sünd ja õpingud Ilmar Laaban sündis 11. detsembril 1921 Tallinnas. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1934 – 1940 käis ta Tallinna Reaalkoolis ja hakkas juba enne selle lõpetamist Tallinna Konservatooriumis klaverit õppima. Oli eesti luuletaja, tõlkija ja publitsist. 1940. aasta sügisel läks Laaban Tartu ülikooli, kus ta õppis ühe aasta vältel romaani keeli. Järgmisel sügisel tuli ta tagasi Tallinna Konservatooriumi, et õppida Heino Elleri juures kompositsiooni. Peale klassikalise muusika huvitas teda džäss ja dodekafoonia. Rootsis valminud kirjutised 1943. aasta mais pages Laaban Soome kaudu Rootsi. Ta jätkas romaani keelte ja filosoofia õppimist Stockholmis.
........................................................................................................... 6 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................................... 7 2 SISSEJUHATUS Mina sain loosiga Doris Kareva nime. Praegu ei tea ma temast väga palju ning ma loodan, et saan palju uusi teadmisi tema elu ja loomingu kohta. Tean vaid seda, et Doris Kareva on luuletaja ja tõlkija ning ta on pälvinud erinevaid tunnustusi. 3 1. ELULUGU JA LOOMING 1.1 Elulugu Doris Kareva on Eesti luuletaja ja tõlkija. Ta on sündinud 28.novembril 1958 Tallinnas. Naine sündis helilooja Hillar Kareva perekonda. 1966-1977 õppis ta Tallinna 7. Keskkoolis ning asus 1977 aastal Tartu ülikooli filoloogiateaduskonda. Kareva lahkus Tartu ülikoolist 1979. Aastal seoses süveneva survega dissidentlikele rigkondadele. 1979
kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. Andrus Kivirähk on sotsioloog Juhan Kivirähu vend. Ta on abielus ajakirjaniku Ilona Martsoniga ja kahe tütre isa. Andres Kivirähk on lavastanud ka mitmeid näidendeid. Mõned tema teosed: · ,,Ivan Orava mälestused" (1995; ilmus Päevalehes ning Rahva Hääles; 2001 Varrak (täiendatud trükk) · "Kalevipoeg" (1997; BNS) · ,,Rehepapp ehk November" (2000; Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · ,,Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · ,,Vargamäe vanad ja noored" (2003) Mõned tema lavastatud näidendid: · ,,Rehepapp" (lavastatud Eesti Draamateatris 2001; lavastaja Hendrik Toompere juunior) · ,,Sibulad ja sokolaad" (lavastatud Noorsooteatris 1993, VAT Teatris 1999)
• Oli ajakirja Looming toimetaja • 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 - Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963) • eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Algne nimi oli Augusti Jakobson • Pärit töölisperekonnast • Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis • 1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks … • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid, novelle ja näidendeid.
luule ja lauludega. Mari Tarand(õde) "Ajapildi sees, Lapsepõlv Juhaniga"(2008) Tunnustused 1977 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1978 Ants Lauteri nimeline näitlejapreemia. 1980 Eesti NSV teeneline kunstnik. 1983 Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia. 1985 Juhan Liivi luuleauhind. Perekond Isa: Paul Viiding- kirjanik, kriitik ja tõlkija Ema: Linda Viiding- tõlkija ja literaat 3 õde: Reet, Anni, Mari Õepojad: Kaarel ja Indrek Tarand ning Jaagup ja Juhan Kreem, kes esitavad laule ka Juhan Viidingu oma- aegseid laule CD-l "No tere Juhan!". Tütar: Elo Viiding- Eesti luuletaja.
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna
· "Deirdre" (1907) · "Neli tantsudraamat" (mõjustatud jaapani no-teatrist, 1921) · "Purgatoorium" (1938) · "Leemepott" (1904). Peale selle kogus ja töötles William Butler Yeats iiri legende. · "Punane Hanrahan" (1939). On avaldanud esoteerilise traktaadi · "Nägemus" (1925) · Koguväljaanne "Autobiograafiad" (1955) Eesti keeles ilmunud: · "Luulet" (1990; tõlkijad Ants Oras, Märt Väljataga) · "Punane Hanrahan" (1939; tõlkija M. Luht; 2002; tõlkija Krista Kaer) Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/William_Butler_Yeats http://www.kesknadal.ee/g2/uudised? id=5572&sess_admin=5eb23c67b82e255c7446203123de1867
· "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002); läti keeles "Sirli, Sms un noslpumi" (Liels un mazs 2009); vene keeles ", " (KPD 2008) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp ehk November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd); läti keeles "Rijkuris jeb Novembris", tõlkija Zane Balode (Lauku Avze 2009); vene keeles ", ", tõlkija Tatjana Verhoustinskaja (Aleksandra 2008) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak)
Aino Pervik Aino Pervik (kodanikunimi Aino Raud; sündis 22. aprillil 1932 Rakveres) on eesti lastekirjanik, luuletaja ja tõlkija. Sündinud Rakveres velskri tütrena. Koolitee algas 1939 Järvakandis, jätkus Tallinna Õpetajate Seminaris, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna 8. Keskkoolis. 1950-1955 õppis Tartu Riiklik Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, mille lõpetas soome-ugri keelte alal. Töötanud Eesti Riiklikus Kirjastuses laste- ja noorsookirjanduse toimetajana 1955-60 ning Eesti Televisioonis laste- ja noortesaadete toimetajana 1960-67, seejärel kutseline kirjanik ja tõlkija.
Tema idamaiselt meditatiivne luule on populaarsust kogunud hiljem. Teosed: · Uued luuletused (1909) · Hallid laulud (1910) · Kadunud kodu (1920) · Valge öö (1920) · Valitud värsid (1937) · Üks rohutirts läks kõndima (1957, 1971, 1983, 2001, 2003) · Väike luuleraamat (1964) · Rändaja õhtulaul (1998) · Laps ja tuul (2000) Gustav Suits Elulugu: · 1883 1956 · luuletaja, toimetaja ja tõlkija, kirjandusteadlane · Sündis Tartumaal, Kastre-Võnnu vallas, koolmeistri perekonnas · Kooliteed alustas kohalikus külakoolis, millele järgnes Tartu kroonugümnaasium (Tartu Aleksandri gümnaasium) · gümnaasiumipäevil viibis suviti Soomes, kus õpetas koduõpetajana prantsuse- ja saksa keelt. · Gümnaasiumi lõpetas Gustav Suits 1904. aastal kuldmedaliga. Peale seda astus ta Tartu ülikooli. 1905 jätkas õpinguid Helsingi ülikoolis, mille lõpetas 1910 aastal.
Missa- jumalateenistus armulauaga Toomkirik- piiskopkondade keskus Toomkapiitel- Selle moodustasid kõrgemad vaimulikud, kes osalesid piiskopkonna valitsemisel. On iseseisev autonoomne üksus omaenda vara ja kaasaga. 1154- Tallinna märkimine kaardil araablase Al Idrisi poolt. 1248-Tallinnale anti Lübecki linnaõigused. 1535-Wandradt-Koelli katekismus 1517- usupuhastus Saksamaal, Martin Lutheri poolt. Johann Koell-Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Hans Susi-Tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija. Simon Wandradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija. Talupoegade elamu ja toidulaud Talupoegade majad olid enamasti palkidest ja katused õlgedest või roost. Maja koosnes muldpõrandaga ruumist, mille keskel või ääres oli tulekolle, mis andis tuppa soojust ja valgust. Aja jooksul hakati ka ehitama kaminaid ja ahjusid. Elamu sisustus oli väga napp. Tavaliselt oli toas
· "Õlle kõrvale" (1996, AS Vaho) · "Kalevipoeg" (1997, BNS) · "Vanamehed seitsmendalt. Jalutuskäik vikerkaarel" (1997; Loomingu Raamatukogu ) · "Pagari piparkook" (1999, Kupar) · "Liblikas" (1999 ja 2007 Tuum) · "Sirli, Siim ja saladused" (1999, Varrak ja 2002) · "Rahva oma kaitse" (koos Mart Juurega) (2000, Tänapäev) · "Rehepapp, ehk, November" (2000, Varrak; soome keeles Otava 2002 "Riihiukko", tõlkija Kaisu Lahikainen; norra keeles "Trollskap i november", Pax forlag, Oslo 2004, tõlkija Turid Farbregd) · "Sibulad ja sokolaad" (näidendid; 2002; avaldanud koos Tõnu Ojaga) · "Papagoide päevad" (näidendite kogumik; 2002) · "Lotte reis lõunamaale" (2002, Varrak) · "Romeo ja Julia" (2003; soome keeles Absurdia 2004 Romeo ja Julia, tõlkija Mika Keränen) · "Vargamäe vanad ja noored" (2003) · "Limpa ja mereröövlid" (2004)
Sindi Gümnaasium ROMANTISM abimaterjal ROMANTIKUD RIIK HELILOOJAD KIRJANIKUD, LAVASTAJAD KUNSTNIKUD AUSTRIA Richard Strauss (helilooja, dirigent) Franz Grillparzer (kirjanik) Nikolaus Lenau (kirjanik) POOLA Fryderyk Chopin (helilooja) Aleksander Fredro (komöödiadramaturg) Zygmunt Krasinski (poeet) Adam Mickiewicz (poeet) Cyprian Norwid (poeet) ...
JUHAN VIIDING pseudonüüm JÜRI ÜDI (1948-1995) Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Juhan sündis 1. juunil 1948. a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija ja literaadi Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis. Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega.
Teosed · Luulekogud: Sonetid (1917) Eelõitseng (1918) Sinine puri (1918) Verivalla (1920) Pärisosa (1923) Hääl varjust (1927) Mureliku suuga (1942) Johannes Semper · Eluaastad 18921970 · Sündinud Viljandi maakonnas Pahuvere külas · Õppis Pärnus, Peterburis, Riias, Moskvas, Berliinis, Pariisis ja Tartus, töötas Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna · Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija · Osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses Looming · Looming oli artistlik ja maailmakirjandusega arvestav · On käsitlenud kirjandust, teatrit, kujutavat kunsti, muusikat jm · Valdas algusest peale luule vormikeelt Teosed · Luulekogud "Pierrot" (1919) "Jäljed liival" (1921) · Novellikogud "Hiina kett" (1918) "Ellinor" ja "Sillatalad" (1927) · Romaan "Armukadedus" (1933) Friedebert Tuglas · Eluaastad 18861971
laiendamisega, kus sõna mitmetähenduslikkuse kadumist püütakse kompenseerida suurema tekstimassiiviga. Tulemuseks on aga vaesem ja originaalist tuntavalt pikem tõlketekst. 7. Rütmi lõhkumine Kuigi luule on selles osas rohkem haavatav kui proosa, võib ka proosateose puhul moonutav tõlge teose rütmile tuntavat kahju teha näiteks - meelevaldsus ning juhuslikkus kirjavahemärkide kasutamisel. 8. Alltähenduste võrgu lõhkumine Siinkohal on oluline, et tõlkija mõistaks iga kirjandusliku tekst põhinemist mingil sügavamal baasmõistete võrgustikul ja kui seda korrektselt edasi ei anta, saab teksti tähenduslikkus ja valgustusvõime kannatada. 9. Keelemustrite lõhkumine Lähtetekstile on iseloomulik süsteemsus. Sellised võtted nagu ratsionaliseerimine ja selgitamine tihtipeale hävitavad selle süsteemsuse, tuues tekstist välja elemente, mis olid kas varjatud või nähtamatud. 10
novgorodlaste vahel, kus vürst Aleksandri eestvedamisel peatati lääne rüütlite ittatung ja kindlustati ortodoksi kiriku positsiooni Loode-Venemaal, 1421 alustati Liivimaa maapäevade pidamisega, walter von plettenberg liivimaa meister, kes sõlmis 1503a vaherahu venelastega, balthasar russow tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, kroonika autor, simon wanradt tallinna niguliste kiriku õpetaja, katekismuse koostaja, johann koell tallinna pühavaimu kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, hans susi tallinna linnakooli õpilane, vaimuliku kirjanduse tõlkija, hermen rode tuntud 15. saj teise poole lübecki maalija, kes on niguliste tiibaltari autor, bernt notke tuntud maalija, kelle loodud on teos surmatants, mickhael sittow eesti kuulsaim keskaegne maalikinstnik, kes sündis tallinnas, melchoir hoffmann saksamaalt pärit kasuksepp, kes oli pildirüüste juht, burchard von
kirjanikud sunnitud Eestis lahkuma. ● Võõrvõimude sunnil oli suur osa kultuuritegelaste loomingust mittekättesaadav. ● Ka loomingu sisu oli võõrvõimude mõjutatud. Eesti luuletajad 1944-1991 ●Doris Kareva ●Jaan Kross ●Paul-Eerik Rummo ●Viivi Luik ●Juhan Smuul Doris Kareva ● Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskond ● Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. ● Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva luule ● Päevapildid (1978) ● Ööpildid (1980) ● Puudutus (1981) ● Salateadvus (1983) ● Vari ja viiv (1986) Doris Kareva luuletus "Doris" Temast maha jäänud jälgi loevad, kel juhtub olema seesama tee. Ja mõned pilavad ja mõned poevad. See puutub teda, teiseks küll ei tee. Ta jätkab ikka oma jäljerada. Liig tujukas, et olla Lemmik Loom.
Juhan Viiding(1948-1995) ·Pseudonüüm JÜRI ÜDI. ·Juhan sündis 1. juunil 1948.a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. ·Ema- Linda,isa- Paul; kolm õde:Reet,Anni,Mari. · Õepoeg Jaagup Kreem Juhan Viidingu õed Anni Kreem Mari Tarand Reet sein Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis Jätkas õpinguid 1968
Tõlkija Tööülesanded Tööülesanded on · Tekstide tõlkimine. · Tõlgete kvaliteedi tagamine (grammatika, täpsus, ladusus). Nõuded töötajale Keele oskus. Kirjaliku tõlkimise kogemus. Väga hea arvutikasutusoskus. Kõrge pingetaluvus. Hea koostöövalmidus. Täpsus ja korrektsus. Vajalik haridus Ameti jaoks on vaja kõrgharidust. Ameti vajalikkus tööturul Tõlkijate vajadus tööturul järjest kasvab, kuna suureneb ametlike keelte arv. Töötingimuste kirjeldus Huvitav ja mitmekülgne töö. Vabalt valitud tööaeg ja töökoht. Võimalust areneda ning kasvatada oma kliendiportfelli. Konkurentsivõimelist töötasu vastavalt tulemustele. Kasutatud kirjandus http://www.tekstiabi.ee/et http://ainultinglise.ee/ http://www.cv.ee/ http://www.tmtranslations.ee/index.php
• Eestimaa Kommunistliku Partei liige 1940. aastast • 1945. aastal sai Varesest Eesti NSV teeneline kirjanik • 1918. aastal avaldas oma esimese luulekogu "Fata- Morgana„ • 1919. aastal ilmus teine luulekogu "Inimene ja sfinks„ • Järgnevatel aastal veel kogud "Katastroofid" (1920), "Kolmnurk" (1921), "Geomeetriline inimene" (1924), "Tulipunkt" (1934) jt. Johannes Semper (1892-1970) • Eesti luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija, silmapaistev esseist, poliitik ja prantsuse vaimu vahendaja eesti kirjanduses • 1917. aastal liitus 1. Eesti Polguga ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liige • Oli üks eesti sotsiaaldemokraatliku partei asutajatest ning ka Asutava Kogu liige • 1944. aastal kirjutas sõnad Eesti NSV hümnile • Looming: "Pierrot" (luule esikkogu, 1917, 1919), "Hiina kett" (novellikogu, 1918), "Armukadedus" (romaan, 1933)
hoolivust ehk tunda, et sul on süda. Sageli on vaja asjade mõistmiseks minna ära, näha neid eemalt, et maha rahuneda, järele mõelda ja näha inimestes head, mitte halba. Autor on jätnud luuletuse lõpus võimaluse iseenda sisse vaadata. Luuletus on ühestroofiline ning esimeses kaheksas värsis esineb ristriim (abab), järgmistes ridades aga riim puudub. Metafoor: elus süda- tunded; mõnikord on vaja lööki väga valusat- on vaja mingit õnnetust. Tõnu Õnnepalu Eesti kirjanik ja tõlkija Tõnu Õnnepalu sündis 13. septembril 1962. Tema kirjanikunimi on Emil Tode ja Anton Nigov. Ta õppis aastatel 19801985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat, lõpetas cum laude. Aastatel 19851987 töötas Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda oli vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. Aastatel 19891990 töötas ajakirja Vikerkaar toimetuses algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. Ta on välja andnud
Mingi ime läbi sattus mu kätte võimalus seda päriselt ka näha. Etendus toimus 10. augustil, kell 12:00 päeval Nuku- ja Noorsooteatris, aadressil Lai 1(Tallinn) Libreto David Simpatico Laulud Matthew Gerrard ja Robbie Nevil; Ray Cham; Grag Cham ja Andrew Seeley; Randy Petersen ja Kevin Quinn; Andy Dodd ja Adam Watts; Bryan Louiselle; David N. Lawrence ja Faye Greenberg; Jamie Houston. Muusikaseaded Bryan Louiselle Põhineb Disney kanali originaalfilmil, autor Peter Barsocchini Libreto tõlkija Andres Roosileht Laulusõnade tõlkija Kelli Uustani Lavastaja Andres Dvinjaninov Muusikajuht ja dirigent Kaire Vilgats Kunstnik Riina Degtjarenko Koreograafid Jelena Bubon, Eva-Lena Raenok, Madli Teller, Mihkel Ernits Orkester Georg Otsa nimelise Muusikakooli õpilased Tantsijad Tallinna Ülikooli koreograafiatudengid OSADES Spordikad Troy Bolton Ott Leplnad või Kristjan Kasearu Chad Danforth Silver Laas Zeke Baylor Karel Tallermaa Jason Kristo Ukanis Taibud
Kareva luule on erakordselt habras ja tundlik, seda iseloomustavad hingepuhtus, kaastunne ja ilu. Ta alustas tütarlapse tunnetuslike otsingutega, vaimselt nüristavate elu- ja koolikeskkonnale vastandas ta igatsusliku armastuse. Varane luule oli sotsiaalsetes hoiakutes kriitiline ja pilklik, hiljem on ta liikunud sisemisetõsinemise ja süvenemise suunas. Kirjaniku tähtsus On olnud paljude luulekogude koostaja ja tõlkija. Doris Kareva kõrgluule oli üheks võimaluseks suhestuda ajaloos väljakujunenud keelekasutuse võimalustega. Tunnustused Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest. Eduard Vilde preemialuulekogu "Mandragora" eest. Juhan Liivi luuleauhind 1991. Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001. Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Aja kuju" eest 2006. Maarja Kangro
Sefiirist loss Autor:Ketlin Priilinn Ketlin Priilinn Ketlin Rauk sündind 31.märts 1982 Eesti kirjanik, tõlkija ja vabakutseline ajakirjanik Kokku 20 raamatut,1ilmumas Tõlkinud 4 raamatut 2009.aasta noorsooromaanivõistlusel saavutas 2. koha(see raamat) Tegelased InagaKerstin16.a,pikk,julge,sõbralik Jakobblondid juuksed,üsna lühike,kogus marke,arg,tagasihoidlik Kaila tagasihoidlik,töökas Viisik ülbed Andres Jakobi poiss Darja käis koos teistega klubis,töökas Põhisündmused IngaKerstin läheb gümnaasiumi Tutvub uute klassikaaslastega
Maarja Kangro ja Raimo Kangro Carmen Ilves 6.klass Maarja Kangro ● Maarja Kangro on sündinud 20.detsember 1973 Tallinnas. ● Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. ● Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglis keelt ja kirjandust. ● Ta on tõlkinud peamiselt ilukirjandust inglise,itaalia ja saksa keelest. ● Ta on Raimo Kangro ja Leelo Tungla tütar. ● Tal on kaks õde Kirke Kangro ja Anna- Magdaleena Kangro. Raimo Kangro ● Raimo Kangro sündis 21.september 1949. ● Ta suri 4.veebruar 2001. ● Ta oli eesti helilooja ja pedagoog . ● Ta lõpetas 1973 aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi.
Tõnu Õnnepalu Elukäik Tõnu Õnnepalu on eesti proosakirjanik, luuletaja ja tõlkija. Ta sündis 13. septembril 1962. aastal Tallinnas. Tõnu Õnnepalu õppis 1980–1985 Tartu Ülikoolis bioloogia osakonnas botaanikat ja ökoloogiat ning lõpetas selle cum laude. Aastatel 1985–1987 töötas Õnnepalu Hiiumaal Lauka koolis bioloogia ja keemia õpetajana, pärast seda on ta olnud vabakutseline tõlkija, kirjanik ja ajakirjanik. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar algupärase ja tõlkekirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.
Anton Hansen Tammsaare Maria Ševtšuk Natalia Beresneva 7.e Kes oli A.H.Tammsaare Anton Hansen Tammsaare oli eesti kirjanik, esseist, kultuurifilosoof ja tõlkija. Lapsepõlv Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878.aastal Põhja-Tammsaare talus 10-lapselises taluperes. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni neljas laps. Tammsaare õppis ise lugema ja läks 8-aastaselt kooli. Kus õppis A.H.Tammsaare 1898–1903 õppis Anton Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas ajakirjanikuna Tallinnas Teataja toimetuses. 1907. aastal alustas õppima Tartu ülikooli õigusteaduskonnas.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
