tolle aegsete elutingimustest. Debora ei tea, kelle hoolde Juhan usaldada kui too hakkab Koperaatsia peale minema, ilmselt jumala hoolde, aga tollal jumalat eriti ei propageeritud. Eriti veel sellest vaatenurgast, et raamatu alguses on mainitud, et nii Juhan kui ka Debora on ateistid ja kommunistid. Smuul kirjeldab, et laevad võivad jätta väga erineva mulje. Võhik pidavat laeva nägema sadamas läbi poeetiliste prillide ja merehaiguse ajal justkui nõida. Koperaatsia tundub algul Smuulile vaikne oma pikkade koridoridega, rahulikud valguse read, tekib kodutunne. Ta kirjeldab, et rahu võib küll ühel hetkel kaduda aga kodutunne jääb alles. Koperaatsia ei ole Smuuli arvates suur laev, pikkuseks on 103 meetrit ja Laius 14 meetrit. Maksimaalset kiirust on üsna raske saavutada. Õnneks on laeval olemas täiuslik raadiosaate- ja vastuvõtuaparatuur ning tugev korpus, mis peab vastu jää survele. Smuulile meeldib see laev, olgugi, et ta on natuke väsinud ja vanapoolne. Raamatus
· "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Muhu monoloogid" (1968) Luulekogud · "Karm noorus" (1946) · "Et õunapuud õitseksid" (1951) · "Mere ja taeva vahel" (1959) Näidendid · "Atlandi ookean" (1957) · "Lea" (1960) · "Kihnu Jõnn ehk Metskapten" (1965) · "Polkovniku lesk ehk Arstid ei tea midagi" (1965) · "Enne kui saabuvad rebased (Pingviinide elu)" (1969) Tunnustused Juhan Smuulile on omistatud Nõukogude Eesti preemia (1949 ja 1950), Stalini preemia (1952), Lenini preemia (1961). Ta on ENSV rahvakirjanik (1965). Mälestussambad 19. juulil 2006 taasavati Muhu saarel Koguva külas skulptor Tõnu Maarandi loodud Juhan Smuuli monument, mis aastaid angaaris varjus seisis. Skulptuur oli algselt Kadrioru pargis, kus ta 1990. aastatel maha võeti ja pärast seda oli Ars Monumentaali õues. Juhan Smuuli järgi on nimetatud Juhan Smuuli tee Tallinnas Lasnamäel. Isiklikku
"Üks nooruk läks isamaasõtta. Ei teadnud, mis ootamas ees. Kaks paljast kätt kaasa vaid võtta ja armastust südames." Minu arust on see luuletus heaks näiteks tolle aja kohta, kus sõjad käisid ja olid rasked ajad. Tõenäoliselt põhineb luuletus Juhan Smuuli enda isikliku sõjaväe kogemuse põhjal, sest see on kirjutatud 2 aastat pärast seda, kui luuletaja sõjaväest vabaks lasti. Kõige igavam oli lugeda luuletusi mere ja kalurite kohta. Oli näha, et Smuulile meeldis meri ning, et tal on kogemusi merega (ta sündis Muhu saarel). Mulle meri ja sellega seonduv eriti ei meeldi. Ma ei tea, miks, aga nii on. Seega ma ei samastu autoriga selles osas. Mind pani imestama, et ka merega seotud luuletused olid sünge sisuga ja meri oli peaaegu alati tormine. Näiteks: "Kaldakividel jürikuu maru tantsis, vilistas, kergitas häält." Kokkuvõtteks võib öelda, et Juhan Smuuli looming on väga kurva ja sünge meeleoluga ning mõtlemapanev
Oli NSVL Ülemnõukogu ja ENSV Ülemnõukogu saadik. On saanud mitmeid toonaseid kõrgeid autasusid ja tunnustusi. Suvised vabad hetked veetis kodusaarel, Muhus, mis on tema loomingu olulisim lähtepunkt ja inspiratsiooniallikas. Olulise tähendusega tema loomingule on olnud ka merereisid, mida tal oli võimalus teha kaasa Tema enamik raamatuid on seotud tema enda eluga ja koduga. Üks tuntumaid teoseid on "Muhulaste imelikud juhtumised Tallinna juubelilaulupeol". Kuna Smuulile meeldis palju rännata ja merel sõita, siis ta on sealgi teoseid loonud. Juhan Smuul on olnud abielus tõlkija Ita Saksa, luuletaja Debora Vaarandi ning raadiosaadete toimetaja Ellen Noodaga. Juhan Viiding (1948-1995) Juhan Viiding (alter ego Jüri Üdi) sündis 1.juunil 1948 Tallinnas. Tema isa oli kirjanik Paul Viiding ja ta oli neljalapselises peres noorim, ainuke poisslaps.
kirjanikule ja raamatule. Smuuli eelistusteringi tunnussõnadeks peaks sobima suured realistid, kusjuures realismi tuleks seejuures mõista laua ja kunstiliseltki rikka, mitmekülgse hoovusena, nagu see ulatub Euroopa kirjanduses renessansist kui mitte just otse kirjaniku vahetusse kaasaega, siis umbkaudu 20. Sajandi keskpaigani. Selles loetelus on Shapespeare ja Cervantes, Moliére ja Fielding, Flaubert ja Stendhal, Smuulile ulgumerd meenutava loominguga L. Tolstoi ja Tehhov oma huumori ning ainulaadse kurbusega, France ja Rolland, Thomas ja Heinrich Mann. Niisugune oli selle Smuuli kirjanduslik maitse, keda ennast loeti juba paarikümnes keeles Nõukogude Liidus ja väljaspool Nõukogude Liitu. Nendest eelistustest summeerub mitte üksnes küpsetesse loomisaastatesse jõudnud kirjaniku käsitus heast kirjandusest, vaid selguvad ka arusaamad kirjanduse tähendusest ja missioonist,
Stalini omnipresentsi kaudu esineb Smuuli luules loodusmüstika (jumaliku suuruse äratundmine looduskaemuses). Kusjuures 'looja' isikut ei lahustata looduses (puudub panteism). Igal nõukogude kõiksuse osal on osadus Staliniga ('kõik kannab eneses Stalini nime'). Stalin jääb ühtaegu immanentseks ja transtsendentseks Isaks (näiteks Smuuli luuletus "Isa surm"). See kujund ei ole muidugi eriti uus, tsaarid olid ka Isad, kuid Smuulil seondub see surm isikliku vapustusega, ei ole abloonne. Smuulile on isa palju olulisem kui ema muide. "Isa surmas" segunevad kahe isa pildid - immanentse pärisisa ja transtsendentse Stalini omad, moodustub eriline isaduse ühtsus. Loodusmüstika ei olnud Smuuli puhul midagi erilist, see kuulus tolleaegse poeetika triviaalsüsteemi. Stalinistliku poliitiku elevus eksis ka tihti loodusmüstikasse. Jehovistliku, isa-aspekti kõrval on stalinistlikul müstikal ka kristoloogiline e. poja aspekt. Valitseja ja riigi
näidendeid. Kirjandusse tuli ta luuletajana. · "Karm noorus" (1946) · "Järvesuu poiste brigaad" (1948) räägib sotsialismi ehitamisest · "Et õunapuud õitseksid" (1951) rahu teema · "Mere ja taeva vahel" (1959) puhas lüürika Proosateosed: · "Kirjad Sõgedate külast" (1955) kritiseerib kodusaare kolhoosielu · "Muhulaste imelikud juhtumused Tallinna juubelilaulupeol" (1957) · "Jäine raamat" (reisipäevik, 1959) tõi Smuulile suurt kuulsust. Sai Lenini preema. Raamat räägib teekonnast Antarktisele, kuhu ta jõdis esimese eestlasena ja teise saarlasena. · Muhu monoloogid" (1968) humoristlik teos muhulaste huvitavatest juhutmistest. Üks proosaloomingu tipp teos. Anekdoodi laadsed lood, kus tõde ja väljamõeldis põimuvad. Näidendid: · "Atlandi ookean" (1957) - kalapüüdmisest · "Lea" (1960)
Kogu ,,Sinelitaskust seanahkse portfellini" (1958). Uute hoiakuteni välja jõudmine. 29. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Smuul ja Vaarand osalesid stalinismi kehtestamisel Eesti kirjanduses, kuid olid ka autorid, kes suutsid uusi suundi stalnismist avaramatele aladele arendada hilisemas loomingus. Juhan Smuuli (1922-1971) isa suri varakult. Ta otsis uut isakuju, mille leidis Stalini isiksus. Suunas end ümber. Religioossus oli Smuulile kodust tuttav, tundis hästi Piiblit, kasutas palju Piibli kujundeid. Need kujundid said uut moodi väärtuse. Luulekogu ,,Karm noorus" (1946) ilusad luuletused. Suuresti kirjutatud sõja ajal. Sõja ajal kirjutatud looming pakub inimlikku vaatepunkti. Poeem ,,Järvesuu poiste brigaad" (1948) poeemi vorm hakkab hoogsalt ja uut moodi levima 1940-1950ndatel. Jutustavad, kuid on lüürilise komponendidiga tekstid. See poeem räägib Leevaku hüdroelektrijaamast
annaabi.ee 
