Present Simple · Korduv, regulaarne tegevus: I WORK every day / each Monday / only on Wednesdays. · Üldine, tavapärane tegevus; loodusseadused / füüsika etc. reeglid: I usually DO NOT WORK in summer. She DOES NOT WORK at night. Magnet ATTRACTS iron. · !!! Spordikommentarid: ... and now he PASSES the ball ... and off he GOES towards the goal... · 1pv (+s/es Å he/she/it); ? DO(ES)+ 1pv ; - DO(ES) not + 1pv Aari Juhanson, MA 2008 Present Progressive · Hetkel toimuv, pooleliolev tegevus: S/he IS TALKing on the phone now. I AM READing an interesting book. · Ajutine, regulaarsele ja tavapärasele vastanduv tegevus (tulevikku viitav): This summer they ARE not GROWing cucumbers as usual. They'RE GROWing tomatoes instead. · !!! Halvakspanu väljendus harjumuspärase tegevuse kohta: He IS always COMPLAINing! · BE (am/is/are) + 1pv-ing Aari Juhanson, MA 2008
Ilona Juhanson, 123964YASB 1.1 Raamatu otsing e-kataloogist ESTER OTSIVÕIMALU OTSIPROFIIL RAAMATUTE ARV RAAMATUTE ARV S TTÜR TÜR Märksõna Põhjavesi 213 230 Märksõna Kantserogeen 109 40 Raamatuid UDK otsingus märksõnadega põhjavesi ja kantserogeen ei leidunud. UDK: põhjavesi Märksõna: põhjavesi (213 kirjet) Ilona Juhanson, 123964YASB Ja Tartus (230 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB Märksõna: kantserogeen (109 kirjet): Ja Tartus (40 kirjet): Ilona Juhanson, 123964YASB UDK: kantserogeen Ilona Juhanson, 123964YASB b) Olulise raamatu bibliokirje: Chemical and isotopic groundwater hydrology (c. 2004, 3rd ed) / Mazor, Emanuel TLÜAR loodusteaduste saali kojulaenutusosakonnas (kohaviit: LO 556/M23) Kasutasin märksõna põhjavesi. 1.2
Articles: A(N), THE, Ø A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases They left a couple of days ago and all of a sudden I realized that it had been a long time since they last
g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) Aari Juhanson, MA 2009 Present Tenses • Lihtolevik (Present Simple / Present Indefinite) – regulaarne, korduv tegevus • Kestev olevik (Present Progressive / Present Continuous) – pooleliolev, ühes tükis tegevus • Täisminevik !!! (Present Perfect) – tehtud, *lõpetamata* tegevus
Past Tenses • Lihtminevik (Past Simple / Past Indefinite) – ära toimunud, lõpetatud tegevus • Kestev minevik (Past Progressive / Past Continuous) – minevikus pooleli olnud tegevus • Enneminevik !!! (Past Perfect) – minevik enne minevikku OLI -NUD • Kestev enneminevik (Past Perfect Progressive) – enne minevikku äsja lõppenud või toimumas olnud tegevus Created by Aari Juhanson, MA 2009 Past Simple • Ära toimunud (regulaarne) tegevus: I WORKED yesterday. S/he didn’t WORK last Monday. • Lõpetatud tegevus: I already CALLED them today. (I’m not going to call again!) Which countries did you VISIT? (You’re back …) BUT: Which countries have you VISITED so far? (You’re not back yet or you travel regularly …) • Jutustused, mineviku sündmuste kirjeldus: Once upon a time there LIVED a Garfield who HAD
Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Exceli töökeskkond ja joonestusvahendid Üliõpilane Ilona Juhanson Õppemärkmik Õppejõud Kristina Murtazin Õpperühm likool uut estusvahendid 123964 YASB11 Ilona Juhanson 123964 YASB11 22.09.2012 I L o n a X X X X X J 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 u 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 h 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 a 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 n 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2 s 2 3 9 6 4 4 6 9 3 2
Ilona Juhanson, 123964YASB 3.1 Sisestasin otsingusse autori nime: MacDiarmid Alan G A )Kokku oli tal artikleid üle 700, kuid aastatel 1975-1985 avaldas ta vaid 203 artiklit: B) Võtsin paremalt kõrvalt Refine, Publication Year, 1975-1985 C) Neil aastatel: Conducting polymers – 21, Plastics – 3 Üleüldse: Conducting polymers – 163,
Ilona Juhanson, 123964YASB Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 4 Lipiidide reaktsioonid, karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla KAROTENOIDID Laboratoorse töö eesmärgiks on karotenoidide eraldamine taimsetest materjalidest, saadud karotenoidide (ja klorofülli) segu neeldumisspektri määramine spektrofotomeetril ja selle alusel: * uuritava materjali karotenoidse koostise analüüsimine ja iseloomustamine, * uuritavas objektis domineeriva karotenoidi kontsentratsiooni kindlaksmääramine, * klorofülli olemasolu kindlakstegemine.
,,Nullpunkt" Raamatu autoriks on noor eesti kirjanik, kes on ühtlasi ka etenduse tekstiautor. Etenduse lavastajaks on Jaanika Juhanson. Jaanika Juhanson on lavastanud paljusid etendusi. Neist tuntumad on ,,End-sa-pese", ,,Hilda Nukitsamees" ja otse loomulikult ka ,,Nullpunkt". ,,Nullpunkt" jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kellel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et tema uued klassikaaslased on teda hakanud ignoreerima ja temast mitte välja hakanud tegema. Kodus ei ole tal ka midagi hästi. Emaga suhtlemine on väga
32. burst burst burst purskama (nutma/naerma), plahvatama, lõhkema 33. bust bust (busted) bust (busted) purustama; ruineerima; vahi alla võtma, vahistama 34. buy bought bought ostma 1 Aari Juhanson, MA 2007 35. cast cast cast viskama, heitma, paiskama; (näitlejaile) osi määrama 36. catch caught caught kinni püüdma, kätte saama, taipama, nakatuma 37. chide chid (chided) chid / chidden sõitlema, tõrelema; (koera jms kohta) kärsitult niuksuma 38
Ilona Juhanson, 123964YASB 2.1 a) panin otsingusse Cobalt ja märksõnaks boiling, chemical structure OR properties b) sulamistemperatuur tm/1495⁰C c) keemistemperatuur tb/2927⁰C 2.2 a) Advanced search: Search in – text and key words; and in – subject : environment AND global AND changes AND europe (43296 tulemust) -> b) muutsin profiili natuke laiemaks, kuna muul juhul Climatic Changes lisamine tulemusi ei andnud: c) http://site.ebrary.com/lib/ttul/docDetail.action?
Ilona Juhanson, 123964YASB 5.1 Kirk, R., Othmer, D. Encyclopedia of Chemical Technology a) Kohaviit: TE 66/K-48 riiuli number: 422-421 b) Artikkel: “Electrically conductive polymers” c) Köide: 9 lk: 61 d) Electrically conductive polymers, definitsioon: Electrically conductive polymers are composed of conjugated polymer chains with π-electrons delocalized along the backbone. In the neutral, or undoped, form the polymers are either insulating or semiconducting. The polymers are
Ilona Juhanson, 123964YASB 6.1 Google Scholar – http://scholar.google.com „Carcinogens in groundwater“ – 7 tulemust, - tõenäoliselt kõige põhjalikum, kuna tuleneb pealkirjast, mitte ainult kahe peamise märksõna arvelt. carcinogens AND groundwater – 16700 tulemust carcinogens OR groundwater – 1110000 tulemust Yahoo – www.yahoo.com „Carcinogens in groundwater“ – 179 tulemust, - samuti kõige põhjalikum variant, kuna kasutab mõlemat märksõna täpsemal viisil.
Ilona Juhanson, 123964YASB, 19.03.13 VANILLIINI SÜNTEES Elektrofiilne asendus aromaatses tuumas Organometalliline metoksüleerimine vask(I)bromiidi ja naatriummetoksiidiga. 50 ml Erlenmeyeri kolbi 8,3 ml
Esmalt tekib küsimus, kas politsei toimis ettevaatamatult. Kohustiste seaduse §324 lg 2 kohaselt käitub inimene ettevaatamatult, kui ta toimib vähema hoolsusega kui samas olukorras oleks üles näidanud mõistlik inimene. Lisaks sellele, et iga sarnane mõistlik isik oleks taibanud vaadata, ega Muraka võimaliku kukkumisraadiuse suunas auto ei sõida, polnud Fuchs politseivalitsuse sisejuurdluse kohalselt õigustatud elektrisokirelva kasutama. Juhanson vs Uisk kaasuses murdis Juhanson Uisu majja sisse ning Uisk tulistas teda neli korda. Selle tagajärjel tuli Juhansonil amputeerida vasak jalg ning ta jäi alakehast halvatuks. Ülemkohus kirjutas, et see, et kes teise suhtes kuritegu toime paneb, peab arvestama, et ohver vastu hakates talle endale ka kahju võib teha. Igaühel õigus ja vahel ka kohustus kurjategijale vastu astuda. See kaitse- ja kinnipidamisõigus ei anna aga alust teist kahjustada rohkem, kui vajalik on
TALLINNA 21.KOOL 6c klass Autor: Marta Juhanson Söömispulgad lastele ja eakatele Leiutis Tallinn 2018 Söömispulgad lastele ja eakatele Söögipulgad ehk söömispulgad on kaks peenikest otsapoole kitsenevat pulka, mida traditsiooniliselt kasutatakse söömisel Hiinas, Jaapanis, Koreas, Vietnamis ja osalt Tais. Meil siin Eestis hakati pulkadega sööma suhteliselt hiljuti, söömispulgad tulid meile koos Aasia restoranide ja Aasia köögiga.
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool Õ16 Anastassia Bolsakova RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID JA NENDE KASUTAMINE Referaat uurimis- ja arendustöö metoodikas Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 1. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVAD PREPARAADID..........................................4 2. RAVIMTAIMED KLASSIFIKATSIOONI JÄRGI........................................................6 3. RAVIMTAIMEDEST VALMISTATAVATE PREPARAATIDE KASUTAMINE..................7 ARUTELU............................................................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Ravimtaimede j...
hüüdnimi Nime panek · Toimus mitmeti · Pastori/mõisniku otsus · Piirasid osade nime panemist · Arutluse teel · Käidi talust tallu küsimas · Saksapärased nimed, osad eestistasid pärast Perekonnanimed · Talu järgi · Elukoha järgi · Ameti järgi · Loomaliigid · Mõttemaailma peegeldavad · Ümbritsevat maailma kirjeldavad Top 10 · 1. Saar · 2. Tamm · 6. Karu · 3. Juhanson · 7. Mägi · 4. Lepik · 8. Peterson · 5. Sepp · 9. Kukk · 10. Kask. Jüri Parijõgi · Laupäeva õhtul käinud mõisa tallimees mööda küla ja käskinud kõigil meestel pühapäeval mõisa tulla, kus nad saavad uued nimed, sest nad on nüüd priid. Nimi lastud igaühel ise valida. Nii küsinud mõisahärra lähima mehe käest, mis nime ta tahab saada, see süganud kukalt ja vastanud, et ei tea.
Rain Juhanson Der Tallinner Dom Geschichte Der Tallinner Dom ist eines der Wahrzeichen der estnischen Hauptstadt. Er befindet sich auf dem Domberg in Tallinn. Der Tallinner Dom ist der Jungfrau Maria geweiht. Ursprünglich war die Kirche eine römisch-katholische Kathedrale. Mit dem Abschluss der Reformation in Estland 1561 wurde sie zur lutherischen Domkirche. Geschichte Sie ist eine dänische Gründung und stellt wahrscheinlich die erste christliche Kirche auf dem estnischen Festland überhaupt dar. Der erste Kirchenbau war aus Holz. Mit der Ankunft von Dominikaner -Mönchen aus dem dänischen Kloster Ribe 1229 wurde die Kirche durch einen Steinbau ersetzt. Orgel Die einzigartige Orgel wurde im Jahre 1878 in der renommierten deutschen Orgelbauer Friedrich Ladegast gebaut. Die Bilder Referenzen http://de.wikipedia.org/wiki/Tallinner_Dom https://www.google.ee/search? q=Tallinner+Dom&espv=210&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=fVj 6Uo-A...
Ühtlane sirgjooneline liikumine Dmitri Kovaljov Martin Juhanson 11.A Ühtlane sirgjooneline liikumine · Mehaanika põhiülesanne on keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel. · Kõige lihtsam on asukohta arvutada lihtsaima liikumise korral, milleks on ühtlane sirgjooneline liikumine. Ühtlane sirgjooneline liikumine · Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sirgjoonelist liikumist, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. Ühtlane sirgjooneline liikumine
Tartust ja Pärnust. Eesti Triatloni Liit on erinevaid spordialasid (triatloni, duatloni ja talitriatloni) viljelevate ja arendavate juriidiliste isikute vabatahtlik mittetulunduslik liit. 1988 aastal Oleg Ljadov ja Mart Haruoja käisid esimeste eestlastena Havail täispikal triatlonil. Seni on Eesti triatleetidest sellel unistuste võistlusel käinud veel Rene Meimer, Eduard Mirski, Margus Tamm, Kirill Litovtsenko, Ain-Alar Juhanson ja Rainer Nõlvak. 1989. aastal toimus Maailma Triatloni Ühenduse - ITU Asutamiskongress, kus Eestit esindas Rene Meimer. Eesti on ITU asutajaliige. Kuna NSVLiidus ei tegeletud veel aktiivselt triatloniga, siis juhtus nii, et Eesti esindas ka NSVLiitu. ITU täieõiguslikuks liikmeks võeti Eesti Triatloni Liit alates oktoobrist 1991. Euroopa Triatloni Liidu (ETU) liikmeks sai Eesti Triatloni Liit 1992. aasta jaanuaris. Ala arenedes tekkis vajadus hakata tegelema noortega. 1993.a.moodustas Uno
Kirjandus kui inimkonna ja selle kultuuri peegelpilt Markus-Christopher Kitt Rain Juhanson Henry Aigro Sissejuhatus Maailm, milles elame on pidevas muutumises, nii on see olnud aegadest aegadeni. Arvamused muutuvad, inimesed muutuvad, kultuur muutub, ajad muutuvad ning muutub ka kirjandus. Miks aga tuua kirjandust selliste eluliste muutuste juurde jutuks? Miks kirjandus? Kirjanduse muutuste ja inimkonna ja selle kultuuri muutuste vahel võib tuua paralleele: Ø Sisu sõltub paljusti ajast/ajastust. Ø Keelekasutus on muutunud.
TALLINNA 21:KOOL 4c klass Marta Juhanson PLANEET PLUUTO uurimistöö Tallinn 2015 Avastamine Pluuto on meie päikesesüsteemi kaugeim ja väikseim planeet. “Pluuto avastati 1930 aastal õnneliku õnnetuse tõttu. Arvestused, mis põhinesid Uraani ja Neptuuni liikumisel ja osutusid hiljem valeks, ennustasid planeedi olemasolu teiselpool Neptuuni. Mitte teadlik olles veast, teostas Clyde W. Tombaugh Arizonast Lowell'i observatooriumist väga hoolika taevavaatluse ja leidis Pluuto.” Nagu paljud teised planeedid, nii on ka Pluuto saanud oma nime vanarooma või –kreeka jumala järgi. Pluuto oli vanaroomas allmaajumal. Selle nime pakkus välja 11-aastane inglise koolitüdruk. Mõned teadlased arvavad, et Pluuto ei olegi planeet, vaid hoopis asteroid. Omadused Pluuto on ainuke Päikesesüsteemi planeet, mida pole külastanud ükski kosmoselaev. Seega tuginevad meie teadmised Pluutost vaid arvutustel, vaatlustel ja oletus...
KOAALAD Jennifer Jane Juhanson Pärnu Vanalinna Põhikool 4b klass Sissejuhatus · Koaala on tiheda karvkattega omamoodi loom ja ta elab ainult Austraalias. · Esimeses peatükis räägin koaalade välimusest ja käitumisst. · Teises peatükis kirjeldan koaalade toitumist. · Kolmandas peatükis räägin nende paljunemisest. · Neljandas peatükis räägin koaalade vaenlastest. · Ning viiendas ja kuuendas toon välja koaalade küttimise ja kaitsmise. Välimus ja käitumine · Koaala pikkus on umbes 70-80 sentimeetrit. · Koaala liigutused on aeglased. · Koaala karv on hallikaspruun või tuhkhall. · Ta küünised on eriti tugevad. · Päeval võib ta tunde liikumatult paigal olla. · Inimeste suhtes on koaalad heasoovilikud. Toitumine · Koaala sööb ainult eukalüptilehti. · Ta pimesool ulatub kuni 2,4 meetrini. · Koaalad oskavad mürki ära tunda ja seda hinnata. Paljunemine · Koaalad annava...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Kapillaarelektroforees CE Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Tiina Teostati: 30.10.15 Aid Teooria Kapillaarelektroforees on lahutusmeetod, kus uuritavad ained lahutatakse elektroforeetiliselt kapillaarkolonnis. Elektroforeetiline lahutamine saavutatakse seetõttu, et lahustunud ained liiguvad elektriväljas erineva kiirusega, sõltuvalt nende massi-laengu suhtest ning rakendatavast pingest. Suurema laenguga ja väiksema läbimõõduga osakesed liiguvad kiiremini kui suurema läbimõõdu ja/või väiksema laenguga osakesed.
Ajarefrään Jaanika Juhanson Retsensioon Käisin 3. veebruaril Nukuteatris vaatamas lavastus „Ajarefrään“, mis rääkis ühest nukunäitlejast, kes eksib varjudesse, ent otsis kuldkollas liblikat. See oli Nukuteatri grand old lady Helle Laasi monolavastus, kus mälupildid elustusid ja värvilisest hämarusest kerkis esile ootamatuid kohtumisi. Lavastus põhines armastatud nukunäitleja autobiograafilistel ning avaldatud ja avaldamata ilukirjanduslikel materjalidel.
olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, jalgrattasõidus ja jälle jooksus. Aquatlonis võisteldakse jooksus, ujumises ja jooksus. Talitriatlonis võisteldakse jooksus, maastikuratta sõidus ja suusatamises. Kõikidel eelnevalt mainitud aladel korraldatakse ka maailmameistrivõistlusi. TUNTUMAD EESTLASED Triatloni tuntumad eestlased on Marko Albert olümpiadistantsil ning Ain-Alar Juhanson täispikal triatloni distantsil. UJUMINE Triatloni võistlused algavad ujumisest. Triatlonivõistlejad kasutavad tavaujujatest erinevat tehnikat. Ujumisel tuleb hingamist ajastada käte ja jalgade liigutustega. Kui puudub hea tehnika, on ka raske selles läbi ajada. Kindel ja säästlik ujumine on hädavajalikud. Kui ujumine kuulub nõrgimate alade hulka, siis on parem ujumistreenerite juures tunde võtta. Et omada head vabaujumise tehnikat, on tark enne oma esimest
Ilona Juhanson, 123964YASB Sirelmeelia Azadirachta India Sirelmeeliaks loetakse kaht Azadirachta perekonnast pärit liiki, mille päritolumaadeks on India, Pakistan ja Bangladesh. Sirelmeeliad kasvavad samuti Lõuna-Iraani saartel, kus seda pärsia keeles Azad derakht-iks nimetatakse. Ta kasvab kõige paremini troopilises ja pooltroopilises kliimas, on igihaljas ja kiire kasvuga ning võib kasvada 15 kuni 20 meetri kõrguseks, harva isegi 35 kuni 40 meetri kõrguseks
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Superkriitiline ekstraktsioon Õpperühm: YASM11 Teostaja: Ilona Juhanson Õppejõud: Kristiina Teostati: 9.10.15 Kreek 1. Balloon veeldatud CO2-ga 6. Restriktor 3. Pump, mis annab ekstraktsiooniks vajaliku rõhu 7. Koguja 4. Termostaat 8. Sisendklapp 5. Ekstraktor 9. Väljundklapp Teooria: Töös kasutatakse ekstrahendiga süsinikdioksiidi, mille kriitilised parameetrid on järgmised: kriitiline temperatuur 31,1 °C, kriitiline rõhk 73,8 atm. Ekstraktsioon
Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid: selles raamatus on peategelaseks Kadri kellel on jutustuse alguses palju probleeme. Teda kasvatas vanaema, kuna teise maailamasõja aj...
Väävelhape Johannes Juhanson 11.A Valem H2SO4 Molekulmass 98,079 AMÜ Sulamistemperatuur 10oC Keemistemperatuur 337oC Tihedus 1,84 g/cm³ ● Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. ● Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. ● Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. ● Väävelhappe soolad kandsid Eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Ohutus Kuna väävelhape on väga tugev hape, siis peab seda käsitledes olema väga ettevaatlik: • Suukaudne manustamine võib vigastada seedeelundeid. • Nahale sattudes võib põhjustada tõsiseid söövitushaavu, arme. • Silma sattudes võib rikkuda nägemist. • Käsn https://www.youtube.com/watch?v=QciCaa0l6TE • Nailon https://www.youtube.com/watch?v=uh5nzFoJXMU Omadused ● Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikh...
KANTSEROGEENID PÕHJAVEES Ilona Juhanson, Martin Tamm, Agnes Suurväli, Regiina Lopetaite, Oliver Simpson TEEMAST Kantserogeensed ained Nende sattumine põhjavette Kuidas nad põhjavette satuvad Nende mõju elusorganismidele TUNTUD KANTSEROGEENID Radoon, asbest, benseen, arseen Tubakas Raskemetallid (Sb, Pb jt) Dioksiinid Tuumajaamade jäätmed, radioaktiivsed ained Halogeenid ÜLDISED MÄRKSÕNAD Kantserogeenid (carcinogens) Põhjavesi (groundwater) Terviseriskid (health risk) Kartsinoom, vähk (carcinoma, cancer) Reostus, reostamine (pollution) OTSIPROFIILID carcinogens AND groundwater Carcinogens AND groundwater AND pollution health risks AND groundwater AND pollution groundwater AND pollution AND problems groundwater AND health risks AND (carcinogen OR cancer) groundwater AND cancer AND (organisms OR health) groundw...
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Analüüs gaasikromatograafilisel meetodil GC-FID leekionisatsioonidetektoriga Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Piia Teostati: 12.10.15 Jõul Teooria Gaasikromatograafia on füüsikaline lahutusmeetod, kus segu komponendid jaotatakse kahe faasi vahel, millest üks on liikumatu sorbent ja teine, kandegaas, liigub määratud suunas. Tingituna erinevast sorbeeritavusest liiguvad segu komponendid läbi kolonnis oleva sorbendi erinevate kiirustega. Tulemusena komponendid eralduvad üksteisest, moodustades tsoonid, mis on eraldatud puhta kandva gaasi tsoonidega.
Koostatud ja tõlgitud luulekogud • "Aastaajad eesti luules" (1999) • "Sina ja mina" (2001) • "Kabir" (2003) • "Väike värsiaasta" (2003) • "Rogha Danta. Seitse iiri luuletari" (2005) • "Surmapõletaja" (2006) • "Vaikuse lävel" (2011) Looming Eesti teatrilavadel • „Mandragora“ • Tallinna Linnateater • lavastaja Jaanus Rohumaa • esietendus 30. aprillil 2003 • „Unenäokohvik“ • Rakvere Teater • lavastaja Jaanika Juhanson • esietendus 10. detsmbril 2010 Tunnustused • 2007. aastal tõlgiti tema luulekogumik „Aja kuju“ rootsi keelde Göteborgi raamatumessi jaoks • Eesti oli selle raamatumessi peaesineja • 2007. aasta juunis sai ta Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ • Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest (1991) • Ajakirja "Looming" luulepreemiad (1991,1993) • Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest (1993)
Nagu igal teisel spordialal on ka seal professionaalid, kes vaid teenivadki sellega leiba. Selle alaga on aga natuke teistmoodi, sest kõik sportlased siin raha ei teeni, enamus vaid kaotavad seda. Sport ei ole aga kõigi jaoks äri. Mõned sportlased on kategooriliselt selle vastu ning ei lase ennast rahast mõjutada. Korruptsioon teeb selle aga raskeks ning väikesel sportlasel on ilma rahata raske tippu jõuda. Ain-Alar Juhanson on üks Eesti sportlane, kellel rahast sooja ega külma pole, tema tahab vaid tulemust. Paratamatu on aga see, et tulemuseni jõudmiseks on igal sportlasel vaja teha väljaminekuid. Majandussurutis on samuti sportlase suur vaenlane, mis hoiab saavutust tagasi, sellest sai ka Ain-Alar aru, kes pidi erinevatel meetoditel endale uut sponsorit leidma. Kõik maksab ja sport ainuüksi ei tooda raha, vaid tihtipeale ka vajab raha. Kulusi on mitmeid: reisikulud, hotell, söök
kui õppija individuaalsusega. Seega peaks töötoa käigus arenema ka eneseanalüüsi võime ning oskus seostada enda isiksuse jooned, võimed jne vajalike õpioskustega. Arutelule lisaks on väikesed küsimustikud ja/või harjutused. Grupi suurus on 10-12 õpilast, töötuba on mõeldud eelkõige 7.-12. klassi õpilastele. Töötuba toimub tellitud ajal ja kohas, tavaliselt juhendab gruppi üks psühholoog. Juhendajad: Reet Jakobson, Ülle Särg, Marianne Juhanson. LAUAKOMBED Töötoas tutvustatakse lauakatmist, etiketti, tervislikku toitumist ja antakse ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse majutus- ja toitlustusosakonna erialadest ning sisseastumistingimustest. Toitlustusteeninduse õpilased demonstreerivad kolmekäigulise lõunalaua katmist, kaunistamist ja teenindust. Töötuba on mõeldud 8.-9. klassi õpilastele, toimub kaks korda kuus algusega kell 15.00, Kopli 1B õpperestoranis. Osalustasu on 40 krooni/inimene
Aktiivselt spordiga tegelejatel on võimalus iseseisvateks treeninguteks. On olemas nii pataljoni siseselt kasutatavad võimalused ning samuti saab käia Kalevi spordihallis. 01.02.2006 loodi Üksik-sidepataljoni juurde spordirühm, kuhu koondati kokku seni kaitseväes teeninud 13 tippsportlast. Rühma asus juhtima senini piirivalves teeninud endine viievõistleja Imre Tiidemann. Sidepataljonis on aega teeninud paljud tippsportlased: Indrek Sei, Raiko Pachel, Dmitri Budõlin, Ain-Alar Juhanson, Martin Padar, Andrus Värnik, Garol Pärn, Marko Kristal, Martin Kaalma, Raio Piiroja, Risto Mätas. 7 Traditsioonid · Pataljoni sünnipäeva tähistamine 21. novembril. · 21. juunil, viiakse pärg Raua tänava kooli juurde mälestamaks sõdureid, kes langesid seal 1940. aastal · Vabariigi aastapäeval ja Võidupühal viiakse pärjad kindralite kalmudele Kaitseväe kalmistul.
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Eri sorti kanepitaimede leotiste uurimine EEM/KE-LED Õpperühm: YASM11 Teostaja: Ilona Juhanson Õppejõud: Piret Teostati: 16.10.15 Saar-Reismaa 1 Fluorestsentsi teooria Luminestsentsi alla kuulub igasugune valguskiirguse vorm peale kuuma keha kiirgumise. Luminestsentsi korral kaotab süsteem energiat ning kestva kiirgumise korral tuleb energiat väljaspoolt juurde anda. Juhul kui väliseks energiaks on infrapuna, ultravioletne või nähtav valgus, on tegu fotoluminestsentsiga, nagu ka fluorimeetrilises analüüsis.
Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 2 Biokatalüüs, proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi, mille tagajärjel saadakse madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõigis organismides ning nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alates seedimisest ning lõpetades kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonidega (nt vere hüübimine). Proteaasidel on erinev toimespetsiifika
Laboratoorne Töö pealkiri: töö nr: 2 Biokatalüüs, proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Õpperühm: Üliõpilane: YASB21 C Ilona Juhanson, 123964YASB Juhendaja: Tiina Randla Proteolüütilised ensüümid ehk proteaasid on ensüümid, mis katalüüsivad peptiidsideme hüdrolüüsi, mille tagajärjel saadakse madalama molekulmassiga peptiide ja vabu aminohappeid. Proteaase leidub kõigis organismides ning nad osalevad paljude füsioloogiliste funktsioonide täitmises, alates seedimisest ning lõpetades kõrgreguleeritud ensüümireaktsioonidega (nt vere hüübimine). Proteaasidel on erinev toimespetsiifika
TTÜ keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool YKA0040 Lahutusmeetodid keemias Laboratoorne töö: Segu komponentideks lahutamine HPLC pöördfaasikromatograafia abil ning detekteerimine UV- detektoriga Õpperühm: Teostaja: Ilona Juhanson YASM11 Õppejõud: Heidi Teostati: 23.10.15 Lees Teooria: Kõrgefektiivne vedelikkromatograafia (HPLC) on füüsikaline lahutusmeetod, kus analüüsitava proovi lahutamine koostisosadeks põhineb komponentide jaotumisel statsionaarse ja mobiilse faasi vahel, lubades erinevate ainete kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi. Statsionaarne faas on paigaldatud kolonni sisse ning mobiilne faas voolab läbi kolonni kandes endaga kaasa analüüsitavat proovi
jagamine. Igast klassist pandi kenasti võistkond välja ning võistlejaid oli tulnud toetama ka nende klassikaaslased ja mõned õpetajad. Turniir kestis kokku pisut üle 4 tunni, nii nagu olime me arvestanud. Võistlused kulgesid plaanipäraselt ja ilma vahejuhtumiteta. 7.3 Turniiri statistika ja tulemused Turniiril löödi 17 väravat. Enim väravaid lõi Taavet Daum, 3 väravaga, kes sai ka auhinnaks parima väravaküti karika. Talle järgnesid Roven Juhanson, Norman Sepp ja Jonas Arujõe 2 väravaga Turniiril mängiti 20 mängu, nendest 16 olid alagrupimängud ja 4 alagrupimängud. Turniiril löödi keskmiselt mängu kohta 0,85 väravat. Enim väravaid lõi 3.e klass, kes lõi 7 väravat. Turniiril osales 63 õpilast, nendest 59 olid poisid ja 4 tüdrukud. Turniiril ei antud mitte ühtegi kollast ega punast kaarti. Turniiril anti 1 penalt ning toimus 3 penaltiseeriat. Turniiri parim väravavaht oli Romet Lipson. Enim väravaid (7) lasi sisse 3
hävis tulekahjus. Siiski on teada, et esimene Kodutütarde rühm Järvamaal moodustati 20. märtsil 1932 Lehtse jaoskonnas Pruuna algkoolis. Ringkonnavanemaks sai Tapa kooliõpetaja Marie Reitkam. 1937. aastal oli ringkonnas 52 rühma 1140 kodutütrega. Kodutütarde Järva ringkond taasloodi 11.novembril 1999, kui Kaitseliidu aastapäeva pidulikul tähistamisel andsid maleva staabis pühaliku tõotuse esimesed kaks kodutütart – Anu Veitmaa ja Ele Juhanson Türilt. Nad hakkasid oma sõpruskonnas agaralt selgitustööd tegema ning 29.aprillil 2000 võeti Väätsa kultuurimajas vastu 33 uut liiget (loodi Väätsa ja Türi rühm) ja 14.mail Lehtse kultuurimajas 23 liiget (Jäneda, Lehtse ja Ambla rühm). 1. juunil 2000 (lastekaitsepäeval) andis tõotuse 14 tüdrukut Paidest (Paide Gümnaasiumi rühm) ning 2002. aasta lõpuks oli Järvamaal juba 200 kodutütart. 2008.aasta algul oli ringkonnas 259
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EESTI PEREKONNANIMED referaat Juhendaja Tiina Alekõrs Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................lk 3 1. Onomastika......................................................................................................lk 4 1.1 Onomastika-1 ja Onomastika-2...................................................................lk 4 2.Pe...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI TEENUSMAJANDUSE INSTITUUT ÕPIMAPP Sotsiaaltöö teooriad ja meetoodid Õppejõud: Mõdriku 2022 Kalle juhtum 1. Kuidas mõjutavad lapsepõlves kogetud traumad edasist elu, hakkamasaamist elus - töötamist, motivatsiooni, püsivust, suhteid oma lastega ? Ema kaotusest tingitud trauma mõjud vaadelduna läbi Bowlby teooria. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse kiindumusobjekti. Bowlby arvas, et lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani. Monotroopsuse teooriast arenes emaliku deprivatsiooni hüpotees, mis tähendab,...
Laiem tuntus tuli ,,Juhansoni reisid" (1959) see on üks ilusamaid näiteid sõjaajalise följetonromaani aladelt. See oli tema jaoks mingil moel vabastav kirjutamine. Sõda jättis tõsise mulje, kuid kui sellest rääkida kergel toonil,siis hakkab iseendale paremana paistma. Juhanson, kes on romaani peategelane, on autorile lähedale seisev tegelane mingil moel. Suur reisid jälgivad seda marsruuti, mida Juhanson ise kasutas läbi Euroopa pagulusse minnes. Kõig tüsedam romaan ,,Maapagu" (1988). Rohkem suuri romaane enam ei tulnud peale seda. See on lugu pagulusest pärast 1905.a revolutsiooni. Üldine hoiak, et maapagu on kole, aga see avab uusi perspektiive kultuurilises avardumises. Mängib Noor-Eesti seltskonna peal selle avardumise läbi. Tema kaasvõitleja Valev Uibopuu (1913-1997) temast sai kõige lähem B. Kangro kaastööline.
Nimesid muudeti Emakeele Seltsi väljaannete soovitustel. Suur osa nimesid oli originaalnime tõlked, originaalkõla matkimine ning mugandused. Tänapäeval on 147 000 nime, neist 1/3 unikaalsed. 19–20.saj oli ligi 50 000. Kõige sagedasemad (mõisates pandud) nimed 1835: 1. Saar 6. Karu 2. Tamm 7. Mägi 3. Juhanson 8. Peterson 4. Lepik 9. Kukk 5. Sepp 10. Kask 11. 1995 seisuga sagedasemad nimed: 1. Tamm (5471) 6. Kukk 2. Saar (4464) 7. Rebane 3. Sepp (3799) 8. Ilves 4
Gyla Pesur Akad.tee 3-465 620 2702 Hants Kipper Akad.tee 3-336 620 3255 Heidi Kärmas Akad.tee 3-441 620 2650 Heino Lill Männiliiva 7 620 2753 Hele Saar Akad.tee 3-465 620 2702 Illimar Ploom Akad.tee 3-428 620 2667 Ilmar Petersen Akad.tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad
tee 3-326 620 2426 Gyla Pesur Akad.tee 3-465 620 2702 Hants Kipper Akad.tee 3-336 620 3255 Heidi Kärmas Akad.tee 3-441 620 2650 Heino Lill Männiliiva 7 620 2753 Hele Saar Akad.tee 3-465 620 2702 Illimar Ploom Akad.tee 3-428 620 2667 Ilmar Petersen Akad.tee 3-333 620 2656 Indrek Meos Akad.tee 3-433 620 2651 Irina Juhanson Akad.tee 3-468 620 2704 Ivar Soone Akad.tee 3-333 Ivi Kääramees Akad.tee 3-473 620 2702 Jaanika Erne Akad.tee 3-325 Jan Allan Kregel Akad.tee 3-428 620 2667 Jüri Ilvest Akad.tee 3-333 620 2656 Kai Virves Akad.tee 3-466 620 2702 Kaija Valdmaa Akad.tee 3-433 620 2655 Kaja Kattel Akad.tee 3-330 620 2430
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
