"...Mu elu polnudki ju muud kui saatusliku kohtumise eelpant ja ootus..." Pjotr Tšaikovski ooper "Jevgeni Onegin" Ooper toimus 28.10.2014 teatris Vanemuine (väikses majas). Esinesid ooperilauljad nii Eestist kui välismaalt: Annaliisa Pillak - Larina, mõisaproua Karmen Puis - Tatjana Valentina Kremen - Filipjevna, njnja Teele Jõks - Olga Linus Börjesson (Rootsi) - Jevgeni Jaan Willem Sibul - Rotnõi Onegin Simo Breede - Zaretski Rolan Liiv (Soome) - Lenski Aivar Kaseste - Triquet Märt Jakobson - Vürst Gremin German Gholami - Guillot ...
Retsentsioon Retsenseerisin xxx referaati `` Rasmus Kaljujärve rollid filmis ja lavalaudadel ``. X. XXX referaat räägib veidi R. Kaljujärve lapsepõlvest, suurem osa tööst on pühendatud Kaljujärve karjäärile. XXX on toonud ilusti välja põhjuse, miks on tema referaat kirjutatud just Kaljujärvest. Nimelt on Kaljujärv olnud juba ammu XXX lemmiknäitleja ning ta soovis veidi rohkem teada saada. XXX töö sisaldab sisukorda, sissejuhatust, kahte peatükki, kokkuvõtet, kasutatud kirjanduse nimekirja ning pilte. Kokku 15 lehte. Sissejuhatuses räägib XXX, miks ta R
Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas vodevillidest kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!", "Jeesus Kristus Superstaar". Operett Operett (itaalia keeles operetta "väike ooper") on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. Operett nõuab näitlejailt mitmekülgsust ja mängulusti, sest selles tuleb näiteks tantsida ka teistel tegelastel, mitte ainult tantsurühmal. Ka osa laule on tantsurütmis. Paljud
Ta on Eesti tuntud laulja, kes on kuulsaks laulnud Raimond Valgre laulu ,,Saaremaa valss" ja ka mitmete teiste eesti heliloojate lood. Ta alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. 1944. aastal alustas õppist Tallinna Konservatooriumis ning samal ajal töötas ka koolilauljana Rahvusooperis Estonia, kus esimeseks etteasteks sai osa Jevgeni Oneginis 1944. aastal, mis tegi temast nõutuima solisti. Estonia lavalaudadel sai ta lõõritada alates 1951. aastatast, kuni oma surmani 1975. aastal. Georg oli ka hinnatud välismaal ja seetõttu kutsuti tihti esinema Leningradi, Moskvasse ja ka tesitesse ooperimajadesse üle kogu NSV Liidu maa. Sel ajal oli artistide reisime liidu piiridest väljaspoole praktiliselt võimatu, kuid temal õnnestus siiski ära käia Ameerikas ja paaris Euroopa riigis, kus eriti armastatuks sai Soomes. Ta on saanud ka Nõukogude Liidu
Jõudis ka Eestisse. 5) Seestpoolt väljapoole printsiip on , et hoone väliskuju sõltub sisemusest.Pikad aknad,trepikojad. 6) Juugendstiilis ehitised Eestis : Saarineni maja, Piiumetsa mõis, Illuste mõis, Roodi mõis, Halinga mõis, Vana-Prangli. 7) 1920. aastal asutasid lavastaja Paul Sepa eradraamastuudio esimese lennu lõpetajad Draamastuudio teatri, mis 1937. aastal hakkas kandma nime Eesti Draamateater. Draamateatri lavalaudadel on etendunud tuhatkond lavastust, teatri hingekirjas on olnud kokku 300 näitlejat. 8) Ta hakkas välja andma suvituskrunte ja kujundas Nõmmest algul kauni väljasõidu ja suvituskoha, hiljem linna. Ta oli ka Jälgimäe kooli asutajate hulgas, osales 1867. aastal koolimajale asukoha valimisel ja õppetöö käivitamisel, uue sajandi algul oli juba kooli ,,katsuja". 1880. aastate alul otsustas Nikolai Jälgimäe mõisa rendile ja poeg Manfredi järelevalve alla jätta ja asus ise Nõmmele
Jaan Tätte näidendid Iga eestlane teab Tättest niipalju, et tema repertuaari kuuluvad rahulikud laulud ning peale selle, et ta naases mõned kuud tagasi ümbermaailmareisilt, on ta ka ametilt Vilsandi saarevaht. Vähem teatakse seda, kui edukad on tema kirjutatud näidendid nii Eesti kui teiste Euroopa riikide lavalaudadel. Nii mõnigi neist on ka kinoekraanidele toodud. Tätte fenomenaalsus põhineb tugevalt kummalistes tegelastes, kes satuvad tihtipeale veidratesse olukordadesse. Peale naljakale tegelaskõnele esineb ka situatsioonikoomikat, mis alati naeratuse suule toob. Tema teosed on eranditult väga omapärased ning köitvad, kajastades inimeste sisemisi probleeme ja heitlusi ning vabanemist ühiskonna survest. Tegelastele on omane esitada pikki monolooge, mis aga siiski tüütavaks ei muutu
Kairit Tuhkanen on otsustanud karjäärimuudatuse kasuks: nimelt investeerib laulva ilmatüdrukuna tuntust kogunud neiu kogu oma sissetuleku jumestuskunsti õppimisse. Jumestaja ja ilmatüdruk Kairit Tuhkanen on löönud artist Nikile konkurentprojekti nimega Kairit. Esiksingel on valmis ja kannab nime "Arno poeg". Nad mõtlesid, et miks mitte teha ka edaspidi koos muusikat. Ka uus singel saab stiililiselt olema sarnane Liisa loole. Ikka kiirem tantsumuusika. Kui palju hakkab lavalaudadel erinema Kairit Nikist, saab juba tulevikus näha, ent kindel on see, et Kairit saab olema sama särav kui Niki. Ilmaennustamisest ta küll eriti midagi ei tea, sest töökohustuste hulka kuulub vaid ilmateate ettelugemine, ning lisab, et ilma ei oska ta prognoosida isegi mitte enesetunde järgi. Samas on muusikal ja ilmal üsna palju ühist. Mõlemad on asjad, mis mõjutavad meeleolu. Vahe on vaid selles, et erinevalt muusikast ei saa me ilma valida.
Tantsunumbrid rõhutasid tema võimeid ja näitasid tema keha iga nurga alt. Kõik ilmselt teavad, et Mart Müürisepp armastab oma nukke ja need on osake temast. Kui näitleja võttis välja oma nuku, oli hästi näha, kuidas etendus muutus vabamaks ja Müürisepp tundis ennast laval paremini. Samuti kadus väike närv, mis varem oli hästi näha. Tema anded jäljendajana on kõigile teada ja etenduse ajal ma sain aru, et ta tunneb ennast mugavamalt kellegi teise kehastuses. Ta ei suuda lavalaudadel olla tema ise. Nukk etendas Müürisepa ego ja näitleja üritas temast pääseda, aga ei suutnud. „Sina oled lennuk, aga sinu ego on piloot“- oli üks parimaid lauseid etenduses. Mul on kahju, et näitemängul oli väga vähe pealtvaatajaid. Mulle monoetendus meeldis, kuigi minu ootused olid väheke kõrgemad. Etendus koosnes paljudest lühikestest jutukestest, mis olid omavahel seotud. Kahju oli sellest, et näidend oli lühike
Sandra Retrofestil Viljandis Sandra Cretu on Saksamaa lauljanna, kes saavutas oma edu 80-ndate lõpul. Peale mõningast edu esilauljana diskotrios Arabesque, alustas Sandra 1984. aastal oma soolokarjääri. Teda võib müstilise naishäälena laulmas kuulda ka ansamblis Enigma. Aastaid ei ole Saksa laulja Sandra enam lavalaudadel laulnud, kuid käesoleval suvel 16. juulil astus naine üles Viljandi Retrofestil koos mitmete teiste kuulsate 80-90-ndate värvikate esinejatega, näiteks C.C. Catch, Thomas Anders, Tõnis Mägi ning paljude teistega. Üritus algas kell 19:00, soojendusbändidega, kelle esinemine ei kutsunud lava ette just kuigi palju inimesi. Suurem osa rahvast oli mööda ürituse ala laiali. Aja möödudes, siiski rahvas hakkas kogunema ning Sandra lavaletuleku ajaks oli juba umbes 1000 inimest lava ees.
siis oleksid mõned asjad segaseks jäänud. Kindlasti jäi etendus raamatule alla, kuid ma ei Mokumentaalne - mokumentaarium ehk libadokumentaal (inglise keeles mockumentary) koosneb sõnadest pilkama /mock/ ja dokumentaal /documentary/. "Mokumentaalsus" märgib meediavormi, kus dokumentaalsuse muljet jättes räägitakse asjadest looval ja täiesti mittedokumentaalsel moel. kahetse, et ka selle ära nägin. Kui raamat oli kaasahaarav ning tempot kruviv rokihitt, siis lavalaudadel oli näha ähmast mälestust rokist. Viimane stseen, mis oleks pidanud just selgust tooma, et miks Mihkel Raud on see, kes ta on ja kuhu ta jõudnud on, oli kuidagi eraldi seisev ja arusaamatu. Eesmärk kõik tervikuks siduda jäi täitmata. Naerda ning nalja sai muidugi etenduses palju, sest näitlejad kahtlemata parodeerida oskasid. Minu lemmikud olid Hardi Volmeriks kehastunud Ott Sepp ja Eno Rauda mängiv Riho Kütsar, sest nad olid väga tõetruud ja ka humoorikad.
endalavastatud filmide peaosas kui ühtlasi ka käsikirja ja muusika autor. Peaaegu igaüks meist tunneb ära tillukesi vuntse, jalutuskeppi, lohisevaid kottpükse, liialt suuri kingi ja musta kõvakübarat kandva tragikoomilise ränduri. Tegelikult oli too naljaka välimusega mehike, Charlie Chaplin, 1920-ndatel meie planeedi tuntuim isik. Ta sündis ja kasvas väga vaeses keskkonnas ja pidi eluga toime tulemiseks juba maast madalast lavalaudadel töötama. Kuna ta näitlejast ema kasvatas üksi kahte poega, aitas Charlie juba 8 - aastaselt perele elatist teenida. 17- aastaselt oli ta juba kogenud esineja. 1918. aastal tegi ta midagi ennekuulmatut: 29 aastasena kirjutas ta alla meelelahutusäri esimesele miljoni-dollarilisele lepingule. Charlie Chaplin olevat kunagi osalenud konkursil, mille eesmärgiks oli välja selgitada parim Chaplin. Ega tal väga kehvasti ei läinudki. Sai igati auväärse neljanda koha.
sallinud ennast kui kirjanikku. Ta tundis, et petab lugejat, on halvem kui teised ja kujutas endale pidevalt ette lauseid, mis peaks olema ta hauaplaadil: ,,Siin puhkab Trigorin. Oli hea kirjanik, kuid kirjutas halvemini kui Turgenev." Tundus, et Niinale ei läinud korda teiste inimeste arvamus, algaja näitlejana leidus temas julgust pöörata selg oma perekonnale, minna ära kodukohast, et alustada oma elu lavalaudadel. Esialgu oli ta kehv näitleja, kuid ta ei andnud alla ka siis, kui mees ta hülgas ja laps suri ta pingutas oma tuleviku nimel. Tema unistus täitus ja temast sai elukutseline näitleja, kes pidevalt areneb, ning mulle kui lugejale tundus, et hiljem ta ei teinud oma tööd tuntuse pärast, vaid ta tõesti nautis seda, mida teeb. Meie ümber on palju inimesi, kes enda seatud eesmärkideni kunagi ei jõua. On inimesi, kes
Kontserdiarvustus 13. detsembril 2007. aastal laulis rahvusooperi Estonia esibariton Jassi Zahharov (53) Vändra Kultuurimajas Eesti estraadiklassikasse kuuluvaid palasid. Zahharov, keda nimetatakse torkivate silmadega meheks, ei hoia publiku ees tagasi ühtegi emotsiooni. Ta esineb südamega nii kultuurimaja saalis kui rahvusooperi lavalaudadel. Ka mina sain jällegi tõdeda ( olles kolmandat korda tema kontserdil ), et mees laulab südamest südamesse. Jazzi Zahharov ( sündinud : 29. V 1954 Tartu ) on laulja, täpsemalt bariton. Lõpetas 1979.a Leningradi Music - Hall´i stuudio, on täiendanud end Riias K. Zarinsi juures. Laulis 197275 ,,Vanemuise" teatri kooris ( vaheaegadega ), olnud 1980-97 ,,Vanemuise" ja aastast 1997 ,,Estonia" solist, esinenud ka oratooriumi- ( Orffi
Dekoratsioonideks oli üks laud, millel üks joogiklaas veega juhuks kui Peeter Ojal juhtub jutuajamisest kurk kuivama ja üks tool. Lihtne lavakujundus, hea ja humoorikas tekst aitasid tähelepanu hoida näitlejal ning peaosatäitja sai maksimaalse võimaluse särada, millega ta ka 100% toime tuli. Nagu öeldakse, lihtsuses peitub võlu, nii oli ka selle etenduse puhul. Oli kohe aru saada et, heli peale oli pandud väga suur rõhk, et kõik saalisviibijad kuuleksid ja saaksid aru, mida lavalaudadel räägitakse. See oli ka muidugi loogiline, teades et tegemist on monotükiga ja lavaline tegevus piirdub peamiselt ainult kõnega. Kõik mida Peeter Oja rääkis ja ütles, oli väga selgesti kuuldav ja arusaadav. Midagi ei läinud kaduma ega kandunud kõrvast mööda. Kokkuvõte Kuna monoetendused on mulle igati meeltmööda ning ka komöödiazanr üks lemmikumaid, siis oli teatritükk igati nauditav ja kultuurilist rahulolu pakkuv. Lisaks oli ta ka
Vastavalt Riigikogu otsusele 20. oktoobrist 2005 on Eesti Muusikaakadeemia ümber nimetatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaks. Töö Jan Uuspõld on kahtlemata üks viimaste aastate Eesti populaarsemaid näitlejaid. Näitlejahariduse sai ta Eesti Kõrgemas Lavakunstikoolis, peale mille lõpetamist asus tööle Eesti Draamateatrisse. Ta on naerutanud publikut üheaegselt nii kinolinal, teleekraanil kui ka lavalaudadel. Laiema üldsuse huviorbiiti tõusis ta kindlasti Zorro tegelaskujuga komöödiaseriaalis "Wremja". Oma näitlejatööga sai Jan ka palju tunnustusi. Esimese sai ta 2001. aastal Eesti Raadio näitlejapreemia parima kuuldmängurolli eest (Jörgen "Linnud", Karl Raismik "Noored hinged", Ekke "Domini Cane") Teise tunnustuse sai Jan 2003. aastal Suur Ants, Eesti Draamateatri kolleegipreemia parimale meespeaosatäitjale (Osvald Alving "Kummitused")
tema naise vaidlust. Sellist elu ise küll kunagi elada ei tahaks. Samuti oli ülinaljakas teda laulmas kuulda, kuna üldjoontes tabas ta küll viisi ära, aga suutis ka täiega mööda panna, nagu tõeline joovastuses fänn kunagi. Veel meeldis mulle väga see, et tema puhul ei olnud aru saada, kas läks keel sõlme või pidigi ta vahel kokutama, sest üldmulje jäi loomulik. Huvitav, milline Teppart tegelikus elus on? Iga kord, kui ma teda lavalaudadel näen, küsin enda käest sama küsimust ning iga kord on ta ju ometi erinevas rollis. Järelikult näitleja tunneb oma tööd ning on igati austust ning tunnustust väärt. Tepparti kõrvale sobis nagu valatult Allit mängiv Piret Rauk. Minu jaoks oskas tema neist kolmest kõige paremini emotsioone edasi anda, eriti, kuna Allil tundusid need iga hetkega muutuvat. Kord itsitas ta heatahtlikult oma mehe lolluste üle, seejärel oli pisarateni haavunud
juulil 2005. aastal. Hetkel ootab Evelin last, kes peaks sündima märtsis. (Rasestumise tõttu ei saanud ta ka täitsa peaosa uues muusikalis "Pipi Pikksukk". Teda paluti asendama "Kodu keset linna" tuntuks saanud Kadri Adamson. Alates 2002. aastast asus Evelin Pang tööle Tallinna Linnateatrisse. Sama tegid ka tema kuus kursusekaaslast, kaasa arvatud Evelini parim sõber Hele Kõre. Evelini rollid Linnateatri lavalaudadel: · Neegrinukk Ella, Konn - A. Tolstoi / E. Nüganen "Burattino", diplomilavastus 2000 · Juta, Juuli, Noor helikunstnik - E. Vilde "Tabamata ime", diplomilavastus 2001 · Katherine - A. Dumas / E. Nüganen "Musketärid - kakskümmend aastat hiljem", 2001 · T-Anne, Ben - J. Martin "TSEHHOV & show-bisnis", diplomilavastus 2001 Elisabeth Goldtberg - W.A. Mozart / Fr.W
on nokk pea külge kleebitud. Kuid pidin oma arvamust muutma, kui Apinist laval nägin. Lihtsalt hallikad riided ja nokamüts, piiratud sõnakasutus, kuid milline näitlemine! Kindlasti oli just tema selles etenduses minu lemmik. Kui lavale ilmus Mardu vanaema Mummi, tekkis tunne, et palgatud on ehtne talunaine. Mummi rollis oli Aime Käen ning mõtlesin, et on kaks võimalust ta kas võttis saarte murraku kursusi või ta räägibki nii. Kohati tekkis tunne, nagu mu vanavanaema oleks lavalaudadel taas ellu ärganud. Arvan, et selle murraku kasutamine andis talle tohutu eelise, sest tihti seostatakse saare elanikke just keelemurdega. Mardu ema Luigit mänginud Aili Salong oli minu arvates seekord lavalolijatest nõrgim. Ta ei olnud halb, aga teised näitlejad tegid paremat tööd. Siiski andis ka Salong, nagu kõik teisedki näitlejad, väga hästi Luigi olemust edasi. Ta oli naine, kes lihtsalt vantsis läbi elu, igatsedes
Tellimise peale tehtud improvisatsioonid olid leidlike situatsioonide, tabavate karakterite ning elava sõnastusega. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére'ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Elu viimase viieteistkümne aasta jooksul, viibides taas Pariisis, lõi Moliére 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliére suri 17. veebruaril 1673. aastal teatri lavalaudadel. Kuigi kirik keelas tollal näitlejate matmise pühitsetud mulda, maeti Moliére Louis XIV käsul siiski St.-Josephi kalmistule. Kuninga korraldusel ühendati Moliére'i teater kahe teise trupiga Prantsusmaa rahvusteatriks, Comédie-Francaise'iks. 4 5 LOOMING Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara
parimas vormis. Ei osata ennast hinnata erapooletult ja analüütiliselt ning kiputakse oma vormi ja jõusaalis kasutatavaid koormusi võrdlema teiste saalis treenijatega, kes aga ei valmistu võistlusteks. Siis võibki tekkida väärarvamus, eriti veel kui kõik kaastreenijad tunnustavalt seljale patsutavad. Tihti ei mõisteta seda, et sellest tugevast jõusaali-vormist on veel väga pikk tee viimistletud lavavormini. Lavalaudadel peavad lihaste kõik lihaskiud olema nähtavad mistahes nurga alt vaadatuna. Üksnes sellest ei piisa, kui lihased on suured, veresooned punnitavad välja ning rasvaprotsendi mõõtur näitab väikest numbrit. Rasv peab olema kadunud ka sügavalt lihasrakkude vahelt, et lihased näiksid kuivad ja viimistletud. Enesekontrolli puudumine Kui eesmärgiks on lihasmassi säilitamine samaaegse rasvade põletamisega, tuleb dieet planeerida nii, et ei tekiks liiga suurt energiapuudust. Dieet ei salli
Lisaks süzeele oli valitud ka kehvad solistid. Paljud lauljad ei mõistnud helilooja uut stiili, Alfredo osatäitja oli sel hetkel lihtsalt kehvas vormis ning kangelannat Violettat mängis lopsakas ja tervisest pakatav sopran, kes kuidagi ei sarnanenud haprale, surevale Violettale. Aasta hiljem, 6. mail 1854 toodi ,,La Traviata'' taas lavale koos teiste solistide koosseisuga. Seekord saatis etendust tohutu menu, mida ennem poldud Veneetsias nähtud. Rahvusooper ,,Estonia'' lavalaudadel on Verdi tuntud ooperit mängitud peaaegu sada aastat. Praegune lavastus esietendus ,,Estonias'' 19. detsembril 1997. aastal ning on väikeste vahedega mängitud tänaseni. Dirigent Oksana Lõniv Oksana Lõniv lõpetas 2003. aastal Lvivi Nikolai Lõsenko nimelise Riikliku Muusikaakadeemia dirigeerimisklassi, mis asub Ukrainas. Õpingute kõrval tegutses ta ka Lviv Ooperi- ja Balletiteatri peadirigendi assistendina. 2004. aastal osales ta Gustav Mahleri nimelisel dirigentide võistlusel
Samuti on heliloojad käsikellamuusikast väga huvitatud. Nad otsivad uusi väljundeid ja seetõttu ma arvan, et käsikellamuusika hiilgeajad on alles ees, nagu see oli ka 18. sajandil, mil iga enesest lugu pidav ja vähegi kultuurne inimene tegeles käsikellamänguga. Aivar Mäe, Juuni 2007 Arsise kontsertsari ,,Südamlikud jõulud" Käisin 27. detsembril Valga Kultuuri- ja huviala keskuses Arsise kontserdil ,,Südamlikud jõulud. Saal oli inimesi täis ning lavalaudadel olid juba kellad valmis, mis olid erineva kuju ja suuruse ja kõlaga. Kõigepealt astus lavale Arsise noorteansbel ja esitas lood: 1. Borganov (Tsaikovski) 2. Legend 3. Aastaaegade sünd ,,Oktoober" 4. Päkapikkude marss 5. Ungari tantsude süüd nr 5 (Brahms) Seejärel astus lavale Arsise seeniorite grupp ning esitas: 1. Mu süda ärka üles 2. * Ave Maria (Schubert) 3. *Ave Maria (Bach) 4. Ball (Bizet) 5. Vaid see on armastus (O.Ehala) 6
lõpus, et teha head muusikat, mis selleks hetkeks veel tegemata oli. Algses koosseisus mängisid: Karl-Gustav Kello bassi/kontrabassi, Sven Schmeimann trumme, Juss Kaarepere kitarri ja Märt Ääremaa saksofoni. Mikrofonide taga oli peale Tommyboy ja Mai ka Alko oma riimidega. 2006 aasta kevadel ja suvel avanes suurepärane võimalus esineda Tommyboy albumi ,,Suur pilt" esitluskontsertitel üle Eesti - sellest sai ka bändi esimene tuleproov lavalaudadel. Samal suvel võttis ansambel endale selle palju segadust tekitava nime: ,,Külalised" ja sügisel muutus ka koosseis: Juss ja Märt pühendasid ennast jäägitult Ska Faktorile ja uueks külaliseks tuli Joel-Rasmus Remmel klahvpillidega. Seninägematu hooga otsisime rütme, meloodiaid ja saundi, mis oleks meeldiv ja meeldejääv. 2007 aasta alguses liitusid Külalistega Raivi Rohumets (kitarr) ja Tarmo Kiuru (perkussioon). Meie flirt jazzi ja räpiga laienes millekski
kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis taanduma 19. sajandi operetti. Üle maailma tuntud muusikaliteatrid on tänapäeval ka West Endis Londonis ning paljudes teisteski metropolides. Esimesteks Eestis etendunud moodsateks muusikalideks võib pidada lavateoseid "Minu veetlev leedi" (1963), "West Side'i lugu (1964) ja "Suudle mind, Kate" (1966).[1]. Eesti lavalaudadel on etendunud ka teised 20. sajandi tippteosed nagu "Kassid", "Hüljatud", "Miss Saigon", "Helisev muusika", "Oliver!", "Jeesus Kristus Superstaar". Hüljatud "Hüljatud" (pr Les Misérables) on prantsuse autorite Claude-Michel Schönbergi ja Alain Boublili muusikal, mis põhineb Victor Hugo samanimelisel romaanil. Maailmaesietendus oli 1985. aastal Londonis; Broadwayle jõudis muusikal 1987. "Hüljatud" on üks kõigi aegade edukamaid muusikale, mis püsis Broadwayl
Edrik Kerge paarisõnaga eellugu 2008.aastal 3.aprillil esietenduvale " Minu veetleva leedi" esietenudsel : Peaaegu nelikümmend viis aastat tagasi, kui 1963ndal aastal "Minu veetlev leedi" "Estonias" lavale jõudis, oli veel suhteliselt noo balletisolist samas teatris, kes selataga mitmeid "pirintsi" ja muid "tähtjaid" balletirolle, ning kel "etole du ballette sovietique'ina" käidud nii Prantsusmaal, Sveitsis, India, Nepaali ja veel igatsorti lavalaudadel esinemas. Ega mind koduteatri operetilavastused eriti paelunud. Minu arvates olid nad sageli... Aga see selleks. "Leedit" tuli lavastama "keegi" Voldemar Panso, kellst olin loomulikult üht-teist kuulnud, tema lavastusigi näinud, kuid minu jaoks ja arvamustmööda oli ta tollal sõna otseses mõttes lihtsalt hireakas, kauge sõnateatri 43-aastane kuulus lavastaja, teatrikooli rajaja ning pedagoog. Ei osanud tollal undki näha, et temast saab kord
Eeskujudeks on Tammsaarel olnud Hebbeli ja Kaiseri Juuditi-töötlused. Kuigi Tammsaare on järginud piibli süzeed (osade muudatustega Nimetu sissetoomine), siis läbib näidendit moodne psühholoogia (freudism). "Juuditis" on liikuvaid massistseene ja uhkeid pidusööke, piiblikeele vägevat kõma ja efektseid stiliseeringuid. Näidendis võib ära tunda osasid ekspressionismi mõjusid (massid, üldnimed). Petuulia piiramise hädad kajastavad kaudselt muidugi maailmasõja koledusi. Lavalaudadel on teost lavastatud harva ning tavaliselt erinevate rõhuasetustega (sotsiaalne, armastus, filosoofiline). Tammsaare teiseks näidendiks on allegooriline draama "Kuningal on külm" (1936), kus muinasjutuliseses süzees kritiseeritakse Euroopa ja Eesti kaasaegseid suundumusi (fasism, totalitarism). 21. Hugo Raudsepp näitekirjanikuna (,,Mikumärdi", ,,Vedelvorst"). Vabariigi kõige populaarsem näitekirjanik oli Hugo Raudsepp (18831952), kes alguses
kirjeldada on tema teosed jäädavalt kirjandusklassikasse jäädvustanud. Tsehhov on samuti tuntud oma rõhuasetustega dialoogidedele ja kaudsele tegevusele. Tihtipeale ei toimu tema näidendite kõige tähtsamad tegevused laval või silmale nähtavalt. Huvitavad situatsioonid jõuavad teatrihuvilisteni läbi tegelaste juttude ja kahekõne. See Tsehhovi idee kaudsest tegevusest on väga palju kasutusel ka tänapäeva teatris. Tsehhovi näidendeid on palju mängitud ka Eesti lavalaudadel. Juba 1980. aastal etendas Vanemuine "Onu Vanjat". Uue Eesti Vabariigi ajal on etendatud näiteks teoseid "Kajakas", "Kirsiaed", "Kolm õde" nind muidugi veelkord ka ,,Onu Vanjat". l l lNäidendid l"Ilma isata" (1878) l"Kajakas" (1896) l"Ivanov" (1897) l"Onu Vanja" (1899) l"Kolm õde" (1900) l"Kirsiaed" (1904)
Kuusbergi romaani alusel sündinud „Südasuvi 1941”, 1970, ja filmi „Nürnbergi protsess” lavatõlgendus „Protsess”, 1975). 1960.–1970ndate teatri kohta on samas väidetud, et „poliitiliselt mõjusid ka puhtinimlikud filosoofilised kategooriad” (Unt 1990: 4). Intrigeeriv oli nõukogude-aegse teatri topeltkodeeritus või kahekordne politiseeritus: võõrvõimu ideoloogiline surve kunstile vs. sümboolne õõnestustöö lavalaudadel (Pesti 2009: 35, 42–47), kusjuures sel puhul võis nii mõnigi kord tunnistada lavastuste esteetilises plaanis teatud lõivu maksmist. Kokkuvõttes on põhjust soostuda Ida-Euroopa kontekstist pärit vastavatel näidetel põhineva seisukohaga, et üldiselt teatrit pigem kasutati poliitiliselt kui loodi poliitilist teatrit (Barker 1992: 25). Lähtudes variandist kirjutada teatriajalugu kui (tipp)lavastuste ajalugu ja pidades silmas skaalat
August Mälk suutis rahvalikku koodi tabada ka draama vormis. Dialoogi kirjutamise oskuse. Mälgu draamatekstid said 1930ndate populaarseteks, eriti ,,Vaese mehe ututall" (1932) Tallinna Töölisteatris. Veel näidendid: ,,Mees merelt", ,,Häda õnnega". Jätkab ka sõja ajal poliitilise sisuga näidendid ,,Lõuna tuul" nt Pagulaskirjandus (august Mälk läks Rootsi) seal paistab ka silma. Lõbusas komöödilises vaimus 1930ndad läbitakse.Tõde ja õigus, mahtra sõda jne mängiti samuti lavalaudadel läbi. Rahvusliku raudvara traditsioon on laialt näha. 14. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944. Proosalähedased modernismi katseid Sütiste jmt. Proosa hakkab luulet mõjutama realismiga. See oli üheks põhijooneks. 1920ndate lõpul esinesid näited järjekindlast realistlikust kujutustehnikast. 1930ndate alguses ühiskonnakriitiline luule, mida võib nimetada ka uueks ajalauluks. Tegemist oli laadilt heterogeense ilminguga, mida muust selleaegsest luulest pole lihtne
annaabi.ee 
