,,TUNDMATU SÕDURI HAUD".......................................................................................3 SISSEJUHATUS..................................................................................................................4 1. ELULOOLISED TÄHISED.............................................................................................5 2. LUULEVAATED.............................................................................................................7 3. DEBORA VAARAND TÕLKIJANA..............................................................................8 4. ,,ÖÖVIIUL".......................................................................................................................9 5. KOKKUVÕTE.................................................................................................................10 6. KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................11
Kerkis esile realistlik isik ,,Kaheksa jaapanlannat", Mati Unt ,,Võlg", noorsoo lemmikuks sai Mati Unt elu käsitlevate lühiromaanidega. 1970 Luule igapäevased inimlikud nähtused, Debora Vaarand, Ellen Niit, Debora Vaarand ,,Tuule valgel", Ellen Niit Draama keskmes oli ühiskonna j keskpunktis olid kassetiautorid, vabavärss, Kersti Merilaasi, Hando Runnel, ,,Maailma pidevus", Kersti Merilaasi ,,Antud ja vahekord, samuti ajaloo ja mälu ökoloogiline mõtteviis Jürdi Üdi, Lennart Meri võetud", Hando Runnel ,,Avalikud laulud", Jüri Üdi problemaatika. Ehkki kirjanduse
Lastekirjanik. Ralf Parve noor tõusev täht Nõukogude luules sellel ajal. Luulekogu ,,Sõduri südames". Ilmi Kolla lüürilises ja isiklikus laadis. Uno Laht segane ja vastuoluline tegelane läbi Nõukogude aja. Kirjutas satiirilist luulet 1950ndatel. Kogu ,,Sinelitaskust seanahkse portfellini" (1958). Uute hoiakuteni välja jõudmine. 29. Stalinistlik kirjandus ja sellest lahtiütlemine: Juhan Smuuli ja Debora Vaarandi looming. Smuul ja Vaarand osalesid stalinismi kehtestamisel Eesti kirjanduses, kuid olid ka autorid, kes suutsid uusi suundi stalnismist avaramatele aladele arendada hilisemas loomingus. Juhan Smuuli (1922-1971) isa suri varakult. Ta otsis uut isakuju, mille leidis Stalini isiksus. Suunas end ümber. Religioossus oli Smuulile kodust tuttav, tundis hästi Piiblit, kasutas palju Piibli kujundeid. Need kujundid said uut moodi väärtuse. Luulekogu ,,Karm noorus" (1946) ilusad luuletused. Suuresti kirjutatud sõja ajal
Kahetähenduslik pealkiri, ridadevaheline poeetika. Ellen Niit vabavärsiline luule, läheb ajavaimuga kaasa. Traditsiooniline laad. Tähtis lastekirjandus. Ain Kaalep vabavärss ja eksperimentaalne luule, hiljem klassikalise luulekunst. Ka luuletõlkijana suur mõju (antiikkirjaduse tõlkimist). 2 selgemalt teenäitajat: Jaan Kross (eksperimentaalsed võtteid, vabavärssi, nõukogulikku retoorikat, satiirile luule) ja Debora Vaarand (klassikalised väärtused). Niit ja Kaalep kehastavad klassikaliste väärtuste tagasitulek kirjandusse. Siis veel: Alliksaar, Rummo, Luik, Traat, Arvi Siig (populaarne linnulaulik) ja Kaplinski. 3. Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (19231966) loomingu haripunkt 1950ndatel ja 1960ndate algupoolel. Looming, mis ei tahtnud sulanduda sulaaja pilti (formaadist väljas ja tegutseb oma reeglite järgi). Krullile sõnul on ühe kirjaniku sees on kaks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
