Kliiniline psühholoogia konspekt (0)

Kliiniline psühholoogia

Normaalsus ja ebanormaalsus kliinilise psühholoogia kontekstis

• Subjektiivne norm – lähtutakse iseendast
  
• Normatiivne lähenemine – normiks täiuslikkus
  

Sotsiaal-kultuuriline lähenemine – normiks on see mida teeb enamus inimesi ühiskonnas

• Iga kultuur vastandab oma liikmete individuaalsed erinevused, mis tähendab, et enamus inimesi kaldub mingil määral kõrvale kultuuri iseloomu ideaalis
  
• Suuremad kõrvalekalded vajavad spetsiaalseid sekkumisprotseduure, mis tõttu võib igast kultuurist leida psühhoterapeutilise funktsiooniga maagilisi religioosseid ja ilmalikke tegevusi. (püüavad seeläbi hädas olevad indiviidi aidata)
  

Statistliline lähenemine – vaatab teatud probleemi jaotuvust populatsioonis ja tõlgendab normaalsuse näitajana keskmisele lähedasi skoore

• Peamine ülesanne on saada standardiseeritud andmed probleemidest, mis eristab normaalseid ja ebakohaseid käitumis
  
• Standardiseeritud skoorid – on vastavalt statistilisele jaotusele ümber arvutatud toorskoorid, mis näitavad indiviidi paiknemist normgrupi suhtes
  

• Kliiniline norm põhineb spetsialistide arvamusel
  
• Ebanormaalsuse tunnused (sümptomid) ja nende häirivuse astme on spetsialistid kokku leppinud
  
• Kokkuleppe aluseks on erialateadmised – kliiniline kogemus, teadusuurimused, teooriad
  
• Ebanormaalsuse tunnused ja kriteeriumid on diagnostikajuhistes kirjas (RHK -10; DSM-IV)
  

Mis on normaalne käitumine?
Ebanormaalsuse piirid muutuvad aja jooksu, seetõttu ei püüagi tänapäeva õpikud ega häirete diagnostikajuhised ebanormaalsust defineerida vaid annavad momendil kehtiva häirete loendi koos tunnuste ja kriteeriumitega (nt homoseksuaalsus)

• Vaimse häire esimeseks kriteeriumiks on võime täita sotsiaalset rolli nt ise toimetuleku oskus
  
• Teine kriteerium o net inimene ise ei saa sinna midagi parata ja ta ei saa terveks end lihtsalt kokku võttes („tule välja ja hakka midagi tegema“ depressiooni puhul ei ole võimalik end lihtsalt kokku võtta)
  

Millised psüühika- ja käitumishäireid esineb?
Rahvusvaheline Häirete Kvalifikatsioon ehk RHK

Psüühikahäirete seletuse ja ravimise ajalugu

• Demonoloogiline lähenemine – kõik haigused tulevad deemonitest, šamaanlikud riitused, et kurja välja ajada, kolba sisse augu puurimine , pühad koopad ja templid
  
• Somatogeenne lähenemine – ebanormaalseid käitumise põhjuseid tuleb otsida kehalisest patoloogiast
  
  • 4 kehavedeliku doktriin – ideaalne temperament kui 4 tasakaal
    
  • Melanhoolia kui musta sapi liigne eritus
    
  • Raviks kas aadri laskmine, oksendamine või kõhulahtisus, kaaniravi.
    
• Pime aeg 13.-16. saj – demonoloogia taassünd, nõiajaht
  
  • 15.17 saj spetsiaalsed varjupaigad – vaimuhaigete isoleerimine, kuid seal olid ka suguhaiged, vangid jne
    
• Humanistlik paradigma 18. saj
  
  • Julgeti öelda et vaimselt haiged inimesed on ka normaalsed inimesed
    
  • Raviks: moraalne teraapia – kaastundlik ja lugupidav kohtlemine, värske õhk, liikumine, tööteraapia
    
• Kaasaegse mõtlemise algus 19. saj lõpp
  
  • Rõhutas psühhogeensete tegurite tähtsust, uurisid ja ravisid hüsteerilisi seisundeid
    
  • Hüpnoos
    
• Meditsiiniline mudel
  
  • Kas on teatud neurobioloogilisi mehhanisme mis võivad mõjutada meie psühholoogilist ja sotsiaalset funktsiooni
    

Biopsühhosotsiaalse lähenemise rakendamine

• Kohandatud süsteemide haigusele ja tervisele – kõik organismi tasemed on omavahel hierarhiliselt soetud ja muutus ükskõik millises tasemes mõjutab muutust kõigis teistes tasemetes
  
• Häire hindamisel ja selle ravis tuleb arvesse võtta bioloogiliste , psühholoogiliste ja sotsiaalsete faktorite omavahelist interaktsiooni
  
• Normaalsuse/ebanormaalsuse mõistmiseks peab uurima nii inimest kui keskkonda ning nende kahe vastastoimet
  

Kaasaegne psühhoteraapia

• Katse juhtida ja kontrollida häire aluseks olevaid protsesse, et taastada indiviidi võime osaleda normaalsetes sotsiaalsetes suhetes
  

Jaotus

• Analüütilised – dünaamilised
  
• Kognitiiv – käitumuslikud
  
• Kogemuslikud – ekspressiivsed
  
• Strateegilised – süsteemsed
  

Mis on häire?

• Häire ( disorder )
  
• Haigus
  
• Etioloogia – õpetus haiguse tekkepõhjustest
  
• Patogenees – kuidas haigus kujunes
  
• Etiopatogenees = etioloogia + patogenees
  

DSM-IV mitmeteljeline süsteem

• Telg 1 – põhidiagonoos
  
• Telg 2 – kasuv isiksusehäirde ja vaimne alaareng
  
• Telg 3 – kehaline haigus, mis põhidiagnoosiga seotud n kilpnääre
  
• Telg 4 – psühhosotsiaalsete stressorite tase
  
• Telg 5 –
  

Skisofreenia

Emil Kraepelin

• Dementsia praecox – varajane ja progresseeruv ning vältimatu intellekti alanemine
  
• Dementia praecox jagunes paranoidseks, katatoonseks ja hebefreenseks
  

- inimene

- inimene

Skisofreenia mõiste olevik/tulevik?

• Idee skisofreenia spektri häiretest, sest psühhootilisusele omased sümptomid võivad esineda kerges ja raskes vormis
  
• Skisofreeniaga on seotud stigma mis ei ole alati põhjendatud, skisofreenia kui ALATI geneetilise etioloogiaga krooniline haigus, mis allub raskelt ravile
  
• Samas leitakse et skisofreenial on piisavalt spetsiifilised tunnused, mistõttu spektrina mõtestamine pole põhjendatud
  

Sümptomid

• Omased mitmed erinevat laadi sümptomid – ühel patsiendil ei pruugi ja tavaliselt ei esine kõiki loetletud sümptomeid
  
• Erinevate patsientide kliiniline pilt on väga heterogeenne
  

Positiivsed sümptomid

Midagi lisandub tavafunktsioonidele, funktsiooni liialdatud väljendus

• Luulumõtted – süstematiseeritud väärarusaamad või kujutlused mida on raske ümber lükata ja ei vasta teiste inimeste reaalsusele
  
  • Tihti keskendunud enda tähtsusele, nt suurushullustus (arvatakse et oled popstaar või jumal jne)
    
  • Tagakiusamise efekt – keegi üritab teda taga kiusata , jälitada, talle halba teha
    
  • Kontrollihimu – mõtlemist ja käitumist mõjutatakse väljaspoolt
    
  • Mingi osa maailmast või temast on ära surnud või ei eksisteeri
    

• Hallutsinatsioonid – tajutavad kogemused mis esinevad ilma tegeliku sisendita
  
  • Kuulmise (kõige sagedam), visuaalse, puute, lõhna, maitse valutundlikkuse hallutsinatsioonid
    
  • Meelepete ehk eksitaju ehk illusioon – tegeliku objekti moonutatud taju
    
• Psühhoos – reaalsustunde kadumine, mille tõendiks on kõige sagedamini luulud või hallutsinatsioonid
  

Negatiivsed sümptomid

Mingi sümptom on puudu normaalsest käitumisest

• Motivatsiooni ja tahteaktiivsuse vähenemine – huvi puudumine rutiinsete ja mitterutiinsete tegevuste vastu nt tööl-koolis käimine, enese eest hoolitsemine, hobidega tegelemine
  
• Anhedoonia – võimetus rõõmu ja naudingut tunda
  
• Aloogia – kõne sisu vaesumine , väljendub napisõnalisuses, raskustes sotsiaalses olukorras kohaselt käituda
  
• Afekti lamenemine – emotsioonide väljendamise vähesus, hüpomiimilisus ehk vähe miimikat
  

Kognitiivsed/desorganiseerituse sümptomid

• Seosetu kõne – „sõnasalat“ ehk seosetud sõnad ja fraasid järjest
  
• Seosetu käitumine – väljendub teistele arusaamatus agiteeritud käitumises, ebatavalises riietumisstiilis, lapselikus käitumises, veiderdamises, asjade kogumises jmt
  
• Neuropsühholoogiliselt hinnatuna kognitiivsete funktsioonide häirumine – uuringud on leidnud, et skisofreenia diagnoosiga patsientide neuropsühholoogiline profiil võib olla heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös
  

Skisofreenia kulg

• Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood – esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele
  
• Võib kesta nädalatest aastani
  
• Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon , kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid , hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid
  
• Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad
  
• Esimene psühhoos toimub tavaliselt teismeeas
  

Skisofreenia RHK-10s

F20-F29

F20 Skisofreenia

• Iseloomulikud mõtlemise ja tajumise sügavad häired ning tuimenenud või inadekvaatne tundeelu
  
• Häiritud on kõige põhilisemad funktsioonid, mis annavad normaalsele inimesele tema individuaalse, ainukordsuse ja suveräänsuse tunnetuse
  

Sümptomid

• Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine
  
• Luulumõtted kontrollist ja mõjutusest või hõivatusest
  
• Kuulmishallutsinatsioonid
  
• Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ja täiesti ebareaalsed nagu religioosse või poliitilise identiteedi või üliinimliku jõu ja võimete kohta
  
• Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid
  
• Mõtekäigu tõkestused või seosetus
  
• Katatoonne käitumine nagu rahutus , tardumine jne
  

F20 Paranoiline skisofreenia (kõige levinum)

• Püsivad paranoilised luulumõtted
  
• Hallutsinatsioonid, eriti auditoorsed
  
• Sagedaseimad näited:
  
  • Tagakiusamise-, suhtumis-, kõrge päritolu, missiooni-, kehamuutus-, kiivusluulu mõtted
    
  • Kuulmishallutsinatsioonid, mis ähvardavad või annavad käsklusi; viled, suminad või naer
    
  • Lõhna- või maitsehallutsinatsioonid, seksuaalsed või muud kehalised meelpetted ning harva nägemishallutsinatsioonid
    

F20.1 – hebefreenne skisofreenia

• Juhtivaks on emotsionaalsed häired – lamenenud ja Inadekvaatne meeleolu, itsitamine või enesega rahulolev naeratus, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused , stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant)
  
• Inadekvaatne, impulsiivne , sihipäratu ja maneerlik käitumine – väljaelav
  
• Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu
  
• Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad
  

F20.2 – Katatoonne skisofreenia

• Psühhomotoorsed häired
  
• Diagnoosimiseks peab domineerima üks:
  
• Alanenud reaktsioon välisärritajale ning spontaansete liigutuste vähenemine ( stuupor ) või mutism
  
• Rahutus
  
• Ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine
  
• Negativism – käitub vastupidiselt
  
• Rigiidsus – ühes asendis püsimine
  
• Vahajas paindlikkus – keha püsib teise inimese antud asendis
  
• Käsuautomatism ja sõnade ja fraaside preservatsioon
  

F20.6 Lihtne skisofreenia

• Aeglaselt süvenevad käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda. Süvenevast sotsiaalsest isoleerumisest võib tuleneda hulkumine ning isik võib muutuda enesesse sulgunuks, tegevusetuks ja eesmärgituks
  
• Luulumõtted ja hallud ei ole silmnähtavad
  

F21 Skisotüüpne häire

• Veider käitumine ning mõtlemise ja tundeelu häired, mis sarnanevad skisofreeniale kuid ei ole tüüpilisi skisofreenia häireid esinenud ühelgi haiguse etapil
  
• Kohatu, veider käitumine
  
• Vähene kontakt teiste inimestega
  
• Veidrad veendumused või maagiline mõtlemine
  
• Kahtlustamine või paranoilised mõtted aga ei võta üle
  

F25 Skisoafektiivne häire

• Episoodilised seisundid , kus nii afektiivsed kui ka skisofreensed sümptomid on juhtivad haiguse sama episoodi vältel. Eelistatavalt peaksid mõlemat tüüpi sümptomid esinema samaaegselt
  

F25.0 Maniakaalne skisoafektiivne häire
F25.1 depressiivne skisoafektiivne häire- pidurdatus, unehäired, energia, isu ja kehakaalu langus, süütunne, lootusetus, suitsiidimõtted + mõtete levimine, võõrad jõud proovivad segada või ühtida, teda jälgitakse
Segatüüpi skisoafektiivne häire – bipolaarse afektiivsuse häire + skisofreenia sümptomid

Skisofreenia etioloogia

Mis haiguse põhjuseks võib olla

• Elupuhune levimus on ligikaudu 1%
  
• Võrdsel määral mehi kui naisi
  
• Haigestutakse tavaliselt noorukieas või varajases täiskasvanueas
  

Geneetilised faktorid

• Geeniuuringud pole leidnud kindlaid eelsoodumusega seostatud geene, kuigi on lähemale jõutud huvipakkuvamatele kromosoomidele
  
• Uuringute järeldused: tegu on mitmete võimalike geenide ja erinevate keskkonna faktorite interaktsiooniga
  

Keskkondlikud faktorid:

• Sünnikomplikatsioonid nt hapnikupuudus
  
• Raseduse ajal ema põetud viirushaigused / gripp ja alatoitumine
  
• Ainete tarvitamine – paljudel ka sõltuvushäire
  
• Psühhosotsiaalsed faktorid – stressoorsed elusündmused, linnas sündimine/kasvamine, immigreerumine
  
• Perekondlikud faktorid – teatavad suhtlusviisid või käitumisviisid peres on seotud psühhootiliste sümptomitega
  
  • Liialdatud emotsioonide väljendamise teooria – vaenulikkus, kriitilised kommentaarid, liigne emotsionaalne kaasatus
    
  • Kommunikatsioonihäiretega pered - perede püsiv omadus, kel on psühhootilise häirega järeltulijad. Lapsel on raske mõista või jälgida omavahelise suhtluse sisu nt järsult lõpetatud laused või mõtted, vastuolulised situatsioonide tõlgendused, valesti või kummaliselt fraaside kasutamine või omapärase loogika kasutamine
    

Ajuga seotud faktorid

• Dopamiini hüpotees – skisofreenia sümptomid on seotud dopamiini regulatsiooniga erinevates aju piirkondades
  

Kuidas jõuti?

• Antipsühhootikumine – blokeerivad dopamiini retseptoreid – skiso sümptomid vähenevad
  
• Amfetamiin – dopamiini aktiivsuse tõus – psühhoos
  

Kuna sümptomeid on nii palju erinevaid on olnud raske seda uurida ja tulemuslikku ravi välja töötada

Skisofreenia ravi

• Krooniline haigus
  
• Antipsühhootilised ravimid – aitavad kontrollida psühhootilisi, positiivseid sümptomeid (luulumõtted ja hallutsinatsioonid), aga mitte eriti negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid
  
• Psühhoteraapia
  
  • Pereteraapia
    
  • Kognitiiv-käitumuslik teraapia
    
  • Sotsiaalsete oskuste treening
    
  • Ei sobi psühhoanalüütiline teraapia
    
• Kõige tulemuslikum = ravi + psühhosotsiaalne sekkumine
  

Skisofreenia KKT

• KKTga saab vaidlustada düsfunktisonaalseid mõttemustreid, käsitleda hallutsinatsioonide tõlgendamist, genereerides neile alternatiivseid aktsepteeritavaid seletusi
  
• Kognitiivse teraapia eesmärkideks
  
• Toetada kohanemist igapäevaeluga
  
• Õppida ära tundma tagasilanguse märke
  
• Omandada lõdvestumistehnikaid, et stressi ja ärevusega toime tulla
  
• Idenfitseerida düsfunktisonaalseid mõttevigu, mis võivad tugevdada katastroofilist või luululist mõtlemist
  
• Õppida toime tulema negatiivse tagasisidega sotsiaalsetes olukordades , lahendama konflikte
  
• Soodustada ravisoostumust nt ravirežiimide kinnipidamist – et ei lõpetaks ravimite võtmist kohe kui aitavad
  

Ravi

• Hallutsinatsioonid – normaliseerida kogemusi, tugevdada toimetuleku stratreegiaid
  
• Luulumõtted – alaneva noole tehnika, luulu osas delikaatne sokraatiline küsitlemine, luulumõtete testimine
  
• Tahteaktiivsuse, motivatsiooni vähesus – käitumuslik enesejälgimine (päeviku pidamine), aktiivsuse planeerimine
  
• Anedoonia – kohustuse/naudingu hinnangud tegevustele
  
• Afekti lamenemine – sotsiaalsete oskuste arendamine
  

Skisofreenia pereteraapia

Eesmärkideks:

• Harida perekonda psühhootiliste häirete diagnooside, levimuse, etioloogia osas
  
• Anda infot ravimite kohta ja selgitada kuidas ravirežiimi hoida
  
• Kuidas märgata tagasilanguse tunnuseid ning määratleda ja toime tulla stressiallikatega
  
• Sotsiaalsete oskuste treening, kuidas märgata ja lahendada peres esinevaid probleeme
  
• Kuidas jagada kogemusi ja vältida enda või haige pereliikme süüdistamist tema sümptomites ja nende tagajärgedes
  

Meeleoluhäired

Depressiivne episood ehk depressioon

Põhitunnused:

• Alanenud meeleolu
  
• Huvide ja elurõõmu kadumine
  
• Kõrgenenud väsitatavus ja vähenenud aktiivsus
  

Teised üldnähud:

• Tähelepanu ja kontsentratsionivõime alanemine (raamatu/ajalehe lugemine on keeruline sest mõte läheb enda seisundile)
  
• Alanenud enesehinnang ja eneseusaldus
  
• Süü- ja väärtusetusetunne (võib minna ka psühhoosisesiundisse, tunneb et mingid katastroofid on tema süü)
  
• Trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, elab ainult minevikus ja kardab et tema seisund ei möödu
  
• Enesekahjustuse- või suitsiidimõtted või -teod
  
• Häiritud uni (ärgatakse vara või häiritud unetsükkel)
  
• Alanenud või suurenenud söögiisu/kehakaalu langus või tõus
  

Välised ilmingud:

• Vähe miimikat, liigutusi, juttu
  
• Aeglased liigutused
  
• Palju nuttu
  
• Vaikne hääl
  
• Kurb näoilme, longus poos, vähe silmsidet , vaatab maha
  
• Peab kestma 2 nädalat vähemalt
  

Eristatakse

F32 Kerge depressioon

• Vähemalt 2 sümptomit + 2 lisa sümptomit
  
• Ükski neist ei tohi olla tugevasti väljendunud
  
• Mõningaid raskusi igapäevases töös ja suhtlemises, kuid töövõime ei ole täielikult kadunud
  

F32.1 Mõõdukas depressioon

• Vähemalt 2-3 põhisümptomid + 3-4 lisasümptomit
  
• Osa sümptomeid tugevasti väljendunud (distantseerunud, ei suuda keskenduda, asjade edasi lükkamine
  
• Harilikult on märgatavaid raskusi töös, suhtlemises ja kodutegevustes
  

F32.2 Raske depressioon psühhootiliste sümptomiteta

• Kõik 3 põhisümptomit + 4 lisa
  
• Osa sümptomeid peaks olema tugevasti väljendunud
  
• Ei suuda jätkata oma tegevust või kui siis väga piiratud ulatuses (ei tõuse voodist , ei käi tualetis, väga väsinud ja igasugune pingutus on väga raske)
  

F32.3 Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega

• Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor
  

Unipolaarse depressiooni levimus

• Elu jooksul u 20% elanikkonnast
  
• 4% lastest, 10-20% noorukitest
  
• 25%-l uus depressiooni episood esimese aasta jooksul, 40%-l kahe aasta ja 70% 5 aasta jooksul
  
• Igal uuel sünnikohordil risk suurenenud
  
• Noorukite depressioon on tänapäeval suurenenud, vanasti u 15%.
  
• Ühiskonna tekitatud, sest nõudmised on hulga suuremad kui materiaalselt võimalik on
  
• Üks episood tõstab teise episoodi toimumist umbes 5 korda – krooniline
  

Sünnitusjärgne depressioon

• Lapsed kelle ema on depressiivne ei saa õppida tundeid või emotsioone, kiindumussuhtes võib tekkida defitsiit ja nad ei oska ise enda ega teiste emotsioone mõista
  
• Võib tekitada ka lastele depressiooni, seetõttu suure luubi all sünnitusjärge depressioon
  

Sesoonne depressioon

Tüüpilised ilmingud

• Energia vähenemine
  
• Suurenenud unevajadus ja söögiisu, mis väljenduvad eelkõige tungis süsivesikurikaste toitude järele
  
• Vähenenud stressitaluvus ja enesetõhususetunne
  
• Spetsiaalsetest suhetest eemale tõmbumine
  
• Ilmuvad sügisel/talvel, kaovad kui kevadel päike tuleb või suvel (harva võib tekkida ka just suveks)
  
• Häire tekkimiseks peavad sümptomid olema ilmnenud vähemalt kahel sügistalvisel perioodil ja taandunud suveperioodiks
  
• Sümptomid varieeruvad indiviiditi oma kulult ja raskusastmelt kestes paarist kuust kuni poole aastani
  
• Ravi – valgusteraapia, füüsilise aktiivsuse suurendamine ja trennis käimine (isegi kui on raske)
  

Düstüümia

• Alanenud meeleolu suure osa päevast kestusega vähemalt 2 aastat
  
• Kaasnevad vähemalt 2 järgmist sümptomit
  
• kehv söögiisu/ülesöömine
  
• vähenenud energia/väsimus
  
• madal enesehinnang
  
• kontsentratsiooniraskused, otsustusraksused
  
• lootusetusetunne
  
• sümptomivaba periood ei ületa 2 kuud
  
• tekitab märkimisväärseid raskusi psühhosotsiaalses funktsioneerimises
  
• ei jäta ära suhteid teistega kuid suhetes on palju konflikte sest ta tunneb et teised ei mõista teda
  

Depressioonile omased infotöötluskalded

• Depressioon mitte ainult ei muuda seda kuidas me end tunneme vaid ka seda kuidas me tajume endid ja maailma
  
• Süstemaatiline tähelepanu ja meenutamise kalle: märgatakse ja meenutatakse infot mis vastavuses meeleoluga st negatiivse kinnistumine ja positiivse mitte-tähelepanemine
  
• Tähelepanu suunatud iseendale , keskendumine oma mõtetele ja enda seisundile vähendab väliste märkide tähelepanemist
  

• Depressioon on nakkav, depressiivse inimesega rääkimine mõjutab end väga palju.
  
• Väga rutiinne elu, lemmiktegevuseks on magamine sest siis ta ei pea mõtlema
  
• Kannatused on ka unenägudes
  
• Ennast isoleerides ei sa teistelt ka hoolt
  

Õpitud abituse mudel

• Inimesel kujundatakse passiivne käitumine
  
• Depressiivsed inimesed näevad sündmusi globaalsena, näevad et midagi ei juhtu ja omistavad halvad sündmused endale mitte ei süüdista teisi (nõme õppejõud)
  
• Kõik mis ma teen ei anna kontrolli asjade üle – tekivad abituse sümptomid:
  
• Passiivsus, kognitiivne defitsiit, kurbus , ärevus, vaenulikkus, agressiivsuse langus, isu langus, neurokeemiline muutumine, haigestumise tõus, enesehinnangu langus
  
• Teised vaatavad , et inimene on nii haige ja teda ei tohi kurnata – tegelikult peab kaasama ellu
  

Depressiooni kognitiivne mudel

• Depressiivsetele patsientidele on omane püsiv teadvustatud negatiivsete mõtete muster enese, maailma ja tuleviku kohta, mis moonutab reaalsuse tajumist
  
• Kognitiivse teooria aluseks sagi idee, et depressiivsetele inimestele nii iseloomulikud negatiivsed mõtted
  
• Varajased kogemused (sündmused, suhted, elutingimused) > ebafunktsionaalsete uskumuste väljakujunemine > kriitiline sündmus > uskumuste aktiveerimine > negatiivsed automaatmõtted > emotsioonid , käitumine, kehalised reaktsioonid
  

„Tüüpilised“ nõuanded

• Võta ennast kokku – ta juba on proovinud ja ei jaksa
  

Tõenduspõhised sekkumised

• Käitumuslik aktivatsioon
  
• Kognitiiv-käitumisteraapia
  
• Interpersonaalne Psühhoteraapia
  
• Teadveloleku treening tagasilanguste ennetamiseks – õpetatakse inimesi oma mõtetest distantseeruma
  

Bipolaarne meeleoluhäire

• Korduvalt (vähemalt 2) häiritud meeleolu ja aktiivusse episoodi mille käigus mõnel juhul ilmneb meeleolu kõrgenemine ja aktiivsus, teistel juhtudel meeleolu langus ja depressioon
  
• Maniakaalsed episoodid algavad järsku ja kestavad 2 – 4,5,6 nädalat
  
• Depressioonid kestavad harilikult kauem, keskmiselt 6 kuud, kuid harva rohkem kui aasta, va vanemas eas. Episoodide vahel võib olla stabiilne periood, kuid ei pruugi
  
• Mõlemad episoodid järgnevad tihti stressiga
  

• Mania > hüpomania > normaalne meeleolu > kerge/mõõdukas depressioon > raske depressioon
  

Mania tunnused

• Meeleolu ja energia tõus
  
• Ärrituvus
  
• Kiirenenud ja ideede tulv
  
• Grandioossed mõtted, arvab et saab maailma muuta
  
• Impulsiivne käitumine
  
• Seksuaalse aktiivsuse tõus, arvab et on vastupandamatu
  
• Unevajaduse vähenemine
  
• Vajalik meditsiiniline sekkumine
  

Hüpomania

• Sagedasem ja sageli ravita
  
• Kõrgendatud, ülev või ärrituv, meeleolu kestab vähemalt 4 päeva
  
• Ilma psühhoosita
  

Depressiivne faas võrreldes unipolaarse depressiooniga

• Järgneb episoodile
  
• Apaatsus domineerib kurbuse üle
  
• Psühhomotoorne pidurdus ja väsimus domineerivad ärevuse üle
  
• Hüpersomnia domineerib insomnia üle – magab palju
  
• Sageli ei ilmne unipolaarsele depressioonile tüüpilisi kognitiivseid moonutusi, kuid on tundetus ja tühjustunne
  

Bipolaarne meeleoluhäire (DSM-V)

• Bipolaarne I – vähemalt 1 mania episood psühhoosiga, kestus vähemalt 7p
  
• Bipolaarne II – hüpomania, vähealt 4p + depressiooni episood vähemalt 2 nädalat
  
  • Algab tüüpiliselt depressiooni episoodiga, võib esineda ka mitu enne hüpomania või mania perioodi
    
  • Maania episoodile võivad lisaks depressioonile eelneda ka ärevus, söömis ja sõltuvushäired
    
• Algavad tihti noores eas ja seetõttu ei panda tähele
  
• Naistele omasem kiire meeleolude vaheldumine – 4 või rohkem episoodi aastas
  

Tsüklotüümia

• Vähemalt 2 a kestnud arvukaid hüpomania ja depressiooni sümptomeid, mis ei vasta kummagi häire kriteeriumitele
  
• Sümptomite vaba periood ei ületa 2 kuud
  
• 0,4% elanikkonnast
  

Bipolaarsuse levimus

• Elu jooksul 2-6% elanikkonnast
  
• Ülimalt heterogeenne grupp
  
• Kõrge kaasuvate psüühikahäirete %
  
• Ärevushäired, söömishäired, sõltuvushäired, isiksusehäired
  

Bipolaarse meeleoluhäire negatiivsed mõjud

• Tagasilangused, haiglaravi ja suitsiidiriski suurenemine
  
• Psühhosotsiaalse funktsioneerimise halvenemine
  
• Suhete halvenemine, kooselus toetuse vähenemine
  
• Elukvaliteedi langus
  
• Töövõime langus – majandusliku olukorra halvenemine
  
• Probleemilahendusoskuste alanemine – toimetuleku raskenemine emotsionaalse ja praktilise elu pingega
  
• Häirub une-ärkveloleku tsükkel
  

Bipolaarse häire kognitiivne mudel

• Kognitiivsed moonutused enda, maailma ja tuleviku kohta
  
• „Olen kõigi poolt armastatud “
  
• „Maailm mu ees on lahti“
  
• „Tulevik on täis piiramatuid võimalusi“
  
• Patsientide jaoks on hüpomaniakaalne seisund väga hea, sest on palju mõtteid ja loovust. Kui kaua kestab läheb üle maniaks
  

Rõõmujoovastus > enda mõtete hindamine, kas võib ohtlikuks muutuda >

Suitsiidi riskifaktorid

Varasem suitsiidikatse, meeleoluhäired, positiivseid mõtteid peaaegu ei eksisteeri, üksindus (ei saada aru teiste toetusest enam), sõltuvushäired ( alkohol on depressant ), suitsiidirisk kasvab kui patsient saab ravimeid ja meeleolu hakkab tõusma aga toetus puudub, sügavas depressioonis inimene ei jaksa teha enesetappu,

Traumaga seotud häired

• Ei ole kaua tunnustatud kui päris häireid
  
• Alates 2018 PTSD ametlik haigus
  
• Traumahäireid ei loeta enam ärevushäirete alla
  

DSM5: Trauma ja stressiga seotud häired

• Traumajärgne stressihäire PTSD
  
  • Eelkooliealiste laste traumajärgne stressihäire – alles nüüd defineeritud, laste jaoks mugandused toodud
    
  • Traumajärgsete stressihäirete dissotsiatiivne alatüüp
    
• Akuutne /äge stressreaktsioon ADS
  
• Kohanemishäire AD
  
• Reaktiivne kiindumussuhte häire RAD
  
• Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED
  
• Persistent coplex bereavement disorder
  

RHK11: Spetsiifiliselt stressiga seotud häired

• 2018
  
• Traumajärgne stressihäire PTSD
  
• Kompleks traumajärgne stressihäire CPTSD
  
  • Lapsepõlvetrauma järgne, kogu elu trauma põhjal kujunenud
    
• Kohanemishäire AD
  
• Reaktiivne kiindumussuhte häire AD
  
• Liiase sotsiaalse soetuse häire DSED
  
• Pikaleveninud leina häire PGD
  

Akuutne ehk äge stressreaktsioon

• Tugev reaktsioon erakordselt tugevale stressile
  
• Mööduv kuid üsna raske häire
  
• Vallandajaks on võimas, psüühiliselt traumeeriv sündmus millega sostub enda või lähedase inimese tõsine turvalisuse kaotus, füüsiline vigastus või selle oht
  
• Sümptomiteks diagnoosiks vaja 9: taaskogemise, negatiivse meeleolu dissotsiatiivsus, vältimise ja kõrgenenud erutuvuse sümptomid
  
• Kestab 3 päevast kuni 1 kuuni
  
• Põhjustab kliiniliselt olulist distressi ja mõjutab isiku igapäevast toimimist
  
  • Ei ole psühhoos ja vaja eristada ajukahjustuse ja ainete tarvitamisega seotud häirest
    

Kohanemishäired

• Kui inimese elus juhtub midagi traumeerivat võivad tekkida kohanemishäired
  
• Lühiajalised ärevus-, depressiooni või kätumissümptomitena ilmnevad seisundid, mis tekivad pärast suurt elumuutust või stressi olukorda
  
• Sümptomid tekivad üsna varsti (1-3 kuu möödudes), toibutakse mõne nädala või kuu möödudes
  
• Epidemioloogia – aastalevimus 5-10%
  
• Kõige tavalisemad juhud : lähedase surm või haigus, enda haigus, õnnetusjuhtum, suhte lõppemine või lahutus , majanduslikud raskused, töötus, vaesus ja elumuutused; ka positiivsele elumuutusele nt miljoni võitmine
  

Traumajärgne stressihäire

• Reaktsioon psüühiliselt äärmuslikult traumeerivale elusündmusele
  
• Pikaleveninud tagajärg erakordselt mõjuvale sündmusele või olukorrale, mis tõenäoliselt põhjustaks tugevat ärevust või muud psüühilist kannatust peaaegu igaühele
  
• Stress -situatsiooni all mõeldakse mis tahes sündmust millega kaasneb surm, põsine vigastus või nende oht, samas subjektiivselt kogetud tugev hirmu, abituse või õuduse tunne
  
• Eristatakse sündmusi
  
• Trauma 1 tüüp: traumaatilise olukorra ühekordne kogemine
  
• Trauma 2 tüüp: traumaatilise olukorra korduv ja/või pikaajaline kogemine
  

PTSD diagnostilised kriteeriumid

DSM5

• Sündmuse kogemine või pealt nägemine – eelkõige laste puhul
  
• Taaskogemine (mälusähvatused, õudusunenäod)(1/5; lapsed 1)
  
• Stiimulite vältimine (1/2; lapsed 1 siit või järmisest)
  
• Negatiivsed muutused meeleolus ja mõtlemises (2/7; lapsed 1 siit v eelmisest)
  
• Kõrggendunud erutuvus j areageerivus (2/6; lapsed 2)
  
• Kestuvus enam kui kuu
  

RHK11

• Sündmuste kriteerium puudub, määratlus laiem
  
• Taaskogemine
  
• Vältimine (mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi)
  
• Ohutaju (ülierutuvus, ehmumine)
  
• Kestvus mõned nädalad
  

Traumade esinemine

• Traumaatilisi olukordi kogunenud 61 meestest ja 5 naistest
  
• 25-30% protsendil kogenutest kujuneb välja PTSD
  
• PTSD esinemissagedus u 8%
  

Kulg

• Sümptomid arenevad koheselt trauma kogemise järgselt, kuid võib ilmneda hoopis hiljem
  
• Kulg ja prognoos varieeruvad
  

Kaasuvad sümptomid

• Kõrge ärevuse või depressiooni tase
  
• Joovastavate ainete kuritarvitamine
  
• Kognitiivne mahajäävus
  
• Füüsiline tervis
  
• Sotsiaalsed suhted
  
• Kui patsient kannatanud enne traumat vaimse tervise häirete all, võib tegu olla varasema häire sündmustest põhjustatud halvenemisega ilma PTSD tekketa
  
• Mitme häire koosesinemine üsna tavaline
  

Etioloogia

• Tugevalt traumaatiline sündmus on vältimatuks kuid harva piisavaks elduseks
  

Riskitegurid

• Korduvad varasemad ja eriti lapsepõlve traumaatilised sündmused
  
• Traumakogemusele eelnevad vaimsed häired
  
• Isiksuse aleksitüümsed jooned – raskused krijeldada ja sõnadega väljendaa tundeid
  
• Sotsiaalse toetuse vähesus nii enne kui pärast traumat
  
• Negatiivne ühiskondlik hoiak – nt vägistamine, lahingustress
  

Soodustavateks teguriteks

• Teatud isiksusejooned – kompulsiivsus, asteenia
  
• Neurootilisus
  
• Mida enam vastandub sündmus õiglase maailma uskumusele seda suurem tõenäosus PTSDle
  
• Mid aneam sündmus paneb inimest senisest erinevalt käituma, mõtlema ja tundma
  
• Madal intellektuaalne võimekus
  
• Geneetiline faktor
  
• Tugev sotsiaalse toetuse võrgustik
  

Komplekts PTSD diagnoosimine

• Ptsd ja kompleks ptsd on nö sibling disorders
  
• Komplekts PTSD = PTSD põhikomponendid + spetsiifilised komponendid
  
• Emotsionaalne ebastabiilsus , mpulsiivsus dissotsiatiivusus
  
• Negatiivne mina kontseptsioon – väärtusetuse, häbi, süü, tõrjutuse, lootusetuse hms tunded
  
• Suhteprobleemid – raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel
  

K-PTSD tunnused

• Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus
  
  • Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil
    
  • Kompensatoorsed mehhanismid , mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus, ennastkahjustav käitumine, isiksuse lõhestumine
    
• Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme
  
• Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele
  

PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine

PTSD

• Taaskogemine – mälusähvatused, õudusunenäod
  
• Vältimine – mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi
  
• Ohutaju – ülierutuvus, ehmumine
  

K-PTSD

• PTSD sümptomid
  
• Emotsiooniregulatsioon – viha, haavatavus
  
• Negatiivne mina-pilt
  
• Suhteprobleemid
  

PIH – piirialane isiksuse häire

• Emotsionaalne ebastabiilsus sh ebastabiilsed suhed
  
• Ebastabiilsus mina- pildis , impulsiivsus , destruktiivsus enese suhtes
  
• Tuju muutused, tühi tunne, emotsiooni pursked
  
• Paranoilisus, dissotsieerumine – meeleheitlik hülgamise ennetamine
  
• suitsidaalsus
  

Traumajärgsete reaktsioonide seletused

Reageerimine ohule: põgene – võitle – tardu

• Mitte tahtlik ja juhitud 3 süsteemi poolt kehas: kesknärvisüsteem, endokriinsüsteem, immuunsüsteem
  
• Ajutüvi töötab turvamehena, kes jälgib pidevalt keskkonda ohu suhtes – otsustab reaktsiooni laadi
  
• Stiimul aktiveerib sümpaatilise närvisüsteemi, mis vallandab stressihormoonide eritumise – sealt tuleb energia vallandumine, mis suunatakse elusäästvatese organitesse
  
• Ülisuure ohu korral lülitatakse süsteem välja – tardumine: automaatne mitte teadvustatud organismi reaktsioon olukorras kus ta on silmitsi ülisuure stressiga (loomad mängivad surnut)
  

Traumareaktsiooni alus

• Amügdala (sensoorse ja motoorse info kooskõlastamine, emotsionaalsed reaktsioonid; kesktuum – tingitud emotsionaalsed seosed)
  
• „ Kiirabi “ aktiveeritakse, trauma olukorras on üleaktiveeritud – kiirabi vilkurid töötavad kogu aeg ehk inimene tajub kogu aeg ohtu
  
• Hipokampus – tööks on töödelda traumakogemust, on pärsitud ehk trauma töötlust ei toimu, „siia ma suren praegu“ – ajusüsteem ei suuda end uuendada , jääb traumahetkesse
  

Traumareaktsioonide psühholoogilised teooriad

Kahekordse esindatuse teooria

• Trauma on talletatud mällu kahel viisil:
  
  • Verbaalselt ligipääsetav info – täiskasvanu räägib teistele mis temaga juhtus, info on sõnaliselt salvestatud ja ta saab seda hakata töötlema.
    
  • Situatiivselt ligipääsetav teadmine
    

Sekkumise põhimõtted

Häire äratundmine

• Patsiendid ise ei räägi reeglina trauma kohta
  
• Perearsti juurde jõuavad sageli tervise kaebustega nt seletamatud füüsilised kaebused
  
• Trauma järgsete sümptomitega patsiente võib kohata üldhaiglas
  

Täiskasvanute abistamine

• Kohene sekkumine sündmuse järgselt ei ole mõistlik
  
• Mõõdukate sümptomite puhul mis on kestnud vähem kui neli nädalat – hoolikas jälgimine
  
• Traumaeraapia on näidustatud tõsiste sümptomitega inimestele esmese kuu sees
  
• Kõigile PTSDga patsientidele pakutakse kas traumale fokusseeritud KKTd või
  

Ravimid

• Täiskasvanud – ravimid ei ole esmane näidustus, pigem mitte; ainult kui on uneprobleemid või väga tõsine
  

Komorbiidsus

• Kui sõltuvus või suitsidaalsus, tuleb nendega enne tegeleda
  
• Kui PTSD ja depressioon siis pigem PTSDga tegeleda sest see on seal all
  
• Kui all isiksusehäire isis ravi pikeneb, siis võib olla tegemist kompleks PTSDga
  

PTSD Psühhoteraapia

• KKt – kognitiivkäotumis teraapia
  
• Silmaliigutuste teraapia
  
• Võta aega usaldusliku ravisuhte kujunemiseks
  
• Enne traumaga tegelemist: emotsionaalne stabiliseerimine
  

Kompleks PTSD Psühhoteraapia põhimõtted

• Printsiip „ mitte ainult trauma“
  
• Fookus kahel teemal – suhe ja probleemilahendus
  
• Konteksti arvestamine
  
• Faasipõhine:
  
• Teraapia eelne faas: lepingu sõlmimine
  
• Teraapia varane faas 6 kuud: turvatunne, stabiilsus, oskuste õppimine, eneseregulatsioon, turvalisus
  
• Teraapia keskmine faas 3-6 kuud: traumaatilise materjali töötlemine, leinamine , leppimine , lahendused, edasi liikumine
  
• Teraapia hiline faas 6-12 kuud: šelfi ja suhete areng uuest perspektiivist lähtudes
  
• Teraapia ei ole sirgjooneline – on edasi tagasi liikumist, tagasiliikumise ennetamise plaan
  

Ärevushäired

Ärevus

• Ärevusseisund kui kohastumuslik reaktsioon
  
• Ärevushäire puhul: ärevus tugev, kestab kaua, piirab psüühilist ja sotsiaalset tegevusvõimet
  
• Elu jooksul esineb 30% inimestest mõni ärevushäire (rohkem naistel ¾)
  
• Naised rohkem häiritud tingituna riskifaktoritest
  

Eelsoodumused ärevushäire tekkeks

Isiksuseomadused:

• Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud
  
• Kõrge introvertsus : vajatakse üsna vähe teisi inimesi
  
• Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks , eraldi introvertsus normaalne
  

Kognitiivsed faktorid:

• Ärevustundlikkus – süda hakkab puperdama, käed külmad-kuumad: hirm neid aistinguid kartma hakata, hakkab sümptomeid rohkem jälgima – interpreteerib neid ohtlikuna
  
• Kõrge ärevustundlikus kui suudad oma südant hästi kuulata või erinevaid kehategevusi jälgida
  
• Suur kontrollivajadus ja vähene kontrollitunne – tajud kogu aeg kui palju on ebamäärasust
  
• Tähelepanu ohustiimulitele
  

Lapsepõlvesuhted:

• Ebaturvaline seotus
  
• Autoritaarne kasvatusstiil – vanematel palju nõudeid lastele, lapsed peavad vastama kõrgetele standarditele, laste emotsionaalsele seisundile tähelepanu ei pöörata
  
• Ignoreeriv kasvatusstiil
  
• Kõrge kontroll – lapsed võtavad omaks kõrge kontrollivajaduse
  

Keskkonna faktorid:

• Vaimne, füüsiline, seksuaalne vägivald - trauma
  
• Negatiivsed (peamiselt ohuga seotud) elusündmused
  

Kognitiivsed iseärasused ärevushäirete korral

Kognitiivsed kalduvused:

• Ohtliku sündmuse tõenäosuse ülehindamine
  
• Tagajärgede raskuse ülehindamine
  
• Kontrolli tähtsuse ülehindamine
  
• Toimetulekuvõime alahindamine
  
• Välise toetuse alahindamine
  

Käitumise iseärasused

• Ohuolukordade vältimine
  
• Turvalisuskäitumised – mida teeb inimene et elimineerida ohtu
  
  • Rahustuse otsimine
    
  • Kontrollimine – arstile helistamine , lähedastelt kontrollimine
    
  • Füüsilise koormuse vältimine
    

Ärevushäirete liigid

Foobiad:

• Iseloomulik kestev ja põhjendamatu hirm mingi objekti või olukorra ees, mis ei ole tegelikult ohtlik
  

Muud ärevushäired:

• Ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes
  

Foobiad

• Lihtfoobiad – spetsiifilise objekti või situatsiooni kartus
  
• Agorafoobia – avalike kohtade kartus
  
• Sotsiaalfoobia – hirm sattuda tähelepanu keskpunkti ja negatiivse hinnangu osaliseks saamine
  

Lihtfoobia

• Märgatav ja püsiv hirm
  
  • Foobiaga kokkupuutumine tekitab peaaegu kohe reaktsiooni, lastel nutmise, jonnihoo, klammerdamise või tardumisega
    
  • Inimene mõistab et tema hirm on ülemäärane või põhjendamatu. Vastavalt sotsiaalkultuurilisele kontekstile
    
  • Hirmutavaid olukordi välditakse või talutakse tundes tugevat ärevust või piina
    
  • Vältimine, ärev ootus või hirm tekitab elus takistusi või kannatusi
    

Sagedasemad:

• keskkonnaga seotud – kõrgus, vesi, ilm
  
• loomafoobiad
  
• veri / vaktsineerimine /traumad
  
• olukordadega seotud ( tunnelid , sillad, klaustrofoobia , lendamine)
  

Kuidas kujuneb? - õppimisteooriad

• Klassikaline tingimine
  
• Operantne tingimine
  
• Mudelõpe – õpitakse teiste pealt
  
• Info teistest allikatest
  

Agorafoobia

• Peab esinema vähemalt 2 erinevas situatsioonis: rahvahulgad, avalik koht, väljak, tänav, kodunt väljumine, üksinda liikumine
  
• Esineb ärevussituatsioonide vältimine ja/või neist põgenemine
  
• Psüühilised ja vegetatiivsed ärevuse sümptomid peavad olema primaarsed, mitte reaktsioon luulule või sundmõttele
  

Sotsiaalfoobia

• Psüühilised ja vegetatiivsed sümptomid peavad olema ärevuse primaarsed avaldused mitte sekundaarsed teiste sümptomitele nagu luulu või sundmõtted
  
• Ärevus peab olema piiritletud või esinema kindlatest sotsiaalsetes situatsioonides
  
• Foobseid situatsioone välditakse nii palju kui võimalik
  
• Algab lapsepõlves
  

Komorbiidsus:

• Teised ärevushäired – agarofoobia, paanikahäire
  
• Düstüümia – krooniline meeleolu alanemine
  
• Alkoholisõltuvus
  
• Vältiv isiksushäire
  

Sotsiaalfoobia teisese diagnoosina

• Skisofreenia – esineb 36% skisofreenikuteks
  
• Bipolaarne häire
  
• Söömishäired
  
• Depressioon
  

Riskifaktorid

• 50% tekkest seletatav pärilikkusega
  
• Temperamendi iseärasused: uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvuse ja ärevuse tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni
  
• Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves – narrimine , kriitika, alandused
  
• Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuse puudus – oskused ei puudu vaid nad ei oska neid rakendad uues olukorras
  

Sotsiaalfoobiat säilitavad mehhanismid

• Enesele tähelepanu keskendamine – väheneb teadlikkus objektiivsest informatsioonist
  
• Mina-pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda kuidas teised neid tajuvad
  
• Turvalisuskäitumised – võib paista veider nt seelikusaba rullimine
  
• Situatsiooni eel- ja järeltöötlus – mõtleb läbi kõik mis teeb, pärast mõtleb üle
  
• Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid
  

Paanikahäire diagnostilised kriteeriumid

Selge algusega ootamatu hoog mil tekib:

• Vegetatiivne erutus – südame kloppimine, valud rindkeres , lämbumine, higistamine , nõrkus
  
• Lihaste kontrollile allumatus – tõmblused, jõuetus
  
• Äärmine psüühiline pinge -hirm surra, kaotada enesekontroll , minna hulluks
  

• Esinevad situatsioonis kus pole reaalset ohtu
  
• Ei ole kindlalt piiritletud situatsioone kus esinevad
  
• Hoogudevaheline periood suhteliselt sümptomitevaba
  

Paanikahäire

• Paanikahood erinevad oma;
  
• Kestvuselt , sageduselt, paanikasümptomite arvu ja tugevuse, samuti katastroofmõtete poolt
  
• Paanikahood võivad ootamatult ilmuda ka une pealt
  
• Ligi 30% inimestel tekib elu jooksul paanikahoog
  

Levimus
4%
Komorbiidsus:

• Depressioon
  
• Teised ärevushäired
  

Paanikahäire seletusi

• Algab tüüpiliselt varases täiseas, elumuutuse või kriisisituatsiooni ajal
  
• 30% seotud võõrutusnhtudega psühhoaktiivsetest ainetest ( kanep , kokaiin, amfetamiin, alkohol )
  
• 30-40% geenid
  

Kognitiivne mudel

• Inimesed kogevad paanikohoodusid, sest neil on suhteliselt püsiv kalduvus tõlgendada teatud füüsilisi aistinguid, eelkõige ärevuse normaalseid sümptomeid aga ka teisi aistinguid katastroofsetena
  
• Katastroofilisest tõlgendusest tulenevalt tajutakse neid kehalisi aistinguid kui märki koheselt lähenevast füüsiliselt või vaimsest hädaohust
  
• Kui kalduvus tõlgendada aistinguid ohtlikuna, tekib kogu aeg ülivalsus
  
  • Hakkab hommikul kohe pulssi ja kehatemperatuuri mõõtma
    
  • Vältimiskäitumine
    
  • Turvalisuskäitumine
    
• 
  

GAD diagnostilised kriteeriumid (DSM-IV)

Liigne ärevus ja muretsemine mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev kahe kuu jooksul

Isikul on raske oma muretsemist kontrollida

Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt 3

• Rahutus või pinge
  
• Väsimus
  
• Keskendumisraskused
  
• Ärrituvus
  
• Lihaspinge
  
• Unehäired
  

Ärevus või muretsemise põhjus ei ole seotud mingi muu I telje häirega nt ärevus paanikahoo pärast, paksuks mineku korral – anoreksia , raske haiguse pärast – hüpohondria

Ärevus, mure või füüsilised sümptomid põhjustavad kliiniliselt olulisi raskusi sotsiaalsetes, tööalastes või muus tähtsas tegevusvaldkonnas

Häire ei ole tingitud keemilise aine otsesest füsioloogilisest toimest või kehalisest haigusest ega kaasne ainult meeleoluhäirega, psühhootilise häirega või pervasiivse arenguhäirega

Generaliseerunud ärevushäire - muretsemishäire

• GAD võib defineerida kui muretsemishäired
  
• 60-80% patsientidest öelnud et muretsemine on iseloomulik olnud terve elu
  
• Probleemse muretsemine keskseks jooneks patsiendi jaoks on selle kontrollimatus
  
• Kontrollimatusetunnet säilitavad:
  
• Muretsemine kui kognitiivne vältimine – katse kontrollida ohuga seonduvaid mõtteid ja kujutlusi
  
• Muretsemine ki katse kontrollida või vältida negatiivseid emotsionaalseid kogemusi üleüldiselt
  
• Muretsemine kui toimetulekustrateegia
  

Levimus

• Elu jooksul 4-6%
  

Komorbiidsus

• 50% patsientidest isiksusehäire, valdavalt vältiv või sõltuv isiksusehäire
  
• Depressioon 60%
  
• 20-35% mngi muu ärevushäire
  
• 40% alkoholisõltuvus
  

Obsessiiv -kompulsiivne häire
Obsessiivsed mõtted ehk sundmõtted

• Korduvad või pidevad mõtted, impulsid või kujutlused mis tundivad stereotüüpsel viisil pidevalt inimese teadvusesse, põhjustades olulist ärevust või kannatust
  
• Mõtted, impulsid või kujutlused ei ole lihtsalt mure igapäevaelu asjade pärasr („ma tapan oma lapse ära“
  
• Need häirivda inimest alati ning isik püüab neid mõtteid tõrjuda või maha suruda või asendada neid muude mõtete või tegevusega
  
• Inimene kogeb neid kui oma mõtteid – „kuidas ma saan selliseid mõtteid mõelda“
  

Kompulsiivsed teod ehk sundteod

• Korduvkäitumine või vaimsed toimingud mida inimene tunneb end olevat sunnitud tegma sundmõtete või reeglite järgimise tõttu
  
• Eesmärgiks on ärevuse vähendamine või mingi negatiivse sündmuse või situatsiooni vältimine, milleks pole objektiivset põhjust
  

Diagnostilised kriteeriumid

• Inimene peab sundnähte kogema kui oma mõtteid või impulsse
  
• Peab olema vähemalt üks mõte või tegu mida inimene edutult ohjeldada püüab
  
• Mõte või sooritatav tegu ei tohi valmistada rahulolu
  
• Mõtted, kujutlused või impulsid korduvad ebameeldivalt
  

Sundmõtted

Saastumisega seotud

Kahtlemine asjade õigsuses

Korra, sümmeetriavajadusega seotud

Agressiivse sisuga mõtted

Seksuaalse või muu sündsusetu sisuga mõtted
OCD epidemioloogia

• Levimus 2-3%
  
• Kõrgema riskiga 18-24 aastased
  
• Meestel ja naistel esinemissagedus võrdne
  

……….

Nimeta ärevushäirete haavatavustegurid. Kirjelda nende mõju.
Kõrge neurootilisus: panevad rohkem tähele ohtu ja on sellest rohkem mõjutatud
Kõrge introvertsus: vajatakse üsna vähe teisi inimesi
Koos kõrgeks sotsiaalfoobia riskifaktoriks, eraldi introvertsus normaalne
Geneetilised tegurid
Keskkondlikud faktorid: vägivald, suur kontrollivajadus
Kognitiivsed: kõrgendatud ohutundlikkus,

Kuidas eristada normaalse ärevuse ja ärevushäirega inimest?
Ohuolukordade vältimine
Mõjutab igapäevaelu
Turvalisuskäitumised – mida teeb inimene et elimineerida ohtu

Rahustuse otsimine

Kontrollimine – arstile helistamine, lähedastelt kontrollimine

Füüsilise koormuse vältimine
Ärevus tekib ka siis kui selleks otseselt põhjust ei ole.

Milliseid seletusi pakuvad õppimisteooriad foobiate tekkimise põhjusteks?
Klassikaline tingimine – neutraalset stiimulit harjutatakse kartma negatiivse stiimuliga
Operantne tingimine – kui tegevusele järgneb negatiivne tagajärg siis hakkab seda tegevust kartma
Mudelõpe – õpitakse teiste pealt
Info teistest allikatest – uudised katastroofidest
Geneetiliselt kaasa tulnud – kõrgusekartus, instinktidest

Kirjelda sotsiaalfoobia säilitavaid mehhanisme.
Vältimine
Enesele tähelepanu keskendamine – väheneb teadlikkus objektiivsest informatsioonist
Mina-pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida ekslikult arvatakse peegeldavat seda kuidas teised neid tajuvad
Turvalisuskäitumised – võib paista veider nt seelikusaba rullimine – mingite aspektide vältimine
Situatsiooni eel- ja järeltöötlus – mõtleb läbi kõik mis teeb, pärast mõtleb üle
Ebafunktsionaalsed eeldused ja kõrged standardid

Esita paanikahäirete kognitiivne mudel
Inimesed kogevad paanikahoogusid, sest neil on suhteliselt püsiv kalduvus tõlgendada teatud füüsilisi aistinguid, eelkõige ärevuse normaalseid sümptomeid aga ka teisi aistinguid katastroofsetena
Katastroofilisest tõlgendusest tulenevalt tajutakse neid kehalisi aistinguid kui märki koheselt lähenevast füüsiliselt või vaimsest hädaohust
Kui kalduvus tõlgendada aistinguid ohtlikuna, tekib kogu aeg ülivalvsus

Hakkab hommikul kohe pulssi ja kehatemperatuuri mõõtma

Vältimiskäitumine

Turvalisuskäitumine

Mille poolest erinevad paanikahäire ja üldistunud ärevushäire
Paanikahäire tekib suvalisel hetkel, käib hooti. Paanikahäire ja paanikahood on intensiivsemad. Paanikahoogude vaheline aeg on rahulik ja sümptomitevaene, üldistunud ärevushäirel kogu aeg muretsemine.

Mis eristab posttraumaatilist stressihäiret teistest ärevushäiretest

• PTSD – tuleb meenutades vana sündmust nt helid, kohad, sündmused (veteranidel ilutulestik )
  

Nimetage obsessiiv-kompulsiivse häire tunnuseid.
Sundmõtted

• Korduvad või pidevad mõtted, impulsid või kujutlused mis tundivad stereotüüpsel viisil pidevalt inimese teadvusesse, põhjustades olulist ärevust või kannatust
  
• Mõtted, impulsid või kujutlused ei ole lihtsalt mure igapäevaelu asjade pärasr („ma tapan oma lapse ära“
  
• Need häirivda inimest alati ning isik püüab neid mõtteid tõrjuda või maha suruda või asendada neid muude mõtete või tegevusega
  
• Inimene kogeb neid kui oma mõtteid – „kuidas ma saan selliseid mõtteid mõelda“
  
• Kõik on must - saastumine
  

Sundteod

• Korduvkäitumine või vaimsed toimingud mida inimene tunneb end olevat sunnitud tegema sundmõtete või reeglite järgimise tõttu
  
• Eesmärgiks on ärevuse vähendamine või mingi negatiivse sündmuse või situatsiooni vältimine, milleks pole objektiivset põhjust
  
• Käte pesemine
  

Somatoformsed häired

• Iseloomulikud püsivad somaatilised sümptomid, mille puhul vaatamata korduvatele uuringutele ei leia orgaanilist seletust
  
• Haigus, mida tegelikult pole olemas
  
• Sümptomid on nii tugevad, et uskumus on tugev
  

Kliinilise terviseärevuse tunnused:

• Sümptomid tekitavad märkimisväärset subjektiivset distressi ja ärevust
  
• Düsfunktsionaalne haiguskäitumine – sagedased arstivisiidid, rahustuse otsimine, füüsilise aktiivsuse vältimine
  
• Keskendumine kehalistele sümptomitele, pealetükkivad mõtted sümptomite tõsidusest
  

DSM

• Stomatoformsed häired
  

Somatisatsioonihäire

Patsiendil väga mitmekesised, korduvad ja sageli muutuvad kehalised sümptomid
Diagnostilised kriteeriumid:

• 2 aastat kestnud väga mitmekesised kehalised sümptomid millele pole somaatilist seletust
  
• Arstide arvamuse et sümptomeid pole võimalik ühegi kehalise häire või haigusega seletada
  
• Sümptomid ja neist tulenev käitumine on kahjustanud sotsiaalset ja perekonnaelu
  

Meditsiiniliselt seletamatud sümptomid (MUS)

Jagunevad 5 rühmaks

• Kroonilise väsimuse tüüpi
  
• Üldise lihasvalu tüüpi
  
• Ärrituva soole sündroom – alakõhuvalud
  
• Depressiooni tüüpi
  
• Ärevuse tüüpi kehalised sümptomid – nõrkus
  

Kognitiivne mudel

• MUS sümptomid kui ülitundliku infotöötlussüsteemi valehäired
  
• Häire vallandajaks – varasem haiguskogemus, traumaatilised sündmused, kognitiivsed tõlgendused
  
• Häire kujunemine seotud kõrge negatiivse afektiivsuse, rumineerimise (tähelepanu keskendamine endale või muredele) ja muretsemisega
  

Miks MUS sümptomid püsivad?

• Kognitiivsed faktorid – tähelepanu ja atributsiooniprotsessid
  
• Füsioloogilised protsessid – püsiv ANS aktivatsioon, neuroendokriinsed muutused
  
• Psühhobioloogline mudel rõhutab endokriin -, immuun-, ja kesknärvisüsteemi koosmõju kehaliste aistingute tekkes
  
• Käitumuslikud protsessid – rahustuse otsimine jm haiguskäitumine, vererõhu mõõtmine
  
• Sotsiaalsed faktorid – töövõimetuse kompenseerimise poliitika, lähedase reaktsioon
  

Hüphondria

• Jäävad ühe idee juurde nt mul on soolevähk. Käib erinevate arstide juures et probleemile kinnitust saada.
  
• Püsiv hõivaus idees et esineb mingi raske ja progresseeruv kehaline haigus
  
• Normaalseid kehalisi aistingud tõlgendatakse kui kardetud haiguse mrke
  

Diagnostilised kriteeriumid RHK-10:

• Vaatamata korduvatele ümberlükkavatele uuringutele, püsib veendumus õhe või mitme raske kehalise haiguse esinemises
  
• Püsiv vastupanu erinevate arstide arvamusele ja veenmisele, et inimesel ei ole kehalist häiret.
  

Somatoformne vegetatiivne düsfunktsioon

• Patsient esitab sümptomeid mis jutskui oleksid põhjustatud mõne vegetatiivse kontrolli all oleva organi või organisüsteemi orgaanilisest häirest
  
• Ärrituva soole sündroom
  
• Krooniline väsimussündroom
  
• Fibromüalgia
  

Püsiv somatoformne valu

• Domineerib püsiv, raske ja distressi põjustav valu, mida ei ole täielikult võimalik seletada füsioloogilisel alusel või somaatilise häirega ja mis ilmneb emotsionaalse konflikti tõttu või psühhosotsiaalsetel põhjustel
  
• Viimased peavad olema piisavalt väljendunud, et neid oleks võimalik käsitleda etioloogilise faktorina
  
• Tüüpiliselt levinumad: peavalu, alaseljavalu, lihasvalu
  

Levimus

• Populatsioonis 5-8%
  
• Siseosakonda hospitaliseeritud patsientidest – MUS 18%, hüpohondria 3,5%
  
• Eriarsti vastuvõttudel 30-50% patsientidest
  

Psühholoogiline ravi

• Eesmärgiks pakkuda patsiendi sümptometele alternatiivne psühholoogiline seletus
  
• Vähendada sümptomitega kaasnevat distressi – progresseeruv relaksatsioon
  
• Vähendada sümptomitele fokusseeritud tähelepanu, kehaaistingute jälgimist – tähelepanu treening
  
• Katastrofaalsete tõlgenduste vaidlustamine
  
• Turvalisuskäitumise vähendamine
  

Dissotsiatsioon

• Osaline või täielik integratsiooni hävimine mälu, identsustunde, emotsiooni, vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel
  
• Slle tadliku ja valikulise kontrolli häire ulatus muutub päevade ja isegi tundide jooksul
  
• Väga raske on hinnata, millises ulatuses teatud funktsiooni kaotus võiks olla tahtlikult kontrollitav
  
• Isikud sageli eitavad psühholoogilisi probleeme ja häire psühhogeenset päritolu
  
• „saan aru et need on minu käed aga need ei tundu nagu minu käed“
  

Dissotsiatiivne amneesia

Iseloomulik võimetus meenutada olulist isiklikku infot, mälukaotus on selleks liiga tugevasti väljendunud, et seda saaks seletada tavalise unustamisega

Amneesia seotud traumaatilise sündmusega

Ei ole seotud ainete tarvitamise, neuroloogilise seisundi või muu kehalise haigusseisundiga, või väsimusega

Võib kaasneda dissotsiatiivne fuuga – näiliselt sihipärane reisimine väljapoole igapäevast liikumisala

Isiksuse mitmekesisus – RHK-10; dissotsiatiivne identiteedi häire (DSM 5)

• Isikul on 2 või enam selglt väljendunud isiksuse seisundit , hõlmates enestaju ja kaasuvaid muutusi afektiivses kogemuses, käitumises, mõtlemises, ajus ja sensomotoorikas
  
• Üks isiksustest tavaliselt domineerib, kuid kummalgi ole juurdepääsu teise mälusüstemeile, tavaliselt pole üksteise olemasolust teadlikud
  
• Iseloomlik – dissotsiatiivne amneesia ja raskused sündmuste meenutamisel k.a igapäevasündmused
  
• Esimene üüleminik ühelt isiksuselt teisele tavaliselt seotud tugeva psühhotraumaga, tüüpiliselt lapsepõlve füüsilise või seksuaalse kuritarvitamisega
  
• Hilisemad muutused on tavaliselt seotud traumaatiliste või stressitekitavate elusündmustega
  

Depersonalisatsiooni, derealisatsiooni häire

• Depersonalisatsioon - tajutakse, et mõtted, tunded, kogemused, aistingud, tegevused oleksid justkui eraldatud, eemal olevad, kõrval seisvad. Äärmuslikul juhul „kehast väljas tunne“
  
• Derealisatsioon – ümbrusega seonduv ( indiviidid , objektid) ebareaalsustunne. Tunne, et viibiks justkui udus, unes , mullis ; ümbrus elutu , visuaalselt moondunud.
  
• Säilub reaalsustunne, aga moduleerivad akuutset tajukogemust
  
• Pärsivad limblilise süsteemi aktiivsust, vähendades traumaga soetud assotsiatsioonide levimist , blogeerib HPA telje ja noradrenergilise süsteemi aktiivsus
  
• Vabanevad endogeensed kannabinoidid, kappa opioidid
  
• Seega need kogemused annavad võimaluse moduleerida akuutset stressireaktsiooni, aga kui need sümptomid püsivad, siis muutuvad aja jooksul häirivaks
  

PTSD dissotsiatiivne alatüüp

• Traumaatilisele kogemusele saab reageerida kolmel dissosiatiivsel viisil:
  
• Eemalduda (depersonalisatsioon, derealisatsioon), unustada (amneesia), eraldada traumamälu autobiograafilisest mälust/identiteedist (taaskogemise sümptomid, dissotsiatiivne identiteedi häire)
  

Tardumine, immobilisatsioon

• Keha kaitseb end trauma nt vägivalla eest sellega, et lülitab end välja.
  

F60 Spetsiifilised isiksushäired

Isiksusehäirete üldkriteeriumid

• Märkimisväärselt disharmoonilised hoiakud ja käitumine, mis tavaliselt hõlmab mitut valdkonda
  

Ebanormaalne käitumine on püsiv ja pikaajaline:

• Laialdane: avaldub paljudes olukordades
  
• Nähud ilmuvad alati lapse- või noorukieas ja püsivad täiskasvanna
  
• Häire tekitab olulisi isiklikke kannatusi
  
• Häire on tavaliselt seotud tööalase ja sotsiaalse toimimise langusega
  

Riskitegurid

• Halb keskkond või geneetika
  
• Stressor – trauma
  
• Haigus
  

Levimus
0,5-7%

DSM-5 isiksusehäired

Veidrad e ekstsentrilised

• Paranoiline
  
• Skisoidne
  
• Skisotüüpne
  

Dramaatilised e emotsionaalsed

• Antisotsiaalne
  
• Piirialane
  
• Histooriline
  
• Nartsislik
  

Ärevad e. kartlikud

• Obsessiiv-kompulsiivne
  
• Vältiv
  
• Sõltuv
  

Isiksuse(häirete) ajalugu

• Hippokrates 460-377 eKr – aju liiga kuum, külm, kuiv või niiske
  
• Galenos 130-200 – domineeriv kehavedelik lima, veri, kollane sapp või must sapp
  
• C. G. Jung 1875-1961 – juhtiva funktsiooni alusel (mõtlev, tundev, tajuv , intuitiivne tüüp) kombinatsioonis hoiakuga maailma suhtes (introversioon või ekstraversioon)
  
• Eysenck 1916-1997 – ekstravertsus ja neurotism on dimensioonid
  

Diagnoosi ajalugu

• 18. saj. hullumeelsus ilma segasuseta
  
• 19. saj algul kaasasündinud moraalne puudulikkus; moraalne vaimuhaigus
  
• 20. saj algul klassikaline kirjeldav psühhiaatria – haigussümptomid; klassikaline psühhoanalüüs – alateadlikud kaitsed
  
• 
  

Kategooriad vs dimensioonid

neurotism
Melanhoolik
Koleerik
Flegmatik
sangviinik
ekstravertsus

Paranoiline isiksus

Vajalik 3 sümptomit

• Umbusklikkus ja kalduvus kõike vaenulikuna tõlgendada
  
• Kalduvus kaua viha pidada
  
• Ülim tundlikkus tõrjumise ja ebaedu suhtes
  
• Oma õiguse visa ja sõjakas tagaajamine
  
• Sage ja alusetu armukadedus
  
• Kalduvus pidada end liiga tähtsaks, püsiv enesekesksus
  

Umbuskliku isiksusetüübi kognitiivne profiil

• Arvamus endast – ma olen õiglane inimene, kellele on liiga tehtud
  
• Arvamus teistest – petlikud, äraandlikud, ebaõiglased, manipuleerivad; tahavad mind takistada, alla suruda diskrimineerida
  

Veendumused

• Põhiveendumused – inimesi ei või usaldada , nende motiivid on kahtlased, nad petavad
  
• tingimus-veendumused - kui ma pole ettevaatlik, siis inimesed teevad mulle kurja; kui inimene käitub sõbralikult siis tal on plaan mind ära kasutada; kui ta hoiab minu lähedale siis püüab ta mu nõrkusi välja uurida; kui ta hoiab eemale tõestab see tema ebasõbralikkust ja halbu kavatsusi
  
• instrumentaal-veendumused(enesejuhendamised – ole valvel; ära usalda kedagi; ära lase ennast ära kasutada; otsi varjatud motiive
  

Strateegiad:

• Ülivalvsus, ettevaatlikus, kahtlustamine
  
• Rünnakud või etteheited kiusamise eest
  

Afektid:

• peamiselt viha oletatava liigategemise pärast
  
• mõnikord ka ärevus või ängistus ohtude pärast
  

Näide: Mees loeb salaja naise meile, sõnumeid, jälitab. Seetõttu tekivad suhtes armukadedusega probleemid.

Skisoidne isiksus

• üksildaste tegevuste ülekaalukas eelistamine
  
• emotsionaalne külmus, jahedus või tuimus
  
• ei väljenda teistele sooje tundeid ega viha
  
• ükskõiksus nii kiituse kui kriitika suhtes
  
• vähene huvi seksuaalsuhete vastu
  
• tunneb rõõmu väga vähestest tegevustest või üldse mitte
  
• liigne enesessesüüvimine ja fantaseerimine
  
• pole lähedasi sõpru ega usaldussuhteid ega soovigi
  
• märkimisväärne tundetus sotsiaalsete normide suhtes
  

Endassetõmbunud isiksuse kognitiivne profiil
Kõikide lisaasjade peale „Milleks mul seda vaja on?“

• Arvamus endast – iseendas küllaldane,üksik; hindab liikumisvabadust, sõltumatust, üksitegutsemist; tahab ise otsustada ja ellu viia, mitte grupis tegutseda
  
• Arvamus teistest – pealetükkivad, kasutavad lähedust ära
  

Veendumused

• Põhiveendumused – põhilistes ja lülistes asjades olen ma üksi; lähisuhted ei tasu ennast ära ja toovad korralagedust; ma teen kõike paremini siis kui teisi segamas pole; lähedased suhted takistavad tegevusvabadust
  
• Tingimus-veendumused – kui inimesega lähedaseks saan võtab ta mu õnge; kui mul pole täielikku tegevusvabadust ei saa ma olla õnnelik
  

Näide: Mees vahetab tihti töökohta, sest ei taha teistega sidemeid luua.

Düssotsiaalne isiksus

Kurjategijad ja mõrvarid

• Kalk hoolimatus teiste tunnete uhtes
  
• Tugev ja püsiv vastutustundetus, sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine
  
• Võimetus püsisuheteks kuigi suhete loomisel pole raskusi
  
• Väga madal frustratsioonitaluvus, madal agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi
  
• Võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest eriti karistusest
  
• Märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja end õigustada
  
• Kaasneda võib püsiv ärritus
  

Arvamus endast: üksik, kõige tugevam, autonoomne
Arvamus teistest: nõrgad, saamatud, neid võib ära kasutada
Arvamus maailmast: seadusi ei riku ainult lollid, kõik on enda eest väljas.
Näide: Tehes midagi halba ei võta süüd omaks, süüdi on ohver. Võib muutuda agressiivseks oma õiguste kaitsmisel.
Keskne on egoism, kalk hoolimatus teiste inimeste vastu, püsiv antisotsiaalne hoiak

Ebastabiilne isiksus

Impulsiivset tüüpi ebastabiilne isikuss

• Emotsionaalne ebastabiilsus
  
• Vähene impulsi kontroll, kergesti vallanduvad vägivallapuhangud ja ähvardav käitumine, eriti vastuseks kriitikale
  
• Ei suuda tagajärgi arvestada ega ette mõelda
  

Anankastne isiksus

• liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus;
  
• detailide, reeglite, korra, plaanide jms. ületähtsustamine;
  
• täiuslikkuseiha, mis ei lase töid lõpetada;
  
• ülim kohusetundlikkus , töö tähtsustamine kuni rõõmudest ja suhetest loobumiseni;
  
• liigne pedantsus ja konventsionaalsus;
  
• jäikus ja kangekaelsus;
  
• mõttetu nõudmine, et teised toimiksid täpselt samuti nagu tema või vastumeelsus üldse midagi teiste teha jätta;
  
• painavate ja soovimatute mõtete pealetung.
  

Arvamus endast: Vastutan enda ja teiste eest. Selles, et midagi tehtud saaks, võin loota vaid iseendale.
Arvamus teistest: Püsimatud, vastutustundetud, mugavad, ennasthellitavad või ebakompetentsed
Ohud: Kardavad vigu, eksimusi, korratust, ebatäiuslikkust, ootamatusi, olukordi, mille jaoks pole reegleid olemas
Strateegiad:

• Reeglid, standardid ja “peab”
  
• Hindavad ja mõõdavad nii enda kui teiste vastavust standardeile
  
• Püüavad kontrollida nii ennast kui teisi, etteheited kui pole “nii kui peab”, vahel ka karistused
  

Afektid:

• Ängistus, kuna näevad ette standardeile allajäämist
  
• Pettumus, enesesüüdistus, enesekaristus
  
• Läbikukkumist läbi elades langevad sügavasse depressiooni
  

Näide: Rühmatöö tegemine ja kokkulepitud kuupäev. Anakastne isikuss esitab kõige varem ära ja kui teised nii kiiresti ei jõua siis teeb teiste osa ära ja hakkab neid süüdistama. 2) võivad jääda liigselt detailidesse kinni ja esitada viimasel hetkel ning olla ka siis rahulolematu.

Vältiv isiksus

• Üritab vältida piinlikust tekitavaid olukordi
  
• Arutleb tihti selle üle mida teised temast arvavad
  
• Teadlikud oma suhtlemishäiretest
  
• püsiv ja kõikehõlmav pinge ja kartlikkus;-
  
• veendumus oma saamatuses, isikliku veetluse puudumises ja alaväärsuses;
  
• liigne mure saada seltskonnas kriitika või tõrjumise osaliseks;
  
• vastumeelsus luua suhteid, kui teise sümpaatia ei ole kindel;
  
• piiratud elustiil turvalisuse vajaduse tõttu;
  
• tihedat suhtlemist nõudva töö vältimine hirmust halvakspanu või tõrjumise ees.
  

Arvamus iseendast: Ei saa hakkama asjadega või midagi läheb valesti
Teistest: Kõik arvavad minust halvasti
Maailmast: Maailma on väga ohtlik koht – kõike peab kartma ja muretsema
Näide: Ei julge minna töövestlusele, sest arvab, et temast arvatakse halvasti ning ei leiagi tööd.

Histriooniline isiksus

• teatraalsus, emotsioonide liialdatud väljendamine;
  
• sisendatavus, mõjustatavus inimeste või asjaolude poolt;
  
• pealiskaudne ja kõikuv emotsionaalsus;
  
• egotsentrilisus, enesehellitamine ja hoolimatus teiste vastu;
  
• püsiv iha erutuse, tunnustuse ja tähelepanu keskpunktis olemise järele;
  
• sobimatult võrgutav välimus või käitumine;
  
• liigne mure kehalise veetluse pärast.
  

Näide: Pikaajalise pühendumisega suhted pakuvad raskusi, sest ei ole piisavalt uudsed ja muutuvad igavaks.

Piirialane häire

Esineb mitu ebastabiilse isiksuse tunnust ja lisaks veel:

• ebaselge mina-pilt, eesmärgid ja eelistused ;
  
• kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse, kriisid ;
  
• äärmuslikud katsed hülgamist vältida;
  
• võimalikud enesetapu- või enesevigastamisekatsed.
  

Arvamus endast: puudub, sest kõik on väga segane/ abstraktne ; väldib üksi olemist, klammerduv
Arvamus teistest:
Arvamus maailmast:
Näide: armusuhtes lahkumineku korral ähvardab enesetapuga, vahetab tihti välimust,

Sõltuv isiksusehäire

• õhutab teisi tegema või laseb teha enamiku olulisi otsuseid;
  
• allutab oma huvid nende omadele, kellest sõltub, liiga järeleandlik;
  
• vastumeelsus esitada isegi põhjendatud nõudmisi nendele, kellest sõltub;
  
• üksi olles abitus- ja ebamugavustunne hirmu tõttu, et ei suuda enda eest hoolt kanda;
  
• hirm, et lähedane inimene hülgab ja on vaja ise enda eest hoolitseda;
  
• vähene võime teha igapäevaotsuseid ilma teiste tugeva toetuse ja nõuanneteta.
  
• Kaasneda võib enese tajumine abitu, ebakompetentse ja jõuetuna.
  

Arvamus endast: abitu, ei suuda enda eest hoolitseda
Arvamus teistest: vajalikud kuid võivad hüljata
Arvamus maailmast: hirmus koht
Näide: Välismaal vaja otsustada kuhu toidupoodi minna, siis ta ei suuda teha otsust.

Söömishäired ja ravi põhimõtted

Anoreksia ja buliimia

Keskmeks on:

• Kehalaaku ja -kuju ülemäärane väärtustamine
  
• Sellega seotud tugev hirm kaalutõusu ees
  
• Mistõttu tehakse äärmuslikke katteid seda vältida
  

Anoreksia

Diagnostilised juhised:

• Kaalu hoitakse vähmalt 15% allpool eeldatavat
  
• Kehakaalu kaotus on esile kutsutud ’paksuks tegevate toitude’ vältimisega ja saavutatakse oksendamise , kõhulahtisuse, ülemäärase spordi, söögiisu vähendavate pretaraatide ja lahtistite kasutamisega
  
• Keha väärtaju mille tõttu püsib tüseduskartus ja kehakaalule rangete piiride seadmine
  
• Endokriinhäired (amenorröa, insuliinitaseme muutus), pubertaalsed muutused hilinevad või peatuvad
  

Ilmingud:

• Piirav käitumine – süüakse tavalisest poole vähem; lubatud ja keelatud toidud
  
• Toiduga seotud rituaalsed käitumisviisid: aeglane söömine; toiduportsjonite kaalumine ; kalorite lugemine; ebatavaline toitude järjekord
  
• Suurenenud vedeliku tarbimine
  
• Toidu peitmine , salaja ära viskamine
  
• Eelistavad madala kaloraažiga toite, väikseid portsjoneid
  
• Eelistatakse üksi süüa
  
• Pidev kaalumine
  
• Avar riietus kõhnuse varjamiseks
  
• Vastumeelsus arutleda söömiskäitumise üle
  
• Meeleolu kõikumine
  
• Keskendumisraskused
  
• Depressiooni sümptomid
  
• Sotsiaalne isoleerumine
  
• Haiguse algusfaasis probleemi eitamine , ratsionaliseerimine
  
• ’kui söön šokolaadi siis pean trenni tegema kohe’ – kaubavahetus
  

Somaatilised komplikatsioonid:
Tähtis on suhtlus teiste arstidega sest tekib palju kehalisi komplikatsioone

• Kogu keha – jõuetus, nõrkus
  
• KNS – apaatia , keskendumisraskused meeleolu
  
• Kardiovaskulaarsüsteem – nõrkus, peapööritus, õhupuudus, valu rindkeres: nõrk ja aeglane pulss
  
• Liigeste valud, peetunud luustiku areng osteoporoos
  
• Menstruatsiooni puudumine, sootunnuste taandareng , psühhoseksuaalse arengu peetus, raseduskomplikatsioonid
  
• Hormonaalsed muutused
  
• Elektrolüütide tasakaalu häired, dehüdratsioon
  
• Kõhuvalu, häirunud ainevahetus
  
• Lanugo . kehal beebijuustele sarnane karvkate , kaob kaalu tõustes
  

Buliimia

Diagnostilised juhtumid :

• Erinevad korduvad liigsöömishood (vähemalt 2 korda nädalas 3 kuu jooksul), kus lühikese aja vältel süüakse ära suur kogus toitu
  
• Mõtted keerlevad kogu aeg söömise ümber ja esineb vastupadamatu söömishimu
  
• Haiguslik tüsenemiskartus, ennast tajutakse liiga paksuna
  
• Korduv ebaadekvaatne käitumine eesmärgiga hoida ära kehakaalu suurenemist : tahtlikult esile kutsutud oksendamine, lahtistid/diureetikumid/söögiisu pärssivad ravimid, vahelduvad nälgimisperioodid, ülemäärane kehaline koormus
  

Ilmingud:

• Algab söömise piiramisest
  
• Söömise piiramisele järgneb kontrolli kaotus toidukoguste üle, vastupandamatu tung süüa
  
• Vahelduvad dieedi- ja ülesöömisperioodid
  
• Tavaliselt kaal kõiku kuid püsib normaalkaalu piires
  
• Söömishoogusid ja väljutavat käitumist varjatakse teiste eest
  
• Süüakse vähe ja kaolrivaesedid toite
  
• Söömishoogudel süsivesikuterohke ja rasvade liigne tarbimine
  
• Söömishoogusid vallandavad negatiivsed emotsioonid nagu ärevus, pingetunne,
  

Somaatilised komplikatsioonid

• Nõrkus, ärrituvus
  
• Ainevahetushäired, söögituru funktsiooni häired
  
• Kõhuvalu ja ebamugavustunne
  
• Sapipõie fuktsiooni häired, suurenenud pankreatiidi oht
  
• Fertiilsusprobleemid, ebakorrapärane menstruatsioon
  
• Oksendamisega kaasnub hammaste lagunemine , hambaemaili kahjustused, valu neelus, suurenenud süljenäärmed
  
• Kardiaalsed patoloogiad; kardiomüopaatia, südame pekslemine, lihasnõrkus
  
• Elektrolüütide tasakaaluhäired
  

DSM-IV eristab:

Anoreksia nervosa – paastuv (piirav vrom), väljutav vorm
Buliimia - väljutav vorm

Söömishäirete alatüübid

• Ülesööv-väljutav vs piirav tüüp
  
• Söömishäirete sümptomatikas ja kaasuvates joontes ilmneb märkimisväärset heterogeensust
  

Diagnostilised probleemid

• Käesolevad AN ja BN diagnostilised kriteeriumid jätavad välja suure hulga probleeme
  
• Söömishäiretega kaasenab palju psüühikahäireid – ocd, alkoholiprobleemid jne
  

Anoreksia nervosa:

• Kaalukriteerium
  
• Hirm kaalu tõusu ees
  
• Amenorröa
  

Buliimia nervosa:

• Vaidlusi tekitab termin ’ülesöömishoog’
  
• 22% ülesööjaest ei söönud kogust mis oleks oluliselt suurem mitteülesööjatest kuid 70% tarvitas lahtisteid
  
• Olulised söömishoo indikaatorid – kontrolli kaotus, meeleolu häirumine
  

DSM-V

• Amenorröa kui diagnostiline kriteerium on AN välja jäetud
  
• Äärmuslikult madal kehakaal
  
• BN puhul liigsöömishoogude sagedusekriteerium: vähemalt 1 kord nädalas kolme kuu jooksul.
  
• Liigsöömishäire puhul sagedusekriteerium: vähemalt 1 kord nädalas kolme kuu jooksul
  
• Eristatakse: - kerge, mõõdukas, raske, äärmuslik vorm
  

Liigsöömishäirete diagnostiline juhised

Korduvad liigsöömishood, mida iseloomustavad suured toidukogused ja tunne, et söömist ei suudeta kontrollida

Liigsöömishoo ajal iseloomustab söömist vähemalt 3 tunnust

• Süüakse palju kiiremini kui tavaliselt
  
• Kestus kuni iivelduseni
  
• Näljatunde puudumines
  
• Süüakse üksi olles
  
• Söömisele järneb enesehalvustamine, masendus ja süütunne
  

Liigsöömishood põhjustavad tugevat ärritust ja stressi

Liigsöömishood esinevad vähemalt ühel päeval nädalas 3 kuu jooksul

Liigsöömishood ei ole seotud ebakohaste kompensatoorsete käitumistega nagu BN puhul

Toitumishäire imiku või lapseeas

• Toidust keeldumine
  
• Valikuline söömine
  
• Funktsionaalne düsfaagia
  

Teke

Tekib bioloogiliste, psühholoogiliste, keskkondlike tegurite omavahelisest koostoitmisest
Sünd - Soodustavad tegurid: prenataalsed, perinataalsed, geneetilised
Häire algus - Vallandavad tegurid: keskkond ja geenid, puberteet , isiksuslikud
Häire kulg - Säilitavad tegurid: bioloogilised, isiksuslikud, kognitiivsed, sotsiokultuurilised

Geneetilised riskifaktorid

• Söömiskäitumine võib tuleneda häirunud serotoniini ülekandest
  
• Ei tea täpselt kui palju seotud kaasasündinud omadustega ja kui palju toidu piiramisega
  

Bioloogilised seletused

• Hormonaalsed ja neuroendokriinsed hälbed
  
• Toiduainetööstus ehitatud üles dopamiini vallandumisele – sõltuvusttekitav on soolane+magus nt soolakaramell
  
• Serotoniini süsteemi düsfunktsioon
  
• Krooniline söömishäire kui sõltuvus keha endogeensetest opioididest – nii piiramine kui ülesöömine stimuleerivad b-endorfiini aktiivsust
  

Psühhodünaamilised mudelid

• Anoreksia tingitud hirmust seksuaalsuse ees. AN kui põgenemine/püüd vältida täiskasvanuks saamist
  
• Söömishäire kui eneseväljendusviis. Buliimsed sümptomid väljendavad teadvustamata konflikte
  

Perekondlikud mudelid

• Laps on füsioloogiliselt haavatav
  
• Lapse peres on 4 transaktsionaalset omadust: sissemässitus, ülehoolitsemine, rigiidsus, puudulik konflikti lahendamine
  
• Haige laps mängib olulist rolli perekonna konflikti vältimise mustris ja hoiab sümptomeid alles
  

Sotsiaalne surve saledusele

Allikad:

• Perekond
  
• Kaaslased
  
• Meedia
  

Sportlastel vaja saavutada võistluskaalu nt maadlejad tihti söömishäiretega.

Meedia roll

• Suurel osal neidudest vallandab moeajakirjade lugemine sotsiaalse võrdluse modellidega mis tekitab rahuolematust enda välimusega
  
• Naised loevad moeajakirju ja võrdlevad endid modellidega
  
• Meedias esitletud kõhnusideaal on seotud suurenenud kehaga rahulolematusega
  

Söömishäirete kognitiivne olemus

• Söömishäiret säilitavad mitte ainult range dieet iseenesest, vaid dieeti alles hoidvad ebafunktsionaalsed mõtted ja veendumused
  
• Nii anoreksia kui buliimia puhul esinevad patsiendid kognitiivsed moonutused, mis väljenduvad kehakuju ja kaaluga soetud hoiakutes (kõik vaatavad milline paks ma olen, kui söön kommi siis muutub see kohe rasvaks)
  
• Eneseväärtustamine toimub valdavalt läbi kehakuju ja -kaalu
  

Söömishäirete spetsiifilised riskifaktorid

• madal enesehinnang •
  
• rahulolematus kehakuju – ja kaaluga •
  
• peres häirunud söömiskäitumine •
  
• varajased pubertaalsed muutused •
  
• ülekaalulisus (eelkõige bulimia nervosa) •
  
• sotsiaalne surve saledusele
  

Söömishäirete riskifaktorid
Üldised faktorid

• naissugu -
  
• tegevused või elukutse , kus kehakaalul oluline roll: tantsijad , modellid , sportlased, võimlejad jne.
  

Perekondlikud faktorid –

• vanematel ülekaal –
  
• psühhopatoloogia esinemine perekonnas –
  
• perekonna suhtlemisstiil
  

Arengulised faktorid

• ülekaalulisus, kõrgem KMI –
  
• varajased pubertaalsed muutused –
  
• lapsepõlves valikuline söömine –
  
• lapsepõlves toitumis- ja seedetraktiprobleemid –
  
• narrimine/negatiivsed kommentaarid kehakaalu teemal –
  
• lapsepõlves ärevushäired
  

Psühholoogilised ja käitumuslikud faktorid –

• rahulolematus kehakuju ja –kaaluga, kõhnuseihalus –
  
• madal enesehinnang, eneseväärtustamine läbi kehakaalu ja –kuju –
  
• perfektsionism, obsessiiv-kompulsiivsed isiksusejooned –
  
• depressioon, ärevushäired –
  
• psühhoaktiivsete ainete kuritarvitamine ja sõltuvus –
  
• emotsionaalne ebastabiilsus, impulsi kontrolli raskused –
  
• dieedi pidamine, toitumise piiramine –
  
• liigsagedane treening
  

Keskkonna faktorid:

• negatiivsed elusündmused
  
• füüsiline ja seksuaalne vägivald
  

Levimus

• AN: 0,5-1%, subkliiniline 3,7% (APA, 2000) •
  
• BN: 3,0% (APA, 2000) •
  
• Liigsöömishäire 1-3% ( Thompson & Kinder , 2003), neist 10-20% rasvunud •
  
• 40-60% neidudest ja naistest on rahulolematud mingi osaga oma välimusest
  

Söömishäirete kulg

• Vahelduva kuluga, väike osa paraneb iseenesest
  
• AN algus tüüpilised 13.16a
  
• BN algus 15-20a
  
• ¼ - 1/3 BN patsientidest AN anamneesis
  
• 54% AN patsientidest tekivad buliimia sümptomid
  
• Häire algusest kuni abi otsimiseni läheb u 5 aastat
  
• AN suremusmäär 15,6%
  

Söömishäirete ravi eesmärgid

• Motivatsiooni suurendamine
  
• Regulaarse söömise taastamine
  
• Ülesöömise ja ebakompensatoorse käitumise (oksendamine ja lahtistid) vähendamine ja peatamine
  
• Toidu piiramise vähendamine, toiduvaliku laiendamine
  
• Pinge, hirmu, ärevusega toimetuleku soodustamine
  
• Muutuste tekitamine söömiskäitumisega seotud hoiakutes
  
• Tervisliku aga mitte liigse treeningu julgustamine
  
• Üldiste psühhiaatriliste sümptomite vähendamine
  
• Ravi algus kindla järelvalve all sest see on väga piinarikas – magu venib jne
  
• Emotsioonide rguleerimise õppimine
  
• Impulsi kontrolli soodustamine
  
• Häirunud kehatajuga teglemine
  
• Sotsiaalse funktsioneerimise taastamine ja edendamine
  
• Käesolevate suhteprobleemide lahendamine
  
• Probleemilahendusoskuste arendamine
  
• Perfektsionistlike hoiakute muutmine
  
• Üldise enesehinnangu probleemidega tegelemine
  

Söömishäiretega patsientide seisund kujuneb mitmetest vastastikku mõjutavatest protsessidest:

• Toidu piiramisega kaasnevatest mõjudest
  
• Isiksusejoonte mõjudest
  
• Ja keskkonnast tulenevatest mõjudest
  

Ravi planeerimisel tuleks neid aspekte arvesse võtta

Psühotsotsiaalne sekkmine AN ravis

• Individuaalne Psühhoteraapia – KKT, IPT; motivatsiooniteraapua, psühhodünaamiline teraapia
  
• Pereteraapia lastel ja noorukitel
  
• Toetusgrupid patsientidele ja peredele
  

Psühhotsotsiaalne sekkumine BN ravis

• Teraapia!
  
• Kognitiiv-käitumuslik teraapia
  
• Interpersonaalne teraapia
  
• KKT + IPT
  
• KKT + toitumisalane nõustamine
  
• Eksponeerimine söömisstiimulitele
  
• Pereteraapia lastel ja noorkukitel
  

Sõltuvushäired F10-F19

Alkohol

• Eestis oli alkoholi tarbimine kõige kõrgem kui raha oli kõige rohkem (2007)
  
• Tänu aktsiisitõusule on alkoholitarbimine langenud
  

Mis on sõltuvushäire?

• Laiemalt kasutusel pigem alkoholikasutushäire – hõlmab nii sõltuvust kui kuritarvitamist
  
• DSM5-s on olema ska hasartmängu sõltuvus, millel sarnased unnused ja ka mittemedikamentoorsed sekkumised
  
• Harjumus- ja impulsihäired (F63) pole sõltuvushäired RHK-s ja kuuluvad täiskasvanu isiksus- ja käitumishäirete alla
  
• Sõltuvushäirete keskne tunnus: TUNG (sisemine sund midagi teha, mingit vajadust rahuldada, loomusund, instinkt)
  
• Diagnoosimiseks täpsustatakse mis ainest sõltuvuses
  

Alkoholikasutushäire

12 kuu jooksul on esinenud vähemalt 2 sümptomit
….

F1x.0 Äge intoksikatsioon

• Mööduv seisund mis järgneb alkoholi või mõne muu aine manustamisele ja avaldub häiritud või muutunud somaatilises, psühholoogilistes või käitumuslikes funktsioondes ja reaktsioonides
  
• Tavaliselt seotud annuse suurusega
  
• Tavaliselt taastumine täielik v.a kudede kahjustuse või muude komplikatsioonide näol
  
• On põhidiagnoos kui intoksikatsioon tekib ilma eelneva alkoholi või muu aine pideva tarvitamiseta; vastasel juhul tuleb eelistada diagnoose kuritarvitamine, sõltuvus või psühhootiline häire
  

F1x.2 Sõltuvus

• Diagnoosimise aluseks 3 või enamat kriteeriumit
  
• Tugev tung kasutada või tarvitada ainet
  

F1x.3 Võõrutusseisund

• Mitmesuguste raskusastmega sümptomite kogum, mis tekib aine absoluutel või suhtelisel ärajätmisel juhul kui ainet on tarvitatud regulaarselt ja tavaliselt kaua või suurtes annustes
  
• Võõrutusseisund on
  

F1x.4 võõrutsseisund deliiriumiga

• Võõrutusnähud tüsistunud deliiriumiga
  
• Kui halb olla siis juuakse peale
  
• Deliirium tremens – lühiajaline kuid eluohtlik toksiline segaseisund koos somaatiliste häiretega. Tavaliselt alkoholi ärajäämise tagajärg inimestel kellel on kujunenud raske sõltuvus
  
• Aju töö muutub, neuro seisund halb. Võib esineda skisofreenilisi sümptomeid – luulud, üliaktiivsus.
  
• Tüüpilisteks sümptomiteks – insomnia, treemor ja hirm. Enne puhkemist võivad esineda krambid . Klassikaline sümptomite triaad on teadvuse hägunemine ja segasus, hallutsinatsioonid ja illusioonid ning silmatorkav treemor. Sageli ka luulumõtet, agiteeritus, insomnia, une-ärkveloleku rütmi häirete ja vegetatiivse närvisüsteemi hüperaktiivsus
  
• Fataalne kuni 35% ravimiteta, kuni 15% ravimitega. – pulss läheb kõrgeks, palavikuline seisund, värisemine
  

F1x.5 Psühhootiline häire

• Tekib aine tarvitamise ajal või vahetult selle järel
  
• Iseloomulikud elavad hallutsinatsioonid, identifitseerimishäired, luulumõtted, Psühhomotoorsed häired (rahutus või stuupor), patoloogiline afekt mis võib ulatuda intensiivsest hirmust ekstaasini
  
• Teadvus üldiselt selge kuid kohati võib olla kergelt hägunenud ja sellega ei kaasne segasusseisndit
  
• Tavaliselt taanduvad sümptomid osaliselt ühe kuu ja täielikult kuue kuu jooksul
  
• Väga lühiajaline, võib anda rahusteid, pärast juhtumist võib jääda kaineks ja hakata ravima
  

F1x.6 Amnestiline sündroom

• Juhtiv krooniline lühimälu häire, samuti võib olla häiritud kaugmälu kusjuures vahetu mälu on säilinud
  
• Tavaliselt häiritud ajataju ja sündmuste õige järjekorra mäletamine
  
• Mittemäletamine võib asendada lüngad uute mälestustega
  

Mida alkohol meiega teeb?

Täna

• Hea tunne
  
• Võtan natuke
  
• L’heb kergemaks, lõbusamaks, ärevus väheneb, uni tuleb kiiremini, mured ununevad
  

Homme

• Tuju kehvem kui eile, uni, probleemid ikka alles
  
• Tervis läheb aina halvemaks – alkoholil tervistkahjustav mõju üle 200le haigusele
  
• Suhted lähedastega halvenevad
  
• Töövõime langeb, raha ei jagu
  
• Probleemid seadusega
  
• Mõtted keerlevad uue annuse/joogi ümber
  
• Muutused iseloomus ja emotsionaalsuses
  
• Kadunud kontroll oma elu üle
  

Riskitegurid

• Vanus
  
  • Lapsed ja noored on alkoholi mõjudele vastuvõtlikumad
    
  • Varajane alkoholiproovimine – alkoholismi üle kolme korra rohkem nende hulgas kes võtsid oma esimese joogi enne 15 a
    
  • Suuremad probleemid täiskasvanuna kui varakult on alustatud
    
• Seltskondlik elustiil – suur sõprade mõju teismeeas
  
• Sugu – meestel rohkem probleeme kuid naised hakanud järgi jõudma
  
  • Meestel rohkem geneetiline, naistel oleneb rohkem keskkonnast
    
• Perekondlik alkoholism – geneetiline ja keskkondlik mõju
  
• Sotsiaalmajanduslik seis – rikkad tarvitavad rohkem alkoholi, kehvemas SES grupis haavatavamad inimesed
  
• Alkoholi kättesaadavus, regulatsioon , kultuur
  

Alkoholisõltuvuse alatüübid

Esimest tüüpi alkoholism (mehed ja naised)

• Hilisemas eas algav
  
• Aeglasem kulg
  
• Psühhosotsiaalsetel teguritel määrav osa
  

Teist tüüpi alkoholism (pigem mehed)

• Varajane algus
  
• Kiirem kulg koos isikumuutuste ja düssotsiaalse käitumise tekkega
  
• Oluline pärilikkuse osakaal
  

Praktikas tegelikult keeruline klassifitseerida

Levimus

• 35% täiskasvanutest kuritarvitab alkoholi mingil elumomendil
  
• Keelatud ainete kuritarvitamine ja sõltuvus kokku mingil elumomendil 7% täiskasvanutest
  

Levimus ja komorbiidsus

• Sõltuvushäired ning meeleolu- ja ärevushäired mõjutavad vähemalt 20% EU rahvasikust
  

Meeleolu- ja ärevushäired ning alkohol

• Self-medication – kasutatakse alkoholi depressiooni ja ärevuse leevendamiseks
  
• ….
  

Näiteid sõltuvuse teooriatest

• Kiindumussuhte teooriast tulenev -sõltuvus tuleneb varaseas aregus ebaturvalisest kiindumussuhtest
  
• Psühhoanalüütiline, häired tulenevad arengulistest jm psühhodünaamilistest mõjudest: sõltuvuse objekt on ema funktsiooni/rolli sümboolne asendus
  
• Tingimisteooria: kui satun linnaossa kus kindel baar siis tingitud refleks et pean sinna minema, kindlate sõpradega peab jooma
  
• Motivatsiooniteooriad – ootustega seotud, juuakse selleks et maandada negatiivseid ja võimendada positiivseid emotsioone
  
• Psühhobioloogilised teooriad – neurokeemiale keskendunud
  
  • Psüühilist sõltuvust tekitavate ainete tarbimisel vabaneb dopamiini ning endorfiine e endogeenseid opioide
    
  • Inimesed kelle ajus vabaneb alkoholi mõjul rohkem endorfiine tunnevad suuremat naudingut ning võivad seetõttu tõenäolisemalt alkohoolikuteks saada
    

Ravi

• Katkestusravi
  
• Eesmärgiks võõrutussündroomi leevendamine
  

…..

• Himu vähendavad ravimid – pärsib alkoholiga seotud positiivsete tunnete ilmnemist ilma negatiivseid tundeid pärssimata
  

Psühhoteraapia eesmärgid

Detoksifikatsioon

Kahju vähendamine

• Nii psühhoaktiivsete ainete kasutamisest kui muudest kaasuvatest probleemidest tulenevate kahjude vähendamine
  

Kontrollitunde loomine

• Kontrolli saavutamine lubavate uskumuste ja tungi üle
  
• Tavaliselt eksisteerivad tungiga seotud uskumused: tungi peab rahuldama, ma ei suuda tungle vastu panna
  
• Kontrolli loomine: ma saan tungiga hakkama ja suudan seda kontrollida
  

Tagasilanguste ennetamine

Kaasuvate probleemide leevendamine ja ravi

Toimetuleku parandamine

Pidev motiveerimine

Psühhoteraapia üldtegurid

Psühhoteraapia

• Kahe või mitme inimese koostöö, milles terapeaudi rollis omav isik kasutab teadliklt ja sihipäraselt psühholoogilise vahendeid aitamaks kliendi rollis oleval isikul mõista ja muuta oma emotsioone, tunnetust ja käiutmist kliendile sobivas suunas
  
• John C Norcross lisab:
  

Koolkonnad

• Analüütilised – dünaamilised psühhoteraapiad
  
  • Psühhoanalüüs ja psühhodünaamilised koolkonnad
    
• Kogemuslikud – ekspressiivsed psühhoteraapiad
  
  • Eksistentsiaalne (logoteraapia), kliendikeskne; reaalsusteraapia
    
• Kognitiiv-käitumuslikud teraapiad
  
  • Kognitiivne teraapia, funktsionaalne …
    
• ….
  
• ….
  
• Integratiivsedteraapiad-teraapia mudelid, mis integreerivad erinevaid teooriaid ja/või seniseid sekkumis
  
• Elektism - psühhoterapeaudid rakendavad erinevaid sekkumis vastavalt oma väljaõppele ja klientide vajadustele
  

Ekspressiivsed teraapiad – kunsti-, muusika -,tantsu- jms teraapiad
Postmodernistlikud teraapiad – narratiivi teraapia, konstruktivistlik teraapia
Kehateraapiad – sensorimotoorne Psühhoteraapia

Sekkuvad vs toetavad teraapiad

Sekkuvad ehk analüüsivad: (kognitiiv-käitumis teraapia koolkonnaga seotud)

• Minevikust pärit mustrite seos käesolevate probleemidega
  
• Psühhiaatriliste häirete ravi
  

Toetavad teraapiad:

• Enesearengule suunatud
  
• Emotsionaalse toetuse pakkumine
  

Ei ole otseselt seotud koolkonnaga!

Spetsiifilisus vs universaalsus

Spetsiifilisus = optimaalsetes tingimustes saavutabteatud sekkumine soovitut tulemuse

• Nn ravimi metafoor
  
• Aluseks Psühhoteraapia tulemuslikkuse uuringutele
  
• KKT on spetsiifilisuse lipulaev
  
• Idealiseeritud „valideeritud teraapiate“ nimekiri on muutunud vähem dogmaatiliseks kontseptsiooniks „empiiriliselt toetatud teraapiad“ (teraapia mis ei tööta 10st 6 puhul aga töötab ülejäänud 4 puhul on ka asjalik)
  
• RCT’d ei näita ühe koolkonna ülemuslikkust teise suhtes
  

Universaalsus = iga teraapiameetod, mida rakendatakse terapeutilise suhte kontekstis, on efektiivne ja toob kaasa muutuse abivajaja tunnetes, hoiakutes ja käitumises

• Kriitiline teguri igas abistavas olukorras on suhte kvaliteet terapeudi ja kliendi vahel
  
• Terapeutilist suhet mõjutavad mitmed tegurid: kliendipoolselt motivatsioon , usaldus, lootus, idealiseerimine; terapeudipoolselt veenimisjõud, soojus , empaatia, põhendamine, direktiivsus, ekspertsus ; suhtealaste faktoritena kontakt, seotus, nõusutumine, kokkulepitud suhe ja leping
  
• Platseebo – teraapia tekitab paremat tulemust kui no-treatment või ootelistis olemine
  
• Terapeutide vaheline erinevus RCT-des: varem käsitleti kui mõõtmisviga: leiutd,etsee pigem reegel kui erand
  

…Direktiivne protsess – patsienti ei jäeta protsessis omapäi vaid teda toetatakse ja juhendatakse