Eesti kõige aegade paremad judo maadlejad : : 2014 Sisukord Judo ajalugu Aleksei Budõlin Indrek Pertelson Martin Padar Kasutatud kirjanduse loetelu Aleksei Budõlin Aleksei Budõlin on tippspordist loobunud Eesti dzuudomaadleja, praegusel ajal Eesti dzuudo täiskasvanute judokoondise peatreener. sündinud 5. aprillil 1976 Tallinnas Aleksei Budõlin on täiskasvanute tiitlivõistlustel võitnud kokku 8 medalit: olümpiamängudelt ühe, maailmameistrivõistlustelt kaks ja Euroopa meistrivõistlustelt viis. Lisaks on ta kaks korda võitnud Euroopa juunioride meistritiitli. Erinevatel turniiridel (World Cup, Grand Prix ja Grand Slam) on Aleksei Budõlin saavutanud 9 esikohta. Indrek Pertelson Indrek Pertelson on Eesti judoka (juudomaadleja) ja ettevõtja. Sündis 21. aprillil 1971 Indrek on 193 cm pikk ja kaalub 1...
Enam ei loosita võistlejaid alagruppidesse, vaid paaridesse. See, kes võidab esimeses ringis, läheb järgmisse ringi ja nii edasi kuni finaalini. Võistleja, kes kaotas finalistile, jätkab maadlust kolmandale kohale. Tema vastas(te)eks on võistleja(d), kes samuti kaotas(id) finalistile. MAADLUS EESTIS Eesti raskejõustikule pani aluse Gustav Boesberg raskejõustikuringi asutamisega 1888.sajandi algul kuulusid maailma paremikku elukutselised maadlejad Georg Lurich, Georg Hackenschmidt ja Aleksander Aberg. Nende eeskujul hakati maadlust laialdaselt harrastama, tekkis palju raskejõustikuklubisid. Esimesed Eesti meistrivõistlused kreekarooma maadluses peeti 1921, vabamaadluses 1925. Edukalt esinesid Eesti maadlejad 1920.1930. aastail: olümpiamängudel 3 kulda, 2 hõbedat ja 4 pronksi, MMvõistlustel (19231947 ei korraldatud) 1 hõbemedal, EMvõistlustel 5 kulda, 11 hõbedat ja 10 pronksi.
Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks) Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber Poksija: Valter Palm. Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest. 1928. Amsterdam 1928. aasta suveolümpiamängud olid IX kaasaegsed olümpiamängud, mis toimusid 17. mai- 12. august 1928 Amsterdamis (rajatud 1275. aastal). Amsterdam asub Hollandi lääneosas, Zuiderzee lahe osa Ijsselmeeri ääres, Amsteli jõe suudmes. Amsterdam kinnitati olümpialinnaks ROK-i 21. istungil Roomas 1923. aastal. Esialgne otsus võeti vastu juba 1921. aastal ROK-i 19
XXXVI JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES JUHEND I VÕISTLUSTE AEG JA KOHT Võistlused toimuvad 16. Märts 2013 a. Tartumaal Luunja Keskkoolis. Võistluste mandaat ja kaalumine 16. märts kell 9.00-9.30. Võistluste algus kell 10.30. Eelkaalumine 15.märts kell 18.00 -19.00 Luunja Keskkoolis. II VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD Osalevad 1995.a ja hiljem sündinud maadlejad kehakaaludes: -23 kg; -26 kg; -29 kg; -32 kg; -35 kg,-38 kg,-42 kg,-46 kg,-50 kg, -54 kg, -58 kg, -63 kg, -69 kg, -76 kg, -85 kg -100 kg. Täiskasvanute kehakaal -74 kg. III VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad individuaal-meeskondlikena ja viiakse läbi Eestis kehtivate võistlusmääruste alusel. Võistkondlikku arvestust peetakse 1. linnade, maakondade vahel.(arvesse lähevad kõik punktid). 2. klubide vahel.(läheb arvesse 10 paremat tulemust).
Stockholm 5. mai 22. juuli 1912 Olümpiamängudest võttis osa 28 riiki 2547 sportlasega. Esmakordselt osalesid olümpiamängudel Egiptus, Jaapan, Luksemburg, Portugal ja Serbia. Esmakordselt olid programmis nüüdseks klassikalisteks kergejõustikualadeks saanud 5000 ja 10 000 m jooks ning 4×100 ja 4×400 m teatejooks. Uue alana oli kavas maastikujooks. Tsaari-Venemaa võistkonna koosseisus võistlesid Stockholmis eestlastest kreeka- rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda
ei Abielukat, ei Arvutiga Tehtud Meest, ei minu Vibraatori (selle suurema) Vanemat Venda, ei Sõbrannasid ega Mercat ehk mind ennast. Mulle meeldiks käsitlus, et sellel lool pole ka autorit. Iga lause taga on tarviline korrutada: fiktsioon ning kunstiline tõlgendus. Merca Lõik raamatust: «Sportaste endi kohta võiks öelda, et jõudlus on neil päris hea, suusatajad ja jooksjad hakkavad lõppu jõudes kiirustama, maadlejad ei saa kuidagi oma vaimus matilt minema, kaugushüppajad arvavad, et mida pikem lüke, seda parem, ja väravavahid tegutsevaid vaid siis, kui mäng nende värava all käib. Enamasti kepivad nad lonkavas valsirütmis: aeglane, kiirekiire, aeglane, väga kiire. Käsi spordimehed enamasti kah kasutada ei oska. Isegi korvpallurid mitte, ehkki nende rinnatöötlusoskusele võib ette heita peamiselt seda, et nad rindu ka põrgatada püüavad. Sulnist
pantvangidraama ajal rippus õhus küsimus, kas sedasi lõpevadki kaasaegsed olümpiamängud. Ööl vastu 5. septembrit ületas kaheksa dressides ja spordikottidega meest olümpiaküla paarimeetrise aia. Aiaületajad liikusid James Connoly nimelisele tänavale ning tõmbasid Iisraeli, Uruguai ja Hongkongi atleetide käsutuses oleva maja nr. 31 ees maskid pähe ning püstolid ja automaadid vinna. Nad sisenesid varastatud võtmetega . Veidi enne viit kõlasid lasud. Iisraeli tõstjad ja maadlejad avaldasid paljakäsi ja puuviljanugadega visa vastupanu, isegi tappes ühe terroristi. Kes sai, viskus aknaid purustades tänavale. Võitluses hukkusid maadlustreener Moshe Weinberg ja tõstja Joseph Romaro, ent üheksa Iisraeli meest võeti pantvangi. Nad pandi üksteise külge seotutena vooditele istuma, nende jalge ette jäeti hoiatuseks vedelema Romaro surnukeha. "Meile ei tähenda midagi raha ega meie enda elu."
olümpiavõitja. · 1924.a. Pariisi olümpial pälvis Neuland tõstmises keskkaalus hõbeda (mis oli väike pettumus, vargsi oodati talt Antverpeni mängude kullavõidu kordamist) ja teine eestlane Johannes Kikas sai pronksi. Maadleja Eduard Pütsep naasis koju aga kuldmedaliga. · 1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Samal aastal toimunud Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. · 1932. a. mõlemad olümpiamängud toimusid Ameerika mandril, tollane majanduskriis puudutas aga väga valusalt meie olümpialiikumist. Kahevahel olek ja lõputu sendiveeretamine lõppes sellega, et eestlastel jäi käimata nii Lake Placidi tali- kui Los Angelese suvemängudel. · 1936. a. Berliini olümpia on läinud Eesti spordiajalukku suurte võitude sümbolina. Edu Berliinis jäi 20
Kapp, R.Tobias jt. · Kutselisteks teatriteks said ,,Vanemuine" (juhiks Karl Menning), ,,Estonia" ja ,,Endla", kes said ka uued honed · 20. Saj. Algul sündis Eesti filmikunst- fotograaf Johannes Pääsuke jäädvustas enne I maailmasõda dokumentaalkaadreid Tartust ja Setumaast ning väntas I mängufilmi ,,Karujaht Pärnumaal" f)Kehakultuur · Suuremates linnades tegutsesid spordiringid (,,Kalev" Tallinnas, ,,Taara" Tartus) · Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja Martin Klein, kes tõi I olümpiamedali- 1912 .a. klassikalises maadluses 3.Majanduse areng a)Tööstuse hoogne areng- Eesti kui Venemaa arenenuim tööstuspiirkond · Suurimad tööstusharud tekstiili-, masina- ja metallitööstus · Seoses militariseerimisega ehitati Tallinnasse 3 sõjalaevatehast · Valitsevaks olid Vene impeeriumi huvid- tooraine ja tööjõud toodi sisse ning valmistoodang läks Vene turule
J.A.D INGRES ,,valpiconi kümbleja" G.COURBET "Emilie Zola portree" ,,Kunstniku 1868 stuudio"1854/55 E.DELACROIX "Kaputsiinlaste "Chiose veresaun" bulvar"1873 ,,Kalju Etretatis p'rast tormi" "Alzeeria naised" 1834 "Muusika Tuieleries" 1862 "Londoni E.MANET parlament"1904 ,,Eine roheluses"1863 J.MW.TURNER "Vihm,udu ja kiirus "Baar Folie ...
Riiklik kultuuripoliitika Rahvuskultuuri väljaarendamine, eesti kultuur sai riikliku tähelepanu ja toetuse osaliseks. 1925. jõuti Kultuurkapitali loomiseni, millest kujunes välja peamine kultuuri finantseeriv asutus. Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine. Emakeelne haridus oli algkoolist kõrgkoolini. Loodi kutseühinguid, mis aitasid kaasa professionaliseerumisele, nagu näiteks Eesti Kirjanike Liit. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest ning valitsevaks said inglise-prantsuse kultuuriorientatsioonid. Välismaal toimusid eesti kunstnike kunstinäitused. Traditsiooniline rahvakultuur püsis, rikastus ja kaasajastus. 1930. aastatel kaasnes kultuuri finantseerimisega loomevabaduse piiramine, vaikiv ajastu häiris kultuuri arengut. Haridus Ühtluskooli põhimõte. Kooliharidus oli emakeelne, põhikool tasuta. Gümnaasiumid maksulised ja seal loodi eriharud (reaal, humanitaar, aiandusklassid jm). Majanduslik...
Lühiuurimus Eestlased olümpial sõdadevahelisel perioodil Kahe maailmasõja vahel toimusid viied suveolümpiamängud.Siis sekkus sõjamasin ning kahed järgmised mängud jäid toimumata, kuigi said mängude loetelus järjekorranumbri.1920.aastatealgul asus sõjatules karastunud maailm õhinal uut elu üles ehitama ja hoogsalt läks käima ka spordiliikumine. Esimesed sõjajärgsed olümpiamängudki olid täis pulbitsevat energiat ja optimismi. Seal n-ö uuestisünni ajastul astus olümpialiikumisse ka väike Eesti. Oma rahvuslipu all, oma võistkonnaga. Eesti tuli ja tõusis kohe võitjate maade nimistusse. Sport hakkas iga aastaga järjest hoogsamalt arenema ning rekorditele ei antud asu. Areng oli sedavõrd kiire, et vahetevahel räägiti isegi inimvõimete piiri saavutamisest. Sporti iseloomustas ausus ja aumehelik võistlus. Iga uus olümpia ületas eelmise. Pariis vaimustas pärast Antwerpenit, siis tuli imeilus Amsterdam Euroopa südames. Päikeseli...
,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst *Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal *August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed *Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka" *profesionaalsed kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi *esimene eesti arhitekt Georg Hellat (Endla Pärnus) Sport *Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackeuschmict maadlejad *Martin Klein esimene olümpiamedal eestisse, hõbe klassikalises maadluses
,,Karujaht Pärnumaal" Kujutav kunst Johann Köler - maalikunstnik, portree-ja maastikumaal August Weizenberg- skulptor, marmorisse raiutud portreed Amandus Adamson- skulptor, realistlikud teosed rannarahva elust, ,,Russalka" proffesionaalsed kunstnikud: Ants Laikmaa, Kristjan Raud, Konrad Mägi esimene eesti arhitekt Georg Hellat (Endla Pärnus) Sport Georg Lurich, Aleksander Aberg,Georg Hackenschmict maadlejad Martin Klein esimene olümpiamedal Eestisse, hõbe klassikalises maadluses
VAIMUELU EESTIS 19. SAJANDIL 1. Kaks kultuurisuunda a) Baltisaksa kõrgkultuur- seotud Lääne- Euroopaga, mõjutades eestlaste kultuuri b) Eestlaste talupojakultuur algas selle murenemine ja euroopaliku kultuuri suurenev mõju 2. Akadeemiline haridus Tartu Ülikooli taasavamine 1802.a. a) Paul I panus: · otsustas riigipiirid kindlalt sulgeda Prantsuse revolutsiooni mässuliikumise eest · keelas oma alamatel õppimise Lääne-Euroopa ülikoolides. · avati uusi ülikoole Venemaal ja taasavati Tartu Ülikool b) Saksa ja ladina keel, 4 teaduskonda (usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond) c) Georg Friedrich Parrot I rektor: · tema sõprus keiser Aleksander I ga kindlustas ülikoolile autonoomia ja rahalise toetuse · rajati peahoone, tähetorn, anatoomikum, Toomkiriku varemetesse raamatukogu. d)TÜ-st k...
tulemusi. Kasvuhormoon soodustab lihaste ja luude kasvamist. Sünteetilise kasuvhoromooni manustamise kõrvalmõjude hulka kuuluvad allergilised reaksioonid, diabetogeensed toimed ja akromegaalia, kui manustada suurtes doosides. (M. Jegathesan, Spordimeditsiini käsiraamat arstile ja treenerile). Positiivseid dopinguproove seoses kasvuhormooniga on andnud nii anaeroobse kui ka aeroobse lävega sportlased näiteks tõstjad, maadlejad, suusatajad pesapallimängijad. Esimene skandaalseim kasvuhormooni kuritarvitamise juhtum leidis aset 1988 aasta Souli olümpiamängudel, kus kanadalane Ben Johnson võitis 100 meetri sprindi hämmastava ajaga 9,79 sekundit (püstitatud maailmarekord tühistati pärast positiivse dopinguproovi andmist). Mõtlemapanev on ka endise ameerika jalgpalluri Lyle Alzado surivoodil tunnistatud väide, et 80 protsenti ameerika jalgapalli mängijatest on sünteetilist kasvuhormooni tarbinud.
26.riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. I põhiseadus ja riigikorraldus selle alusel: Millal võeti vastu? 15.juuni 1920 Riigipea --- Asutav Kogu PS'e koostamisel, Järgiti lääne suurriikide Parlament 100liikmeline; 1- kellest võeti eeskuju? saavutusi ja tradistioone kojaline, valimised 3a tagant Riigikord Demokraatlik parlam- Rahva võimalus Kõrgema võimu kandja; Entaarne vabariik osaleda poliitikas Rahva hääletused, -algatused Täitevvõim Riigikogu poolt Kõrgem 1-kojaline Riigikogu moodustatud ...
Külas palusid kõik Allahit, et Nhe paradiisi vastu võetaks. Kuuendas peatükis lähevad kõik nuubia hõimud maadlusvõistlustele. Iga kord oli võistlused erineva hõimu poolt peetud. Tüdrukud löödi üles, pandi kaela ehteid, mis pärast võitjatele kaela pandi, kehad õlitati ära ning pandi helmestega üle. Maadlejad kogunesid tasandiku keskele, nad olid paljad ning välge värviga koos, siis hakkas võistlus pihta ja kui võistlus lõppes, siis raputasid maadlejad üksteisega kätt ja vabandasid, kui nad liiga julmad olid olnud. Siis kui nad tagasi koju hakkasid minema nägid nad teise hõimu tüdrukuid, nad kutsusid nad endale külla, sööma. Kõik hõimud rääkisid ühiskeeles kaakbiis. Mende kuuleb esimest korda, mida sõda tegelikult tähendab ning mida araablased teevad, et tapavad, vägistavad ja röövivad niisama. Mende isa ütles, et Sudaanis ei ole õiglust, et araablased tapavad nuubialasi, kuna nad tahavad kõiki mustanahalisi hävitada.
Oli jõudnud kätte aeg elupõllul atra seada. Dr. Wladyslaw Krajewski, keda hüütakse Vene raskejõustiku isaks, kutsus Georg Lurichi enda juurde oma võimeid näitama. Sealt algaski Lurichi tähelend. Juba esimesel õhtul dr. Krajewski raskejõustikuklubis püstitas Georg Lurich paar maailmarekordit raskuste tõstmises, seejärel seljatas ta prantsuse maadluses - nii nimetati tollal praegust klassikalist maadlust - kõik klubi paremad maadlejad. Dr. Krajewski soovitas Lurichil veel mõneks ajaks koju sõita ning sveitsi vöövõitlust harjutada. 1895. aasta sügisel ilmus Georg Lurich taas Tsaari-Venemaa pealinna. Võitnud kõiki paremaid amatöörmaadlejaid klassikalises maadluses kui ka sveitsi vöövõitluses ja täiendanud 3 end Venemaa tolleaegse parima maadlusspetsialisti Wladyslaw Pytlasinski juures, siirdus Lurich 1896
Tallinna teatrite tasemele. Väikelinnades tekkis hulk näitetruppe, mis tegid teatrit asjaarmastajalikul tasemel. Neid abistas Eesti Haridusliit. Tunduvalt arenes ka filmikunst. Saavutati edu filmidokumentalistika alal. Kehakultuur ja sport 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 1940. aastateks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. 1934 ja 1939 leidsid aset Eesti Mängud. alates 1920. a. osaleti ka olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu. Rohkesti korraldati ka maavõistlusi, peamiselt lähinaabritega. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres. 7
tulemusi korvpallis. Leedu korvpallimeeskond tuli 1937. ja 1939. a Euroopa meistriks, korvpallinaiskond aga pälvis Euroopa esivõistlustel hõbemedali. Läti o Kõige massilisem spordiala oli jalgratta sõit. Samuti veel sportlik käimine, maadlus, kiiruisutamine, korvpall ja male. 1935.a tuli Euroopa meistriks Läti korvpallikoondis. Eesti o Eestis jõudsid maailma tippude hulka eelkõige maadlejad ja tõstjad. 1936.a. Berliini olümpiamängudel võitis K.Palusalu kuldmedali nii klassikalise kui ka vabamaadluse raskekaalus. Ülemaailmselt kuulsaks said maletaja P. Keres ning Eesti laskesportlased. Esikoht MM-il 1937 ja 1939.a. 4. Välispoliitika o 1920. aastate algus Balti liit Balti liit o Peeti peamiseks julgeolekutagatiseks Balti liitu, mis pidanuks kindlustama Balti mere
* Tallinna Konservatoorium muutus 1938. aastal Riiklikuks Lavakunstikooliks. * Kõrgem Sõjakool Sport Sport ja kehakultuur olid iseseisvas Eestis populaarsed ja neid toetas ka riik. Eesti Spordi Keskliidu alla kuulusid mitusada spordiseltsi ja ringi umbes 15000 liikmega. Tuhandete osalejatega spordipeod olid Eesti Mängud (1934, 1939). 1920. aastast alates osaleti olümpiamängudel ning oli üsna tavaline, et sealt tuldi koju medalitega. Esirinnas olid raskejõustiklased maadlejad ja tõstjad. Males jõudis maailma tippude hulka Paul Keres.
koha. Kokku võideti seitse medalit. Olümpiavõitjateks tulid kreeka-rooma maadluse sulgkaalus Voldemar Väli ning vabamaadluse kergekaalus Osvald Käpp. Tõstmise raskekaalus pälvis hõbemedali Arnold Luhaäär. Pronksmedali teenisid välja Albert Kusnets kreeka-rooma maadluses ning purjetajad Nikolai Vekšin, William von Wiren, Eberhard Vogdt ja Georg Faehlmann 6 m jahtide klassis. Parima kuue hulka pääses kreeka-rooma maadluses Eduard Pütsep. Eesti maadlejad tõestsid enda võimekust, mida oli demonstreeritud aasta varem Budapestis toimuvatel EM-võistluses kreeka-rooma maadluses, kus eestlased jagasid riikide arvestuses Ungariga esimest kohta. 12 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Los Angelese olümpia 30. juuli 1932 30. juulist kuni 14. augustini 1932
Loodi spordiliitude asjaajamist ühendav organ Spordibüroo 1926 Avati Kadrioru staadion. Eestis võistles Paavo Nurmi. Toimus II kehalise kasvatuse kongress 1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks. Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda maailmameistriks elukutseliste maadluses 1930 Toimus Eesti Spordi Keskliidu esimene reorganiseerimine 1931 Tartu Ülikooli lõpetasid esimesed kõrgharidusega kehakultuurispetsialistid. Asutati Eesti Laskurliit
· 20.saj. algul loodi ateljeekoolid ja Eesti Kunstiselts, korraldati kunstinäitus. Ilmusid uued kunstisuunad ja kunstnikud (A.Laikmaa, K.Mägi, J.Koort jt.) 5. Kehakultuur. a) Sajandivahetusel tegutsesid suuremates linnades spordiringid ("Kalev" Tallinnas, "Taara" Tartus) b) Üle Venemaa ja Euroopa said kuulsaks maadlejad Georg Lurich, Al. Aberg, Georg Hackenschmidt ja Martin Klein, kes tõi I olümpiamedali 1912.a. klassikalises maadluses e) Võrdle rahvuslikku liikumist Eestis ja Saksamaal Eesti rahvusliku liikumise etapid võrdluses Saksamaaga Etapp Saksamaa Eesti
repertuaar koosnes põhiliselt lihtsakoelisematest rahvalikest tükkidest. Tartu "Vanemuine" põdes pärast K.Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta "Estonia" ja Draamatearti tasemele. Samal ajal arenes ka rahvuslik filmikunst. 1922. aastal loodi Eesti Spordi Keskliit. 1934. ja 1938. aastal toimusid Eesti Mängud spordipeod, mis propageeris kehakultuuri. Alates 1920. aastast osalesid Eesti sportlased olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad. 13 Vabadussõjalased 1929. aastal oli Vabadussõja veteranide organisatsioonide baasil moodustatud Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, mille esialgseks sihiks oli oma liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine ja Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine. Eestit
Seal luuakse pronksist valatud sõjavankreid, pronksist kaitserüüsid, sissegraveeritud kujutistega mitmesuguseid tarberiistu jne. Kivilõikekunst (glüptika) Nikerdistega kaunistatud kivi nimetatakse gemmiks . Enamasti oli kujutis kivisse lõigatud süvendatud kujul ja säärast kivi kasutati siis pitsatina. Vanemad gemmid ongi pärit V sajandist eKr. Mis puutub kujutistesse, siis eelistati algul jumalate ja kangelaste pilte, hiljem esinevad stseenid igapäevaelust, naised, noormehed, maadlejad, loomad, linnud, mõnikord ka portreed. Plastika Kreeka plastika võib klassikalise ajastu raames jagada esimese õitseaja kõrgeks stiiliks ehk kõrgklassikaks ning teiseks õitseajaks ehk kauniks stiiliks ehk hilisklassikaks. Kõrgklassika (V saj eKr) V sajandi teisel poolel saavutab kreeka skulptuur täieliku vabaduse ja meisterlikkuse loodusvormide edasiandmise oskuses. Suure looduslähedusega ühineb aga ülimal määral ideaalne, äraseletatud rahu,
o Järgitakse konkurentide juttu ja tegusid · Meedia, reklaami eksitav mõju (nt. toidulisandid) · Spordikirjanduse, meedia ühekülgne käsitlus Spordis on 4 toitumise riskirühma · Eeldavad väikest kehamassi o Võimlejad, tantsijad · Lihasmassi suurendavad spordialad o Tõstmine, kulturism · Suure energiakuluga spordialad o Vastupidavusalad · Kehakaalu kiire muutmine on tavaline o Maadlejad, judo, poks Riskirühmad saavutusspordis · VÕIMLEMINE, BALLETT, ILUUISUTAMINE o Väike kehamass, organismi koormustaluvuse tagamine o Vähekaloriline toit pikema aja jooksul, tasakaalustada proteiinide, vitamiinide, mineraalide abil · KULTURISM, TÕSTMINE o Suur lihasmass, vähese rasvamassi juures o Proteiinirikas toit, proteiini ja aminohapete liigtarbimine lihashüpertroofia nimel
,,viis'' kukub, aga ei saanud ,,viite'', ,,neli'' oli ikkagi. Igal kevadel olid riigikaitse õppused. Kümme päeva olime Tondil, Tondi kasarmus. Ühel korral käis Laidoner koguni külas. Nendel päevadel oli riviõppus ja laskmine. Laskmine oli nõutud riigikaitses ja vajalik distsipliin, mida me pidime palju harjutama, mitte aga kuulidega, vaid nõelseadeldisega, täpselt sihtides. Selle järgi sai hinde. 5.Millised olid Teie hobid? Hobiks kujunes sport. Tuntud olid Eesti maadlejad. Ma harrastasin maadlust ja keskmaajooksu. Mul oli suur maadluseeskuju: minu vanaema vend Mihkel Müller, kes elas Helsingis. Kui tema käis Eestis, siis õhutas ta poisse maadlema ja õpetas neile võtteid. Tallinnas, keskkooli ajal, käisin maadluskursustel, kus olid tuntud treenerid Kullissaar ja Kursmann. Kursmann oli 32 Eesti maadluskoondise peatreener tol ajal, kui Berliini olümpiale mindi. Käisin siis ka
Ameeriklased keeldusid ja nii toimus ajalooline ühemehejooks, kus Halswelle sai ajaks 50,0. Rohkem medaleid välja ei antud. Vahejuhtumist sugenes pikaajaline vaen USA ja Inglismaa kergejõustikuliitude vahel. STOCKHOLM 1912 Esmakordselt toimus olümpiamängude ajal antiikmängude eeskujul kunstikonkurss, millele esitasid töid maalikunstnikud, skulptorid, arhitektid, muusikud ja kirjanikud. Tsaari-Venemaa koosseisus võistlesid eestlased Stockholmis kreeka-rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann; kergejõustiklased Elmar Reiman (maraton), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart (Mihkel) Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks
Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. 33. BAASIDE AEG 1939-1940
Perekondlikud mudelid - Laps on füsioloogiliselt haavatav - Lapse peres on 4 transaktsionaalset omadust: sissemässitus, ülehoolitsemine, rigiidsus, puudulik konflikti lahendamine - Haige laps mängib olulist rolli perekonna konflikti vältimise mustris ja hoiab sümptomeid alles Sotsiaalne surve saledusele Allikad: - Perekond - Kaaslased - Meedia Sportlastel vaja saavutada võistluskaalu nt maadlejad tihti söömishäiretega. Meedia roll - Suurel osal neidudest vallandab moeajakirjade lugemine sotsiaalse võrdluse modellidega mis tekitab rahuolematust enda välimusega - Naised loevad moeajakirju ja võrdlevad endid modellidega - Meedias esitletud kõhnusideaal on seotud suurenenud kehaga rahulolematusega Söömishäirete kognitiivne olemus - Söömishäiret säilitavad mitte ainult range dieet iseenesest, vaid dieeti alles hoidvad
Psühhopatoloogia PSÜÜHIKAHÄIRETE PEAMISED TEKKEPÕHJUSED, LEVIK JA RAVIKORRALDUS; PSÜÜHIKAHÄIRETE KVALIFIKATSIOONI PÕHIMÕTTED Psühhiaatria – arstiteaduste haru, mille ülesandeks on vaimse tervise häirete uurimine ja ravi Psühhopatoloogia (üldpsühhiaatria) – uurib psüühiliste häirete üldisi seaduspärasusi: kujunemist, tekkepõhjuseid, avaldumisvorme Kliiniline psühhiaatria e eripsühhiaatria – üksikute haiguste tekke, kulu, sümptomatoloogia ja ravi seaduspärasused Sotsiaalpsühhiaatria – miks suitsiide tehakse? Millised seosed on psüühikahäirete ja ühiskondlike muutuste vahel Psüühikahäire Häire viitab kliiniliselt äratuntavate sümptomite kogumile või käitumisele, millega kaasneb distress ja mis häirivad isiku funktsioone Psüühikahäirete tekkepõhjused - Bioloogilised - Psühholoogilised - Sotsiaalsed Psüühikahäirete etioloogia Bioloogilised - Psüühikahäired väljendavad haiguslikke muutusi ajutegevuses tin...
Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. Hilary Karu 67 D 11 EESTI AJALUGU EESTI 1939 1940 Maailm 1939 1922 fasistid Itaalias võimule + Valisid totalitaarse riigikorra, parempoolsed
Film & teater. Linastusid I helifilm ("Kuldämblik") ja I animafilm ("Kutsu Juku seiklused"). Olulisemad tegijad: Konstantin Märska ja Theodor Luts. Kutselisi teatreid oli Eestis 7. Tähed Liina Reiman, Ants Eskola, Ants Lauter jt. 1926 loodi "Raadio Ringhääling", 1937 püstitati Euroopa moodsaim raadiomast Türile. Tuntuim raadiohääl oli Felix Moor. Sport. Kiiresti kasvas spordiseltside hulk. 1920 osaletakse esmakordselt OM-l, enim medalaid tõid Eestile maadlejad. Tuntuim Kristjan Palusalu (2 kulda 1936.a Berliini OM-lt). Tuntuim Eesti sportlane maailmas oli maletaja Paul Keres. Eesti laskurid tulid 3 korda võistkondlikuks maailmameistriks. EESTI ISESEISVUSE LÕPP (1939-1940) Tulenevalt Molotov - Ribbentropi Paktist hakkas NSVL Eesti Vabariigile jõulist survet avaldama. Septembris 1939 esitati Eestile noot, milles nõuti vastastikuse abistamise lepingu sõlmimist. Nõuti, et Eestisse paigutataks NSVL sõjaväebaasid koos 25 000 sõduriga
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
