Third level Saksa psühholoog, sündis 16.dets Fourth level · Fifth level aastal 1925 Leimenis Badenis. · Arendas välja perekonstellatsioonid. · Kaasaegse psühholoogia üks olulisemaid panuseandjaid. · Toonud nähtavale põhijõud, mis toimivad süsteemselt igas perekonnas. Pereteraapia tähtsaimad eesmärgid Aidata inimeste vahelisi tülisid lahendada. Avastada põlvest põlve kandunud käitumismustreid. Aidata inimestel leppida teineteisega. Muutuste tekitamine. Kaua käiakse perega teraapial? Esimesed seansid lühikeste vahedega ( 1-2 korda nädalas) Edaspidi kahe nädala tagant või kord kuus. Tavaliselt 6 - 10 seansi kuid kõik oleneb pere vajadustest. Miks mitte käia pereteraapias lõpmatuseni ?
Otepää Gümnaasium PERETERAAPIA Referaat Koostasid: Helin Bamberg Keili Veidemann 10.klass - Voki 2009 Sisukord 1. MIS ON PERETERAAPIA? 1.1.Tutvustuseks pereteraapiast. 1.1 Pereteraapia eesmärk. 1.3 Kaua pereteraapia kestab? 1.4 Miks mitte jätkata pereteraapiat lõpmatuseni? 1.5 Pereteraapia põhimõte. 1.6 Pereteraapia visuaalkunstipõhiseid tehnikad. 1.7 Perekohtumised pereterapeudiga . 2. KUNST PERETERAAPIAS 2.1 Kunst pereteraapias 2.2 Pereteraapia sobivus. 3. LISA 3.1 Pereterapeudid 4. MIKS ME VALISIME PERETERAAPIA? 2 Pereteraapia 1.MIS ON PERETERAAPIA? Pereteraapia on meetod, mille toetusel perekond saab hakata end tundma vabamalt ja otsima
.....................................................................................................6 2.1 Psühhosotisaalsed ravimeetodid.......................................................................................6 2.1.1 Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.......................................................................7 2.1.2 Interpersonaalne psühhoteraapia................................................................................8 2.1.3 Pereteraapia................................................................................................................8 2.1.4 Grupipsühhoteraapia.................................................................................................9 2.1.5 Psühhodünaamiline teraapia......................................................................................9 3. SÖÖMISHÄIRETEST PARANEMISE PROGNOOS...........................................................9 KOKKUVÕTE.............
immuunsüsteemi kahjustused, pidevad tervisekahjustused. Anoreksia ravi eesmärgid: alatoitumusest ülesaamine, söömiskäitumise normaliseerimine, inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon ennetamine. Ennetamine: Vanemad peaks väga suurt tähelepanu osutama laste väärtushinnangute kujunemisele ja tagama lastele eluterve keskkonna, normaalsed peresuhted. Et vähendada haiguse kordumise tõenäosust tuleks jätkata ravi ning jälgimist vahetult peale paranemist. Inimene peab endale kohe teadmiseks võtma, et sümptomite kord
üksindus, eraldatus, süütunne ja enesepõlgus pärast korralikku kõhutäit probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine kuiv ja kollane nahk, kuivad ja murduvad juuksed ning küüned Ennetamine lastele eluterve keskkonna ja normaalsete peresuhete tagamine normaalsed toitumisharjumused Ravivõimalused ravi algab haiguse teadvustamisest psühhoteraapiast kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata kui seda õigel ajal ravima ei hakata (ravimid, psühhiaatria, vajadusel haiglaravi) võib asi lõppeda halvimaga Uuringus osalenud tüdrukud vastanute seas olid tüdrukud vanuses 13-17 eluaastat Kuressaare Gümnaasiumist ja Saaremaa Ühisgümnaasiumist kõige vähem oli alakaalulisi Ala-, üle- ja normaalkaalus olevad küsitlusele vastajad
Fred Nääs 10.01.13 Anoreksia ravi 6 Ø Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Ø Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ø Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik sammsammult uuesti sööma.
teismelistel ilmnevate raskustega ning nõustada noorukit, et ta suudaks hakkama saada perekonna, eakaaslaste, kooli ja naabruskonnaga seotud probleemidega. Sekkumisstrateegiad kätkevad endas strateegilist ja strukturaalset pereteraapiat, käitumuslikku vanemate koolitust ja kognitiiv- käitumuslikke teraapiaid.MST-d pakutakse kodukeskkonnas, läbiviijaks on määratud terapeut ning sekkumiste kestuseks on ligikaudu neli kuud. Funktsionaalne pereteraapia Programmi on edukalt rakendatud väga paljudele probleemsetele noorukitele ja nende perekondadele eri kontekstides (maa-, linna- jne). Noored osalevad 12-l ühetunnisel seansil, mis jaotub kolme kuu peale. Üks terapeut tegeleb keskmiselt 12-16 perekonnaga. (Samas:19-21) Mittetoimivad programmid on vanemluse ja sotsiaalse toetuse parandamiseks mõeldud kodu-/ko- gukonnapõhised vanemate koolitusprogrammid ei osutunud efektiivseks, mõnel juhul ilmnes isegi kahjulikke mõjusid
Käitumise muutuste kaudu üritatakse jõuda psühholoogiliste muutusteni. Eksponeerimine- kasutatakse näiteks foobiate raviks. Modelleerimine- kasutatakse samuti foobiate, kuid ka teiste häirete raviks. Käitumisteraapia kestab lühikest aega, tavaliselt mõned kuud. Kognitiivne teraapia Rajaneb eeldustel, et inimeste käitumine muutuks, kui nad muudaksid oma mõtlemist. Kasutatakse enamiku psüühikahäirete ravis. Teised teraapiavormid Rühmateraapia Paari- ja pereteraapia Psühhoteraapia eetika ja efektiivsus Tähtsaim eetikareegel on konfidentsiaalsuse nõue. Psühhoteraapia tõhususeks on vaja terapeudi ametialaseid oskusi ning patsiendi tõsist tahtejõudu oma probleemidega toime tulla. Täname kuulamast! Anita, Anda, Kerly, Annika 10m
Anoreksiat põdedes hävitab inimene ise järk-järgult oma organismi ja iseennast. See on raske haigus, mille kõrvaldamine nõuab rohket keskendumist ja aega . Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi: Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia korral on ravi eesmärkideks: · alatoitumusest ülesaamine · söömiskäitumise normaliseerimine · inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta.
alakaaluline. Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud. Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine. Diagnoosimine Vestlus arstiga EKG ja vereproov Toidupäevik Söömishäirete küsimustik Ravivõimalused alatoitumusest ülesaamine söömiskäitumise normaliseerimine inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia pereteraapia Prognoos ja ennetamine Prognoos Ennetamine Raskelt haigeid Vanemad peaks väga anoreksia all suurt tähelepanu kannatavaid inimesi osutama laste tuleks ravida haiglas. väärtushinnangute Alkoholi ja ravimite kujunemisele ja kuritarvitamine viivad tagama lastele halvale prognoosile. eluterve keskkonna. Buliimia Buliimia on sündroom, mille
Ravi on kas ambulatoorne või statsionaarne. Ravi jooksul püütakse suurendada motivatsiooni oma kehakaalu muutmiseks, korrigeeritakse dieet, vähendatakse füüsilist koormust ja tegeldakse psühhoteraapiaga. Püütakse parandada enesehinnangut leida motivatsiooni paranemiseks. Tihti on alguses peatähelepanu pööratud vajaliku kaalu saavutamisele. Selleks sobib hästi käitumisteraapia. Patsiendile on vajalik turvatunde ja usalduse tekitamine. Vajadusel viiakse läbi pereteraapia seansid. Ravi on pikaajaline ja eeldab head kontakti arsti ja patsiendi vahel. Psühhiaater Anu Järv BULIMIA NERVOSA Teine toitumishäirete rühma kuuluv häire anorexia nervosa kõrval on bulimia nervosa. Sellel haigusele on iseloomulikud korduvad liigsöömissööstud ja ülemäärane kehakaalu kontroll, mille tulemusena inimene võtab kasutusele äärmuslikud meetmed toidu paksuks tegeva mõju vähendamiseks.
ravi. Raskemas seisundi patsiendile on vajalik etapiline toetav haiglaravi, mille kestvus sõltub patsiendi kehakaalust, sümptomitest ja tervislikust seisundist. Ravi eesmärgiks on suurendada patsiendi motivatsiooni läbi tervislike toitumisharjumuste kehakaalu parandama. Spetsialistide koostatud toitumiskava aitab kehakaalu parandada turvaliselt ning aeglaselt, vähendatakse ka füüsilist koormust. Ravi sisaldab psühhoteraapiat (individuaalne-, grupi- ja pereteraapia), mille käigus õpitakse emotsioonide reguleerimist, probleemide lahendamist, kehtestamist jne. BULIIMIA Buliimiat iseloomustavad sagedased, enamasti iganädalased söömissööstud, mille vältel inimene sööb suhteliselt lühikese aja jooksul ära väga suure koguse sööki. Seejuures on tunne, et söömine on kontrollimatu. Söömissööstule järgneb tavaliselt häbitunne ja hirm minna paksuks. Sööstuna söömist võidakse kasutada selleks, et
F80-F89 PSÜHHOLOOGILISE ARENGU HÄIRED E. PSÜÜHILISE ARENGU SPETSIIFILISED HÄIRED - kõne- ja keelehäired - õpivilumise häired - pervasiivsed arenguhäired (nt autismispektrihäired) F90-F98 TAVALISELT LAPSEEAS ALANUD KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED - ADHD (aktiivsus-tähelepanuhäire) - käitumishäired *PSÜÜHIKAHÄIRETE RAVIVÕIMALUSED - farmakoloogiline ravi (krooniline haigus, vaja ravimeid) - lisaks või ainult psühhoteraapia - kognitiivne käitumisteraapia - pereteraapia (süsteemiteooria isik ja teda ümbritsevad inimesed) - psühhodünaamiline teraapia *perearst *psühhiaater (saatekirja pole vaja) *psühholoog (saatekiri > HK rahastab, saatekirja pole > rahastad ise) *psühhiaatriakliinik (valvepsühhiaater) *112
mitmetes sotsiaalsetes gruppides. 1936. aastal asutas J.L. Moreno Beaconis, 60 miili kaugusel New Yorgist sanatooriumi, millest sai rahvusvaheline psühhodraama keskus. 1940. aastal kohtus J.L. Moreno Zerka Toemaniga, kellest sai tema kaastööline ning üheksa aastat hiljem ka abikaasa. J.L. Moreno loodud psühhodraama kui meetod on leidnud alates 1940. aastatest väga laialdast kasutamist ning see on kujunenud üheks psühhoteraapia lahutamatuks osaks: nii pereteraapia, gestaltteraapia, rollimängud kui ka mitmed teised teraapia vormid kasutavad J.L. Moreno ideid ja metoodikat. 1951. aastal asutati J.L. Moreno ning tema abikaasa eestvõtmisel rahvusvaheline grupiteraapia komitee, mis kutsus kolm aastat hiljem kokku esimese grupiterapeutide kongressi. 1974. aasta mais Moreno suri. Tema tööd on tänaseni jätkanud abikaasa Zerka Moreno, kes andis ka Moreno Keskusele loa nime kasutamiseks.
eriti kartlik või depressiivne, tuleks kaaluda medikamentoosset baasravi. Ravi tuleb kaaluda ka sel juhul, kui teraapiad ei anna tulemusi. RAVIMITE KASUTAMINE Peamiselt kasutatakse amfetamiinrühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon, või dl amfetaniinsulfaat. Reeglina manustatakse ravimit kaks korda päevas, hommikul ja lõunal ja doosi suurus sõltub kehakaalust. TERAAPIAD Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Psühhomotoorika TÄNAN KUULAMAST
kõhutäit, probleemi eitamine, juuste õhenemine ja väljalangemine, kuiv, kollane nahk, kuivad, murduvad juuksed ja küüned. ANOREKSIA RAVI Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta. Paranemise aga
mõõdukas. Käitumisprobleeme põhjustavad antud situatsioonis Akmentinil just negatiivsed emotsioonid, mistahes süsteemist lähtuvalt. Siinkohal tuleks tähelepanu pöörata vaatlusele ning küsimustikele eelkõige lapsevanematele, mis aitaks selgitada, kas kodus ning perekonnas toimib avatud süsteem või mitte ning kas sünergia üldse tekib või mitte. Kui ilmneb ka lapsevanema probleemsus, tuleks käsile võtta pereteraapia; ka neid on mitu vormi. Sekkumise tulemuseks püütakse saavutada positiivne interaktsioon ning probleemide nägemine kogu kontekstis. Agressiivne laps, nagu iga teinegi laps, vajab täiskasvanu hellust ja abi, sest agressiivsus on eelkõige tema sisemise ebakindluse peegeldus, adekvaatse reageeringu oskamatus olemasolevas situatsioonis. Agressiivne laps tunneb end tõrjutuna, mitte kellelegi vajalikuna. Vanemate osavõtmatus ja julmus viib lapse-täiskasvanu vahelise suhte
kohta, mis on vähem kui lääneriikides, kus sagedus 1000 imiku kohta on 24. Perekond, kus imiku äkksurm on juhtunud, vajab toetust, sest olukorra äkilisus ja seletamatus vapustavad nii vanemaid kui pere teisi lapsi. Tihti tunnevad perekonnaliikmed end süüdi, kuigi süüdi ei ole tegelikult keegi. Lein on loomulik tunne ja võib kesta väga pikka aega. Need pered vajavad psühholoogilist ja sageli isegi psühhiaatrilist abi, pereteraapia on selleks hea võimalus. Lastele tuleks pöörata rohkem tähelepanu, sest laste arusaam surmast ja lein 3 võivad avalduda väga erinevalt. Arusaam surmast kui millestki mittepöörduvast kujuneb alles 7-9-aastaselt. Mis põhjustab imikute äkksurma sündroomi? Imikute äkksurma põhjust ei tea keegi. Arstid ja teadlased on jõudnud seisukohale, et tegu ei ole ühe kindla põhjusega, vaid pigem eri tegurite koosmõjuga
Kõrvaltoimeid on erinevaid, näiteks võivad osad atüüpilised antipsühhootikumid põhjustada kehakaalu suurenemist, teised unisust ja kolmandad hoopis muuta elavamaks. Ravimisel ei piisa ainult ravimitest. Tavaliselt kombineeritakse koos ravimitega ka erinevaid psühhoteraapiaid. Need aitavad toime tulla spetsiifiliste sümptomitega. Sellised teraapiad on näiteks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia (lühiajaline, meelepetteliste veendumuste ja depressiooni raviks) ja pereteraapia (aitab haiguse taasnägemist ära hoida või edasi lükata) Skisofreenia ravimite toime on kõigil erinev, kuna ravi on individuaalne. Et leida enda jaoks sobiv ravim tuleb katsetada erinevaid ravimeid. Teadlased üritavad ravivõimalusi aina arendada ja leida uusi ravimeid. Perekond Perekonna liikme haigestumine skisofreeniasse toob enesega kaasa keerukaid probleeme kogu perekonnale. Perekonna suhtumises võib kohata kaht kahjulikku hoiakut: perekond ei taha
-alatoitumusest ülesaamine -söömiskäitumise normaliseerimine -inimese ettevalmistamine igapäevaellu tagasipöördumiseks Ravi õnnestumise eelduseks on inimese ja ravija vaheline usaldus. Õige toitumiskäitumise sisseviimisel on suur abi psühhoteraapiast, samuti tegeleb psühhoteraapia inimese igakülgse informeerimisega häire kohta. Sageli on raviprogrammide aluseks kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia , kuid noorematele häire all kannatajatele on kasulik ka pereteraapia. Ravimite abil leevenduvad anoreksia põhisümptomid harva, kasu on medikamentidest eelkõige siis, kui lisaks anoreksiale esineb ka depressioon. Enim kasutatud ja hästi uuritud ravimudel buliimia korral põhineb kognitiiv-käitumuslikul raviviisil. Kognitiiv-käitumusliku mudeli lähtekohaks on, et kaalu alandamine põhjustab liigsöömist, mis omakorda võimendab käitumisviise, mis on buliimia sümptomiteks. Hästi teostatud uuringute põhjal on väidetud, et kognitiiv-
Anglin (2001) järgi on laste hoolekanne laiem teenustesüsteem, mis on suunatud abivajavatele lastele 1. Laste hoolekande mudeli kontseptsioon D’Cruz ja Stagnitti (2008) järgi 2. Lastekaitsetöö põhimõtted Lastekaitse põhimõtted: Subsidaarsuse põhimõte – teenused ja otsused on kliendile võimalikult lähedal Partnerlus peredega – kaasata perekond otsustamisse Teenuste astmelisus – katsetatakse nõustamine, pereteraapia jne ja alles siis sekkuvamad teenused ja alles viimasena lapse perest eraldamine. Juhtumikorraldus ja võrgustikutöö 1. Lastekaitsetöö uued trendid/käsitlused Lapse heaolu käsitlemise uued trendid: Negatiivsete ja positiivsete (nt nägemus laste võimetest ja resilientsusest) aspektide kombineerimine Lapsekesksus: kaasamine Lapse subjektiivne nägemus (nt hinnang oma tervisele, tunded seoses kooliga)
Kas tegemist on teenuse arendamise, tegevuspiirkonna laiendamisega või uue teenuse väljatöötamisega? Kuidas aitab teenuse arendamine kaasa sotsiaalse sidususe suurendamisele ja kohalikele elanikele tervist soosiva elukeskkonna kujundamisele?) Teenuse valdkond: sotsiaal (nõustamisteenus ja koolitusteenus). Teenuse sisuks on: 1. Perevägivalla ohvrite (nii naiste kui meeste) esmanõustamine, psühholoogiline ja juriidiline nõustamine. Vajadusel pereteraapia, laste ja teiste pereliikmete nõustamine. Esmanõustaja peamine ülesanne on hinnata abivajaja probleeme, siduda klient talle vajalike teenustega: suunata edasi psühholoogilisele või juriidilisele nõustamisele, vajadusel sotsiaalhoolekande osakonda sotsiaalteenuste saamiseks. Esmanõustaja tööülesannete hulka kuulub ka nõustamine telefoni teel, abi elatishagi ja tasuta õigusabi taotluse koostamisel.
Ärevushäired on üsna levinud. Pea igaüks võib tunda kedagi oma perekonnast, töölt või sõprade ringist, kellel esineb ärevushäire. Seetõttu on tegu millegi sellisega, mis puudutab või mõjutab meid kõiki. 6. Abi andmine meeleoluhäirete korral Meeleoluhäirete raviks kasutatakse medikamente (nt antidepressandid ja meeleolu stabilisaatorid) ning psühhoteraapiat (individuaalne, kognitiiv-käitumuslik ja pereteraapia). Häire õigeaegseks määratlemiseks ning sobiva abi tagamiseks on side perekonnaga üldjuhul kasulik ja kriitilise tähtsusega. Väärtuslik partner on kooli psühholoog, kes nõustab ja annab soovitusi võimalikuks sekkumiseks (sealhulgas ennetamiseks). Depressiooniravi jaguneb põhiliselt kaheks: psühhoteraapia erinevad võimalused käitumise ja mõtete kujundamiseks, muutmiseks või analüüsiks või ravi medikamentidega antidepressandid (mõõduka ja raske depressiooni korral)
Söömishäirete ravi ja abi on individuaalne ning sõltub konkreetsest söömishäirest. Anoreksia ravis kasutatakse psühhoteraapiat ja ravimeid ning teatud faasis võib oluline olla ka haiglaravi. Nagu anoreksia puhul kasutatakse ka buliimia puhul mitmeid ravimeetodeid ning nende valik sõltub kõige enam patsiendi vajadustest. Söömishäirete puhul kasutatavad psühhoteraapiad: 10 1) Pereteraapia - Söömishäired on seotud kogu perekonnaga, need tekitavad muret ja pinget kõikides pereliikmetes. Pereteraapia eesmärgid on: pereliikmete informeerimine söömishäiretest ja nende ravist, peresuhete pingete allikate väljaselgitamine ja pereliikmete toetamine. 2) Kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT) - Selle teraapia eesmärk muuta tundeid ja mõtteid, mis inimesel on iseenda keha ja söömise suhtes. KKT's räägitakse ka tervislikust
Suus lahustuv tablett Tablett, mis lahustub sinu suus Lahus Suukaudne lahus- Lahus Lihasesse süstitav ravim intramuskulaarne e lihasesisene süst Kiiretoimeline süst ravimi mõju kestab 12-24 h. Kasutatakse akuutses ravis. Pikatoimeline süst(depoo) ravimi mõju kestab 2-4 nädalat Muud ravimeetodid : kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia, psühhoteraapia, pereteraapia, nõustamine. Abi otsimine Perearst sümptomite põhjuste määratlemine, spetsialisti juurde suunamine Psühhiaater diagnoosi määramine, ravi Psühhiaatriaõde ravimite võtmise kontrollimine, hindab reageeringut ravile Sotsiaaltöötaja igapäevaellu tagasisulandumine, teised asutused, eluase, abirahad, teenused Tegevusterapeut töölenaasmine, põhioskuste omandamine Apteeker nõustamine ravimite osas Psühholoog käitumiste, kogemuste uurimine
Perekonnaelu ökoloogia ja eetika 29.09.2017 Sissejuhatus Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel Perekonna arengupsühholoogia Perekonna ssotsioloogia pereteraapia OOOOOONNNNNN Monaadiline (jagumatu) vaatenurk: areng-kasv seestpoolt indiviidi personaalne areng Pere, kui tervik, pere kui süsteem, mis on indiviidist kõrgemal Vastastikumõjuj vaatenurk: sotsialiseerumine- kasv väljastpoolt indiviidi:kontekst Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv- organism, mehhaaniline ja kontekstuaalne metamudel.
ning kolmandaks, kuidas põhjalikult elustiili ja käitumist muuta. (TAI 2001) Grupiteraapia eesmärk on eelkõige patsiendi subjektiivsete vaevuste ja sümptomite vähendamine. See annab võimaluse läbi grupisuhtluse korrigeerida patsientide käitumist, suhtlemist, emotsioonide väljendamist, hoiakuid ja kujundada parem enesehinnang. (Kihl 2005) Relapsi ennetamisel on oluline võimalus riskisituatsioone läbi mängida ja sotsiaalseid oskusi harjutada. (TAI 2001) Pereteraapia teooriat on tugevasti mõjutanud süsteemiteooria: probleemne ei ole üksik inimene, vaid kogu perest ja ümbritsevast moodustuv tervik. Seega kaasatakse teraapiasse perekond, sõbrad, töökaaslased ja teised probleemi pühendatud isikud (TAI 2001). Dan Wardorfi (1983) läbi viidud uuringus opiaatsõltuvuse taastusest, selgub, et on olnud palju juhuseid kui opiaatsõltlased väljuvad sõltuvusest ilma farmakoloogliste vahendite ja toetava ravita
probleeme nagu vägivaldsus või negativism, et perekond (ja tihi ka kool) ``lihtsalt enam ei suuda``. (Neuhaus 2001:152) Peamiselt kasutatakse amfetamiinirühma psühhostimulaatoreid, nagu näiteks ritaliin, captagon või dl-amfiinisulfaate, millel on kahtlemata otsene mõju närvierutuse ülekandeainetele (neurotransmitteritele) nagu näiteks dopamiinile. (Neuhaus 2001:153) Hüperaktiivsuse raviks on ka erinevaid teraapiaid: Mänguteraapia Süsteemne pereteraapia Klassikaline ja kognitiivne käitumisteraapia Ergoteraapia Kõneravi Ravipedagoogiline harjutusteraapia Psühhomotoorika 10 Kokkuvõte Tänu referaadile, sain teada, mis on hüperaktiivsus, kuidas seda kutsutakse ning kuidas oleks õige käituda. Nagu ikka vajavad lapsed tähelepanu ja armastust, selle häirega lapsed lihtsalt natuke rohkem. Kuid miski ei ole võimatu, kindlad piirid ja kindel rutiin abistavad palju, peab jätkuma jõudu, et seda päevast päeva järgida
vähenevad - Amfetamiin dopamiini aktiivsuse tõus psühhoos Kuna sümptomeid on nii palju erinevaid on olnud raske seda uurida ja tulemuslikku ravi välja töötada Skisofreenia ravi - Krooniline haigus - Antipsühhootilised ravimid aitavad kontrollida psühhootilisi, positiivseid sümptomeid (luulumõtted ja hallutsinatsioonid), aga mitte eriti negatiivseid ja kognitiivseid sümptomeid - Psühhoteraapia o Pereteraapia o Kognitiiv-käitumuslik teraapia o Sotsiaalsete oskuste treening o Ei sobi psühhoanalüütiline teraapia - Kõige tulemuslikum = ravi + psühhosotsiaalne sekkumine Skisofreenia KKT - KKTga saab vaidlustada düsfunktisonaalseid mõttemustreid, käsitleda hallutsinatsioonide tõlgendamist, genereerides neile alternatiivseid aktsepteeritavaid seletusi - Kognitiivse teraapia eesmärkideks - Toetada kohanemist igapäevaeluga
Tervisehädad: südamekahjustused, maksakahjustused, neerukahjustused, viljatus, isiksuse muutused, muutused ajus, luude hõrenemine, immuunsüsteemi kahjustused, pidevad tervisekahjustused. Anoreksia ravi Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksiahaige ei saa ise aru, et tal see haigus on. Ravi suhtes ei ole anorektikud aga sageli kuigi kohusetundlikud. Ravi on sageli pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on keerulisem kui buliimia ning võtab aega isegi üle aasta. Paranemise aga
· oksendamine, lahtistite, söögiisu pärssivate preparaatide tarvitamine · Haiguslik tüsenemise kartus · lagunevad hambad, igemehaigused, suuhaavandid, söögitoru kahjustus Ravi- Anorektiku ravi algab haiguse teadvustamisest. Et inimesel tekiks üldse motivatsioon midagi enda heaks teha. Kui on tekkinud pööre, ta saab haigusest aru ja soovib midagi muuta, tuleb juba süstemaatiline psühhoteraapia - osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Raviprotsessi peaks olema haaratud kogu perekond või vähemalt üks liige, kes soovib aidata. Ainult arstid ja psühhoterapeudid sellega toime ei tule. Anoreksia ravi kestab kauem, kui buliimia oma, sest buliimikud saavad aru, et nad on haiged. Ennetus- koostöö inimeseõpetuse õpetaja või teiste pedagoogidega toitumisõpetuse ja tervisliku toiduvaliku teemade käsitlemisel. Terviseküsitlus profülaktilise läbivaatuse
rehabilitatsiooniprotsessis. See ei ole ainult sõnaline tegevus mõtete korrigeerimise või sisenduste näol, vaid sageli kasutatakse psühhoteraapias erinevaid vahendeid ja meetodeid, mis avaldavad soodsat toimet inimese psüühikale ning aitavad kaasa sümptomite vähenemisele ja vaimse tervisetaastumisele. See ei ole ühe kordne protsess ja teraapia käigus tegeldakse nii mineviku, oleviku kui ka tulevikuga. Kiirest areneb skisofreeniahaigete pereteraapia, mis lülitatakse kiiresti raviskeemi juba esimese haigushoo ajal. Rehabilitatsioonis kasutatakse enam käitumis- ja loovteraapiat. Psühhoteraapia võib toimuda individuaalselt või ka grupis, kus muudele võtetele lisandub ka analoogsete probleemidega kaaslaste toetus. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon. Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon ja ravi on teineteist täiendavad meetodid skisofreeniahaigete taastumisprotsessis. Nad võivad toimida nii samaaegselt, kui ka järgneda teineteisele
päevas ning doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. TERAAPIAD 10 ,, Hüperaktiivne laps" Cordula Neuhaus kirjastus ,, Kunst" 2001 12 Lisaks dieetidele ja ravimitele on olemas teraapiad, mida rakendadakse. 3. 1. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 3. 2. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 3. 3. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel
Psühholoogilised teooriad Kognitiivne areng – Piaget - Ühel hetkel on teistel õigus mitte ainult endal Kiindumusteeoria – Bowlby - Kiindumus on arengus oluline, ebakindel kiindumussuhe ei aita kaasa enda kiindumusvõima arenemisele Õppimisteooria – Pavlov - Psühhoanalüüs – Freud - Hakkas psüühikahäireid seostama üleelamistega Positiivne psühholoogia Kognitiiv-käitumisteraapia – Beck - Becki triaad – arvamused iseendast, tulevikust ja teistest Pereteraapia - Pere mõjutab meid iga päev Kognitiivne mudel Igaühel on omad kogemused, reeglid, uskumused - Stiimul – keegi reageerib - Hinnang – hindan teise stiimulit - Emotsioon - Käitumine – rünnak, reaktsioon Psüühikahäire ja stress: ravivõimalused Et oleks häire on vaja sümptomeid, rahulolematust. Mingid vajadused on rahuldamata. Pikaaegne rahulolematus võib tekitada sümptomeid nt ärevus, depressioon. Kauaaegne häire võib muutuda puudeks
suuremat pilti. Neil on enda suhtes kõrged standardid ning neid valdab hirm ebaõnnestumise ees. (4 ; 10) 2.3 Ravimine Anoreksia ravi algab haiguse teadvustamisest. Kui anorektik ei teadvusta endale, mida kõike võib haigus põhjustada ning kui oluline on selle ravimine, ei saa keegi teda aidata. Õige raviga saab alustada, kui anorektik saab oma olukorrast ja haigusest aru ning soovib midagi muuta. Anoreksiat ravitakse psühhoteraapiaga, mis on osaliselt kognitiivne, aga rohkem ikkagi pereteraapia. Parem oleks kui raviprotsessi oleks kaasatud terve perekond, siis saab anorektik perekonna poolt tuge ning motivatsiooni. (5) Ravi suhtes ei ole anorektikud sageli just kõige kohusetundlikumad. Ravi ise on harilikult pikk protsess, mille käigus õpetatakse anorektik samm-sammult uuesti sööma. Anoreksia ravi on tavaliselt palju keerulisem kui buliimia ravi ning võib võtta aega koguni aasta või rohkemgi. Mis teeb aga paranemise raskeks, ongi just seesama väärastunud kehataju. Kui
rahulikuks, seetõttu suudavad ka kiiremini töötada. Kõige enam kasutatakse ritaliini. Mõjuma hakkab 20-30 minutit peale manustamist. Toime tipp on 1-3 tunni pärast manustamist. Toime lakkab 4-6 tunni pärast. Tavaliselt manustatakse 2 korda päevas doosi suurus sõltub kehakaalust. 3. MÄNGUTERAAPIA Vabamäng ehk loovmäng. Teraapia on laste erinevate neurootiliste häirete puhul kõige tähtsam. 4. SÜSTEEMNE PERETERAAPIA Arvatakse, et üksikute perekonnaliikmete vahel võib esineda suhteprobleeme. Teraapias vesteldakse perekonnaga, uuritakse konflikti ning uuritakse selle tagamaid. 5. KLASSIKALINE JA KOGNITIIVNE KÄITUMISTERAAPIA Uuritakse inimese käitumist kui pidevat koosmängu automaatselt toimuvate kehalis- emotsionaalsete protsesside ( näiteks südamelöökide sagenemine erutusel ) mõttejälgede ( hoiakud, mälestused, motoorika) ja motoorika ( tegutsemine, rääkimine) vahel
*aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja temaga arvestatakse * laps ei tohi end süüdi tunda , et vanemad lahku läksid, see pole kindlasti tema süü * lapsed peavad uskuma, et mõlemad vanemad armastavad neid sama palju kui enne *üks lapsevanem ei tohi lapse tundeid teise vanema vastu mõjutada . Loeng 11.11.17 Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned praktilised perekonna hindamise meetodid (genogramm, võrgustikukaart) Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu(viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist). Pensionieas inimeste töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised käsitlused: Freud (1937) –terve psühholoogilise funktsioneerimise alus nõuab
sisaldab mitmeid eri lähenemisi alates radikaalsest teraapiast (tühja tooli meetod) ja psühhodraamast kuni sotsiaalseni. Kaasaegse t juured on nii (rollimängud). Väga tähtis roll on narratiividel (nii filosoofias (Kant, Piaget jt) kui psühholoogias „suurtel“ kui individ), mille abil kooruvad välja (kognitiivne ja arengupsü, keskkonnapsü, individ mustrid ja teemad. Kuna keel on küll pereteraapia, isiksuse- ja sotsiaalpsü jne) ning selle universaalne väljendusvahend, kuid selle nüansse peateemad on seotud teadmiste, kultuuri, on võimalik mitmeti mõista, on kirjelduste ko- inimloomuse, reaalsuse ja in muutumise konstrueerimine ühtlasi üksteisest arusaamise kui protsessiga. on seotud ka süsteemiteooria, ka reaalsuse arendamise protsessiks (jagatud tähenduste loomine – shared meaning-making)
õppimisest või/ja mõtlemisest 3. Kogemuslikud-väljendavad Rogers- kliendikeskne teraapia, Perls- gestalt teraapia, kujutlusteraapiad, eksistentsialistlik - ühisosa: rõhk konkreetsel, ebaratsionaalsel, kogemuse sümboolsetel aspektidel (emotsioon, kehalised tunded, kujutlus) ja suutmatusel neid teadvuses või käitumises adekvaatselt väljendada 4. Strateegilised-süsteemsed aluseks kommunikatsiooni ja sotsiaalse vahetuse uuringud pereteraapia, abieluteraapia, paariteraapia 10 - ühisosa: rõhk informatsiooni vahetamisel ja töötlemisel; aktiivne ja kaudne lähenemine probleemide lahendamisele; lähedaste inimeste vahelise mõju konfliktid II Eristuse aluseks formaat ja sihtgrupp - individuaalne, paar, perekond, grupp, miljöö - lapsed, vanurid, eneseabi grupid 11 Lisalugemine kodus:e, ebanormaalne p.15.1
On oht,et sünnitaja ema hakkab tarvitama alkoholi või narkootikume On oht ema ennast kahjustavale käitumisele Ravi on nii psühholoogiline kui ka medikamentoosne Psühholoogiline: Tagada emale piisavalt puhkust ja und. Vajadusel unerohud. Individuaalne psühhoteraapia-ajaplaneerimine,suhtlemine-abi,toetuse otsimine,enesehinnangu küsimuste selgitamine/arutamine, grupiteraapia(Kognitiivne käitumuslik teraapia-tekkivad mõtted,siis uskumused ja lõpuks teod.,pereteraapia-Eestis sagedased) Teadmiste omandamine imiku kasvatuse ja igapäevase hoolitsuse kohta sh imetamise nõustamine Sotsiaalse toetuse tagamine.Hõlmata pereliikmed. Alternatiivse meetodid: Soovitatakse tähelepanu pöörata vitamiinide manustamisele nii raseduse ajal kui ka sünnitusjärgselt. Ravida aneemiat- meeleolu langeb, väsimus. Valgusteraapia. Rase ei võrdu vitamiinid! Soovitatakse anda oströgeene kui on poiss,siis kahtlane. =?
Tuleb ületada maski domineerimine, teadvustada varju ja animat/animust ning alles siis jõuab selfini. On vaja elukogemust (enne keskiga pole võimalik). Isiksuse arengu lõppeesmärk on jõuda tõelise minani. Ego ehk mina. Puhas teadvuse kese. Arengu käigus saavad ego ja self üheks. Ego lööb järjepidavust, võimaldab analüüsida kogemusi. Seisab alateadvusele vastu. Terviklik süsteem. Pilet 7. Adler. Oli Freudi õpilane, pigem praktik kui teoreetik. On pereteraapia looja, pidas oluliseks individuaalset lähenemist, kus inimest tuleb mõista nendes raamides, kus inimene asub. On saanud mõjutusi Darwinilt (elu põhiaspekt on keskkonnaga kohanemine, ühed organismid kompenseerivad teisi, olulised on koostöö ja ühtsus.) psühhoanalüüsilt (võtab üle ema-lapse suhted, ei võta üle seksuaalsust ja Oidipuse kompleksi), Nietzchelt (terminid, mõisted), holismilt ja Smutsilt
ideaalne ja konfliktiline olek. Nuppudel on silmad. Sellega saab vaadata, milline on pere struktuur hierarhiliselt ja emotsionaalsete kohesiivsete suhete poolest. Sidusust mõõdetakse kahe parameetriga: pilkkontakti intensiivsus ja distants puufiguuride vahel. Uuritaval palutakse ka panna igale pereliikmele (kui peab seda vajalikuks) kõrgendikud, mis näitab hierarhiat (näitab figuuri positisooni hierarhilises suhetes). Sekkumisstrateegiad Kolm erinevat pereteraapia voolu: 1. Konfliktikeskne - Milan'i grupp põhineb süsteemiteoorial. Pereterapeut keskendub konfliktile peres. Näiteks, kui on tegu sellega, et lapse ja ema vahelistest interaktsioonilistes suhtes on puudujääke. Pereterapeut keskendub siis sellele, et 19 õpetab emale tõhusaid konfliktilahendamise võimalusi. Tegelikult on puudujäägid
Nüüd, kui reis on seljataga, olen ikka hästi uhke, et ma lõplikult põnnama ei löönud ja koduni välja purjetasin." Kui oleks Hillari teha, soovitaks ta kõigile 40.- 50. eluaastates abielupaaridele pikemat meresõitu. Kiilu all kolm kilomeetrit haljast vett ja ees silmapiir, mis seisab päevade kaupa paigal - nii võtab elu hoopis teised mõõtmed ja partnerlus saab uue tähenduse. "Kahekesi üksi" võiks olla selle tunde pealkiri. Kukkede jaoks kestis sedasorti pereteraapia aasta ja kaks kuud, aga helged jääknähud ilmutavad ennast ilmselt ühel või teisel kombel elu lõpuni. Kas siis tõesti ei ühtegi tüli, arusaamatust, vastuhakku laeval? Hillar ja Kati näevad riiu meeldetuletamisega kurja vaeva, aga lõpuks meenub neile, et ainukese tõsiseltvõetava lahkarvamuse põhjustaski seesama argpäevast kaasavõetud tüüpmõtlemine. Et kui sa juba oled reisil, tuleb üle vaadata iga viimane kui muinsus ja näha nii palju uut, kui vähegi võimalik
Selle põhjuseks võib pidada nii laste kui noorte emade paremat nõustamist. Tegelikult on abortide vähenemise taga veel terve hulk põhjuseid. Peamiseks põhjuseks on see, et teadlikkus seksuaalharidusest on paranenud. Teiseks põhjuseks võib välja tuua selle, et on välja töötatud raseduskriisi nõustamine, et äsja lapse sünnitanud segaduses emad on rohkem kursis sellega, mis nendega toimub, nad ei jää ootamatult rasedaks ega tee aborte. Samuti on paranenud pereteraapia kättesaadavus, üldiselt inimeste teadlikkus iseenda aitamise võimalustes on paranenud. (Statistikaamet) 2. ABORDID EESTIS Eestis on naise soovil raseduse katkestamine legaalne alates 1955. aastast, mil terves Nõukogude Liidus kehtestati abordivabadus. Eesti Vabariigis on raseduse katkestamine naise soovil ja ilma meditsiiniliste näidustusteta lubatud kuni 11. rasedusnädalani, mitte kuni 28. rasedusnädalani. Kauem kui 11 ning kuni 21 nädalat kestnud rasedus võib katkestada, kui
keskklassi normist kõrvalekalle = hälve, klient on vastutav on puuduliku ravitulemuse eest, verbaalselt võimekate eelistamine, vähe tähelepanu keskkonnale/selle reformidele. Kaasaeg: 1. PSÜHHOSOTSIAALNE INDIVIDUAALTÖÖ (Hollis, Woods 1981): inimene omasituatsioonis: süsteemiteooria (situatsioon, käitumine, rolliteooria) + psühhoanalüütiline (stress). VENTILEERIMINE, KORREKTSIOON, REFLEKTSIOON. NB - PERETERAAPIA. DIFERENTSIAALDIAGNOOS 2. FUNKTSIONAALNE TEOORIA (USA-30) 5 põhiprintsiipi (Smalley-1970): kliendi pidev kaasamine, alg, -kesk, -lõppfaasid, abiasutuse funktsioon määrav, ST protsessi selge mõistmine, ST korraldab suhet kliendi vahel, teeb grupi- ja kogukonnatööd. 3. PROBLEEMILAHENDUSLIK INDIVIDUAALTÖÖ (Perlman 1957): eesmärk kliendi esitatud probleemi ja keskkonnaraskustega tegelemine: 4 aspekti: isik, tema probleem, töökoht, lahendusprotsess. Oli eelduseks ULESANDEKESKSELE STle
klassis). Konkreetse lapsega tegelevad õpetajad ja spetsialistid (sotsiaalsete oskuste õpetamine ja treening; viha juhtimine ja enesekontrolli õpetamine; kõne arendamine; järelvalve kindlustamine (sh võimalus pikapäevarühmaks); vanemate kaasamine). Õpilasomavalitsus (õpilasakiiv; tugiõpilased). KOOLI VÄLINE: Nõustamine (perearsti ja/või psühhiaatri poolt; õppenõustamiskeskustes; psühholoogiline nõustamine ja pereteraapia). Koolitused lapsevanematele ja õpetajatele (organiseerib kool koostöös kohaliku omavalitsusega). Huvitegevuse võimalused. Järelevalve (politsei, alaealiste komisjon). KOV sotstöötaja.
* psühhoanalüüs (Freud, Reich) * eksistentsialism (Kierkegaard, Sartre, Heidegger, Nietszche) * ida filosoofiad (taoism, zen-budism) * gestaltpsühholoogia (Wertheimer, Köhler, Koffka, Lewin) * psühhodraama (Moreno) Gestaltteraapia seisab peamiselt neljal sambal: tunnetel, `siin ja praegu' elamisel, heal kontaktil, vastutusvõimel ja teadlikkusel. Võrreldes teiste kaasaegsete psühhoteraapia meetoditega (nagu psühhoanalüütiline teraapia, pereteraapia, psühhodraama jt.) keskendub gestaltteraapia rohkem emotsionaalsele intelligentsusele ja kehast teadlikkusele, rõhutades inimese keha-hinge- vaimu või aistingute-tunnete-mõtete terviklikkust ja integratsiooni, mis on loovuse ja elujõu allikaks. Ammu on avastatud, et kaasaegse psühhoteraapia meetodid on liiga head, et neid kasutada ainult haigete raviks. Seepärast kasutavad tänapäeval ka gestaltterapeutide teenuseid üha rohkem nn
Ei tunne armastust, koostööd. Seotud varase lapsepõlvega. Uuris kurjategijate elu- enamasti oldi neil lapsepõlves halvad kogemused. Inimene areneb teistega suheldes. Alateadlikud protsessid on ka sihipärased, teenivad elueesmärke. kui tahad mõista inimest peab mõistma tema elustiili. Käitumine sõltub pigem tuleviku eesmärkidest kui lapsepõlve kogemustest. Terve inimene: teiste abistamine, koostöö ja ühiskonna heaolu. Adler mõjutas: humanistlikku koolkonda ja pereteraapia alustalasid. Ei saanud tunnustust: Tema suunad erinesid põhilistest suunadest, ideed olid iseenesestmõistetavad. Pole raamaatuid – oli kinni praktikas mitte teoorias. NEOFREUDISM E. FROMM K. HORNEY E. ERIKSON Järgmine põlskond psühhoanalüütikuid. Rõhutavad isiksuse kujunemises ühiskonna JA bioloogilist (iseloomul põhinevat) poolt. E. FROMM (1900-1980) 20
mitteagressiivseid oskusi o Reaktiivse agressiivsuse vähendamine: KKT tehnikad, relaksatsioonitehnika Taasühiskonnastamine Eesti vanglasüsteemis - Suurim probleem antisotsiaalsetes hoiakutes - Efektiivsem kognitiiv-käitumisteraapia - Eestis valdavalt sotsiaalprogrammid (KKT põhised) o Sotsiaalsete oskuste arendamine o Sõltuvusprobleemid o Multidimensionaalne pereteraapia alaealistele o Seksuaalsuunitlushäired – positiivne psühholoogia o Viha juhtimine ja agressiivsuse asendamine
järgi). Suhted liikmete vahel madalad. Hindamise tuum: Terviklik lähenemine Usaldussuhted lastega, partnerlus kõikide seotud inimestega Vahendaja tähtsus Keskendumine võtmefaktoritele SEKKUMISMEETODID: Konsulteerimine ja nõustamine 29 Eakaaslaste nõustamine Klassiruumis toetavad strateegiad Kooli... Ökosüsteemne lähenemine on alguse saanud pereteraapiast Kolm erinevat pereteraapia voolu: 1. Konfliktikeskne lähenemine pereliikmetele konfliktilahendamise meetodeid õpetatakse. 2. Struktuurne kohesiivsete ja... suhetega tegeleb 3. Strateegiline perest teatud alasüsteemi, nt vanematele õpetatatakse kehtestavat käitumist. Muutes ühte interaktsiooni tõhusamaks, siis teistega interaktsioon ka muutub tõhusamaks. Siis pere muutub üldiselt paremaks. Kogu süsteem funktsioneerib tõhusamalt.
annaabi.ee 
