/millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk/ - - nõutus, segasus ** Deliirium (delirium) - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. - orgaaniline stuupor - katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia) - depressiivne stuupor - dissotsiatiivne stuupor Tähelepanuhäired (disturbances of attention) Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele.
nendega kaasnevad kas kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; (f) mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; (g) katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; (h) negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus Välistavad kriteeriumid Sümptomite seotus ilmse orgaaniline ajukahjustusega Sümptomite seotus psühhoaktiivsete või muude psühhotroopsete ainetega < 1 kuu sümptomid Skisofreensed ja afektiivsed sümptomid arenevad koos ja on omavahel tasakaalus skisoafektiivne häire Skisofreenia alavormid Paranoidne Hebefreenne
Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kuu aja jooksul vähemalt nõrgalt esimena 2 järgnevatest sümptomitest: ● Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine ● Luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõlmavad keha või jäsemete liigutusi ● Kuulmishallukad, mis kommenteerivad patsiendi käitumist ● Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ● Katatoonne käitumine nagu rahutus, stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10. Paranoidse skisofreenia tunnused - Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms) - Auditoorsed hallutsinatsioonid (keegi annab käsklusi, ähvardab vms) - Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms
Psüühikahäired 1. Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused:
*depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3. Seisundi iseärasused erinevate teadvusehäirete korral
kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreense skisofreenia puhul on juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonse skisofreenia puhul on esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor, sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid, negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtsa skisofreenia puhul on esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus.. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval
3. Nõutus, segasus 4. Psühhomotoorse rahutuse episoodid Deliiriumisündroom - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning visuaalsete (ja taktiilsete) hallutsinatsioonidega .Somnambulism, unepaanika Muutunud teadvuseseisundid : Hämarolek (twilight state) - sügav teadvusehäire kooshallutsinatsioonidega(nt patoloogiline alkoholjoove) . Oneroid meelepetted hõlmavad kogu teadvuse . Krambisündroom . Minestamine Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. Transs (trance): teadvuse(häire) seisund, mis esineb hüpnoosi, dissotsiatiivse või religioosse ekstaasi korral. Hüpnoos . Retikulaarformatsioon juhtekiudude, neuronite ja tuumade süsteem ajutüves. 1) säilitavad ajukoore
Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Ravi
4 · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda
Võivad esineda kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Haiguse faasid
kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted, või kui nad esinevad iga päev nädalate või kuude vältel; · mõttekäigu tõkestused või seosetus, mis avaldub ataktilises ja seosetus kõnes või neologismides; · katatoonne käitumine, nagu rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism,,,,, stuupor; · negatiivsed sümptomid, nagu selgelt väljendunud apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sotsiaalse aktiivsuse alanemine. Diagnoosimisel tuleb arvestada, et need nähud võivad olla tingitud ka depressioonist või neuroleptikumide kasutamisest. · käitumise mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused, mis
täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted. f) Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus kõnes või neologismides g) Katatoonne käitumine, rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism, stuupor. Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest. h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid
Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii
On nii vaimses kui füüsilises tegevuses üliväga aeglane. 5)Soopor - Soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi (nt näitab keelt vms.) 6)Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välise ärritaja mõjul. 7)Kooma - Patsient lamab suletud silmadega, ei reageeri välisele ärritajatele. Kooma sügavusest sõltub motoorne reaktsioon: pindmises koomas patsient
Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda
õigust panna ei ole. Arst märgib oma tähelepanekud ja teeb lühikokkuvõtte.) Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioonid). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. (Kirjutavad arstidele oma ,,teisest" maailmast, kuidas öösel mehikesed käivad, neisse patareisid panevad, jne.) Esinevad luulumõtted, katatoonne rahutus (kindla mustri järgi käitumine vms, sundliigutused), stuupor (inimene kangestub kogu aeg, pilk v liigutused kangestuvad, ei saa liigutada end), illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus, jne). Skisofreenia alguses sageli on iseloomulikuks: aktiivsuse vähenemine, passiivsus, initsiatiivi puudumine, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine,
2. autopsüühiline deso rientatsioon – oma isikus Viitab nt sündmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - Nõutus, segasus Deliirium - Teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni ja meelepetetega, ärevuse- hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega Hämarolekuseisund - Sügav teadvushäire koos hallukatega - Inimene ei joo palju, tegutseb aga pärast ei mäleta Stuupor - Väliste stiimulite mittetajumine või reaktsioonide puudumine, aga lihastoonus on kõrgenemine nt katattoonne skisofreenia - Ei käsitleta tüüpilise teadvushäire seisundina - Vormid: orgaaniline, katatoonne, depressiivn, Dissotsiatiivne Tähelepanuhäired - Tähelepanu – võime keskenduda kindlale tegevusele - Tähelepanematus – võimetus koondada tähelepanu, osutatakse seda ebaolulistele ja asjakohatutele välistele stiimulitele Vormid:
mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2 Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks: - Alanenud reaktsioon välisärritajale ning spontaansete liigutuste vähenemine (stuupor) või mutism - Rahutus - Ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine - Negativism käitub vastupidiselt - Rigiidsus ühes asendis püsimine - Vahajas paindlikkus keha püsib teise inimese antud asendis - Käsuautomatism ja sõnade ja fraaside preservatsioon F20.6 Lihtne skisofreenia - Aeglaselt süvenevad käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda.
võimeline ennast millekski sundima. Kui põetakse rasket depressiooni, võib meeleolu kirjeldada ,,mustemast mustemana", sealjuures mõõduka depressiooni puhul on see ,,hallimast hallim". Mõned inimesed nutavad depressiooni ajal palju, teised ei ole võimelised isegi nutma. 1 Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raske depressiivne episood, mille kohta kehtivad raske depressiooni kriteeriumid ja mille käigus esinevad luulumõtted, hallutsinatsioonid või depressiivne stuupor. Luulumõtted on seotud ränga süü, vaesuse või ähvardava õnnetusega, mille eest patsient võib end vastutavaks pidada. Kuulmis- või haistmishallutsinatsioonid esinevad laimu või süüdistuste kujul või riknenud liha või väljaheite haisu näol. Raske psühhomotoorne pidurdus võib süveneda stuuporiks. Vajadusel võib eristada, kas luulumõtted või hallutsinatsioonid ühtivad meeleoluga või mitte. Inimene muutub ohtlikuks iseendale ja ei pruugi enam endaga hakkama saada.
ning võib esineda nii kuulmis- kui nägemishallutsinatsioone. Somnolents - Patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib vajada sagedasi kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses väga aeglane. Soopor - Soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi (nt avada suu). Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välisärritaja mõjul. Kooma - Patsient lamab suletud silmadega, ei reageeri välisärritajatele. Kooma sügavusest sõltub ka motoorne reaktsioon: pindmises koomas patsient võib lokaliseerida või tõrjuda valu, mõõduka sügavusega kooma korral on säilinud stereotüüpsed reaktsioonid ning sügavas koomas motoorne vastus puudub. Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos
haiguse tõsidusest Normaalse teadvusega inimene on: Orienteeritus ajas- mis aasta on Orienteeritus kohas- kus sa oled Orienteeritus iseenda isikus- kes sa oled Erinevad teadvushäirevormid Segasusseiund ehk desorientatsioon Deliirium Somnolents( unisus) Soporoosne (on äratatav, ei räägi ,kuid lihtsamaid korraldusi võib täita) Stuupor( seisund enne koomat, korraldusi ei täida, ei räägi) Komatoosne seisund ( silmi ei ava, kooma sügavuses puudub igasugune vastus) GLASGOW KOOMA SKAALA (GKS) Silmade avamine Kõnereaktsioon Motoorne reaktsioon 4= spontaanne 5= selge 6= reageerib käsklustele 3= kõnele, 4= segane 5= lokaliseerib valu 2= valule, 3= sõnad 4= tõrjub valu
Mõlemad sugupooled on haigusest ligikaudu võrdselt ohustatud, naistel algab haigus tavaliselt hiljem. Skisofreenia levinumad vormid on a) paranoidne skisofreenia, mille puhul on valdavaks positiivsed sümptomid, st, luulumõtted ja hallutsinatsioonid b) hebefreenne skisofreenia, kus juhtivateks on emotsionaalsed häired, luulumõtted ja hallutsinatsioonid on fragmentaarsed ja episoodilised c) katatoonne skisofreenia, kus peamised on negatiivsed sümptomid (stuupor, vahajas paidnlikkus ja rigiidsus, st keha püsimine teatud asendis, mutism e. vaikimine jne) Skisofreenia raviks ei piisa vaid psühhoteraapiast, vaid toimetada tuleb tugevatoimeliste neuroleptikumidega. F3x Meeleoluhäired Nende häirete puhul on põhiliseks meeleolu või afekti muutus, tavaliselt depressiooni (kaasneva ärevusega või ilma) või meeleolu tõusu suunas. Meeleolumuutusega kaasneb tavaliselt aktiivsuse
Kui patsient ei hinga, siis alusta AMBU-koti ja maskiga (või pocket maskiga) hingamist. Hingamispuudulikkus on ebaadekvaatne gaasivahetus, mille käigus tekivad hüpokseemia (vähe O2 veres) ja hüperkapnia (palju CO2 veres). SpO2 alla 94% -hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25x min. - hingeldus Teadvusetus on orienteerumisvõime kadumine koos samaaegse ärkamisreaktsiooni puudumisega ühelt poolt ja organismi üliraske seisundiga teiselt poolt. Jaguneb: somnolentsus, soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired.
psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus.
tuvastada? Somnolents - patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib vajada sagedasi kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses väga aeglane. Soopor - soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi. Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välisärritaja mõjul. Minimaalse teadlikkuse seisund - patsiendil on une- ja ärkvelolekutsükkel, kuid ta pole äratatav tavalisse teadvusseisundisse. Ta võib liigutada, avada silmi, pilguga jälgida ja haarata asju vm. viisil reageerida väliskeskkonnale. Vegetatiivne seisund - patsiendil võib olla une-ärkvelolekutsükkel, ta
FS kahjustus 1. – akineetiline mutism • Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine vasak-poolne kahjustus> • Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus: FS kahjustus – impulssiivne, Katatoonia – skisodel: kas stuupor (motoorika 0) w just liiga rahutu motoorselt – pidurdamatud instinktid, Lobotomia – emotsionaalselt labiilne, eufooriline, – labane, antisotsiaalne käitumine Raske luua kognitiivseid plaane, starteegiaid, et probleeme lahendada. Perseveratsioonid-
lastekaitsetöötajat või politseid. Lubage vanematel haiglasse kaasa sõita. Äkiline lahutamine hirmutaks last veel rohkem. Peale selle on vanemaid vaja, et haiglaarstid saaksid neile küsimusi esitada. Mainige väikese patsiendi üleandmisel vastuvõtuarstile oma oletust. Tegutsege suurima võimaliku diskreetsusega ja ärge unustage vaikimiskohustust kolmandate isikute suhtes. 7) Pärssumus, stuupor, algatusvõime puudumine Teadvusel, säilinud elutähtsate funktsioonidega patsiendi tardunud seisundit nimetatakse stuuporiks. Võimalikud põhjused on reaktsioon traumaatilisele sündmusele, skisofreenia, depressioon või teised psühhiaatrilised haigusilmingud. Sümptomid on erinevad ja ulatuvad tardunud miimikast, toidu mittevastuvõtmisest, mitterääkimisest kuni lihaste kanguseni või jäsemete pehme paindlikkuseni nagu lõõgastuval patsiendil