/millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk/ - - nõutus, segasus ** Deliirium (delirium) - teadvuse hägunemine koos segasuse, desorientatsiooni, ärevuse-hirmu ja psühhomotoorse rahutuse ning hallutsinatsioonidega (vt.deliiriumisündroom; alkoholvõõrutusdeliirium) ** Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos hallutsinatsioonidega (nt patoloogiline alkoholjoove) ** Stuupor (stupor) - väliste stiimulite mittetajumine ja/või reaktsioonide puudumine neile (nt katatoonne skisofreenia). Stuuporit ei käsitleta tüüpilise teadvusehäire seisundina. - orgaaniline stuupor - katatoonne stuupor (katatoonne skisofreenia) - depressiivne stuupor - dissotsiatiivne stuupor Tähelepanuhäired (disturbances of attention) Tähelepanu (attention) on võime fokuseeruda ühele kindlale tegevusele.
isoleerumistendents ja käitumine näib olevat eesmärgita ja tundmusteta algab tavaliselt 15. ja 25. eluaasta vahel halva prognoosiga Katatoonne skisofreenia väljendunud psühhomotoorsed häired silmatorkavamaks tunnuseks on ägeda katatoonse rahutuse episoodid arenenud tööstusmaades harva, kuigi mujal on see tavaline. ulmataolise (oneiroidne) seisund koos elavate stseenihallutsinatsioonidega Katatoonne skisofreenia stuupor või mutism rahutus ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine negativism rigiidsus, vahajas paindlikkus muud sümptomid, nagu käsuautomatism ning sõnade ja fraaside perseveratsioon Diferentseerimata skisofreenia esinevad skisofreenia diagnostilised tunnused; häired ei vasta paranoilise, hebefreense või katatoonse vormi kriteeriumidele; häired ei vasta residuaalse skisofreenia või skisofreenia järeldepressiooni kriteeriumidele.
Diagnoosimiseks peab esinema vähemalt kuu aja jooksul vähemalt nõrgalt esimena 2 järgnevatest sümptomitest: ● Mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine ● Luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõlmavad keha või jäsemete liigutusi ● Kuulmishallukad, mis kommenteerivad patsiendi käitumist ● Muud püsivad luulumõtted, mis on patsiendi kultuurile ebakohased ● Katatoonne käitumine nagu rahutus, stuupor - tardumine mingisse asendisse, mutism - tummus, stuupor ● Negatiivsed sümptomid - apaatia - tundeelu tuimenemine, kõnetegevuse vähenemine 10. Paranoidse skisofreenia tunnused - Paranoilised luulumõtted (keegi tahab sulle halba, jälitab jms) - Auditoorsed hallutsinatsioonid (keegi annab käsklusi, ähvardab vms) - Tajumishäired - keegi elab sul sees, suu on karvu täis jms
Psüühikahäired 1. Skisofreenia, paranoiline skisofreenia Sümptomid: stuupor(ei reageeri keskkonnale), rahutus, hallutsinatsioonid, luulud, tahtejõu halvenemine, meeleolu langus Esineb: 1-l inimesel 100-st, mõlemal sool(naistel tavaliselt hiljem), täielikku paranemist tavaliselt ei esine Skisofreeniaga seotud filmid: "Piinatud geenius", "Suletud saar" 2. Vaimne alaareng (jaguneb kaheks: 1.sünnijärgne 2.trauma) Sümptomid: isutus, kaalulangus Vaimse alaarenguga inimesel on madal IQ ja kehv eneseväljendus. Esineb meestel ja naistel võrdselt. Alajaotused: -kerge -mõõdukas -raske -täpsustamata (sügav) 3. Obsessiiv-kompulsiivne häire e. ärevushäired Sundmõtted, sundteod Obsessiiv sundmõte Kompulsiiv sundtegu Esineb meestel ja naistel võrdselt, esineb ka tihti koos depressiooniga Näiteks: naine tahab enda last ära tappa, siivutud mõtted, käte pesemise rituaal 4. Depressioon Sümptomid: väsimus,...
*depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega *Aastas 5-10% *Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30% *Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20% *Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40% Diferentsiaaldiagnostika *Bipolaarne meeleoluhäire *Skisoafektiivne häire *Orgaaniline meeleoluhäire somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine *Katatoonne skisofreenia, dissotsiatiivne stuupor, orgaaniline stuupor Bipolaarne häire - I tüüp 0,6-0,9 (1,6)% II tüüp 0,5% Kiiresti vahelduvate episoodidega BH ca 15% BH-ga haigetest Maania meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala. Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
Vertiigo. · Ajukelme ärritusnähud Tugev peavalu, mis allub halvasti valuvaigistitele Iiveldus, oksendamine Ülitundlikkus Sundasend Kuklalihaste rigiidsus Positiivne Kernigi sümptom 2. Neuroloogilise patsiendi seisundi hindamise erinevad osad Teadvus Glasgow kooma skaala, rühmitamine, teadvusel, segasusseisund, somnolentne, soporoosne, stuupor, kooma. Pupilli reaktsioon suurus, kuju, reaktsioon valgusele, pupillidiferents. Motoorse funktsiooni hindamine lihaste suurus, lihastoonus, lihasjõudlus, tahtmatud liigutused, kehakuju ja kõnnak. Ajukelme ärritusnähud peavalu, oksendamine, valguskartus, kuulmise- ja naha ülitundlikkus, kuklakangestus, positiivne Kernigi sümptom. Tundlikkus vatitiku, terava tiku või sõrmede abil. 3. Seisundi iseärasused erinevate teadvusehäirete korral
kuulmishallutsinatsioonid, mis jagavad käske/keelde või ähvardavad. Sageli esineb kehamuutusluul. Hebefreense skisofreenia puhul on juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. Katatoonse skisofreenia puhul on esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor, sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid, negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. Lihtsa skisofreenia puhul on esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus.. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda suhtes, omaalgatus on minimaalne. Kuna skisofreenia tekkemehhanism on selgusetu, siis põhjuslikku ravi ei ole.Skisofreenia raviks kasutatakse tänapäeval peamiselt neuroleptikume. Tänapäeval
Otsustusvõime, kompleksne õppimine, ideede genereerimine, tegevuste planeerimine, sotsiaalne käitumine. On seotud meeleoluga. (Liigutuste eelplaneerimine, lõhnataju, kognitsioon, tahtlikud silmade liigutused, õpitud motoorsed oskused(motoorne mälu), tahtlikud liigutused). Psühhomotoorne rahutus ja pidurdus Rahutus ülemäärane aktiivus (hüperaktiivus) hüperkineesia, hüpermiimia, grimasseerimine, hüperbuulia Pidurdus stuupor vähenenud aktiivsus hüpokineesia, hüpomiimia, amiimia, hüpobuulia, abuulia. Katatoonia ja muud käitumise ning motoorika häired (katalepsia, negativism, stereotüüpia, maneersus, ambivalents) Kajanähud - motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jne jäljendamine. Katatoonia (catatonia) - motoorne anomaalia, mida võib kohata nn mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral
Skisofreenia Eugen Bleuler (18571939), kes võttis kasutusele mõiste Schizophrenia Ladinakeelne nimi Schizophrenia Skisofreenia on psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Sisukord 1 Ajalugu 2 Etiopatogenees 3 Epidemioloogia 4 Sümptomid 5 Diagnostika 5.1 Kliiniline 5.2 Laboratoorne 6 Alavormid 7 Ravi 8 Prognoos Ajalugu Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia lii...
4 · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda
Mis on skisofreenia? Arvukate psüühiliste haiguste seas on skisofreenia üks kõige tõsisemaid ja komplitseeritumaid. Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, millesse haigestumise korral on patsiendi normaalne käitumine oluliselt häiritud. Skisofreeniale on omased häired tajumises, mõtlemisesm tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenia oluliselt ei mõjuta. Keerukas on nii skisofreenia õigeaegne ja täpne diagnoosimine kui ka haiguse ravimeetodite väljaselgitamine. Veel tänapäeval ei ole need probleemid lõpliku lahendust leidnud. Skisofreenia ei lõppe surmaga, kuid ta võib muuta eluga toimetuleku väga keeruliseks. Kellel esineb? Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui ka keskeas. Enamikel juhtudel algab skisofreenia siiski nooruki või varajases täiskasvanueas. Seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise tagapõhjaga inimeste seas. Erinevatest allikatest...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava SKISOAFEKTIIVNE HÄIRE Veronika Litovtsenko Õde 3, rühm 1 Tartu 2009 Skisoafektiivse häirega patsiendi haiguslugu 34- aastane naispatsient. Haiglasse saabudes on patsient elevil ja kärsitu. Vestluse ajal tõuseb korduvalt püsti ja kõnnib ruumis ringi. Kirjeldab, et avastas nädalad tagasi endal võime diagnoosida ja ravida haigusi, mida tavameditsiin veel ei võimalda. Samas on tekkinud hirm, et tema annet võidakse kurjasti ära kasutada ning, et on inimesi, kellele tema eriline anne pinnuks silmas on päästjaks. Viimastel päevadel on püüdnud abivajavaid inimesi aidata, viibides nende leidmiseks kaubanduskeskustest, bussijaamas jt rahvarohketes paikades. Enda tervislikku seisundit peab heaks, samuti meeleolu. Haiglasse jäätmist peab oluliseks, kuna tunneb ennast siin turvaliselt ja samas mainib...
täiesti ebareaalsed. Üks neist peab olema väga selgelt esinev. e) Ükskõik millise modaalsusega püsivad hallutsinatsioonid kui nendega kaasnevad kiiresti mööduvad või osaliselt väljakujunenud luulumõtted. f) Mõttekäigu tõkestused või seosetus mis avaldub ataktilises ja seosesetus kõnes või neologismides g) Katatoonne käitumine, rahutus, tardumine mingisse asendisse või vahajas paindlikkus, negativism, mutism, stuupor. Vähemalt kaks sümptomit neist rühmadest. h) Negatiivsed sümptomid: apaatia, kõnevaegus, emotsionaalsete reaktsioonide tuimenemine või inadekvaatsus, millest sugeneb sotsiaalne isoleerumine. i) Käitumine mõningate aspektide kvaliteedi olulised ja püsivad muutused: huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine ja sotsiaalne isoleerumine. Skisofreenia vallandajad 1. Sotsiaal-majanduslikud tegurid
Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii
1. Millist informatsiooni töötleb Fonoloogiline komponent on mõeldud ÕO9 töömälu fonoloogiline komponent fonoloogilise informatsiooni lühiajaliseks (phonological loop)? säilitamiseks. Funktsiooniks on verbaalse informatsiooni säilitamine, töötlemine ja taastamine Aitab objekte meeles pidada visualiseerimiseks. Eristatakse kahte alakomponenti: fonoloogiline hoidla (toimub info säilitamine) ja artikulatoorse kordamise komponent (mälujälje pidev värskendamine korduva artikuleerimise abil) 2. Millist informatsiooni töötleb Visuaal-ruumilise töömälu üle...
Sageli esineb kehamuutusluul. · Hebefreenne skisofreenia - juhtival kohal on emotsionaalsed häired: impulsiivne käitumine; maneerne, veiderdav käitumine. Mõttekäik on sageli laialivalguv, seosetu. Esineb pealiskaudset ja sisutut tegelemist filosoofiliste, religioossete või teaduslike ideede ja teooriatega. · Katatoonne skisofreenia - esiplaanil psühhomotoorse tegevuse häired. Sageli esineb rahutus, stuupor (alanenud reaktsioon välisärritustele, spontaanseid liigutusi väga vähe või puuduvad), sundasendid- ja poosid. Silmatorkavaks tunnuseks on katatoonse rahutuse episoodid (välistest stiimulitest sõltumatu rahutu käitumine), negativism, vahajas paindlikkus või rigiidsus. · Lihtne skisofreenia - esiplaanil on sügavad häired tahte- ja tundeelus: tahteaktiivsuse alanemine, tundeelu tuimenemine. Patsient on ükskõikne nii ümbruse kui enda
õigust panna ei ole. Arst märgib oma tähelepanekud ja teeb lühikokkuvõtte.) Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioonid). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. (Kirjutavad arstidele oma ,,teisest" maailmast, kuidas öösel mehikesed käivad, neisse patareisid panevad, jne.) Esinevad luulumõtted, katatoonne rahutus (kindla mustri järgi käitumine vms, sundliigutused), stuupor (inimene kangestub kogu aeg, pilk v liigutused kangestuvad, ei saa liigutada end), illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus, jne). Skisofreenia alguses sageli on iseloomulikuks: aktiivsuse vähenemine, passiivsus, initsiatiivi puudumine, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine,
Kvalitatiivsed - Kajanähud – motiveerimatu liigutuste, kõne, miimika jäljendamine - Ekopraksia – haigusliku iseloomuga teise isiku jäljendamine - Katatoonia – motoorne anomaalia mida võib kohata mitteorgaaniliste psüühikahäirete korral. - Katalepsia – üldine termin liikumatu poosi kohta. - Katatoonne rahutus - kõrgenenud sihitu motoorne aktiivsus mis ei ole mõjutatud välisärritajate pool - Stuupor – katatoonne, depressiivne - Vahajas paindlikkus – isikut võib panna asendisse mida säilitatakse ikema aja vältel - Negativism – motiveerimatu vastuseis liigutamise või korralduste täitmise suhtes - Katatoonne rigiidsus - Katatoonne poos - Katapleksia – lihastoonuse ajutine kadu - Stereotüüpia – teatud tegevuste pidev kordamine - Maneersus - Automatism – kõrgem jõud annab käsu ja ta täidab seda - Mutism – ei räägi, puudub ajukahjustus
F32.2 Raske depressioon psühhootiliste sümptomiteta - Kõik 3 põhisümptomit + 4 lisa - Osa sümptomeid peaks olema tugevasti väljendunud - Ei suuda jätkata oma tegevust või kui siis väga piiratud ulatuses (ei tõuse voodist, ei käi tualetis, väga väsinud ja igasugune pingutus on väga raske) F32.3 Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega - Raskele depressioonile lisaks luul, hallutsinatsioonid või stuupor Unipolaarse depressiooni levimus - Elu jooksul u 20% elanikkonnast - 4% lastest, 10-20% noorukitest - 25%-l uus depressiooni episood esimese aasta jooksul, 40%-l kahe aasta ja 70% 5 aasta jooksul - Igal uuel sünnikohordil risk suurenenud - Noorukite depressioon on tänapäeval suurenenud, vanasti u 15%. - Ühiskonna tekitatud, sest nõudmised on hulga suuremad kui materiaalselt võimalik on
võimeline ennast millekski sundima. Kui põetakse rasket depressiooni, võib meeleolu kirjeldada ,,mustemast mustemana", sealjuures mõõduka depressiooni puhul on see ,,hallimast hallim". Mõned inimesed nutavad depressiooni ajal palju, teised ei ole võimelised isegi nutma. 1 Raske depressioon psühhootiliste sümptomitega Raske depressiivne episood, mille kohta kehtivad raske depressiooni kriteeriumid ja mille käigus esinevad luulumõtted, hallutsinatsioonid või depressiivne stuupor. Luulumõtted on seotud ränga süü, vaesuse või ähvardava õnnetusega, mille eest patsient võib end vastutavaks pidada. Kuulmis- või haistmishallutsinatsioonid esinevad laimu või süüdistuste kujul või riknenud liha või väljaheite haisu näol. Raske psühhomotoorne pidurdus võib süveneda stuuporiks. Vajadusel võib eristada, kas luulumõtted või hallutsinatsioonid ühtivad meeleoluga või mitte. Inimene muutub ohtlikuks iseendale ja ei pruugi enam endaga hakkama saada.
ning võib esineda nii kuulmis- kui nägemishallutsinatsioone. Somnolents - Patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib vajada sagedasi kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses väga aeglane. Soopor - Soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi (nt avada suu). Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välisärritaja mõjul. Kooma - Patsient lamab suletud silmadega, ei reageeri välisärritajatele. Kooma sügavusest sõltub ka motoorne reaktsioon: pindmises koomas patsient võib lokaliseerida või tõrjuda valu, mõõduka sügavusega kooma korral on säilinud stereotüüpsed reaktsioonid ning sügavas koomas motoorne vastus puudub. Hämarolekuseisund (twilight state) - sügav teadvusehäire koos
NEUROLOOGIA Sissejuhatus 1-3 loeng. Meeldetuletus närvisüsteemi toimimisest KNS kahjustused PNS kahjustused Kroonilised, ravimatud, ajaga süvenevad haigused. NS reguleerib kõikide elundite tööd. Kordineerib erinevate elundkondade talitlust, kohandab seda pidevalt muutuvatele tingimustele. NS ülesanded: Luua side väliskeskkonnaga Kooskõlastada org. elundite tööd Koordineerida kehaosade talitlust Tagada inimese psüühilise tegevuse Info kogumine, töötlemine Närvikude koosneb närvirakkudest e. neuronitest ja neurogliiarakkudest. Neuron võtab vastu, integreerib, analüüsib, säilitab ja saadab edasi signaale! Koosneb kehast ja jätketest(dendriidid), läbi aksoni sünapsi kaudu läheb erutus välja. Närvi impulssliigub ühte pidi. Talitluse järgi jagunevad neuronid: Aferentseteks e.motoorsed. Nende rakukeha asub väljasool KNS-i, perifeerse NS ...
Hindamine Kursuse hinde saamiseks: • Käige tunnis kohal. Täiesti kindlasti on vaja kohal olla (ja kaasa töötada) kordadel, mille kohta on kavas on märgitud ’seminar’ või ’praktikum’. Neid ’järgi teha’ ei saa, välja arvatud juhul, kui te olete eelnevalt oma puudumisest teatanud. Vastasel korral saate mingi lisaülesande ja peate tegema ka suulise arvestuse (vt allpool) • Tuleb esitada üks kirjalik töö, essee (see tähendab arutluse, mitte referaadi) vormis, teemade loetelu saate kursuse käigus vastavalt läbitud materjalile. 2013 IV tsükli essee teemad:1) Kas (võimekuse) testimine inimese jaoks eluliste otsuste tegemiseks on õigustatud2) Kas inimese üle on võimalik kehtestada täielik käitumiskontroll? (Mõelge biheiviorismi ja Watsoni kuulsa 12 imiku väite peale)3) Päev skisofreenikuna (enesekohaselt, kasutades teadmisi selle häire olemusest)Essee tähtaeg on arvestuse päev • Vajalik on sooritada positiivselt (üle 45% õigeid vastuseid...
Kui patsient ei hinga, siis alusta AMBU-koti ja maskiga (või pocket maskiga) hingamist. Hingamispuudulikkus on ebaadekvaatne gaasivahetus, mille käigus tekivad hüpokseemia (vähe O2 veres) ja hüperkapnia (palju CO2 veres). SpO2 alla 94% -hingamispuudulikkus, hingamissagedus üle 25x min. - hingeldus Teadvusetus on orienteerumisvõime kadumine koos samaaegse ärkamisreaktsiooni puudumisega ühelt poolt ja organismi üliraske seisundiga teiselt poolt. Jaguneb: somnolentsus, soopor ehk stuupor, kooma. Hinda hingamine, hemodünaamika, teadvuse monitooring (GKS), pupillid (kas, kuidas reageerib valgusele, differents), välimus, veresuhkur, refleksid (neelamisrefleks-teadlik või reflektoorne; köharefleks; korneaalrefleks-tõmmates sõrmega üle silmavalge, kui kahepoolselt kadunud on haige koomas), meningism (valguskartus, lõug ei paindu rinnale). Ravi sõltub kahjustuste lokalisatsioonist, tagada vabad hingamisteed, stabiilne vereringe ja kõrvaldada metaboolsed häired.
psüühikahäireid. F2 – psühhootilised häired Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid. Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon. Tunnuseks on meeleolude muutused: Alanemine (depressioon). Ootamatu tõus (maania). Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus.
tuvastada? Somnolents - patsient on äratatav, ent tundub unine. Ta on orienteeritud ajas, kohas ja enese isikus. Vastab aeglaselt ja võib vajada sagedasi kordamisi. On nii vaimses kui füüsilises tegevuses väga aeglane. Soopor - soporoosne patsient on äratatav, ent vastab vaid paari sõnaga. Võib täita üksikuid lihtsamaid korraldusi. Stuupor - Patsient on äratatav vaid tugeva välisärritaja mõjul. Minimaalse teadlikkuse seisund - patsiendil on une- ja ärkvelolekutsükkel, kuid ta pole äratatav tavalisse teadvusseisundisse. Ta võib liigutada, avada silmi, pilguga jälgida ja haarata asju vm. viisil reageerida väliskeskkonnale. Vegetatiivne seisund - patsiendil võib olla une-ärkvelolekutsükkel, ta
FS kahjustus 1. – akineetiline mutism • Käitumisprobleemid- häiritud nii sotsiaalne kui sex käitumine vasak-poolne kahjustus> • Orbitofrontaalne sdr.=pseudopsühhopaatiline isiksus: FS kahjustus – impulssiivne, Katatoonia – skisodel: kas stuupor (motoorika 0) w just liiga rahutu motoorselt – pidurdamatud instinktid, Lobotomia – emotsionaalselt labiilne, eufooriline, – labane, antisotsiaalne käitumine Raske luua kognitiivseid plaane, starteegiaid, et probleeme lahendada. Perseveratsioonid-
lastekaitsetöötajat või politseid. Lubage vanematel haiglasse kaasa sõita. Äkiline lahutamine hirmutaks last veel rohkem. Peale selle on vanemaid vaja, et haiglaarstid saaksid neile küsimusi esitada. Mainige väikese patsiendi üleandmisel vastuvõtuarstile oma oletust. Tegutsege suurima võimaliku diskreetsusega ja ärge unustage vaikimiskohustust kolmandate isikute suhtes. 7) Pärssumus, stuupor, algatusvõime puudumine Teadvusel, säilinud elutähtsate funktsioonidega patsiendi tardunud seisundit nimetatakse stuuporiks. Võimalikud põhjused on reaktsioon traumaatilisele sündmusele, skisofreenia, depressioon või teised psühhiaatrilised haigusilmingud. Sümptomid on erinevad ja ulatuvad tardunud miimikast, toidu mittevastuvõtmisest, mitterääkimisest kuni lihaste kanguseni või jäsemete pehme paindlikkuseni nagu lõõgastuval patsiendil
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
