KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks (0)

Invaliidsuse ja surma tõttu kaotatud eluaastad 1990-2020
1.Alumiste hingamisteede infektsioonid 1.Isheemilised südamehaigused
2.Kõhulahtisus 2. Depressioon
3.Perinataalsed haigused 3.Liiklusõnnetused
4.Depressioon 4.Tserebrovaskulaarsed haigused
5.Isheemilised südamehaigused ...6.Alumiste hingamisteede infektsioonid
6.Tserebrovaskulaarsed haigused .....9.Kõhulahtisus
..9.Liiklusõnnetused .....11.Perinataalsed haigused
DEPRESSIOON
Esinemine:
Üldpopulatsioons - 3%-l aasta jooksul 2,7-8,6% elu jooksul 4,9-14,9%
Esmatasandi haigetel 6%(15,4%)
Statsionaarsetel haigetel 11%-l
Põhitunnused: Alanenud meeleolu, huvitus, rõõmutus, energiapuudus
Lisatunnused: Keskendumisvõime alanenud, enesehinnang alanenud, süü- ja väärtusetusetunne, pessimistlik suhtumine tulevikku, elutüdimus- või suitsiidmõtted, unehäired, isumuutused

Depressiooni raskusaste:
1)Kerge – 4 sümptomit, suudab käia tööl
2)Mõõdukas – 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel
3)Raske/psühhootiline – 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust
Depressiooni põhjused:
Geneetika , Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,, Depressiivne mõtlemine’’
Depressiooni kulg:
* Prodromaalsümptomid – mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus
*Depressioon kestab – keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D
*Residuaalsümptomid – relapsirisk
Depressiooni alatüübid:
Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D
Melanhoolne D Pikaajaline D
Atüüpiline D
Sünnitusjärgne D

Somaatiliste sümptomitega D:
Anhedoonia Märgatav kaalulangus
Varane insomnia Pidurdatus või rahutus
Halvem hommikupoolikuti Süütunded
,,Depressiooni kehalised sümptomid’’
Fibriomüalgia, Rindkerevalu, Pseudoneuralgia, Krooniline valu, Ärritatud soole-, põie või mao sündroom, Krooniline väsimus
Atüüpiline D: Suurenenud isu, kehakaal ; suurenenud unevajadus ,uneaeg ; seksuaalhuvi langus ; krooniline väsimus ; kognitiivsed häired ; madal stressitaluvus, tujutus ; üksildustunne, suurenendu tähelepanuvajadus ; alkoholi ja suitsetamislembus
Naiste D: süü- ja väärtusetusetunne, vähenenud seksuaalsed huvid, suurenenud söögiisu, kehakaalu tõus, ärevus
Vanemaealiste D: aktiivsuse alanemine, huvide vähenemine, krooniline väsimus, jõuetus, päevane unisus , öine unetus , isutus ; mälu käepärasuse-,tähelepanu-,keskendusmishäired ; krooniline valu
D komorbiidsus: Puhast D 21% ; Alkoholisõltuvus 25% ; Isiksusehäire 44% ; Ärevushäire 57%
Depressiooni põhjustavad ravimid : Digoksiin, L- Dopa , Steroidid, Beeta-blokaatorid, Teised antihüpertensiivsed ravimid, Bensodiasepiinid (pikaajalisel kasutamisel ), Neuroleptikumid(pikaajalisel kasutamisel)
Depressiooni põhjustavad haigused: Insult,infark ; B1,B2,B6,B12 foolhappe defitsiit; diabeet , hüpo/hüpertüreoos, Hüpo/hüperadrenalism, Hüpo/hüperparatüreoos, Parkinsoni tõbi, Porfüüria, Kasvajad (pankrease vähk)
Kompleksus:
Sümptomid: Psühholoogilised, käitumuslikud, sotsiaalsed, närvisüsteemi muutused, hormonaalse süsteemi muutused.
Ravimeetodid: bioloogilised psühholoogilised, sotsiaalsed
Ravimeetodi valik: Mõõdukas v raske D – bioloogiline ravi /Kerge v mõõdukas D – psühhoteraapia
Vähemalt 1 ja võimalusel kombinatsioon!
D-ga seotud suitsidaalsus:
Rasked depressioonid 20-40%
Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest
Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem
Suitsiidi riskifaktorid :
Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus
Suitsidaalse käitumise astmestik :
*Suitsiidmõtted – teadlikud mõtted enesetapust
*Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised
*Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid elule mitte ohtlik füüsiline kahju
*Suitsiidkatse – olemas kavatsus surra
*Mitteotsene suitsiid – surmaga lõppev riskeeriv käitumine
*Suitsiid – surmaga lõppev planeeritud ennastkahjustav käitumine.

Düstüümia – Alanenud meeleolu – enamuse ajast vähemalt 2 aastat, normaalse meeleoluga perioodid alla 2 kuu.
Vähemalt 2 järgnevaist: isumuutus, uneprobleemid, energiapuudus, väsimus, alanenud enesehinnang, alanenenud keskendumis- või otsustusvõime, lootusetusetunne
Hetkel ca 3% : naistel 4%, meestel 2% Elu jooksul: ca 6%
Korduvad lühiajalised düsteemia episoodid: Vähemalt korra kuus, kestus alla 2 nädala(2-4 päeva), ei kaasne menstruatsioonitsükli faasiga, sageli ärevust, tigedus konfliktsust.
Düsteemia sümptomitega ärevushäired: depressiooni ning ärevuse sümptomid, ei vasta ühegi meeleoluhäire ega ärevushäire kriteeriumitele, oluline toimetuleku häirumine
Kohanemishäire:
Stressoorse elusituatsiooni tulemusena tekkinud emotsionaalse häire seisund
*depressiivne, ärev-depressiivne, muude emotsionaalsete häiretega, käitumishäiretega
*Aastas 5-10%
*Üldarstide ja üldhaiglate patsiendid 15-30%
*Täiskasvanute psühhiaatriline teenistus 10-20%
*Noorukitel ja lapspatsientidel 20-40%
Diferentsiaaldiagnostika
* Bipolaarne meeleoluhäire
*Skisoafektiivne häire
*Orgaaniline meeleoluhäire – somaatiline haigus, ravim või muu keemiline aine
* Katatoonne skisofreenia , dissotsiatiivne stuupor , orgaaniline stuupor
Bipolaarne häire -
I tüüp 0,6-0,9 (1,6)%
II tüüp 0,5%
Kiiresti vahelduvate episoodidega BH – ca 15% BH-ga haigetest
Maania – meeleolu püsiv kõrgenemine, püsiv ärrituvus, sümptomid üle 1 nädala.
Vähemalt 3 järgnevaist: Kõrgenenud enesehinnang, suurusmõtted ; vähenenud unevajadus ; suurenenud jutukus ; mõttekäigu kiirenemine ; tähelepanu hajuvus ; aktiivsuse tõus, rahutus ; liigne rahuldustpakkuvate tegevuste harrastamine
Hüpomaania – kõrgenenud või ärritunud meeleolu, vähemalt 4 päeva, vähemalt 3 maania tunnust, märgatav muutus
Ei põhjusta: olulist sotsiaalset või tööalast häiret, hospitaliseerimist
Tsüklotüümia
Vahelduvad: hüpomaniakaalsed, kerged depressiivsed episoodid
Kestus: üle 2 aasta, sümptomiteta alla 2 kuu
AD efektiivsus: (4-6nädala pärast) 55-70%-l
täiesti sümptomivaba 10-20% vähem
platseebovastus 35%
platseebovastus sõltub: depressiooni raskusest, kestusest
Psühhoteraapia
Ravi faasid :
1)akuutravi 6-10nädalat
2)Jätkuravi- rohkem kui 6 kuud pärast remissiooni saavutamist
3)säilitusravi:
*episoodid sagenevad,tugevnevad
*komorbiidsus, krooniline konflikt
*’’halb taust’’
*vanemaealisus
Elektriimpulssravi – toimib kiiresti ja ohutu
Näidustused:
*rasked psühhootilised v melanhoolsed D
*raske D-ga kaasnev enesekahjustus
*raviresistentne mõõdukas v raske D
Erevalgusravi
*Näidustused - sesoonne D
*Ere valgus(2500lx) 30-60min
*Efekt ilmneb ca nädalaga
*Kõrvaltoimed - silmade ärritusnähud
MÕNUAINED
F10 Alkohol
F11 Opioidid
F12 Kanabinoidid
F13 Rahustid või uinutid
F14 Kokaiin
F15 muud stimulaatorid(k.a. kofeiin )
F16 Hallutsinogeenid
F17 Tubakas
F18 Lenduvad lahustid
F19 Mitmed või muud psühhoaktiivsed ained
Motiivid: Positiivsed emotsioonid ja loovus, negatiivsed emotsioonid, sotsiaalne sobitumine, sõltuvus.
Aitab: sõpradega hästi aega veeta 65% , uudishimust 54% , ennast hästi tunda 49% , lõõgastuda 41%, maitse meeldib 41%, igavusest 23%, probleeme unustada 22% , üle saada vihast ja pettumusest 17% , sobituda gruppi 13% , olen sõltuv
NARKOMAANIA – psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootiliste või psphhotroopsete ainete tarvitamise tagajärjel.
NARKOMAAN – isik, kellel narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamsie tagajärjel esineb psüühiline või füüsiline sõltuvus nendest ainetest.
Probleemid:
1)Uimastiga seotud: kõrvaltoimed (kõhukinnisus, hallutsinatsioonid) ; üledoseerimine(hingamishäired, teadvushäired) ; võõrutusnähud (ärrituvus, krambid , valud )
2)Manustamisviisiga seotud: suitsetamisest astma , süstimisest(abstsessid, tselluliit)
3)Süstalde ja nõelte edasiandmisest – viirushepatiit, HIV
4)Üldised- aneemia, vaegtoitumus, kaaries
*Heroiinisõltlaste suremus vs suremus üldpopulatsioonis 12:1
*Süstivate narkomaanide suremus vs mittesüstivate narkomaanide suremus 22:1
Sotsiaalsed probleemid: suheteprobleemid, raskused tööl, kuritegevus , õnnetused.
Kompleksne uimastipoliitika: uimastite leviku range kontroll, nõudluse vähendamine, uimastite tarvitamisest tekkiva kahju vähedamine, adekvaatsed ravimeetmed
Narkomaania ravi: narkomaaniat ravitakse isiku vaba tahte alusel psühhiaatrilise abi seaduses ettenähtud korras.
*Uimastisõltuvatel haigetel on teiste patsientidega samasugused õigused tervishoiuteenustele.
*Kõik arstid on kohustatud tagama neile abi nii üldiste kui uimastitest tingitud tervisehäirete korral, hoolimata sellest, kas patsient on valmis uimastitest loobuma või mitte.
Joobeseisundi hindamine
Küsi: uuritavalt, teistelt ; käitumise iseärasused ; teadvuseseisund, kontaktivõime, reaktsioon ; välised tunnused:süstearmid,vigastused ; pupill: suurus, reageerimine, nüstagm ; pulss ,vererõhk,hingamine ; koordinatsioon , tasakaal ; narkotest
AINE LEIDUMISAEG URIINIS(ÖÖP)
Kanep igapäevane 5-14 Kokaiin 1-2
Kanep juhuslik 1-5 Bensodiasepiinid 1-14-21
Amfetamiin 2-6 Fenobarbitaal 14-30
Heroiin 1-2 Fentsüklidiin 5-10
Morfiin 1-2
Metadoon 2-7
LSD 0-2
Ravile pöördujate lemmikained: Opioidid 89%(heroiin 70%) ; Stimulaatorid 7%( Amfetamiinid 6%, Ecstasy 0,1% Kokaiin 0,4%) ; Kannabinoidid 4%
Ravi eesmärgid: Ainetest hoidumine; tagada füüsiline psüühiline ja psühhosotsiaalne heaolu ; toetussüsteemi taastamine
Raviviisid: Haigusharidus, toetus, psühhoteraapia(individuaalne,pere,grupi), ravimid
Psühhoteraapia: Käitumisteraapia, anonüümsed alkohoolikud, Al- Anon , Alateen, Kommuunid
Ravimid: Aversiivsed(antabus) ; võõrutusnähtude leevendamiseks(metadoon) , Psüühikahäirete ravi(antidepressant)
Kahju vähendamine: Keelatud ainete kuritarvitamise peatamine või vähendamine, kuritarvitamisega kaasnevate õigusrikkumiste ja nakkushaiguste leviku ennetamine, narkomaanidega kontakti saamine ja hoidmine, narkomaanidele sotsiaalabi või terviseteabe andmine
Alkoholi pikaajalise tarvitamise mõju:
*Südame ja veresoonkond : südame löögijõud langeb, rütmihäirete oht, vererõhu tõus, insuldirisk
*Maksakahjustus: rasvmaks, hepatiit , maksatsirroos
* Seedetrakt : limaskesta kahjustus, kõhunäärmepõletik, häired seedevalkude töös
*Närvisüsteem: mõtlemise,mälu häirumine,ajuatroofia, polüneuropaatia
*Immuunsüsteem: valgeliblede aktiivsus langeb, võime võõrkehi hävitada alaneb , suureneb vähirisk
*Endokriinsüsteem: stresshormoonide tase tõuseb, häired suguhormoonide talitluses
*Seksuaalfunktsioon: erektsioonitugevuse langus, testiste atroofia, viljatus , impotentsus, menstruatsioonihäired, varasem menopaus, impotentsus
* Rasedus – iseeneslikud abordid , loote kahjustused
Rahustite võõrutus:ärevus, ebakindlustunne, hirmutunne, keskendusmihäired, unetus, psühhootilised elamused, higistamine , nõrkus, valud, iiveldus , südamekloppimine, treemor , krambid
Rahustite võõrutusravi: Bensodiasepiinid lühiaegselt – pika poolväärtusajaga bensodiasepiinid – madala stabiilsuse tagav annus – päevaannus mitme annusena – vähenda 10-25% kahe nädala kohta – une ja meeleolu parandamiseks antidepressandid , neuroleptikumid, üldtoniseerivad vahendid – psühholoogiline toetus
TUBAKAS
*vanimad piibud Põhja-Ameerika noorema kiviaja kalmetest
*Euroopasse toodi tubakasemned 1559
*kasvatatakse enam kui 70 riigis
*üheaastane rohttaim : Virginia e. Vääristubakas 1-3m / metsik e. Mahortubakas kuni 1m
Võib: suitsetada, ninna tõmmata, närida, juua leotist, lisada lehti toidule
Sisaldab: nikotiini süsinikoksiidi, ammoniaaki, püridiini metanooli, fenoole, väävelvesinikku, tõrvajääke, 3,4-benspüreeni
tubakas: väikesed annused
1)Lühiajaliselt: aeglustab südametegevust, alandab vererõhku, rahustab, lõdvestab, pärsib kõrgemat närvitegevust, alandab tähelepanu ja kontsentratsioonivõimet
2)Kestvamal toimel: vabastab adrenaliini, kiirendab pulsisagedust, tõstab vererõhku ja lihastoonust, tekitab subjektiivse tunde erksusest, tugevusest,võimekusest, võib takistada uinumist
Tubaka üleannused:
Esinevad: peapööritus, külm higi, kahvatus, pulsisageduse kiirenemine, tugev süljevool, kiirendab seedetrakti tegevust, kõhulahtisus, iiveldus, oksendamine
Võib tekkida: rütmihäired, lihastes värinaid ja krampe, hingamiskeskuse halvatust.
Tubaka pikaajaline toime
1)riskifaktoriks südame- veresoonkonna haiguste tekkele (kõrgvererõhutõbi, südame isheemiatõbi, infarkt , ajuinsult)
2)soodustab hingamisteede haiguse teket – kroonilised põletikud, kõri-,kopsuvähk
3)sagenevad seedetrakti haigused – kõrvetised, haavandid ,kasvajad maos, peensooles
4)väheneb lõhna- ja maitsetundlikkus
5)sagenevad kroonilised neeruhaigused
6)kahjustuvad sugurakud, alaneb suguvõime
Tubaka võõrutus: tugev tung suitsetada, pahurus, ärevus, erutatavuse tõus, keskendumisvõime alanemine, unetus, pulsisageduse alanemine, asendumuutustel tasakaaluhäired, isu tõus
KANNABINOIDID
*tarvitatud aastasadu religioossetel üritustel
*kasutatud meditsiinis anageetikuna, lihaslõõgastajana,antikonvulsandina, isutõstjana, glaukoomi ravis
*maailmas enim levinud narkootikum (USA-s viimase kuu jooksul 4,7% korduvalt tarvitanud)
Cannabis sativa – 1 aastane taim(5-6m)
Suurimad tootjad: Afganistan, Iraak , Pakistan, Kolumbia , Mehhiko, Jamaica , USA, Türgi, Holland
Põhiline toimeaine : 9-delta tetrahüdrokannabinool
Põhilised tarvitamisvormid: marihuaana ,hashish, kanepiekstrakt
Marihuaana – kuivatatud taimeosised – THC sisaldus 1-20% / suitsetada ehedalt või tubakaga segi
Hashish – nõrerikkad taimeosad – THC 5-25% / tubakaga segi sigaretina või erilise piibuga, suu kaudu pulbrina/joogina/suhkru või maitsetaimedega
Kanepiekstrakt – hashishiõli THC 10-60% / tubakaga segi
Neelates või mäludes – mõju saabub 30-60 minutiga – kestab 3-5 tundi
Suitsetades – mõju saabub mõne minutiga, kestab mõne tunni
Jäljed organismis kuni mitu kuud!
Väike annus – põhjuseta õnnetunne, naeruhood, elav käitumine, jutukus, kõrgenenud enesehinnang, vähenenud enesekriitika, olukorra väär hindamine, õpi- ja keskendumisraskused, lühi- ja kaugmälu halvenemine, unehäired, aja/ruumi/vahemaade väär hindamine, reflekside aeglustumine, koordinatsioonihäired, laienenud pupillid , skleerad hüpereemilised, kiire pulss, kõrgenenud vererõhk
Suur annus – tajumoonutused – nägemistaju, kuulmistaju , irratsionaalne käitumine, jälitusmõtted,rahutus,äng, psühhoos(enamasti skisofreeniataoline) – teada vaid mõni surmajuhtum
Pikal kasutamisel: immuunsüsteemi nõrgenemine, nina- ja suulimaskesta haigused, hingamisteede infektsioonid, kopsuvähk, peavalud , peapööritus, testosterooni tootmise vähenemine, ebaregulaarne menstruatsioon, amenorröa, iseeneseslikud abordid, loote väärarengud, pidev väsimustunne, apaatia , mälu halvenemine, keskendumisvõime alanemine, hügieeninõuete eiramine , loogika - ning taju väärastumine, depressioon, meeltesegadushood, isiksuse degradatsioon
Võõrutus: unehäired, söögiisu vähenemine, keskendumisraskused, rahutus, külmatunne, higistamine, üldine halb enesetunne, kõhulahtisus, krambid
SÜNTEETILISED STIMULAATORID
Amfetamiin, metamfetamiin, fenmetrasiin, metüülfenidaat
Manustamine – suu kaudu(tabletina,pulbrina, lahusena) ; inhaleerimine ; Süstimine ; suitsetamine (metamfetamiin)
- meeleerksus, kõrgendatud meeleolu, jutukus, püsimatus, vähene unevajadus, vähene isu, orientatsioonikadu, pidurdusmehhanismide nõrgememine, suurenenud seksuaaltund, pulsisageduse suurenemine, südamekloppimine, kehatemperatuuri tõus
Järelmõjud: kurnatus , keskendumisraskused, apaatia, ärrituvus, depressioon, isu tõus
Üleannus: südamekloppimine, vererõhutõus, pupillide laienemine, peavalu, oksendamine, krambid, kehatemperatuuri tõus, surmajuhtumeid harva(ajuverejooks, südameseiskus,krambid)
Pikal kasutamisel: südameinfarkt,ajuverejooksud, krambid, kõhnumine, hammaste lagunemine , agressiivsus, emotsionaalne tasakaalutus, impulsiivsus , põhjendamatu ängistus, murelikkus, umbusklikkus, meeltesegadus, jälitusmõtted.
Võõrutus -
1)psüühilised vaevused : depressioon, emotsionaalne labiilsus , uimasus, asteenia , unehäired
2)Kehalised vaevused: spasmid, krambid, treemor, valud, südamevaevused
Võõrutusravi:
Antidepressandid: SSTI, teised NB!suurenenud tolerantsus psühhofarmakonide suhtes
Psühhosotsiaalne toetusravi

HALLOTSINOGEENID – mõju 5-15min – 4-12(24)tundi
Looduslikud: meskaliin , psilotsübiin
Sünteetilised:
LSD (lüsergiidhappe dietüülamiid)
MDA(metüleendioksüamfetamiin)
MDMA(metüleendioksümetüülamfetamiin)
TMA(trimetoksüamfetamiin)
PCP(fentsüklidiin)
ketamiin
Mõju
*Tunnetuse muutumine – aistingud intensiivistuvad, mina võib ’’lahustuda’’, täituda m´kummaliste piltide või helidega, elamused võivad muutuda ängistavaks
*Kesknärvisüsteemi stimuleerimine – pulsisageduse suurenemine, pupillide laienemine, pupillireaktsioon aeglane
Võõrutusperioodis esinevad põhiliselt psüühilised kõrvalekalded.
MDMA-Ecstasy
Kehalised mõjud: suured pupillid, aeglane reaktsioon, pulsisageduse tõus, kehatemperatuuri tõus, mõnikord oksendamine
Psüühilised mõjud: emotsionaalne avatus, heasoovlikkus kõigi vastu, suurenenud seksuaalhuvi, ängistus ja paanikatunded, meeltesegadus, psühhoos
Oht: ülepingutuse, kuumarabanduse, äkksurma tekkeks
Ecstasy – isiksusemuutus, emotsionaalne läbipõlemine, depressioon, paanikareaktsioon, äng, rahutus, psühhoos, äkksurm, hallutsinogeeniuimas sagenevad õnnetused
OPIAADID -
* Papaver somniferum – üheaastane taim 70-100cm
kasvatatakse balkanimaades, türgis, afganistanis jne
Looduslikud opiaadid – oopium , morfiin, kodeiin
Poolsünteetiline opiaat – heroiin
Sünteetiline opiaat – fentanüül, ketobemidoon, buprenorfiin
OOPIUM – morfiinisisaldus 5-20%
Kasutamine: suitsetatakse ; pulbrina või joogina suu kaudu ; süstitakse
Meditsiinis: valuvaigistina, köharohuna, kõhulahtisuse korral
MORFIIN – morfiinisisaldus 60-90%
Kasutamine – süstimiseks(lisatakse hapet ning kuumutatakse)
Meditsiinis – valuvaigistina
Joove kestab 6-8tundi
HEROIIN – diatsetüülmorfiin
Kasutamine – süstitakse, suitsetatakse
Joove kestab 4-6 tundi
OPIAADID:
Ahenenud pupillid, ainitine pilk , aeglustunud pulss, madal vererõhk, hingamise aeglustumine, kuumustunne kõhus, sügav heaolu- ja õnnetunne, tuimus , vähenenud valutundlikkus , kapseldunud, äraolev tunne, halvenenud aja- ja ruumitaju , kõnevõime halvenemine, liigutuste aeglustumine, raske püsida jalgadel
Võõrutus: nädal kuni 10päeva
Esimesel päeval – ükskõiksus, murelikkus, rahutus
Järgmistel päevadel – suurenenud pupillid, pilgu fokuseerimise raskused, nohu , aevastushood, halvenenud maitse- ja lõhnataju, süljeerituse tõus, pulss ja hingamine kiirenevad, iiveldus- ja oksendushood, unetus, lihas- ja liigesvalu, ebaselge kõne, nutuhood
Pikal tarvitamisel – seksuaalhuvi vähenemine, impotentsus, kõhukinnisus, isutus, sapiteede spasmid, peapööritus, higistamine, üledoseerimine, nõrgenenud immuunsüsteem, infektsioon HIV, sagedased õnnetusjuhtumid, vägivald
Võõrutusnähud – lihas- ja liigesvalud, pisaratevool, haigutamine, kuuma-või külmatunne, isutus, kõhuvalu, iiveldus, kühulhatisus, värinad, lihastõmblused, vererõhu kõikumised, tahhükardia, nõrkus, koordinatsioonihäired, ärevus, rahutus, depressiivne meeleolu, düsfooria, agressiivsus, unehäired, üldine ebamugavustunne, püsiv tung aine järele
Võõrutusravi -
Metadoon – algannus 10-30mg – 4 tunni möödudes hinnata seisundit

• Kiire detoksifikatsioon 2-4 nädalat
  
• Aeglane detoksifikatsioon 1-6kuud
  
• Alla 18aastasi ravi statsionaaris
  

ORGAANILISED PSÜÜHIKAHÄIRED
Orgaaniliste psüühikahäirete aluseks on : peahaigus või kahjustus või muu süsteemne häire
Tagajärjeks aju funktsiooni häirumine
Primaarne: häire aluseks on peaajuhaigus või kahjustus
Sekundaarne: sümptomaatiline, põhjuseks on süsteemne ajuväline haigus või kahjustus, peaaju haaratus on sekundaarne.
Peaajuhaigus või süsteemne somaatiline haigus
Ajaline seos põhihaiguse ja psühhosündroomi alguse vahel
Põhjustava haiguse taandumine – psüühikahäire paranemine
Muude põhjuste puudumine(pärilik koormatus, eelnev stress)
Põhjused: Epilepsia , entsefaliit, huntingtoni tõbi, peatrauma , peaajukasvaja, vaskulaarne tserebraalne haigus, väärarengud, kollageenhaigused, endokriinne haigus, ainevahetushäired, troopilised infektsioonid, parasitaarsed haigused, mittepsühhotroopsete ainete toksiline toime
Juhtivaks on
I grupp – kognitiivsete funktsioonide häired (mälu, intellekt , omandamisvõime)
teadvushäired(teadvus- ja tähelepanuhäired)
II grupp – tajumise (hallutsinatsioonid)
mõtlemise sisulised – (luulumõtted)
meeleolu- ja emotsioonide-(depressioon,maania,ärevus)
isiksus- ja käitumishäired
Orgaanilised psüühikahäired:
dementsus , orgaaniline amnestiline sündroom, deliirium , muud psüühikahäired(hallutsinoos,katatoonia,luululine psühhoos, meeleoluhäired,ärevus, dissotsiatiivne häire, asteenia, kerge kognitiivsete funktsioonide häire),isiksus- ja käitumishäired
DEMENTSUS
Häiritud mitu kõrgemat kortikaalset funktsiooni : mälu, mõtlemine, orientatsioon , arusaamine, taiplikkus, arvestamine asjaoludega, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime.
Mälu alaneb uue informatsiooni omandamisel, säilitamisel ja reproduktsioonil. Vastuvõetava informatsiooni töötlemine on häiritud. Raskused tähelepanu samaaegsel suunamisel rohkem kui ühele objektile, tähelepanu ümberlülitamisel ühelt objektilt teisele. Mälu- ja mõtlemishäired häirivad igapäevaelu. Sümptomid ja häired vähemalt kuus kuud.
Põhjused:
Dementsus Alzheimeri tõvest ca 60%
Vaskulaarne dementsus 20-30% - lewy kehadega dementsus 5-10%
Dementsus muudest haigustest - igaüks ca 1-5%
- ajutrauma
-alkoholist tingitud dementsus
-creutzfeldti-jakobi tõbi
-huntingtoni tõvest
-parkinsoni tõvest – ca20%-l haigetest
-HIV-infektsioonist – ca 20-30%l AIDSI haigetest
Täpsustamata dementsus
Ravitavad dementsused: Normaalrõhuline hüdrotsefaalia, healoomuline ajukasvaja, vitamiin B12 defitsiit, hüpotüreoos
Amnestiline sündroom
*eeskätt lähimälu häire
- uue materjali omandamine halvenenud
- varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine(ajaliselt pöördvõrdeline nende omandamisega)
- antero- ja retrograadne amneesia
EI ole: vahetu mälu defekti, tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist.
DELIIRIUM – algus äge , kulg päeva jooksul lainetav
Sümptomid 5 valdkonnas:
- teadvuse ja tähelepanuhäired
-tunnetusprotsesside häired
- psühhomotoorsed häired
- une-ärkvelolekutsükli häired
- emotsionaalsed häired
*Teadvushäired obnublatsioonist koomani
*vähenenud tähelepanu fokuseerimise-, fikseerimise-, suunamise-, ümberlülitusvõime
*tajumise moondumine, illusioonid ja hallutsinatsioonid(valdavalt visuaalsed)
*abstraktse mõtlemise ja taiplikkuse halvenemine:ajutiste luulumõtetega või ilma
*vahetu ja lähimälu halvenemine:suhteliselt säilinud kaugmälu
*desorientatsioon: ajas, raskematel juhtudel ka kohas ja isikutes
*emotsionaalsed häired: depression , ärevus, hirm, ärrituvus, eufooria , apaatia
*Kõne aeglustumine või kiirenemine
*Hüpo- ja hüperaktiivsus, üleminekud ühest teise
*Reaktsiooniaja pikenemine
*Ehmumisreaktsioonide elavnemine
*Insomnia, vahel täielik unetus
*Une-ärkveloleku tsükli moondumine, päevane unisus, sümptomite ägenemine öösel, häirivad unenäod või kosmaarid öösel(võivad jätkuda hallutsinatsioonidega päeval)
ORGAANILINE HALLUTSINOOS –
Püsivad või korduvad hallutsinatsioonid: tavaliselt visuaalsed või akustilised
Teadvus selge
Kriitikata
ORGAANILINE KATATOONIA
Stuupor – spontaanse aktiivsuse vähenemine või täielik puudumine, koos osalise või täieliku mutismi, negatisvi ja rigiidsete poosidega
Rahutus – hüperaktiivsus koos agressiivsustendentsiga või ilma
Mõlemad – ootamatud järsud üleminekud
Kriitikata
ORGAANILINE LUULULINE HÄIRE
Pidevad või korduvad luulumõtted
- persekutoorsed
- keha muutustest
- kiivusmõtted
- mõtted patsiendi enda või kellegi teise haigustest või surmast
*Teadvus ja mälu pole häiritud
ORGAANILISED MEELEOLUHÄIRED
*meeleolu või afektide muutused
*üldise aktiivsuse muutused: orgaaniline mania, orgaaniline bipolaarne häire, orgaaniline depressioon, orgaaniline segatüüpi meeleoluhäire
ORGAANILINE ÄREVUS
Üldistunud ärevushäire, paanikahäire või mõlema kombinatsiooni tunnused
Tekkinud orgaanilise kahjustuse tagajärjel
ORGAANILINE DISSOTSIATIIVNE HÄIRE
Dissotsiatiivne amneesia, D fuuga , D stuupor, D transs , D motoorsed häired, D krambid, D hüpesteesia ja anesteesia, segatüüpi D häired, muud D häired
ORGAANILINE ASTEENIA
* tunduv ja püsiv emotsionaalne pidurdamatus või labiilsus
*väsitatavus
*mitmesugused ebameeldivad somaatilised aistingud(nt peapööritus) ja valud
*põhjustatud orgaanilisest häirest
KERGE KOGNITIIVSETE FUNKTSIOONIDE HÄIRE
*Mälu halvenemine ja unustamine
*omandamise raskused
*vähenenud võime koondada tähelepanu ülesannetele pikemalt kui ainult lühikeseks ajavahemikuks
*uue materjali omandamine subjektiivselt raskendatud
*objektiivselt testide sooritamine häiritud
ORGAANILINE ISIKSUSHÄIRE
*Vähenenud eesmärgipärase tegevuse võime
*Häiritud emotsionaalne käitumine: emotsionaalne labiilsus, lame ja aluseta lõbusus, kergesti vallanduva üleminekuga ärrituvusele või lühiajalisele viha- ja agressiooniphangutele, mõnel juhul apaatia
*Vajaduste ja impulsside väljendamisel ei arvestata tagajärgi ega sotsiaalseid tavasid
*mõtlemishäired: kahtlustavate või paranoiliste mõtete näol, ülemäärane hõivatus üksikust, tavaliselt abstraktsest teemast(nt. Religioon , tõde ja vale..
*Kõne kiiruse ja kulu märgatav muutumine: üksikasjalikkus, ülemäärane järelduste tegemine, hüpergraafia
*Muutunud seksuaalne käitumine: hüposeksuaalsus, seksuaalse objekti valiku väärastumine
ENTSEFALIIDIJÄRGNE SÜNDROOM
*Residuaalne käitumise muutus – ilmneb pärast viirus - või bakterentsefaliidist paranemist
*Sümptomid mittespetsiifilised, erinevad indiviiditi – sõltuvalt nakkuse põhjustajast, isiku vanusest nakatumise ajal, sageli taandub
TRAUMAJÄRGSE AJUKAHJUSTUSE SÜNDROOM
*Tekib pärast peatraumat
*Sisaldab mitmesuguseid sümptomeid(vähemalt 3) : peavalus, peapööritustunne, väsitatavus, ärrituvus, kontsentratsioonivõime ja vaiksete ülesannete sooritamise raskused, mälu nõrgenemine, insomnia, alanenud tolerants stressi, emotsionaalsete ärrituste või alkoholi suhtes
VAIMNE ALAARENG F70-F79
*mõistuse peetunud või puudulik areng
*oskuste kahjustumine arengu vältel
*kõikide intelligentsuse tasandite madal tase(tunnetus, kõne, motoorika ,sotsiaalne suhtlemine )
*muid vaimseid häireid 3-4x sagedamini
*nõrgem sotsiaalse adaptsiooni võime
*kõrgem risk saada ekspluateeritud
*võivad kaasneda käitumishäired
- ca 1%-il populatsioonist, poistel enam
- suured individuaalsed erinevused
- ebaühtlus(kõne kahjustunud, ruumitaju hea)
- kindla diagnoosi püstitamiseks: 1)intellektuaalne tegevus peab olema alaarenenud 2) igapäevaste sotsiaalsete nõudmistega kohanemise võime on alanenud
- arvesta kohalikke kultuurinorme, isiku taset ning lisapuudeid(ekspressiivse kõne häire, kuulmiskahjustus, kehaline puue )
F70 KERGE VAIMNE ALAARENG(9-12a)
*Paljudel orgaaniline etioloogia (siiski mitte enamusel )
*omandavad keele mõningase viivitusega
*Enamasti võimelised kasutama kõnet igapäevaelus, osalema vestluses , kliinilisel intervjuul
*Sõltumatus eneseteenindamisel(söömine,riietumine,pesemine)
*Omandanud praktilised ja koduse tegevuse oskused
*Oskused kujunevad aeglaselt
*Raskused ilmnevad tavaliselt koolis
*Enamasti võimelised praktiliseks tööks
*Kui kaasneb märgatav sotsiaalne ja emotsionaalne ebaküpsus võib olla probleeme abielu ja laste kasvatamisega , kultuuritraditsioonide järgimisel
Diagnostilised tunnused: IQ test 50-69 ; keeleliste väljendite kasutamise ja neist arusaamise hilisem areng ; iseseisvuse areng pidurdunud
F71 MÕÕDUKAS VAIMNE ALAARENG
*Areng aeglane ja piiratud
*osa omandavad põhioskused lugemises, kirjutamises ja arvutamises
*juhendamisel võimelised tegema lihtsamat tööd
*liikuvad ja kehaliselt aktiivsed
*täielik iseseisvus harv
Diagnostilised juhendid: IQ test 35-49 ; verbaalse arengu tase varieeruv(võimest vaid põhivajadusi teatavaks teha lihtsa vestluseni, vaid lihtsamate korralduste mõistmine ning zestide kasutamine ; enamusel orgaaniline põhjus sedastatav ; epilepsia, neuroloogilised ja kehalised puuded tavalised ; enamus siiski võimelised kõndima abita
F72 RASKE VAIMNE ALAARENG
*Sarnane mõõdukale vaimsele alaarengule
*Enamikul lisaks olulisi motoorikahäireid või muid puudeid
*IQ test 20-34
F73 SÜGAV VAIMNE ALAARENG
*Oluliselt piiratud võime aru saada ja täita nõudmisi ja korraldusi
*enamik: ei suuda liikuda või on piiratud liikumisvõimega, ei suuda kontrollida põie ja pärasoole tegevust, võimelised suhtlema vaid mitteverbaalselt väga algelistes vormides, ei suuda hoolitseda oma põhivajaduste eest, vajavad pidevat abi ja hooldust
*IQ test alla 20
*kõne kasutamine ja taipamine piiratud, parimal juhul taipavad põhilisi korraldusi ja üksikuid nõudmisi
*enamik põhilistest ja lihtsatest visuaalpraktilistest oskustest on õpitavad
*orgaaniline etioloogia enamikul sedastatav
*Tavaliselt kaasneb raske kehaline või neuroloogiline anomaalia, mis mõjutab liikuvust(epilepsia, nägemis- ja kuulmispuue )
*pervasiivsed arenguhäired sagedased(atüüpiline autism )
F78 JA F79 MUU TÄPSUSTATUD JA TÄPSUSTAMATA VAIMNE ALAARENG
F78 – muu täpsustatud vaimne alaareng – itellektuaalse mahajäämuse hindamine on raskendatud või võimatu(kaasuvad rasked käitumishäired, kehaline või sensoorne defitsiit – kurtus /tummus, nägemispuue
F79 – täpsustamata vaimne alaareng – vaimne alaareng on ilmne, kuid raskusastme täpsustamiseks on infot liiga vähe.
PSÜHHOPATOLOOGIA
Psühhiaatria – arstiteaduse eriharu, mis tegeleb psüühiliste häirete uurimise, diagnoosimise ja ravimisega.
Üldpsühhiaatria:
1)Bioloogiline psüh.
2)Psühhodünaamiline psüh.
3)Sotsiaalpsüh.
Kliiniline psühhiaatria
Käsitleb üksikute psüühikahäirete tekke, kulu, sümptomatoloogia, ravi ja profülaktika konkreetseid seaduspärasusi
1)Lastepsüh
2) geriaatriline psüh
3)kohtupsüh
4)narkoloogia
5)seksuoloogia
Sümptom – üksikhälve üksikus psüühilises funktsioonis
Sündroom – mitme sümptomi patogeneetiliselt seotud kompleks
Psüühiliste haiguste fenomenoloogia – käsitlus psüühiliste haiguste avaldumiskujudest
Psühhiaatriline nosoloogia – psüühiliste haiguste uurimine ajalises dünaamikas
Psüühilised funktsioonid: teadvuse seisund, orientatsioon, tähelepanu- ja keskendumisvõime, mälu, intellekt, tajumine , mõtlemine, tundeelu, tahteelu, kihud
Teadvuseseisundid – obnubilatsioon(virgeseisund vaheldub unisusega), somnolentsus( haiguslik unisus, sõnaline kontakt võimalik), soopor(uimus,sõnaline kontakt võimatu), kooma -teadvsetus
Teadvushäirete sündroomid – teadvuse seisundi häirumine – psüühilise aktiivsuse alanemine, kvalitatiivne häirumine
Psüühiline eraldumine ümbrusest, desorientatsioon, mõtlemise inkoherentsus, mäluhäired
Deliiriumi sündroom – teadvus hägunenud, rohkesti liikuvaid illusoorseid meelepetteid, visuaalseid stseenilisi tõelisi- ja pseudohallutsinatsioone, seosetu mõtlemine, emotsionaalne labiilsus, ärevus, hirm , motoorne aktiivsus, puudulik fragmentaarne kontakt reaalsusega, sümptomaatika intensiivistub õhtuti/öösiti
Intellekt – võime tegelikkuse üldistatud ja abstrakstseks tunnetamiseks ning tegelikkusega adapteerumiseks
Oligofreenia – intellekti arengu mahajäämus ehk nõrgamõistuslikkus.
Intellekti tagasilangus e. Nõdrameelsus
Nõrgamõistuslikkus
Kerge vaimne alaareng(IQ 50-69, 9-12a) – debiilsus, nõrgamõist. Kerge aste
Mõõdukas/Raske vaimne alaareng(IQ 35-49, 6-9 /IQ 20-34 , 3-6a) – imbetsilsus, nõrgamõistuslikkuse mõõdukas aste.
Sügav vaimne alaareng ( IQ alla 20, allla 3a.) – idiootia
DEMENTSUS – raske kognitiivsete funktsioonide(mälu, intellekt) kahjustus. Teadvus häireteta, märgatavalt häirib igapäevast toimetulekut.
Häiritud mitu kortikaalset funktsiooni: mälu, mõtlemine, orientatsioon, arusaamine, taiplikkus, asjaoludega arvestamise võime, õppimisvõime, sõnavara, otsustusvõime.
1)Kerge2)mõõdukas3)raske
Nõdrameelsus:
Progresseeruv , süvenev dementsus
Regresseeruv, taanduv dementsus
Statsionaarne , stabiilne dementsus
Lakunaarne, partsiaalne dementsus
Globaalne, difuusne dementsus
Mälu – tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jmt. Meeldejätmine, säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Indiviidi loodud psüühiliste mudelite kogum.
Mäluvõime: motoorne, emotsionaalne, kujundiline, sõnalis-loogiline
Nägemismälu,kuulmismälu,haistmismälu,kompimismälu
Vahetu mälu, Lühimälu, Kaugmälu
Mäluhäired:
*Liigmälu e. Hüpermneesia – ülimälu, sundmälestus
*Vaegmälu e. Hüpomneesia
*Mälulünk e. Amneesia – osaline, täielik ; joobe mälulünk, afektiivne mälulünk, hüsteeriline mälulünk.
*Mälupete e. Paramneesia e. Düsmneesia
- Krüptomneesia(muutub seos minaga): võõrandav(seos kaob) / Assotsieeriv(seos tekib
- Konfabulatsioon: asendav , konstruktiivne(realistik), fantastiline konfabulatsioon
AMNESTILINE SÜNDROOM
Mälu alanemine, eeskätt lühimälu: uue materjali omandamine halvenenud, antero- ja retrograadne amneesia, varasemate teadmiste reprodutseerimise halvenemine
Ei ole: vahetu mälu defekti, tähelepanu- ja teadvushäireid, intellekti globaalset halvenemist
Tajumine – tegelikkuse vahetu tunnetamine , st meeleelunditele mõjuvate ärrituste peegeldumine teadvuses . Aisting, taju
Taju:
Kvantitatiivsed häired – aistingute, tajude intensiivsuse muutused
aistingute vähenemine, kadu(anesteesia,hüpesteesia)
Kvalitatiivsed häired – ärritaja peegeldub teadvuses moonutatult
meelepetted, psühhosensoorsed häired
Tajumishäired:
1)Elementaarsed meelepetted e. Aistingupetted
2)Komplitseeritud meelepetted e. Tajupetted – hallukad, illusioonid
Illusioon – tegeliku objekti moonutatud tajumine
Hallutsinatsioon – subjektiivne tajuelamus ilma vastava reaalse objektita. Kuulmis , nägemis, maitsmis ,haistmis,kehatunde-, komplekssed hallutsinatsioonid.
Psühhosensoorsed häired – moonutatud on üksiksaistingute omavaheline süntees ja nende seostamine varasema kogemusega. Sensoorse sünteesi häired.
Agnoosia , derealisatsioon , depersonalisatsioon .
Agnoosia – tajumise objekti taastundmise häire. Optiline agnoosia, akustiline A, taktiilne A.
Derealisatsioon – ruumitajuhäired – tajutakse moonutatult objekti ruumilisi suhteid või parameetreid – mõõtmed, proportsioonid, asetus. Ajatajuhäired.
Depersonalisatsioon -
- kehaskeemihäire – ei taju õigesti kehaosade asetust ja proportsioone.
- anosognoosia – võimetus tajuda tegelikku kehalist defekti või puuet
- psüühiline depers. – muutus ’’ mina’’ ühtsuse ja järjepidevuse tunnetuses .
Mõtlemine – tegelikkuse abstraktne ning üldistatud tunnetamine
Mõtlemises peegelduvad tegelikkuse objektide ja nähtuste sisemine olemus ning nende omavahelised seosed.
Mõtlemishäired – vormilised, sisulised
Mõtlemise vormilised karakteristikud –mõtete hulk, mõtlemise kiirus, sihipärasus, seostatus.
Vormilised mõtlemishäired: mõttepuudus, mõtetetulv, mõttepaus, mõttemaru, mõttetakistused, laialivalguv, rigiidne, perseveratsioonid, ehholaalia, kaudsed lõdvad seosed, sõnasalat, kõlalised assotsiatsioonid, neologismid .
Sisulised mõtlemishäired: luulumõtted, sundmõttes, ülekaalukad mõtted, foobiad .
Luulumõte – haiguslik ekslik veendumuslik otsus, mis ei allu mõistuslikule korrektuurile. Ratsionaalsete argumentidega ei ole võimalik luulumõtet kummutada.
1)primaarsed luulumõtted – mõtete sisendamine, mõtete levimine, maailmalõpuveendumused
2)sekundaarsed luulumõtted
Alagrupid:
Depressiivne luul – inimeste väärtuste, omaduste, võimete hindamine tegelikkusele mittevastavalt negatiivsena. Alaväärsus-, vaesus -, hüpohondria-, nihilistlik-, huku-,patuluul
Suurusluul – oma võimeid ja väärtust hinnatakse tegelikkusele mittevastavalt kõrgeteks ja positiivseteks. Rikkusluul, võimekusluul, võimuluul, missiooniluul, leidurlusluul, kõrge päritolu luul, lembeluul e . seksuaalse külgetõmbeluul.
Paranoiline luul – ekslik veendumus ümbruse suhtumise kohta – tajub seda vaenulikuna, pahatahtlikuna ohtlikuna. Tähendusluul, muutusluul, suhtumisluul, avatuslul,jälitusluul,süüdistusluul
Luulumõte: *Isoleeritud – üksik eraldiseisev luulumõte * Süstematiseeritud – ühest luulust lähtub teine.
Sundmõte – korduvad, vastutahtelised, tajutakse oma mõtetena, irratsionaalsed.
Ülekaalukas mõte – domineeriv mõte, pole reaalse situatsiooniga seotud, tõrjub mõtlemises tagaplaanile tegeliku elu kajastuse.
Sundhirm e. Foobia – ülemäärane, põhjendamatu kartus või hirm, sundmõtete kõige sagedasem vorm.
Tahe – psüühiline aktiivsus, mis avaldub inimese sihipärases, eesmärki taotlevas tegevuses.
Häired tahteelus:
*Tahteaktiivsuse tõus – liigutuste kiirenemine, grimassitamine, rahutus
*Tahteaktiivsuse langus – oligo- ja bradükineesia, stuupor
*Tahteaktiivsuse väärastumine – käskautamatism, kajaliigutused,
*Tegevuse hüplevus – tegevuse suuna ja sihi pidev vaheldumine tegevust lõpetamata
*Tegevuse impulsiivsus – motiveerimata ja otstarbetud liigutused ja teod
Kihud:
1)Orienteerumisinstinkt – tähelepanu vigiilsus, suurenenud liikuvus. Aktiivne/passiivne. Tähelepanu ei ole võimalik mujale nihutada. Uurimisrefleksi intensiivistumine, uurimisrefleksi nõrgenemine(aktiivne – psühhoos ; passiivne – orgaaniline ajuhaigus). Aktiivne tegelemine mingi pseudoprobleemiga.
2) Toitumisrefleks – suurenenud näljatunne- buliimia ; puudulik küllastumistunne- akooria ; pidurdamatu söömine – polüfaagia ; ülemäärane joomine – polüdipsia ; isu ja näljatunde puudumine – anoreksia ; isu kaob mõne suutäie järel – hüporeksia ; isu tavaliselt mittesöödavate asjade järele – koprofaagia, kannibalism , nekrofaagia)
3)Enesekaitseinstinkt – hüpalgeesia, analgeesia , autoagressioon, suitsiid
4)Suguinstinkt – hüperseksuaalsus(erotomaania) , sugukihu nõrgenemine, kadumine(hüfedoonia)
Hüposeksuaalsus:
*hirmutunne suguühte ees – mikseofoobia ; vastumeelsus meeste suhtes – misandria ; vastumeelsus naiste suhtes – misogüünia ; valulik suguühe – düspareuunia ; vähenenud suguvõime meestel – impotentsus.
Parafiiliad – muutunud seksuaalsättumus
* Homoseksuaalsus – pederastia, lesbism, autoerotism, nartsism
*Pedofiilia
*Gerontofiilia
*Intsest, verepilastus
*zoofiilia
SKISOFREENIA JA MUUD PSÜHHOOTILISED HÄIRED
SKISOFREENIA – Kõige sagedasem psühhootiline häire ca 1% ; raske ajuhaigus, enamasti krooniline kulg ; oluline psüühiliste funktsioonide kahjustus ; toimetulekuprobleemid ; suured tervishoiu- ja sotsiaalkulud ; Haiguse algus enamasti hilisest puberteedist 20ndate eluaastate keskpaigani – harveminie algab haigus varasemas või hilisemas elueas.
Epidemioloogia :
*haigestumisrisk eluajal ca 1%
* levimus 0,5-1,5%
*lähisugulaste haigestumisrisk 5-10x
*ei ole erinevusi vanemate sotsiaalses positsioonis
*patsientide sotsiaalne positsiin, õppimis- ja töövõime halvenevad pärast haigestumist.
*Eestis haigestub psühhootilistesse häiretesse igal aastal umbes 400-450 inimest
*Skisofreeniahaigete eeldatav arv Eestis ca 20 000
Pärilikkus 83%
*Haigestumise risk:
- populatsioonis 0,8-1%
- õed-vennad 9%
- lapsed 13%
- kaugemad sugulased 2-3%
*Haiguse samaaegne esinemine
-ühemunakaksikutel 46%
- kahemunakaksikutel 14%
Rasedus- ja sünnitüsistused – toksikoosid, nakkused , toidupuudus , stress, depressioon
*Komplikatsioonidega laste haigestumisrisk ca 3x kõrgem
*väike sünnikaal(alla 2500g), lühike rasedus (alla 37nädala) – risk 3x
* perinataalne ajukahjustus – risk 7x.
Varajane areng: Neuroloogilist patoloogiat enam kui pooltel ; liigutuses iseärasusi, puudulik koordinatsioon, kohmakus ; õpivad seisma kõndima rääkima hiljem ; rohkem emotsionaalseid, käitumis- ja kognitiivseid häireid ; uriinipidamisvõime kujunemine hilinenud
Aju anatoomilised muutused: ajuvatsakeste süsteemi, vagude laienemine ; aju väikesed mõõtmed ; muutused külg- ja kolmandas vatsakeses , vähem hallainet oimusagaras ; aju vähenenud või pöördlateraalsus ja ebasümmeetria ; meestel suuremad muutused
Aju funktsionaalsed muutused: otsmikusagara funktsioonihäired ; funktsionaalse asümmeetria puudulikkus ; dopamiinergilise neurotransmissiooni muutused basaalganglionides
Integratiivne lähenemine – Tulevased skisofreeniahaiged on pärilikel või anatoomilistel põhjustel teistest vastuvõtlikumad, haavatavamad; haigestuvad elu stressi-või kriisiperioodidel.
Skisofreenia algus: eelnähud mõnest päevast aastateni. Meestel 20-28a ; naistel 24-32a.
Skisofreenia sümptomid:
a – mõtete kajamine, sisendamine, äravõtmine või levimine
b – luulumõtted kontrollist, mõjustusest või hõivatusest – mis selgesti hõlmavad keha või jäsemete liigutusi, teatud mõtteid, tegevusi või aistinguid, luululine tajumine
c – kuulmishallutsinatsioonid, mis kommenteerivad pidevalt haige käitumist või vaidlevad omavahel tema üle, või mõnest kehaosast tulevate hallutsinatoorsete häälte muud vormid.
d – muud püsivad veidrad luulumõtted
e – püsivad üle 1 kuu hallukad, millega kaasnevad kindla afektiivse sisuta luulumõtted või püsivad ülekaalukad mõtted
f – neologismid, tõkestused või seosetus mõttekäigs, mis avaldub inkoherentse või arusaamatu kõnena
g – katatoonne käitumine nagu rahutus, tardumine teatud asendisse või vahajas paindlikkus , negativism, mutism ja stuupor
h – negatiivsed sümptomid: hüpo/apaatia, kõnevaegus , emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine või inadekvaatsus, tavaliselt sotsiaalne isoleerumine ja sots. Aktiivsuse alanemine, huvide kadumine, sihitus, tegevusetus, enesesse sulgumine, sotsiaalne isoleerumine.
Diagnostilised kriteeriumid: vähemalt 1 grupist a-d , vähemalt 2 grupist e-h, vähemalt kuu aega
Prodromaalperiood(nädalaid, kuid) – huvi kadumine töö, sotsiaalse tegevuse, oma välimuse hügieeni suhtes, üldine ärevus, murelikkus, depressioon
Kulu tüübid:
*püsikululine
* Episoodiline süveneva defektiga
*episoodiline stabiilse defektiga
*Episoodiline remiteeruv
*Osaline remissioon
*Täielik remissioon
*Jälgimisperiood vähem kui aasta
Alavormid: paranoidne , hebefreenne, katatoonne, diferentseerumata, residuaalne, lihtne, muu skisofreenia
Paranoidne skisofreenia – paranoilised luulumõtted, hallukad(eriti kuulmis), kõne-, tunde-, tahteeluhäired ja katatoonsed ähud on väheväljendunud ; kontrolli-, mõjustus-, hõivatusluul ; tagakiusamisluul ; suhtumisluul ; kõrge päritolu luul ; missiooniluul ; kehamuutusluul ; kiivusluul ; ähvardavad või käskivad hääled, mitteverbaalsed kuulmishäired ; lõhna või maitsehäired ; seksuaalsed, muud kehatundemeelepetted.
Hebefreenne skisofreenia – juhtivateks on emotsoonide, tahteelu- ja mõttekäiguhäired
- käitumine on inadekvaatne, ettearvamatu , maneerlik, sihipärasus on kadunud
- mõttekäik on desorganuseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu , stereotüüpsed fraasid
- meeleolu on lame ja inadekvaatne, sageli kaasnevad itsitamine või enesega rahulolev omaette naermine, kõrk hoiak, grimassid, maneerlikkus, veiderdamine, hüpohondrilised kaebused
- kiiresti ilmneb isoleerumistendents
- luulumõted ja hallukad on ebapüsivad ja fragmentaarsed ning ei ole juhtivad
Kulg: algav 15-25.eluaasta vahel, halva prognoosiga
Katatoonne skisofreenia – väljendunud psühhomotoorsed häired, võivad kombineeruda ulmataolise seisundiga(koos elavate stseenihallukatega). Rahutus, stuupor, mutism, käsuautmatism, negativism, kestvad sundasendid ja – poosid , sõnade ja fraaside perseveratsioon
Muud põhjused: ajuhaigus, ainevahetuse häired, alkoholi ja uimastite mõju, meeleoluhäired
Diferentseerumata skisofreenia – skisofreenia üldised kriteeriumid, ei vasta selgelt ühelegi alavormile, ei vasta residuaalse skisofreenia ega skisofreenia järeldepressiooni tunnustele.
Skisofreenia järeldepressioon – depressiivne episoon – tekkinud skisofreense haigestumise järelperioodis – võib kesta pikemat aega – võivad olla mõned skisofreenia sümptomid – kõrgenenud suitsiidioht ; Skisofreenia viimase 12 kuu jooksul, osa skiso sümptomeid püsib, depressiooni kriteeriumitele vastavad sümptomid on juhtivad.
Residuaalne skisofreenia – eelnevalt skiso tunnustele vastanud episoode vähemalt 1, pikaajaliselt vaid negatiivsed sümptomid ; puudub dementsus, orgaaniline haigus, krooniline depressioon, hospitalism
* psühhomotoorne aeglustumine, aktiivsuse alanemine, emotsionaalne tuimenemine, passiivsus, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, puudulik mitteverbaalne suhtlemine, puudulik välimuse eest hoolitsemine, vähenenud sots.akt.
Lihtne skisofreenia – psühhomotoorne aeglustumine, aktiivsuse alanemine, emotsionaalne tuimenemine, passiivsus, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, puudulik mitteverbaalne suhtlemine, puudulik välimuse eest hoolitsemine, vähenenud sots.akt
Komplikatsioonid:
*depressioon
* Surevus 2x kõrgem, eluiga ca 20 a. Lühem – suitsidaalsus ca 50% proovib/10-15%sooritab ; õnnetused ; kehalised haigused ; suitsetamine
*alkoholi- ja uimastiprobleemid
*kuritegevus, kuriteo ohvriks langemine
*mõju lastele
Püsivad luululised häired:
*üksik luulumõte või omavahel seotud luulumõtete kompleks
- luulumõtted on peamiseks või ainukeseks arvestatavaks kliiniliseks tunnuseks
- luulumõtted on selgelt seotud isikuga: jälitus- hüpohondrilised või suurusluulu mõtted, protsessimis-või kiivusluul või luululine veendumus, et isiku keha on moondunud
*tavaliselt püsiv, vahel kogu eluaja
*algus tavaliselt keskeas
*emotsioonid, kõne ja käitumine muus osas normid.
Diagnoosi välistavad:häire seotus ajuhaiguse või kahjustusega ; selgelt väljendunud püsivad kuulmishallukad ; skisofreeniale iseloomulikud sümptomid ; sümptomite kestus alla 3 kuu.
Äge ja mööduv psühhootiline häire
Tüüpiliselt:
-kiiresti tekkivad psühhootilised sümptomid(äge algus)
- polümorfse iseloomuga – st kiriesti muutuvate sümptomitega
- sagedased skisofreeniale tüüpilised sümptomid
Sageli ka: väljendunud nõutus, endassesulgumine, tähelepanu alanemine vahetus vestluses
Tervistumine:
- saabub tavaliselt 2-3 kuu vältel
- sageli mõne nädala või isegi päeva jooksul
- ainult väikesel osal areneb välja püsiv haigusseisund
Skisoafektiivne häire – esinevad episoodiliselt, adektiivsed ja skisofreenia sümptomid on juhtivad, esinevad haiguse sama episoodi vältel üheaegselt ning kestavad vähemalt mõne päeva,
1) maniakaalne 2)depressiivne 3) segatüüpi
Psühhoosi ravi:
1)Ägeda faasi ravi – psühhoosi kiire kupeerimine
2)Pikaajaline ravi – relapsi ja haigusepisoodi kordumise ärahoidmine(säilitus- ja toetusravi)
TÄISKASVANU ISIKSUS- JA KÄITUMISHÄIRED
A-RÜHM – SKISODNE, PARANOILINE, SKISOTÜÜPNE
B-RÜHM – ANTISOTSIAALNE ,EBASTABIILNE,HISTRIOONILINE,NARTSISSISTLIK
C-RÜHM – VÄLTIV, SÕLTUV, OBSESSIIV -KOMPULSIIVNE ISIKSUS
Paranoiline isiksus : tundlikkus tõrjumise, ebaedu suhtes ; mitteandestamine, kalduvus viha pidada, umbusklikkus, kalduvust kogemust moonutada ; oma õiguse tagaajamine, kahtlused partneri truuduse suhtes, enesekeskne hoiak, sündmusi tõlgendab ülekaalukalt kui vandenõu tulemust.
Skisoidne isiksus – Rõõmu tunneb vähestest tegevustest, emotsionaalne külmus, raksused emotsioonide väljendamisel, kriitika ja kiituse suhtes ükskõikne , ükskõiksus sotsiaalsete normide suhtes , vähene seksuaalne huvi, eelistab üksildasi tegevusi , liigne enesesse süüvimine ja fantaseerimine, lähedaste suhete puudumine.
Düssotsiaalne isiksus – hoolimatus teiste tunnete suhtes, vastutustundetud, sotsiaalsete normide eiramine, võimetus püsisuheteks, madal frustratsioonitaluvus, agressiooni ja vägivalla vallandumise lävi, võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest, kalduvus ennast õigustada, süüdistada teisi.
Ebastabiilne isiksus – impulsiivne , tagajärgi mittearvestav käitumine, kõikuv meeleolu, vähene ettemõtlemise võime, sageli vägivaldsed
Impulsiivset tüüpi – emotsionaalne ebastabiilss, vähene impulsikontroll, vägivallapuhangud, ähvardav käitumine
Piirialast tüüpi – emots.ebastab. , ebaselge minapilt /eesmärgid/eelistused , intensiivsed ebastabiilsed suhted, emotsionaalsed kriisid , enesevigastused, suitsiidiähvardused
Histriooniline isiksus – teatraalsus, dramaatilisus, sisendatavus, mõjutatavus, õõnes ja labiilne emotsionaalsus, egotsentrilisus, soov olla tähelepanu keskpunktis , võrgutav välimus või käitumine, liigne mure kehalise veetluse pärast
Anankastne isiksus – liigsed kõhklused ja ettevaatlikkus, reeglite liigne tähtsustamine, täiuslikkuseiha, ülimkohusetundlikkus, rõõmudest loobumiseni, liigne pedantsus, jäikus, kangekauelsus, nõuab teistelt samasugust käitumist.
Vältiv isiksus – pinge ja kartlikkus, alaväärsuse/saamatuse tunne, kartus saada tõrjutud või kritiseeritud, vastumeelsus ’’ebakindlate’’ suhete ees, piiratud elustiil ’’turvanõude’’ tõttu , suhtlemist nõudva töö ja tegevuse vältimine, ülitundlikkus tõrjumise ja kriitika suhtes
Sõltuv isiksus – laseb teistel otsustada, liigne järeleandlikkus, oma huvide allutamine, vastumelsus esitada nõudmisi, hirm et ei suudeta enese eest hoolt kanda, hülgamiskartus, vähene võime teha otsuseid, enese tajumine abitu, jõuetu, ebakompetentsena
Nartsissistlik isiksus – kõrgenenud enesehinnang, imetlusvajadus, empaatiatunde puudumine, liiga ennast täis, üleolev, erilisuse veendumus, vajab rõhutatud imetlemist, kasutab teisi ära, empaatiatunde puudumine, kade
ÄREVUSHÄIRED
Stressiga seotud ärevushäired, stressiga mitteseotud ÄH, orgaanilised ÄH, ÄH ja sümptomid psühhoaktiivsetest ainetest, ärevussümptomid teiste psüühikahäirete korral, ärevusseisundid kehaliste haiguste korral.
Esinemine: kõige levinumad psüühikahäired(25%). Elu jooksul esineb 30,5% naistest ja 19,2%meestest. Aasta jooksul 17,7%-l
Ärevus – normaalne ärevus, patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta
Sümptomid: psüühilised, somaatilised, muude füsioloogiliste funkts. Seotud häired
Psüühilised sümptomid: rahutus, võimetus lõõgastuda, pingetunne, keskendumisraskused, pea lhäeb mõtetest tühjaks, kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, kergesti ehmumine tühistel põhjustel
Kehalised sümptomid: südamekloppimine, higistamine, värisemine, vappumine, suukuivus, hingamisraskused , valud või ebamugavus rindkeres, iiveldustunne , või ebameeldiv tunne kõhus, lihaspinge ja lihspingega seotud valud, kuumad ja külmad hood, tuimutunne või surinad , pearingluse-, ebakindlustunne, tükitunne kurgus , neelamisraskused
Muud häired: unehäired, seksuaalfunktsiooni häired, isuhäired
ÄH kehalisest haigusest – neuroloogilised haigused, hüpoksia, endokriinsed häired, põletikulised haigused, vitamiinide defitsiit, muud seisundid .
Psühhiaatrilised haigused – depressioon, maania, skisofreenia, muud psühhootilised häired, dementsus, söömishäired, unehäired, isiksusehäired
ÄH keemilisest ainest – alkohol, rahustid, stimulandid , kofeiin, kannabis, lsd,mdma, vasopressorid, penitsiliin , sulfoonamiidid, elavhõbe jt.
Ärevushäired – paanikahäire, agorafoobia , spetsiifilised foobiad, sotsiaalfoobia, üldistunud ärevus, depressiooniga ärevus, obsessiiv kompulsiivne häire, post-traumaatiline stresshäire, äge stressreaktsioon, ärevushäire kehalisest haigusest, ärevushäire keemilisest ainest.
Paanikahäire tunnused: korduvad revuse/hirmu/rahutuse hood, tekkinud spontaanselt/põhjuseta, püsiv hirm hoo kordumise ees või mure hoo tagajärgede pärast, vältimine
PH tunnused: südamekloppimine, hingamisraskused, poomistunne, valu/ebamugavus rinnus , iiveldus kõhus, külmavärinad/kuumatunne, värisemine, paresteesiad, derealisatsioon/depersonalisatsioon, pearinglus, higistamine, hirm kaotada kontroll/hulluksminekuhirm, surmahirm
Paanikahood: kardiomüopaatia 83%, parkinsoni tõbi 25%, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 25%, krooniline valu, primaarne biliaarne tsirroos, epilepsia
Agorafoobia – ärevus või ebamugavus kohtades, kust paanikahoo tekkimisel võiks olla raske pääseda, abi poleks kättesaadav, vältimine, tüüpilised olukorrad:rahvahulk, järjekord, üksinda kodust eemal, üksinda kodus, sillal , bussis, rongis,autos
Sotsiaalfoobia – hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees, väldib või talub suure vaevaga, subjektiivsed kannatused või tegevusvõime langus
Kaasuvad häired – muu ärevushäire, depressioon, uimasti- või alkoholiprobleem
Kohtupsühhiaatriline ekspertiis
eesmärk: hinnata uuritava psüühilist seisundit
-nõusolekuta haiglasse paigutamisel
-kriminaalasjas: kuriteo toimepanemisel, menetlustoimingute ajal, karistuse kandmise ajal
-tsiviilasjas – tehingute tegemise ajal, teovõime hindamisel, hooldusasutusse paigutamisel
Ekspertiisi määrab: kohus, uurija, kui on tekkingu kahtlus subjekti psüühilises tervises .
Ekspertiisi tüüp:
psühhiaatriline vb kohtuarstlik
psühhiaatriline vs psühholoogiline
ainuisikuline vs komisjoniline
ambulatoorne vs statsionaarne