seksuaalsed). Kalduvus sattuda intensiivsetesse ja ebastabiilsetesse suhetesse võib korduvalt tekitada emotsionaalseid kriise, kaasa tuua äärmuslikke katseid vältida hülgamist ning olla seotud suitsiidiähvarduste või enesevigastamistega (kuigi viimased võivad esineda ka ilma nähtava ajendita) (Lieb jt 2004). Patsient on 24-aastane naine, kellel on isiksushäire. Ta käitub ennastkahjustavalt ja saabus suitsiidkatse tõttu haiglasse. Ennastkahjustav käitumine väljendub tablettide üledoseerimises ja koos alkoholiga tarvitamises ning enesele põletushaavade tekitamises. Patsient peab oma probleemide põhjustajaks teiste inimeste hoolimatust. Lähisugulastega ja töökaaslastega saab halvasti läbi, on oma kolleegi rünnanud füüsiliselt. On saanud antidepressiivset ravi, kuid on selles pettunud Küsimused, mida küsiksin patsiendiga kohtumisel: 1. Millal kirjutati välja antidepressiivne ravi? Mis põhjusel? 2
kohanemisraskused, haigestumise tõenäosus oli juba 70% Isiksus ja stress · Kõik inimesed taluvad stressi erinevalt tähtis faktor on suhtumine ! · Pessimism vs optimism. · Stressitaluvus. · Aja Btüüpi isiksused Stressiolukordade kontrollitavus · Raske kontrollida. · Uskumine, et olukord püsib meie kontrolli all. · Sündmuse ettenägemine. · Suur roll isiksusel. Stressi tagajärjed · Individuaalsed tagajärjed :Ennastkahjustav käitumine :Psüholoogilised probleemid :Psühosomaatilised haigused Stressiga toimetulek · Postitiivsed ütlused · Aja läbimõeldum kasutamine · Füüsilised harjutused · Sotsiaalne tugi Surm ja lein · Surm · Lein
kolmandat staadiumi ei järgne. 3) Kurnatusstaadium - Tekib siis, kui stressori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised süptomid (pea- ja kõhuvalud, vererõhu tõus jm), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. Stress võib olla soodustav tegur: - südame-veresoonkonnahaigused - maohaavad - unehäired - psüühilised häired - ennastkahjustav käitumine (nt alkoholitarbimine - depressioon - käitumishäired jm STRESSIGA TOIMETULEK: -Füüsiline tegevus ja sport Psüühilist pinget (mida stress ju on) saab edukalt maandada füüsilise pingutusega. -Probleemi ümberhindamine Kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele, mitte halbadele külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte kui ületamatust probleemist, vaid kui väljakutsest, võimalusest enda arendamiseks, millegi uue omandamiseks.
psüühikat. Kui probleemile leitakse lahendus, olukord laheneb ja kolmandat staadiumit ei järgne. 3.Kurnatusstaadium Tekib siis, kui sterssori mõju jätkub ja olukorrale ei leita lahendust. Organism on pidevast pingest kurnatud, võivad tekkida füsioloogilised sümtomid(pea,kõhuvalu, vererõhu tõus jne), suureneb vastuvõtlikkus mitmesugustele haigustele. -südame-veresoonkonnahaigused -maohaavandid -unehäired -psüühilised häired( depressioon, käitumishäired, ennastkahjustav käitumine) Stressiga toimetulek -Füüsiline tegevus ja sport: psüühilist pinget saab edukalt maandada füüsilise pingutusega -Probleemi ümberhindamine: kui olukord on paratamatu, saab keskenduda olukorra võimalikele headele, mitte halbadele külgedele. Raskest olukorrast saab mõelda mitte kui ületamatust probleemist, vaid kui väljakutset, võimalusest enda arendamiseks, millegi uue omandamiseks. -Stressiks valmistumine enne saabumist: raskem on toime tulla nende probleemidega, mis
kes: 1) väärtustavad tööd + tööväliseid tegevusi 2) armastavad enese proovilepanekut(ebaõnnestumine=väljakutse) 3) tunnevad , et kontrollivad elus toimuvat 3. Isiksuse tüüp:( Fredeman ja Roseman- kanada kardioloogid) A-tüüp-viha, vaenulikkus, suur tunnustusevajadus, kiire tegutsemine, krooniline ajapuudus. B-tüüp- vatsand, tasakaalukas, vähemkonfliktne. Puhast tüüpi pole! STRESSI TAGAJÄRJED · ennastkahjustav käitumine · unehäired, seksuaalelu probleemid, depressioon · õpitud abitus · psühhosomaatilised haigused( soma- keha) LÄBIPÕLEMISSÜNDROOM( H. Freundenberg) tekib, kui inimene tajub liiga suurt pinget ja liiga väikest rahuldust 4-5 a. kujuneb: 1. mesinädalad- lõik tundub ilus 2. probleemide kuhjumine 3. lõppfaas- kõik tundub mõttetu. Vältimiseks: 1) realistlike usumärkide seadmine, 2) töö positiivsetele külgedele mõtlemine
● moonutatud, teiste süüdistamine ● vastuoluline:ma pole kindel, kas ma olen..; “vb ma tean, et on absoluutselt võimatu mul iseennast peatada..” ● skisofreeniline mõtlemine - hääled, luulud ● kontrolliv, õigustav Kas sõltuvused on üksteisega seotud? Väga lihtne on ühest sõltuvusest teise hüpata, kuid see on väga individuaalne. Sõltuvusel iseloomulikku mõtlemist kirjeldatakse kui inimese võimetust teha püsivalt terveid otsuseid enda kasuks. Ennastkahjustav käitumine. ● uuringute põhjal kahjustab ennast tahtlikult 14-30% noorukitest vanuses 14-19 aastat ning enamasti esineb seda tüdrukute seas ● sellist käitumist soodustab kõrgem tundlikkus/emotsionaalsus ● tarvitatakse psühhoaktiivseid aineid, kuritarvitatakse alkoholi, eiratakse koolikohustust, ähvardatakse enesetapuga (manipuleerimine) ● paljud neist noortest kasvavad üles üksikvanemaga peres, kus esineb ka alkoholisõltuvusega
Seesmine pinge nende sees võib tekitada vaenulikkust teiste suhtes. 2 S.S 2010-05-22 B-tüüp Ei kiirusta ega ärritu kiirelt. Neil on aega lõõgastuda. Neil on seesmine enesekindlus, elu kulgeb tasakaalustatumalt ja konflikte esineb vähem. STRESSI TAGAJÄRJED Individuaalsed tagajärjed : ennastkahjustav käitumine inimene ei söö korralikult, hakkab rohkem suitsetama, uputab muresid viinaklaasi, võib muutuda vägivaldseks. Psühholoogilised tagajärjed : depressioon, unehäired, seksualprobleemid, õpitud abitus(Inimene ei püüagi kui ei taju seost tulemuse ja õppimise vahel). Läbipõlemissündroom tekib kui inimene tajub liiga kõrget pinget ja liiga madalat rahuldust. See kujuneb umbes 4-5 aastaga. Eristatakse kolme faasi : mesinädalate faas,
jõuda arusaamani, kuidas õppida oma ennastkahjustavat käitumist muutma. Tähtis ka on ka, et vestlus läbiviies peavad olema nii õpilane kui ka õpetaja rahulikud. Käsiraamat kirjeldab edasi, et lapse enesekindlus peaks hakkama tõusma, nähes õpetaja ja kaasõpilase positiivset heakskiitu tema uuele käitumisele. Edu tugendab ka enesehinnangut. Enesekindluse tõstjatele on oluliseks peetud sisekõnet, mida kirjeldatakse raamatus pikemalt. Ennastkahjustav käitumine on seotud ennastkahjustava mõtlemisega, mis omakorda on seotud halva meeleolu, ebaedu ja läbikukkumusega. Laps esitab endale tihti väga käskivaid nõudmisi ning need viivad teda frustatsioonini. Sellisel juhul saabki tulla appi sisekõne, mis on tõenäoliselt õpilasele väga suureks kasuks. Lapsi peab õpetama oma mõtlemist ümber suunama, sest mõtlemine on eriline käitumisviis, mida saab õpetada. Neljanda osa nimi on ,,Emotsionaal- ja käitumisraskustega õpilase
D-ga seotud suitsidaalsus: Rasked depressioonid 20-40% Depressiivsusega seotud 2/3 suitsiididest Depressiivsete suitsiidirisk ca 20x kõrgem Suitsiidi riskifaktorid: Vanemad mehed, isolatsion, hiljuti lähedase kaotanu, psüühiline haigus, varasem suitsiidikatse, töötus, kehaline haigus Suitsidaalse käitumise astmestik: *Suitsiidmõtted teadlikud mõtted enesetapust *Suitsidaalsed zestid - mõõdukalt ennastkahjustavad käitumised *Parasuitsiid - planeeritud ennastkahjustav käitumine, mille tagajärjeks on oluline, kuid elule mitte ohtlik füüsiline kahju *Suitsiidkatse olemas kavatsus surra *Mitteotsene suitsiid surmaga lõppev riskeeriv käitumine *Suitsiid surmaga lõppev planeeritud ennastkahjustav käitumine. Düstüümia Alanenud meeleolu enamuse ajast vähemalt 2 aastat, normaalse meeleoluga perioodid alla 2 kuu. Vähemalt 2 järgnevaist: isumuutus, uneprobleemid, energiapuudus, väsimus, alanenud
4. Turvalisus a) ohuõpetus b) liiklusohutus c) uimastipreventsioon Turvalisuse teema õppeesmärgiks on: · õpilane kujundab tauniva hoiaku uimastite tarbimise suhtes; · õpilane omandab teadmised ja oskused uimastitega seotud situatsioonides toimetulekuks. Inimeseõpetuse ainekava (1.12. klass) läbiv temaatika: 1. Ealised iseärasused 2. Eetika ja väärtuskasvatus 3. Efektiivsed toimetulekuoskused (suhtlemis- ja sotsiaalsed oskused) 4. Ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon 5. Inimene sotsiaalse grupi ja ühiskonna liikmena 6. Isiksuse areng ja arengut mõjutavad tegurid 7. Sotsiaalne küpsus ja teovõimelisus 8. Tervis ja tervislik eluviis 9. Tolerantsus: luba olla erinev; kaasinimest arvestav käitumine Sõltuvuskäitumisest üldiselt · Sõltuvus (addiction),tulenenedes lad. keelest- ad dicere = end loovutama, anduma, pühenduma. · Sõltuvus (dependence) teaduslik termin.
käsitleda. Olukorda lihtsustab kindlasti ka inimeseõpetuse ja uimastihariduse eesmärkide lähedus, pidades siin silmas eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja sotsiaalse kompetentsuse arendamist. Inimeseõpetuse tähtsamaiks printsiibiks on väärtusõpetus, mis on ka uimastihariduse põhikomponendiks. Lisaks sellele on inimeseõpetuse tsükli üheks läbivaks temaatikaks ennastkahjustav käitumine ja selle preventsioon (Kraav ja Kõiv, 2001). Väljatöötatud õpetajaraamat sisaldab teooria osa õpetajale taustateadmiste omandamiseks, metoodilisi võtteid antud temaatikaga töötamiseks, aktiivtöid (tunnikonspekte) koos õpilaste töölehtedega, ning lisamaterjale abi saamise võimaluste kohta. On selge, et ainult õigesti valitud uimastipreventsiooni metoodikast ei piisa,
tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus, ennastkahjustav käitumine, isiksuse lõhestumine - Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme - Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine mälusähvatused, õudusunenäod - Vältimine mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi - Ohutaju ülierutuvus, ehmumine K-PTSD - PTSD sümptomid - Emotsiooniregulatsioon viha, haavatavus - Negatiivne mina-pilt - Suhteprobleemid
Kokkuvõte - Väärkohtlemine toob kaasa aju struktuuri muutuse. Muutub ka aju funktsioon (kuidas toimetab) teatud piirkondades - …. AUTISM Eestis u 1/100 autismispektri häirega, USAs 1/68; poistel 4x sagedamini kui tüdrukutel, sarnaselt ka ATHl. Komorbiidsus - ADHD, vaimne alaareng, tourettes, ärevushäire, epilepsia, depressioon, söömishäired, uneprobleemid, ennastkahjustav käitumine, OCD, bipolaarne, psühhootilised väljalöögid stressiolukorras, paranoidsed reaktsioonid, katatoonia ASH etioloogilised faktorid - Prenataalne keskkond - Üsasisesed infektsioonid - Enneaegsus - Peri- ja postnataalne ajukahjustus - Tõenäoline meditsiiniline või geneetiline põhjus suudetakse tuvastada 10-25% ASHga lastest Kliiniline pilt RHK-10 - Puudub normalse arengu eelperiood või see ei ületa 3 aastase piri
Häbliv käitumine - Kõrvalekaldumine inimestevahelistest normist ühiskonnast. (Häire ajutine. Hälve püsiv.) Destructive behavior destruktiivne käitumine. Erinevas eas erinev. Lapseeas dendent lõhkuda asju, materiaalsete väärtuste kahjustamine. Puberteediiga lisaks materiaalsele ka suhetega seonduv. Tahtlik lähisuhete purustamine, kahjustamine jms. Nt kuulujutud, lapse väärkohtlemine. Saab olla ka endasuhtes puberteedieas. Üldjoontes destruktiivse alla kuulub ennastkahjustav agressiivne käitumine. Purustav, lõhestav jms käitumine. Delinquent behavior delinkventne käitumine. Seaduste rikkumine. Kuritegelik käitumine on käitumine kui rikutakse seadusesätteid. Disruptive behavior disruptiivne käitumine. segav häiriv käitumine. Psühhiaater kolme diagnoosiga lapsed tõrgest-trotsliku, aktiivsus-tähelepanu ja käitumishäirega lapsed. Eelkõige lapseeas väljenduv. Emotional and behavior disorders- emotsionaal ja käitumishäired
annaabi.ee 
