Psühhosomaatika (0)

19
Psühhosomaatika
Loeng 1 – Katrin Gross-Paju
16.02. 2016
Krooniline valu. Platseebo efekt.
Seljavalud ja peavalu.
Valu on ebameeldiv tunne ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega või kirjeldatud koe kahjustusena.
Valu on alati negatiivne emotsioon .
Kestvuse järgi:

• Äge – peale oppi näiteks jms. valuravi hästi välja töötatud. Patsiendi enda poolt manustatav kogus (siiski piiranguga).
  
• Krooniline – valu, mis kestab kauem kui mõistlik valu ette näeb (iga valu või juhtumi korral eri kriteeriumid).
  
  • Seljavalu – üle 12 nädala
    
  • Peavalu – üle 15 päeva kuus
    

Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht.
Valu põhjused:

• Valu reaktsioon kaitseb meid
  
• Perifeerne ärritus
  
• Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele.
  
• Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on).
  

Valu tekib – valu kaob:

• Valu tundmine on kehale suur stress – peame reageerima – kaitsma või põgenema
  
• Ülitugev stress surub valu alla
  
• Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud , aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu.
  
• Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme , on see ikkagi emotsionaalne.
  
• Peaajukoor ei tea, millega valu seotud on, seega ka alati seonduvad negatiivsed tunded (viha jne).
  

Kroonilise valu patogeensus :

• Perifeersed – nahal: erinevate ainete koosmõjul tekitatakse impulsid, nagu valu oleks teatud kohas (nt varbas), tegelikult valu lihtsalt seljaajus ei läbi teatud kohta, ning seetõttu tekibki kuskile valu.
  
• A: nii nagu tekib, jõuab ka ajju
  
• B: oli stiimul või mitte, valu kuskil närvides tekib ja jõuab ajju tugevama valuna
  
• C: kahjustust pole, kuid seljaajus hakkab rakk valuimpulsse tootma , mistõttu tekib kusagile valu (KNS muutub ja hakkab vale asja tegema). Ntks valu amputeeritud jala varvastes.
  
• EMOTSIONAALNE REAKTSIOON – ALATI!
  

Krooniline seljavalu & tsentraalne valu.
Ümberkõlastused võivad toimuda ka peaaju (mitte ainult seljaaju ) tasemel.
Krooniline valu

• On teada, kuidas tekib
  
• Valu vaigistava süsteemi nõrkus
  
• Uued ühendused närvirakkude vahel, valu läheb laiali, levib ka peaajus
  
• Ei vasta nii täpselt lokalisatsioonile
  

Kroonilise valu sündroomid:

• Kestab kauem kui tavaline valu
  
• Diabeedi tõttu valu pikaaegsem tundmine, ntks jalas põlev tunne (perifeerse puhul)
  
• Herpese järgne valu – piirkond (nahk) paraneb , kuid valu jääb vöötohatise järgselt (kahjustab närvijuuri).
  
• Perifeerne – üliväikesed kiud rikutud
  
• Tsentraalne – valu „koht“ pea- või seljaajus
  

Neuropaatiline valu

• Kaasnevad
  
  • Paresteesia – sipelgad
    
  • Düsesteesia – vastik tunne
    
  • Hüperalgeesia – riie tekitab vastikust
    
  • Hüperesteesia – puudutus tekitab vastikust
    
  • Allodüünia –
    
  • Valu paroksüsmid
    
• Valu aisting läheb peaajus laiali
  

Seljavalu definitsioonid:

• Väga levinud – 90% elanikkonnast tunneb seda elu jooksul, neist 10% krooniline
  
• Valu või ebamugavustunne roietest allpool ja ülalpool jalgu
  
• Jalgade valuga või ilma
  
• Uus ägenemine kui sümptomite vahel on 6 kuud
  
• Kestvuse järgi
  
  • 6-12 nädalat – subakuutne
    
  • > 12 nädalat – krooniline
    
• Degeneratiivsed muutused seljavalu ei põhjusta (see on osa vananemisest ja see on normaalne)
  

Krooniline seljavalu

• Ei ole seotud selgroo mehaaniliste muutuste ega vananemisega
  
• Võib olla seotud lihastega
  
• Peaaju üliaktiivsus – osad piirkonnad üle ärritatud
  

Kroonilise valuga haige käsitlus – diagnoos

• Anamnees
  
  • Valu kus, kuna algas jms. Mis teeb halvemaks või paremaks.
    
  • Millised on valu tagajärjed (kas käib tööl jms)
    
  • Kaasuvad haigused
    
• Sülmitakse „leping“
  
• Haige uurimine
  
  • Objektiivne leid
    
  • Muu põhjus – uuringud, konsultatsioonid.
    

Visuaal- analoog skaala ehk VAS

• Inimesel tuleb lasta oma valu hinnata ( subjektiivsus !!!)
  
• Ausat hinnangut pole, loeb ainult see, mida inimene ütleb.
  
• Tavaliselt mõõdetakse 10 palli skaalal.
  

Kroonilise valuga haige käsitlus – ravi arutelu

• Edasi ainult ravi – uuringud on lõppenud.
  
• Seletus ja diagnoos – EMPAATIA !!!
  
  • Krooniline valu: KNS sensibiliseerimine kõikidel tasanditel. Kroonilise valu põhjused ei ole… (välistamine).
    
• Ravi arutelu
  
  • Eesmärk – realistlik !
    
  • Pikaajaline – kannatust!
    
  • Kroonilise valu välja ravimine üsna harv
    
  • 2-3 palli valuskaalal juba väga hea tulemus
    
  • Efektiivse plaanini alles 1a jooksul
    
  • Ravi ca 2-3 aastat
    
  • Lisaks
    
    • Võimlemine (liikumatus on samuti halb)
      
    • Töötamine – inimest tuleb hoida töös, hiljem ta enam ei lähe.
      
    • Koostöö psühholoogiga – alguses ei saa kaasata, millal kaasata sõltub patsiendist, kuidas läheneda jms, EMPAATIA!
      
  • Tablettravi
    
    • Pole operatsiooni, millega valu välja lõigata, valu ei ka kohe, vaid sellega tegeletakse tasapisi
      
  • Ravi eesmärk on õpetada ise endaga hakkama saama (kui valu puhul kogu aeg kusagilt abi saab, siis inimene ei õpigi end ise aitama , vaid otsib abi kogu aeg mujalt, sõltub teistest).
    
  • Pole mõtet kasutada ravimit, mis valu koldeni ei jõua.
    
  • Kas depressioon mõjutab ravi efektiivsust? Paljud antidepressandid head ka valuravis.
    
• Järelkontroll
  
  • 2, 4, 6 nädala pärast jne. Remissioon. 1-2 kuu tagant. Kui 3 kuud remissioon siis arutelu kas ravi lõpetada või jätkata, kui kaua ravi kestis (5a puhul 3 kuud vähe). Eelmisele annusele tagasiminek.
    
• Ravi lõpetamine – ettevaatlikult. 10 päeva jooksul vähendada.
  
• Tablettravi – toimub skeemi järgi.
  
  • Algul veerand tabletti ja järk-järgult annust suurendada. Suurendatakse kuni ravi aitab või kroonilise valu skaalal on valu 3 palli. Kui võimalik siis suurendatakse veelgi (uued skeemid jms, ntks noorte puhul).
    

Platseebo efekt
Placebo – meeldima . I shall please …
Pregabaliin – kliiniline mulje muutusest.
Ühel ja samal ravimil väga erinev mulje/mõju. Ravimi tegelik pluus paarkümmend %. Tühjad tabletid erineva efektiivsusega. Platseebo peab olema nähtav (nähtav süst füsioloogilist lahust = peidetud morfiini süstiga 6-8mg).
Kliinilistes ravimi uuringutes üldiselt suurim efektiivsus kui 50:50 metoodika, kui 33:33:33, siis on efekt väiksem.
Kaua efekt kestab? See võib kesta lõputult. Depressiooni uuringute korral siiski kaob. Efekt erinevate seisundite korral on mõneti erinev.
Kuidas toimib? Peaaju koore kaudu. Dopamiiniga peab aktiveerima . Platseebo efekt on individuaalne. Mõni allub kergemini, kuna inimeste bioloogia on erinev.
Kokkuvõtteks: ajukoore võime alla suruda teatud reaktsioone. Individuaalne. Sõltub platseebost ja haigusest. Bioloogiline fenomen – dopamiinenergilise tasusüsteem, tingitud reaktsioon, peaaju plastilisus . Tuleviku rakendused ? Tingitud reaktsioonid – spordis (treeningu ajal doping ja võistlusel lihtsalt tavaline tablett ), kemoteraapias. Platseebot ei taha ala- ega ülehinnata. Platseebo efekti ei tohi lõhkuda!!! („mina ei usu, et see aitab“ jms).
Äge seljavalu ja peavalu.
Seljavalu on lihasvalu.
Peavalu:

• Äkki tekkinud peavalu korral kutsuda kohe kiirabi (kui esmakordselt äge peavalu)
  
• Suur osa primaarsed, mis pole ohtlikud
  
• Olulised on teised neuroloogilised sümptomid
  
• Äge: peavalu tekib vähem kui 7 päeva jooksul pärast teadvusele tulemist või traumat (põhimõtteliselt tekib kohe). Peavalu kaob 8 nädala jooksul peale traumat.
  
• Krooniline: peale 8 nädalat pole peavalu ära kadunud.
  
• Seos kõrge vererõhuga.
  
  • Peavalu ei põhjusta 140-179mmHg süstoolne, 90-109mmHg diastoolne
    
  • Kõrged vererõhud vähendavad valutundlikkust (sh peavalu ja muud valud ).
    
• Diagnoos anamneesi järgi: asukoht -> lokaalne , sagedus, algus, hoogude kestus, iseloom, raskus, kulg, prodroom -> aura , kaasuvad sümptomid (oksendamine, pisaratevool), provotseerivad faktorid , kuidas toimib. Diagnoos põhineb patsiendi subjektiivsel kirjeldusel.
  

Migreeni atakile eelnevad sümptomid. Migreen on ette ennustatav. Esineb 87% migreeni haigetel – väsimus, fonofoobia, haigutamine jms. Üldiselt suudetakse 24h ette ennustada. Närvirakud jäävad kuskil ajupiirkonnas magama. Tekib valguskartus jms, seetõttu inimene poebki pimedusse ja vaikusesse
Migreeni ravi sõltub inimesest. Ravitakse migreeni voogu, vähendatakse sagedusi. Aura, mis enamasti kõige enam hirmutab, ei ole ravitav.
Visuaalne vertigo – pearinglus vastusena visuaalsetele stiimulitele (supermarket, autojuhtimine ). Pole seotud psühholoogiliste probleemidega. Seotud visuaalsete stiimulite töötlusega.
Pingepeavalu. Oluline selgitada kuidas tekib ja et pole kasvaja ( ajukasvaja ei tekita peavalu, sest ajukude ei tunne valu, valu tunneb vaid kelm !). Ravi algab kohe – paratsetamool , aspiriin, ibuprofeen jms.
Äge seljavalu. Võib kiirguda tuharatesse. Seljavalu pole seotud selgrooga, vaid lihaspingete valuga. Ravi on erinev.
Seljavalu on iseparanev haigus.
Loeng 2 – Katrin Gross-Paju
23.02. 2016
Uurimismeetodid neuroloogias
Kliiniline hinnang. Kaebused : aeg, haiguskriitika (kas inimene ise tajub , et midagi viga on), anamnees võib olla ainuke diagnoosimise meetod. Olulised lisaks lähedaste hinnang, korduvad uuringud, statsionaarne ravi. DETAILID!!
Neuroloogilise leiu analüüs – kus on kahjustus?
Motoorika häired: halvatused, liigutushäired, tasakaaluhäired (väike aju halvatuse korral nagu joobes). Kortikaalsed sündroomid. Mis piirkond on kahjustatud?
Peaaju ja funktsioonid. Otsmikusagar: intelligents ja inhibeerimine . Kiirusagar: õpitud oskused. Oimusagar : kõne, lõhnatundlikkus, kuulmisega seotud funktsioonid. Kuklasagar: nägemisfunktsioonid.
Kompuuter- tomograafia . Põhineb röntgen kiirgusel. Efektiivne erakorralises töös. Trauma , insult .
Magnet-resonantstomograafia. Põhineb magnetväljal. Täpsem kui KT. inimene peab olema torus.
EEG. Aju biovoolude uuring. Kasutatakse erinevate hoogude puhul.
ENMG. Lokaliseerime perifeerse motoneuroni kahjustut. Elektoneuromüograafia. Perifeerne närvisüsteem (seljaaju eesmine sarv , närvijuur, närv, sünaps, lihas).
Provokatsioonitestid. Füüsiline koormus. Tilt -test (autonoomsed häired).
POTS . Ortostaasi talumatus. Füüsilise koormuse talumatus. Hulgi kaebusi.
Liikvori analüüs. Ainuke diagnoosimisvõimalus põletike korral. Selja- ja peaaju vedelike uuring.
Loeng 3 – Katrin Gross-Paju
Psüühikahäiretega kulgevad neuroloogilised haigused
Stephen Hawking – täpset diagnoosi ei ole.
Elukvaliteet raskete haiguste korral
Locked in – „luku taga“: raske peaajutüve kahjustus. Vaimne võimekus on normaalne. Kõnetus. Käsi-jalgu ei liiguta. Suudab liigutada silmi. Suudab silmi pilgutada. Haigus ei süvene (ei parane).
Autonoomsed häired: vegetatiivne närvisüsteem. Ei saa mõjutada, tahtlikult suunata ei saa.
Uuringud – Tilt-test: lauda tuleb tõsta 70-90 kraadi, tõstmise kiirus tulemust ei mõjuta. Autonoomsed häired – sümpaatilise NS häire (vererõhu ja südame rütmi muutused).
Tavalisimad kaebused – migreen, fibromüalgia, unehäired, funktsionaalsed seedehäired, väsimus. Kliiniliselt – ärev, kurnatud , tahhükardia.
Pea- ja seljaaju haigused: kortikaalsed sündroomid (vt eelnevalt sagaraid).
Isoleeritud mäluhäired ja muutused käitumises:
Dementsus : vähemalt 2 järgnevatest – kahjustatud uue õppimine, uue või hiljuti omandatud informatsiooni säilitamine (kahjustatud lühiajaline mälu); komplekssete ülesannetega toimetulek ; abstraktne mõtlemine; ruumiliste- ja orienteerumisvõimete langus; kõne kahjustus ( afaasia ). Kahjustus segab oluliselt tööd, tavapärast sotsiaalset suhtlemist või suhteid. Kahjustus on tagasilangus võrreldes eelnevaga . Ei esine ainult deliiriumi ajal. Pole psühhiaatriline haigus. Üldiselt ei teki paari nädalaga. Ravitavad dementsused – peapõrutus jms (mida noorem, seda kergem ka ravida).
Dementsuse diagnostika : anamnees: lähedastelt (sümptomite kestvus, igapäevaelu tegevused, varasem anamnees); kognitiivne staatus; laske mind koju, „ma ei taha uuringuid “; neuroloogiline staatus: kliiniline leid (neuroloogiline koldeleid, parkinsonistlik sündroom), epilepsia .
Mälu käepärasuse häired ja vanus. Lihtsalt vana inimene: normaalne vananemine -> asümptomaatilin Alzheimer -> subjektiivsed kognitiivsed kaebused.
Alzheimeri haigus: juhtivalt mäluhäired. Kliiniliselt dementsus; defitsiit vähemalt kahes funktsioonis. Progresseeruv mälu ja teiste kognitiivsete funktsioonide häire. Diagnoosi toetavad: kõnehäire, apraksia , ahnoosia, pärilik anamnees, ADL muutused. MRT/KT ajuatroofia.
AD – kõige tavalisem dementsus vanemas eas: mäluhäired (unustamine), orienteerumisraskused (ekslemine), progresseeruv haigus (probleemne tipptehnoloogiaga toimetulek; kõnetu voodihaige, ei tunne lähedasi ära). Sellega võib kaasas käia epilepsia. Esialgu kergemad probleemid (sõnad sassis jne).
Nunnade uuring (1996): Notre Dami konvendi õed. 1991-1993. Uuringusse kaasati enne 1917 aastat sündinuid. N= 1027 , osales 66%. testiti elu ajal ja peale surma uuriti aju. Enne kloostrisse astumist kirjutati essee, uuriti neid ja kellel elavam, ideede tihedam ja gramm-matiliselt keerukam, neil väiksem tõenäosus haigestuda. Insult tõstis haigestumise riski 2x.
Dementsused ilma mäluhäireteta: frontotemporaalsagara degeneratsioon – varajase algusega (vanus haigestumisel hea on hoopis see, et keha hakkab erinevaid hormoone (aineid) eraldama/tootma (endorfiin, dopamiin ). Morfiini tootmine -> mõnu ja heaolu tunne, kuid eelkõige ellujäämisinstinkti tõttu.
Psühhosomaatika tegeleb psüühikahäirete ja kehaliste haiguste vaheliste seostega. Psühhosomaatilised haigused on tugevate negatiivsete elamuste poolt põhjustatud kehalised haigused. Somatoformne häire on psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire. Aluseks sageli: lühiaegsed sagedased stressid, korduv stress ehk organismi pingeseisud füüsilise ja psüühilise ülekoormuse korral.
* Epikriitiline – „tahaks midagi head, aga ei tea, mida“ – „kõht valutab, aga ei tea täpselt, kus“
Organismi talitlus allub neurohumoraalsele regulatsioonile ehk elundkondade talitluste mõjutamine toimub närvisüsteemi ja hormoonsüsteemi kaudu. Üks olulisemaid ülesandeid sellises koostöös on organismi homöostaasi hoidmine ehk sisekeskkonna püsivuse tagamine. Stabiilsed füsioloogilised näitajad organismis:
(1) pulss (3 sõrme randmel , südamelöögi sagedus, imikutel pulss kiirem 100-120, täiskasvanutel 60-80 norm),
(2) vererõhk (norm vähemalt 80),
(3) kehatemperatuur (kaenlaalt 36,6C, limaskesta 37C – nende vahe oluline, saunas 110C ehk 10 min ja 6x max, natuke rasvane parem olla, kui vähem, külmaretseptorid 2x tihedamalt nahas kui soojaretseptorid – mustanahalistel vastupidi),
(4) vee sisaldus (ajurakud sisaldavad 90% vett, päevas peaks jooma 2l vett, iga 20- 30min tagant juua lonks vett, külm vesi – vähendab maokasvaja ohtu, kehasoe vesi matkal jms),
(5) soolsus (organismis väga täpne soola kontsentratsioon),
(6) suhkru sisaldus ( hommikul 3,5-5,5; öösel ärkvel olevatel sagedamini suhkruhaigus-> insuliini jaoks vaja 10-11 ajal magama minna, sest kella 5 paiku see on laes ; I-tüüpi diabeet – kõhunääre üldse ei tooda insuliini -> glükoosi rikas veri -> üks varvas amputeeritakse, siis teine, kogu jalg jne; aju ja süda vajavad suhkrut),
(7)vere näitajad ( hemoglobiin – ühineb hapnikuga, punane verelible , sisaldab rauda – hemoglobiini tase oleneb lihasmassist, M rohkem kui N, kuid N lihasmass puhtam M on rohkem rasva lihaste vahel; leukotsüüdid – kaitsevad organismi, depressiooni korral väheneb, valged verelibled ),
(8) pH (happe- leelise tase arteriaarses veres, 7 383, puhver reaktsioon – hingeldamine ) jne.
Psüühikahäired:
Tekivad, kui aju psüühilistes funktsioonides esineb hälbeid, mis põhjustavad aju närviühendustes nihkeid sünaptilistes ülekannetes ja see võib tekitada ajus arusaamatusi (nt hirmutunne) või halvendavad mingil moel organismi kohanemist situatsioonis (nt hallutsinatsioonid).
Psüühikahäire väljendab tavaliselt aju seisundit ja ei viita alati täpsele põhjusele ega haiguslike muutuste iseloomule ajus.
RHK-10, Psüühikahäired (F):
F0 – orgaanilised psüühikahäired (nt. dementsus)
*Kuidas dementsust edasi lükata? – küsida, mis maailmas toimub, mis on uudistes, mis on juhtunud jne, mis hinnaga asjad poes on jne -> pangu asju kirja jne.
*Lähed kodust ära -> siis tagasi -> äkki jäi pliit sisse jms -> ütle kõva häälega välja „lülitan nüüd pliidi välja“ jne.
F1 – psühhiaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired (nt kuritarvitamine, sõltuvus)
*Ajus olevate ülekannete häired tekivad.
F2 – psühholoogilised häired (nt skisofreenia )
F3 – meeleoluhäired (nt depressioon)
F4 – ärevushäired, dissotsiatiivsed häired, somatoformsed häired (nt foobiad , äge stress)
F5 – söömishäired, unehäired, seksuaaldüsfunktsioonid
F6 – isiksusehäired, muud käitumishäired
F7 – vaimne alaareng
F8 – psüühilise arengu spetsiifilised häired (nt lugemishäire, autism )
F9 – psüühikahäired lapse- ka noorukieas (käitumishäire, suhtlemishäired, kartus , et vanemad surevad)
F53 – sünnitusjärgse perioodiga seotud mujal klassifitseerimata psüühika- ja käitumishäired (F53.0 – kerged; F53.1 – rasked; F53.8 – muud).
F0 – Orgaanilised häired
Aluseks diagnoositud ajukahjustus, kas siis ajukelmepõletik (nt entsefaliit, ajutrauma , kasvaja) – tagajärjeks on aju düsfunktsioon. Nt Alzheimeri tõbi – progresseeruv aju haigus, mille korral närvirakud hävivad ja inimese kognitiivsed funktsioonid progresseeruvalt halvenevad kuni dementsuseni.
F1 – Psühhoaktiivsetest ainetest tingitud psüühikahäired
Häired tekivad (alkoholi, kanepi, kokaiini, opiaatide, amfetamiinide, LSD, hallutsinogeenide) jms ainete tarvitamisest. Tekitavad sageli sõltuvust, kutsuvad esile võõrutussündroomi. Kõige enam on sarnane kliiniline pilt, mis iseloomustab ka orgaanilisi psüühikahäireid.
F2 – Psühhootilised häired
Skisofreenia – püsivad luululised häired ägedate psühhootiliste episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega. (Tõsine haigus, kujuneb suhteliselt aeglaselt, sellele eelneb terve rida sümptomeid, enne kui diagnoos saab kinnitatud. Psühhiaatrilist diagnoosi ühel arstil otseselt õigust panna ei ole. Arst märgib oma tähelepanekud ja teeb lühikokkuvõtte.)
Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioonid). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma. (Kirjutavad arstidele oma „teisest“ maailmast, kuidas öösel mehikesed käivad, neisse patareisid panevad, jne.)
Esinevad luulumõtted, katatoonne rahutus (kindla mustri järgi käitumine vms, sundliigutused ), stuupor (inimene kangestub kogu aeg, pilk v liigutused kangestuvad, ei saa liigutada end), illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid.
Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid : rõõm, kurbus, jne).
Skisofreenia alguses sageli on iseloomulikuks: aktiivsuse vähenemine, passiivsus, initsiatiivi puudumine, kõne sisu ja sõnavara vaesumine, emotsionaalsete reaktsioonide nõrgenemine, väljanägemise hooletusse jätmine, suhtluse vähenemine lähedastega, võõrastega suhtlemise vältimine, huvi puudus ümbritseva üle.
* Sclerosis Multiplexi korral katatoonne kõnnak – nagu kuke kõnnak, kandiline .
Sümptom – iseloomustab mingit seisundit, kuid see ei ole veel haiguslik seisund. Kliiniline diagnoos sisaldab palju erinevaid sümptomeid.
Ise ei tasu end diagnoosida, muidu leitakse endal olevat mitumitu haigust, mida tegelikult ei ole.
F3 – Meeleoluhäired
Bipolaarne häire – äärmusest äärmusesse. Mõni päev tohutult sõbralikud ja toredad, ja teinekord väga eemaletõukavad. Kui bipolaarne häire diagnoositud, siis see jääb tõenäoliselt elulõpuni, kuid see on ravimitega kontrollitav. Esineb ka depressioon ja maania .
Episoodiline või korduv depressioon. Lähedaste jaoks maaniline kõige hullem (?).
Tunnuseks meeleolude muutused:

• Alanemine (depressioon)
  
• Ootamatu tõus (maania)
  
• Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus
  

Üldiselt väga atraktiivsed ja edukad inimesed. Võimukatel inimestel ohtlik, sest neil rohkem õigusi antud, kui teistele.
Päevane aktiivsus väga ei erine, suurem muutus pikemal perioodil. Illusoorne suhtumine asjasse, ei saa aru, et reaalselt nad midagi ei tee jms, et resultaate pole.
F4 – Ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired
Ärevus – loomulik. Ajus piirkond, mis selle eest vastutab ja annab meile informatsiooni, mis toimub (mandelkeha). Suudab „ette öelda“ mingit situatsiooni, mis ei ole veel reaalselt juhtunud, mandelkeha ütleb, mis teha, see valmistab meid ette ootamatuteks situatsioonideks (jooksed ära või pöörad ümber ja kaitsed end). Ärevus on ellujäämiseks oluline tunne, sisemine rahutus, pinge seisund. Võimetus lõõgastuda, ehmumine tühistel põhjustel, erutuvus ja ärritatavus, hirm kaotada kontroll enese üle, surmahirm , südame kloppimine, higistamine , hingamisraskus, õhupuudus, iiveldustunne , lihaspinge, unetus .
Hirm – ärevus, mille sisuks on reaalne väline oht.
Arenguliselt ärevusel on adaptatiivne otstarve.
Liigne ärevus pärsib sooritusvõimet. Häirivad oluliselt elukvaliteeti. Kõige sagedasemad psüühikahäired Euroopas 2015a – 16%.
Ärevus on ebamäärane hirmutunne, muretsemine, hiljaks jäämise tunne, halva eelaimus.
Pinge – võimetus lõdvestuda, ehmumine, ärrituvus, pisarate käepärasus, rahutustunne.
Ärevuse somaatilised sümptomid:

• Kardiaalsed: tahhükardia (südame pekslemine ), veresoonte tukslemine, valutunne rindkeres
  
• Pulmonaalsed: survetunne rindkeres, õhupuudustunne, klomp kurgus , ohkamine, poomistunne, hingeldus.
  
• Vegetodüstoonilised: (südameveresoonkonna nõrkus) pearinglus- ja minestustunne, tinnitus (kõrvad hakkavad pinisema jms), hägune nägemine, kuumad ja külmad hood, punastamine , iiveldustunne, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, kõrvetised.
  
• Anorgasmia: menstruatsiooni ebakorrapärasus, enneaegne seemnepurse , higistamine, suukuivus, sage urineerimine .
  

Lihtfoobiad
Hirm mingi kindla, tegelikkuses ohutu objekti ees (nt kõrgus, äike, loomad, pimedus, kinnised ruumid, kurja õppejõu ees).
Elupuhune esinemissagedus ~11%. Ravis esiplaanil käitumisteraapilised võtted. Ravimeid kasutatakse harva (vahel Xanax , vahel aitab platseeboravim).
Paanikahäire
Keskseim tunnus on korduvate tugevate ärevushoogude (paanikahoogude) esinemine ilma ühegi ilmse põhjuseta.
Üldjuhul algab ootamatult südamekloppimisega, nõrkus, valu rindkeres, õhupuudus, surmahirm. Katkestatakse käimasolev tegevus. Hood on ootamatud ja mitte progresseeruvad, kestavad minuteid. Esineb 1-6x sagedamini naistel. Sageli esineb perekonniti. Sageli pöördutakse somaatilise meditsiini spetsialisti poole.
Hirm hoo kordumise ees: ootusärevus. Vältiv käitumine. Sageli kaasneb agorafoobia – avalike kohtade hirm.
Lühiajalised ravitulemused on head, sümptomid kipuvad korduma.
Prognoosi mõttes on oluline hoogude raskus ja sagedus, vältiva käitumise raskus, samaaegne depressioon, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine, isiksusehäire jne.
Paanikahoog
Järsku tekkiv hirmu või ärevushoog. Üksikuid juhuslikke hooge võib tekkida ka tervetel inimestel. Hoo vältel võivad esineda sümptomid – südamepekslemine, higistamine, treemor , õhupuudustunne, valu või raskustunne rinnus , poomistunne, iiveldus või kõhuvalu, pearinglus, depersonalisatsioon, enesevalitsemise kaotamine või „hulluks minemise“ hirm, surmahirm, paresteesiad (tundlikkuse häired).
Agorafoobia
Tavaliselt tekib koos paanikahoogudega. Kujutab endast ärevust kohtades või olukordades , kust lahkumine võib olla raske või piinlikkust tekitav või kus abi pole käepärast.
Tüüpilisemad situatsioonid: kodunt üksi lahkumine, rahvahulgas viibimine , järjekorras seismine , sillal viibimine, sõitmine ühistranspordiga. Olukordi välditakse või talutakse suure ebamugavustundega. Võib olla väga invaliidistav.
Paanikahäire psühhoterepeutiline ravi: Väga oluline on patsiendi informeerimine, mis juba iseenesest vähendab ärevust. Hingamise kontrollimine, lõõgastumine, visualisatsioon, ekspositsioon . Kognitiiv-käitumuslik psühhoteraapia.
Generaliseerunud ärevus: iseloomulik on pidev ja pikaajaline ärevus. Mõtted on keskendunud mitmesuguste igapäevaelu probleemidele. Raske on kontrollida oma muretsemist , muretsemine muretsemise pärast. Kaasnevad ärevuse kehalised sümptomid. 60% on lisaks mingil eluetapil ka depressioon. Pikaajaline ja sinusoides kuluga . Medikamentoosne ravi sageli pikk.
Sotsiaalfoobia: Kartus: esineda, (lastel hirm suuliselt vastata), olla õnnitletav, kõnetada kedagi, süüa teiste läheduses, allkirja kirjutada avalikus kohas (2-3%).
Kujuneb vältiv käitumine. Algab noorukieas, keskmiselt 12-20a vanuselt. Esinemissagedus elu jooksul 1,5-5%. Esineb nii meestel kui naistel. Sageli nendel inimestel piiratud sotsiaalne tugivõrgustik. Perekondlik esinemine – ilmselt mõjutavad nii geneetilised kui kasvatuslikud faktorid.
Tunnused: intensiivne ja püsiv hirm ühe või mitme sotsiaalse situatsiooni ees. Ärevuse sisuks mure, et ta võib sattuda alandavasse või piinlikku olukorda. Võib olla üldistunud ja spetsiifilisem. See hirm on liiga tugev või põhjendamatu. Hirmutavaid olukordi välditakse. Tüüpiliselt avaldub hirm mitte väga lähedaste tuttavatega suheldes.
Obsessiiv -kompulsiivne häire ehk sundhäire: Korduvad pealetükkivad sundmõtted või –teod (pooltel alanud enne 20 eluaastat). Tegu on stereotüüpne, korduvad inimeste teadvuses. Mõte (hirm), et tegu ei suudeta ohjeldada . Mõte, et tegu ei valmista rahulolutunnet. Sümptomid tekitavad sisemist pinget, sageli kaasneb depressioon. Rituaalide täitmine nõuab palju aega, mõjutab oluliselt elukvaliteeti. Patsiendid peavad neid enda mõteteks kuigi need tekivad vastu tahtmist.
Naistel rohkem perioodiliselt esinevat häiret, mis algab hilisemas eas. ( Kliimaks , menopaus, hormonaalsed muutused.)
Meeste puhul sageli täheldatakse pikaajalist häiret, mis algab varem, sümptomiks eelkõige sundteod. (Ka meestel võib esineda kliimaks.)
Raskematel juhtudel sarnane psühhootilistele häiretele. Skemaatilised käitumismudelid, mida inimene uuesti kordab ja need ei ole meeldivad ega otstarbekad – eesmärgiks ära hoida mingit sündmust, mida inimene kardab , kuna peab seda endale ohtlikuks. Alati kaasneb ärevus, kui püüab sundtegevusi vältida, aga ärevus suureneb.
Sagedasemad sundmõtted:

• Kontaminatsiooni- ehk nakatumishirm – sageli kaasneb sundteona pesemine
  
• Obsessiivne kahtlemine – sageli kaasnevad kontrollimisrituaalid
  
• Somaatilised sundmõtted – AIDS
  
• Sümmeetria ja süsteemivajadus
  
• Agressiivsed- ja seksuaalsed sundmõtted
  

Sagedasemad sundteod: kontrollimine, pesemine, arvutamine, küsimine ja katsumine, sümmeetriline korrastamine, kogumine, mitu eritegevust.
Ärevushäired – ravi
Farmakoteraapia – selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid, trankvilisaatorid.
Psühhoteraapia – KKT – lahenduslik probleemikäsitlus ning vältimise astmeline ületamine.
Trankvilisaatorid ja anksiolüütikumid – ärevuse ja hirmu leevendamiseks (oht füüsilise sõltuvuse tekkimine).
SSRI – ravikuurid pikaaegsed – paanikahäirel ~1 aasta; üldistunud ärevushäirel perioodiline? eluaegne?
*Kui laps saadud vanemas eas (ca 40aastaselt), siis lapsed psüühiliselt rahulikumad ja võimekamad. Vanematel rohkem aega neile pühendada jne.
Loeng 6 – Toomas Põld
15.03.2016
Posttraumaatiline stressihäire: Traumakogemus, millest mõtlemine ja rääkimine tekitab tugevat ärevust. Mälestused, mälupildid, hirmu-unenäod, seletamatud aistingud .
Kaasnevad vegetatiivsed reaktsioonid nagu südamepekslemine, hingamise sagenemine, higistamine. Teadvusesse tungivad meenutused toimunust, mis toob kaasa vältimiskäitumise, erutusseisundi, tundeelu muutused, tegevusvõime vähenemise.
Hüperkineetilised häired: Keskendumisprobleemid, hüperaktiivsus, impulsiivsus.
Algus enne kooliiga , sümptomid erinevad keskkondades. Esineb USA-s 2-20%, UK-s alla 1%. Poiste/tüdrukute suhe 3:1-5:1.
Häire teket mõjutavad nii arengulased, neurokeemilised kui ka psühhosotsiaalsed faktorid. Sageli esineb koos muu psüühika häireda. Käitumishäired 30-50%. Depressioon, õppimishäired, keskendumishäired.
Keskendumisraskuste avaldumine: Raskused detailide märkamisel, laste hooletusvead koolitöös. Raskused tähelepanu säilimisel mängides. Sageli ei kuule , kui temaga räägitakse. Ei kuula instruktsioone lõpuni. Raskused tegevuse organiseerimisel. Tegevuste vältimine, mis nõuavad pikaajalist vaimset pingutust. Asjade kaotamine. Kergelt häirivate väliste stiimulite poolt (vajavad õppimiseks vaikust). Unustamine (rääkida ntks kassile, koerale või kaisuloomale peale õppimist).
Hüperaktiivsus: Nihelemine, raskused paigal istuda, kohalt lahkumine, mis eeldaks vaikselt istumist. Ringijooksmine ja ronimine sobimatutes kohtades, sisemine rahutus. Lärmakus. Püsiv motoorne üliaktiivsus, mida ei mõjuta sotsiaalne kontekst ega nõudmised.
Impulsiivsus: Sageli vastab enne, kui küsimus on lõppenud. Raskusi järjekorras ootamisega. Teiste katkestamine või vahelesegamine. Liigne jutukus arvestamata sotsiaalseid olukordi.
Sümptomite laialdasus: Sümptomid peavad esinema rohkem kui ühes situatsioonis – koolis, kodus, haiglas, trennis, külas jms. Põhjustavad olulist sotsiaalset, akadeemilist või tööalast kahjustust.
Raviks: rahulik keskkond, päevakava, ärritajate vähendamine. Laste puhul väiksemad õpperühmad. Ravimid : KNS stimulandid – metüülfenidaat jt (efektiivne ¾ patsientidest).
Prognoos: täiskasvanud eas osa elab suhteliselt normaalselt, osal probleemid jäävad (alkohoolikud jt).
Dissotsiatiivsed häired: Hävib osaliselt või täielikult normaalne ühtsus mälu-, identsuse- ja vahetute aistingute ning liigutuste kontrolli vahel.
Bipolaarne meeleoluhäire
Maniakaalne episood:

• Püsivalt kõrgenenud meeleolu.
  
• Kõrgenenud enesehinnang ja mis võib areneda luulmõteteks.
  
• Energia, aktiivsuse, erutuvuse tõus – mis võivad areneda agressiivseks või vägivaldseks käitumiseks.
  
• Ilmne heaolu ning vaimse ja füüsilise kõrgenemise tõus.
  
• Kõrgenenud seltskondlikkus, jutukus, familiaarsus.
  
• Seksuaalsuse tõus.
  
• Unevajaduse vähenemine
  
• Söömise, joomise, isikliku hügieeninõuete eiramine kuni ohtlike terviseseisunditeni ja enesehooldamatuseni.
  
• Mõnikord ilmneb tavalise eufoorilise seltskondlikkuse asemel ärrituvus, upsakus, mühaklik käitumine.
  
• Ärrituvus ja kahtlustamine võivad areneda tagakiusamisluuluks.
  
• Võivad tekkida suurus- või religioossed luulumõtted.
  
• Mõtete kiirenemine ja kõnevajadus võivad kujuneda teistele arusaamatuks, esinemisvajadus.
  
• Vahel kuulmishallutsinatsioonid.
  

Rasedusaegne ja sünnijärgne depressioon: Ei erine oluliselt tavalisest depressioonist. 10-20% naistest avaldub depressioon raseduse ajal. 14% naistest avaldub depressioon aasta jooksul peale sünnitust.
Ärevust esineb perinataalperioodis sama sageli kui depressiooni. Sageli esinevad koos. Kindlat tekkepõhjust ei teata (hormonaalsed nihked).
Depressiooni ja ärevushäire riskifaktorid rasedatel ja sünnitusjärgselt

• Käimasolev psüühikahäire või varem olnud
  
• Väärkohtlemine nii anamneesis kui jätkuv
  
• Uimastite, alkoholi kuritarvitamine
  
• Stressi tekitavad elusündmused
  
• Toetuse puudus
  
• Keerulised suhted naistel oma emaga
  
• Sünnikomplikatsioonid
  
• Mitmikute sünd
  
• Imikute terviseprobleemid (äkki on laps vesipea – iga nädal käib kontrollis – lõpuks lapsel tekkiski??)
  
• Imetamisraskused
  
• Probleemid lähi-peresuhetes
  
• Üksikvanemlus
  
• Imikust tulenevad probleemid
  
• Ebarealistlikud ootused emadusele
  
• Täiuseiha
  

Lisaks tablettravi kaalumisele

• Selgitada, et depressioon ja ärevushäired on ravitavad ja kontrollitavad
  
• Tagada küllaldane info depressiooni ja ärevuse kohta
  
• Julgustada tervishouspetsialistidega regulaarset kontakti pidama
  
• Julgustama otsima lähikondlaste toel võimalust vabadele hetkedele ja abile majaidamistöödes
  
• Julgustama otsima sõpruskontakte teiste naistega
  
• Julgustama pöörates tähelepanu ka kõige väiksematele edasiminekutele
  

Hetkeline masendustunne on normaalne tundeelu reaktsioon suurte elumuutuste puhul, nagu seda on ka rasedus naiste jaoks. Kohanemisega kaasnev meeleolu kõikumine on loomulik. Depressioonist sellistel perioodidel saame rääkida vaid püsivaks muutunud masendustundest. Kerge ärevus ja hirm on igapäevased ja iseenesest normaalsed tunded. Ärevushäiretest saame rääkida siis, kui ärevus on tugev, kestab kaua ja piirab tegevusvõimet.
Emakurbus (baby blues) – Umbes 50-80% emadest tunnevad kurvameelsust esimesel sünnitusjärgsel nädalal. Enamasti 3-nda sünnitusjärgse päeva paiku tekib ärritus ja nutuvalmidus, mis möödub II nädala lõpuks. Seisundit seostatakse kiirete hormonaalsete muutustega naise organismis.
Psühhoos – Sünnitusjärgne psühhoos on harv, aga väga tõsine seisund, mida esineb 1-2 naisel 1000-st. avaldub esimeste sünnitusjärgsete päevade, nädalate jooksul, aga võib ka ilmneda kuni 12 nädalat peale sünnitust ja kesta kuid. Kindlat tekkepõhjust ei teata. Vahel mõne psühhootilise häire esmane avaldus. Bipolaarse häire ägenemise risk suureneb raseduse ajal oluliselt, eriti kui naine raseduse ajal keeldub ravist .
Psüühikaravimid ja rasedus – Kõik psühhofarmakonid läbivad platsentat. Psühhofarmakone võimalusel tuleks vältida, eriti raseduse I trimestril. Absoluutseid vastunäidustusi on väga vähe. Psühhofarmakonide kasutajatel 2-4% väärarengutega lapsed, osadel lastel võõrutussümptomid, osadel mürgistussümptomid, hiljem käitumishäired. Kõik psüühikaravimid erituvad mingil määral ka rinnapiima .
Psühhoteraapia – Kasutatakse erinevaid meetodeid . Pole ühtegi psühhoteraapiameetodit, mis oleks efektiivne kõigi psüühika- ja käitumishäirete ravis. Metoodika peab olema teaduspõhine. KKT efektiivne enamike häirete ravis. Patsiendid loovad hüpoteese maailma, iseenda ja tuleviku kohta, baseerub kriitilisel ratsionalismil ( Popper , 1959).
KKT üldprintsiibid
Ravi planeerimise aluseks on individuaalse juhtumi kontseptualiseering.

• Sekkutakse häire säilimismehhanismi.
  
• Patsiendile õpetatakse teraapia tehnikaid uute oskustena.
  
• Patsient teeb kokkulepitud kodutööd.
  
• Teraapia on lühiajaline ja ettepoole suunatud.
  
• Ebakohast käitumist hinnatakse, modifitseeritakse kohasemaks käitumiseks.
  
• Modifitseeritakse ka uskumuste sisu, käitumist.
  

Loeng 5 – Pille Sillaste
10.03.2016
VÄHK ja VÄHIRAVI
Lokaalne – ei ole andnud siirdeid mujale. Kaugmetastaas – prognoos halb.
Trend: M – eesnäärme- ja kopsuvähk; N – rinna- ja nahavähk.
Eesnäärmevähk:
Riskitegurid – perekondlik komponent – kelle lähisugulastel (isa, onu, vend) on eesnäärmevähk, neil on 2-4x suurem tõenäosus haigestuda. Haiguse teket soodustab loomse rasva- ja liharikas toit, mis võib kasvaja tõenäosust tõsta kuni kaks korda. Puu- ja juurvilja rikas ning mitteküllastunud rasvhappeid sisaldav dieet võib kasvaja tekke tõenäosust hoopis vähendada. Selgelt ülekaalulistel meestel võib haigus kulgeda agressiivsemalt kui normaalkaalus meestel ja nende suremus haigusesse on oluliselt suurem.
Kopsuvähk:
Riskitegurid – kõige aluseks on geenide kahjustus, mis võib olla päritud, kuid enamasti tekib elu jooksul kahjustavate tegurite (kantserogeenide) toimel.
Kantserogeenid: (1) tubakas – 85% kõigist kopsuvähi juhtudest. Ohtlik on ka passiivne suitsetamine – suitsuses ruumis viibimine ja teiste suitsu sissehingamine – 3-5% juhtudest. (2) radoon – värvitu, lõhnatu radioaktiivne gaas , mida leidub maapinnas ning mis imbub maapinna lõhede kaudu hoonetesse, kus halvasti ventileeritud ruumides võib saavutada tervisele ohtliku kontsentratsiooni. (3) asbest – üliväikesed teravad kiud, mis sisse hinnates kahjustavad kopse.
10% haigestunutest on inimesed, kellel ei ole kokkupuudet üldtunnustatud riskiteguritega.
Rinnavähk:
Riskitegurid – neljal viiest rinnavähki haigestunud naisest puuduvad teadaolevad üldlevinud riskifaktorid. Olla naine (naissuguhormoonide mõju). Perekondlik eelsoodumus (pärilik rinnavähk, mille puhul inimene juba sünnib vanematelt päritud kahjustatud geeniga). Vanus ole 50 eluaasta (risk suureneb juba alates 40a kasvades vanuse suurenemisega).
Nahavähk: päikesepõletus lapsed enne 5ea (risk melanoomiks).
Inimesel peab olema õigus teada, kui kaugele on haigus levinud, et saaks leppida ja asjad korda ajada.
Kaasuvad sümptomid: valu 35-96%; depressioon 3-77% (väga palju); ärevus 13-79%.
Vähivalu esinemissagedus:
50%-l haigetest on valu diagnoosi panemise hetkel.
80-90% kaugelearenenud kasvajaga haigetest on valu.
Kuni 90%-l vähihaigetest on valu erinevas haiguse etapis .
Valu seotud kasvaja endaga – 70% (nt luumetastaasid, närvi kompressioon , infiltratsioon jne). Valu seotud raviga – 25% (operatsiooni või kemoteraapia või kiiritusravi järgne).
Valu pole seotud kasvajaga – 10%
*Kopsuvähk on eriti markaatne ja sööb inimese lihtsalt ära, põletab läbi.
Valu on ebameeldiv tunnetuslik ja emotsionaalne kogemus, mis seondub ägeda või kestva koekahjustusega. Valu on see, mida patsient kirjeldab. Kuna valu on väga subjektiivne, siis on patsiendi sõnad arstile valu hindamise seisukohalt kuldstandardiks.
Valutaju mõjutab – eelnev valukogemus (meil kõigil on valumälu, mis algab juba emaüsas -> see, mida tajub ema, tajub ka laps! Mida rohkem lapsepõlves valu kannatanud, seda enam mõjutab hiljem paljut, ka õpitulemusi). Tähelepanu, meeleolu, sisendus , arvamused ja ootused, ärkveloleku tase, religioon , kasvatus jne.
Valu mõju patsiendile – stresshormoonide tõus, metabolismi kiirenemine, hüübimishäired, vee retensioon , immuunsüsteemi nõrgenemine, aeglustunud haavade paranemine jne.
Valu iseloomustus – ajafaktori järgi – (1) äge valu (äge algus, objektiivne ja subjektiivne, põhjuse ravi). (2) krooniline valu (kestus üle 3 kuu, subjektiivne, alguse aaeg ebamäärane, tingib tüsistusi, põhjuse ja valu tüsistuse ravi). (3) läbimurde e löökvalu (äge algus, lühikese kestusega, erinev valu iseloom – valu tugevnemine füüsilisel koormusel , spontaanne valu, valuraviga seotud valu tekib enne järgmise pikatoimelise valuvaigisti doosi).
Valu hindamine – esimeseks sammuks valu põhjuse kindlakstegemisel on detailne anamnees valu algusest, tüübist, lokalisatsioonist, kestvusest, intensiivsusest ja iseloomust. Lisaks tuleb hinnata igal kohtumisel patsiendi emotsionaalset seisundit. Valu intensiivsuse ja valuravi efektiivsuse hindamiseks on võimalik kasutada 10-pallilist valu intensiivsuse arvskaalat või visuaalset analoogskaalat (VAS).
Ravitaktika – esmalt tuleb valuravile seada kindlad eesmärgid: pikendada valuvaba une perioodi; leevevdada valu patsiendi jõudeolekus; leevendada valu, kui patsient on aktiivne. Murelikud ja depressiivsed patsiendid vajavad analgeetikumidele lisaks psühhotroopseid ravimeid. Psühholoogilise faktori alahindamine muudab valuravi juhitamatuks.
Sõltuvus:
Füüsilist sõltuvust iseloomustab ärajäämanähtude teke ravi järsul katkestamisel või antagonisti manustamisel – nähud vastupidised ravimi toimele. Vegetatiivse NS talitlushäired – silelihaselundi spasmid, sülje- ja higivoolus, tahhükardia, RR muutused kuni kollapsini. Et vältida ärajäämanähte, tuleb ravimi annust järk-järgult vähendada.
Psüühiline sõltuvus e iha on käitumuslik mudel, mida iseloomustab ravimi ihaldamine ning tahtmine see iga hinna eest hankida.
Pseudosõltuvus e latrogeenne sõltuvus. Natuke jääb valu leevendusest puudu, doos ei ole piisav.
Terapeutiline sõltuvus – hirm, et rohud saavad otsa, mälestus valust.
Palliatiivne ravi – suunatud elu ohustava haigusega silmitsi olevate patsientide ja nende perekondade elukvaliteedi parandamiseks. Eesmärk on võimalikult aegsasti identifitseerida, hinnata ja ravida haigusest ning selle ravist tulenevaid valu ja teisi füüsilisi sümptomeid ning leevendada psüühosotsiaalseid ja hingelisi kannatusi. Eesmärk saavutada parim haige ja tema perekonna elukvaliteet. Ravi peaks algama diagnoosi panemise hetkest, toimuma paralleelselt aktiivraviga ning jätkuma kuni patsiendi surmani ja patsiendi perekonnaga ka pärast surma.
Psühosomaatika testi küsimused

Mida tähendab somatoformne häire?

Teadvusehäire

Psühholoogilisest konfliktist johtuv kehaline või psüühiline häire

Harimatusest johtuv häire

Mis on organismi homöostaas?

Organismi sisekeskkonna püsivust tagav mehhanism

Närvisüsteemi ülekoormus

Homoseksualistide seisund

Mis on sünaps?

Närvidevaheline ühendus

Organismi pidurdus reaktsioon

Somaatilise raku seisund

Mis on entsefaliit?

Ajukelmete põletik

Seenhaigus

Kutsehaigus

Mis on skisofreenia?

Nägemishäire, mis on tingitud peavaludest

Luululiste häiretega psühhootiliste episoodidega käitumishäire

Ajukoore ülekoormus seisusund

Mis on stuupor?

Tardumisseisund, lühiaegne liikumisvõimetus

Ajukramp

Elegantne liigutus

Mis on mania ?

Rahakogumine

Söögiisu tõus

Ootamatu meeleolu tõus

Mis on hirm?

Seisund, kus süda jääb seisma

Minestushoogude jada

Ärevus, mille sisuks on reaalne oht

Mis on pinge?

Mõtlemishäire

Võimetus lõdvestuda

Magamishäire

Mis on tinnitus?

Kätevärin

Pinin kõrvus

Lihaspinge

Mis on lihtfoobia?

Hirm kindla, tegelikult ohutu objekti või situatsiooni ees

Ülemeelikustunne kordaläinud teo korral

Meelepete

Mis on paanikahäire?

Erutunud inimese punastamine

Põhjuseta ärevushoog

Põhjusega ärevushoog

Õhupuudustunde korral hingeldaval inimesel lasen…

vett juua

hingata paberkotti

teha kükke

Mis on agarafoobia?

Hirm ämma ees

Hirm avalikes kohtades viibida

Hirm surra

Mida tähendab lühend KKT psühholoogias

Korduma kipuvad toimingud

Kordaminek korraldatud tegelusteraapias

Kongnitiiv-käitumuslik psühhoteraapia